2-22-922/33 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. november 2022, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-922

Tsiviilasi

A.K. hagi A.S. vastu elatise vähendamiseks

Tsiviilasja hind

1134 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja A.K. , isikukood XXX, lepinguline esindaja

T.M.;

Kostja A.S. , isikukood XXX; seaduslik esindaja

D.S. , lepinguline esindaja vandeadvokaat A.T.

Kohtuistungi toimumise aeg

27. juuli 2022

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A.K. i hagi A.S. vastu elatise vähendamiseks osaliselt.

2. Vähendada Tartu Ringkonnakohtu 4. septembri 2015 otsusega tsiviilasjas

nr XXX A.K. ilt A.S. kasuks välja mõistetud elatise suurust ja välja mõista A.K.

ilt A.S. kasuks igakuine elatis järgnevalt:

2.1. alates 20. jaanuarist 2022 kuni 31. märtsini 2022 summas 213,44 eurot kuus.

2.2. alates 1. aprillist 2022 kuni A.S. täisealiseks saamiseni 8. augustil 2027

perekonnaseaduse § 101 lg-te 3-5 järgi arvestatud summas 225,64 eurot (s.o

baassumma + 3% keskmisest brutokuupalgast – 50% lapsetoetusest), mis

muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-

tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene

lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele

järgnevast kuust.

3. Elatis tuleb tasuda hiljemalt iga kalendrikuu 15. kuupäevaks kostja seadusliku

esindaja D.S. arvelduskontole selgitusega „elatis A.“.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (asukoht Kalevi 1,

Tartu; e-postiaadress tarturk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. A.K. (hageja) esitas 20. jaanuaril 2022 Tartu Maakohtule hagiavalduse A.S. (kostja)

vastu elatise vähendamiseks. Hagejalt on Tartu Ringkonnakohtu 4. septembri 2015

otsusega tsiviilasjas nr XXX kostja kasuks välja mõistetud elatis 195 eurot kuus, kuid

mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja

palub vähendada elatise summat 166 euroni kuus, arvestades muutunud õiguslikku

olukorda ja mõjuva põhjuse esinemist elatise vähendamiseks alla miinimummäära.

2. Elatise väljamõistmisel ei arvestatud lapse tegelike kuludega, hageja varalise

olukorraga ega kostjale makstavate toetustega. Hagejal on lisaks kostjale veel kolm

ülalpeetavat. Hageja elab ja töötab Venemaal, tema ainus sissetulek on töötasu 88 000

rubla (s.o keskmiselt 1000 eurot) kuus. Hagejal puudub kinnisvara. Venemaal kuulub

hagejale üks sõiduauto Volkswagen Touareg, mis on perekonna ainus liiklusvahend.

Eesti Liiklusregistris on hageja nimel sõiduk ja haagis, kuid need on ärandatud. Seega

ei ole hagejal ka vara, mille arvelt ülalpidamiskohustust täita (tl 9 pöördel).

3. Hageja tõendab oma sissetuleku suurust tööandja XXX (XXX) väljastatud tõendiga.

Hagejal puudub pangakonto, töötasu makstakse talle sularahas, mis on tööandja

asukohariigis tavapärane. Hageja toob esile, et tal ei ole võimalik tõendada negatiivseid

asjaolusid. Tema sissetulek on Peterburi piirkonnas tavaline. Hageja teenib tulu

ettevõtluse kaudu. Kostja esitatud tõendid on tõlgitud ebaõigesti, tegemist on ettevõtte

käibega, mitte tuluga, millest oleks hagejal võimalik omanikuna osa saada.

KOSTJA VASTUVÄITED

4. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

5. Kostja hinnangul ei ole hageja tõendanud mõjuva põhjuse esinemist elatise

vähendamiseks. Hageja väited, sh selle kohta, et tal puudub pangakonto ja võimalus

hankida tõendeid oma sissetuleku ja majandusliku olukorra kohta, on paljasõnalised

ja ebausutavad. Hageja varjab enda tegelikku varalist seisu ja püüab kohut eksitada.

Hageja ei ole tõendanud asjakohaste registrite väljavõtetega väiteid, et tal puudub

kinnisvara nii Eestis kui Venemaal ning et omab üksnes üht sõiduautot. Hageja ei ole

esitanud infot oma abikaasa varalise seisu kohta, kuigi hagiavaldusest nähtuvalt on

hageja teised lapsed nende mõlema ülalpidamisel. Avalikest internetiallikatest

nähtuvalt on Venemaal „emakapital“.

6. Kostja toob esile, et hageja tegutseb Venemaal mikroettevõtja/FIEna (ИП,

470512699073), kelle tegevusalaks on kinnisvara rentimine ja haldamine, kinnisvara

üür, samuti mitteeluruumide vahendite kasutamise juhtimine tasulisel või lepingulisel

alusel. Samuti on hageja veebis leiduvatel andmetel ettevõtte Kover Rus ainuosanik

ja juht. Tartu Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr XXX juba leidnud, et ei saa pidada

eluliselt usutavaks, et hageja tegutseks ettevõtluses ilma igasuguse vastutasuta ning

ettevõtte majandustegevust arvestades on tal võimalik teenida tulu ka väikese lapse

kõrvalt. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste

rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku

puudumise korral ka muu vara arvel. Hageja ei ole välja toonud ühtegi objektiivset

asjaolu, mis võiksid tal takistada sissetuleku suurendamist.

7. Hageja nõude rahuldamine jätaks kostja vajaliku ülalpidamiseta. Kostja seadusliku

esindaja varaline seis on halvenenud seoses töö- ja töövõime kaotusega, ta kasvatab

üksinda alaealist last ja toetab täisealist last ning hooldab eakat ema. Kostja esindaja

sissetulek on töötu abiraha, peretoetus ja hooldajatoetus, kostja esindaja säästud

hakkavad ammenduma. Hageja ei ole osalenud kostja elus ega tundnud tema vastu

huvi. Hageja on olnud suuteline ettenähtud summas elatist tasuma kuni muutus elatise

miinimumsuurust reguleeriv seadus. Hageja tasub käesolevalt kostjale elatist 200

eurot kuus. Kostja igakuised kulutused on 630,40 eurot. Kuna kostja esindajal ei ole

täies mahus kulutšekke võimalik esitada, nõustub ta elatisega miinimummääras.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8. Kohus, tutvunud asja materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

9. Esmalt lahendab kohus veel lahendamata taotlused. Kostja toob 24. oktoobri 2022

seisukohas esile, et hageja on 19. oktoobril 2022 esitanud uusi väiteid ja tõendeid ning

palub kohtul jätta nendega arvestamata. Eelkõige toob kostja esile hageja väited

Peterburi elustandardi arvestamise kohta. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul tegemist

uue väite või asjaoluga, arvestades, et hageja on juba hagiavalduses palunud kohtul

arvestada, et ta elab Venemaal, ning viidanud ühtlasi sellele, et elatise väljamõistmisel

tuleb arvestada perekonna tavalise elulaadiga (tl 2). Seega jätab kohus rahuldamata

kostja taotluse jätta arvestamata hageja 19. oktoobri 2022 menetlusdokumendiga.

10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu

ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

11. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 230 lg 1). Hagimenetluses

on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks

(Riigikohtu 29. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr XXX, p 19). Kui hageja esitab tõendid

asjaolu tõendamiseks, on kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet

tõendada (Riigikohtu 6. veebruari 2008 otsus tsiviilasjas nr XXX, p 13). Poolte faktilise

asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks

(TsMS § 231 lg 2).

12. Rahvastikuregistrist nähtuvalt on hageja kostja isa. Hagejalt on Tartu Ringkonnakohtu

4. septembri 2015 otsusega tsiviilasjas nr XXX kostja kasuks välja mõistetud elatis 195

eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäära. Perekonnaseaduse (PKS) § 2172 lg 1 sätestab, et kui enne 2022. aasta 1.

jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele

elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära

ulatuses kuus, loetakse, et alates 2022. aasta 1. jaanuarist on vanem kohtulahendi

kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Eeltoodut arvestades on hageja

kohtulahendiga kohustatud kostjale tasuma seega 292 eurot kuus.

13. Hageja nõude aluseks on nii õigusliku olukorra muutus kui ka tema võimetus teenida

tulu määral, mis võimaldaks tasuda kohtulahendiga välja mõistetud elatist, tagades

seejuures teiste ülalpeetavate heaolu. Hageja tugineb seega PKS § 2172 lg-le 2, mis

näeb ette kohustatud vanema õiguse pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse,

kui kohustatud vanem ei nõustu PKS § 2172 lg-s 1 nimetatud elatise summaga,

tuginedes õigusliku olukorra muutmisele ning TsMS § 459 lg-le 1 ja TsMS §-le 497,

kuna on muutunud otsuse aluseks olnud asjaolud.

14. TsMS § 497 järgi kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool

nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast

otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati

täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse

ja tähtaegade muutmist otsuses, kui 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või

kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi

esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille

kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. TsMS § 459 lg 2

järgi võib kohtuotsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui

seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.

15. Riigikohus on selgitanud, et elatise maksete suuruse muutmist võib TsMS §-s 459

sätestatud eeldustel nõuda, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust

mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise

aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks

võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmise üle

otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja

tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta,

kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele

tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu 20. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr

XXX, p 9, Riigikohtu 28. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr XXX, p 11).

16. Tartu Ringkonnakohtu 4. septembri 2015 otsusest nähtuvalt on kohus elatist kehtivas

miinimummääras välja mõistes arvestanud hageja varalise seisundi, võimega tulu

teenida ja kolme ülalpeetavaga. Hageja tegeles ka toona äritegevusega, juhtides

ettevõtet, mille põhitegevusala oli metalltoodete müük Venemaale (Tartu

Ringkonnakohtu 04.09.2015 otsus tsiviilasjas nr XXX, p 11). Hagejale kuulus toona

Eestis kaks kinnisasja (samas, p 12). Kohus on leidnud, et hageja ei ole veenvalt

tõendanud oma majandusliku olukorda ning et hagejal on võimalik ettevõtluse kaudu

teenida tulu oma alaealiste laste ülalpidamiseks (samas, p 11 ja 13).

17. Hagiavalduses toodu põhjal on elab hageja käesoleval ajal Venemaal ega oma

kinnisvara, samuti puudub muu vara, mida kasutada ülalpidamiskohustuse täitmiseks.

Hageja ainus sissetulek on töötasu 88 000 rubla (keskmiselt 1000 eurot) kuus, mida

makstakse sularahas. Kostja hinnangul on hageja väited sarnased eelmises menetluses

esitatuga ning on põhjust uskuda, et hageja tegutseb edasi Venemaa äriühingute kaudu

(tl 155 pöördel, 156). Kostja toob esile, et hageja tegutseb mikroettevõtja/FIEna,

samuti ettevõtte XXX kaudu, keda ta nimetab oma tööandjaks (tl 156). Hageja on

võtnud omaks, et teenib tulu ettevõtluse kaudu, kuid toonud esile, et ettevõtted ei ole

nii kasumlikud kui kostja hindab (tl 190).

18. Kohtu hinnangul on tõendamata ja mõistlikult ebausutav, et hageja varaline seisund on

eelmise kohtulahendi tegemise ajast muutunud hagiavalduses toodud määral. Eelmise

kohtulahendi tegemise ajal kuulus hagejale Eestis kaks kinnisasja (p 12). Kohtule ei

ole esitatud infot, mil moel ja millise vastutasu eest on need võõrandatud ning mida on

hageja teinud saadud tuluga. Kohtul puudub võimalus kontrollida, kas hagejale kuulub

kinnisasju Vene Föderatsioonis. Hageja on oma sissetulekute kohta esitanud üksnes

kirjaliku tõendi enda äriühingult, mida ei saa pidada hageja sissetulekuid ammendavalt

kajastavaks usaldusväärseks dokumendiks. Hageja ei ole oma majandusliku seisu ja

vara kohta esitanud muid tõendeid, vaatamata sellele, et tõendite esitamise vajadusele

pöörasid tähelepanu nii kohus 20. jaanuari 2022 määruses, 27. juuli 2022 kohtuistungil

kui ka kostja 9. septembri 2022 seisukohas. Hageja toob korduvalt esile, et tal ei ole

võimalik tõendada negatiivseid asjaolusid (tl 9, 190). Kohtu hinnangul on aga

mõistlikult ebausutav hageja väide, et tal ei ole võimalik esitada oma majandusliku

seisu kohta mitte ühtegi tõendit peale ettevõtte XXX) väljastatud palgatõendi (tl 11).

Nii kohus kui vastaspool on hageja tähelepanu pööranud asjaolule, et hagejal on

võimalik näiteks esitada asjakohaste registrite väljavõtteid (tl 8 pöördel, tl 155

pöördel). Samuti ei ole usutav, et hagejal ei ole võimalik esitada tõendeid oma ettevõtte

majandusliku seisu kohta.

19. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks

vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma

sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (Riigikohtu

24. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr XXX, p 14). Vanema osa lapsele elatise andmise

arvestamisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte

vähendada tema osa seetõttu, et tal sissetulek puudub või see on liiga väike (Riigikohtu

29. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr XXX, p 14). Arvestades, et hageja eelnev

majandustegevus seondus Venemaaga, on usutav kostja väide, et hageja jätkab

tegevust vähemalt osaliselt Venemaa äriühingute kaudu. Pooled on kohtule teada

andnud, et hageja tegutseb seal enda omandis oleva ettevõtte Kover Rus kaudu, samuti

on kostja esitanud kohtule info, et hageja tegutseb ka sealses FIE vormis. Hageja ei eita

äritegevusega tegelemist. Seejuures ei ole kohtule esitatud infot, et hageja oleks

lõpetanud äritegevuse Eesti ettevõtte kaudu ning seda ei nähtu ka Äriregistrist, mille

andmetel on hagejale kuuluv Hansa Aluproduct OÜ endiselt tegutsev.

20. Arvestades, et ka varasemalt on hageja tegelenud äritegevusega nii Eestis kui

Venemaal, ei ole kohtu hinnangul oluliselt muutunud Tartu Ringkonnakohtu otsusega

tsiviilasjas nr XXX tuvastatud asjaolud seoses hageja võimalustega ettevõtluse kaudu

tulu teenimiseks. Kohtu hinnangul ei oma asja lahendamiseks tähtsust asjaolu, et

hageja on vahetanud elukohta. Hageja on tööealine ja töövõimeline isik, kelle tervislik

seisund, võimed ja oskused võimaldavad teenida tulu oma alaealiste laste

ülalpidamiseks nii Venemaa Föderatsioonis kui ka Eesti Vabariigis, arvestades, et

tegemist on Eestis sündinud, elanud ja siin ka majandustegevusega tegelenud Eesti

kodanikuga.

21. Viimase kohtulahendi tegemisest on hagejal lisandunud üks ülalpeetav. Tartu

Ringkonnakohus on juba tuvastanud, et hageja tegevusala arvestades ei takista lapsed

temal tulu teenimist (Tartu Ringkonnakohtu 04.09.2015 otsus tsiviilasjas nr XXX, p

11). Hageja hinnangul tuleb arvestada, et ülalpeetava lisandumine mõjutab kõigi hageja

ülalpeetavate, sh kostja elustiili. Hageja ei ole aga esitanud infot oma perekonna

majandusliku seisundi kohta ning kostja on seadnud kahtluse alla hageja väite

igasuguste sünni- või peretoetuste puudumise kohta Venemaal, viidates avalikele

internetiallikatele. Seega ei ole hageja veenvalt põhistanud ega ka tõendanud, et elatise

tasumise tõttu jäävad tema teised ülalpeetavad ilma vajalikust ülalpidamisest. Kohus

märgib, et kostja esitatud pangakonto väljavõtetelt nähtuvalt on hageja tasunud ja olnud

seega ka võimeline tasuma hagejale 2021. aastal 250 eurot kuus (tl 140) ja 2022. aastal

200 eurot kuus (tl 137).

22. Seega ei ole hageja veenvalt põhistanud ega tõendanud, et tal puudub vara

ülalpidamiskohustuse täitmiseks, võime tulu teenida ja et tema tegelik varaline seisund

ei võimalda kostjale elatist maksta seadusega ettenähtud miinimummääras.

23. Teiseks tugineb hageja õigusliku olukorra muutumisele alates 1. jaanuarist 2022.

Kohus loeb selle üldteadaolevaks asjaoluks. Õigusliku olukorra muutumine tõi

tagajärjena kaasa tõendamist mittevajava miinimumelatise summa muutumise. See

tähendab, et kui kostja soovib elatist summas 292 eurot kuus, tuleb tal ka tõendada, et

lapse vajadused on vähemalt 584 eurot kuus (Riigikohtu 22. juuni 2022 otsus

tsiviilasjas nr XXX, p 14.2). Kostja on esialgu vaielnud vastu elatise vähendamisele ja

palunud jätta summa muutmata, kuid menetluse kestel nõustunud elatise

vähendamisega kehtiva miinimummäärani (tl 136, tl 145-146, tl 157). Kostja on

esitanud tabeli igakuistest kulutustest kogusummas 630,40 eurot, kuid selgitanud, et tal

ei ole võimalik neid tõendada, kuna ta ei ole kogunud kulutšekke (tl 183). Seega ei ole

kostja tõendanud, et tema tegelikud vajadused ületavad kehtivat miinimummäära.

24. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja poolt kostjale makstavat elatist

tuleb vähendada kehtiva miinimummäärani, mis arvutatakse PKS § 101 lõigete 3-5

alusel järgnevalt: Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe

lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt

ametlikult

avaldatud

eelneva

aasta

tarbijahinnaindeksi

muutusega.

Pärast

indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise

tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva

kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga

aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab

rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel, mistõttu tuleb elatist vähendada

poole peretoetuse ulatuses perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimese lause mõttes.

25. Vaidlust ei ole selle üle, et laps ei viibi isa juures, seega puudub alus elatise summa

vähendamiseks PKS § 101 lg 6 alusel. PKS § 101 lg 7 sätestatud vähendamise alus ei

ole samuti antud juhul asjakohane.

26. Hageja igakuine elatis alates 1. jaanuarist 2022 kuna 31. märtsini 2022 on seega

213,44 eurot, mis on arvutatud järgmiselt: 200 eurot on baassumma PKS § 101 lg 3

mõttes, millele on liidetud 43,44 eurot, mis on Statistikaameti andmetel kolm protsenti

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 2020. aastal PKS § 101 lg 4 mõttes ning

millest on maha arvatud 30 eurot, mis on 50% lapsetoetusest PHS § 17 lg 3 esimese

lause mõttes.

27. Hageja igakuine elatis alates 1. aprillist 2022 kuna 31. märtsini 2023 on seega

225,64 eurot, mis on arvutatud järgmiselt: 209,20 eurot on baassumma PKS § 101 lg 3

mõttes, millele on liidetud 46,44 eurot, mis on Statistikaameti andmetel kolm protsenti

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 2021. aastal PKS § 101 lg 4 mõttes ning

millest on maha arvatud 30 eurot, mis on 50% lapsetoetusest PHS § 17 lg 3 esimese

lause mõttes.

28. Edaspidi kuni lapse täisealiseks saamiseni arvutatakse elatise suurus lähtuvalt

PKS § 101 lg-tes 3-5 sätestatust. Kohus selgitab, et vanemad saavad kasutada elatise

suuruse arvutamiseks Justiitsministeeriumi kodulehel oleva elatiskalkulaatori abi

(https://www.just.ee/elatiskalkulaator/).

29. Kostja seaduslik esindaja on 28. juuli 2022 esitanud taotluse määrata kindlaks elatise

tasumise tähtaeg iga kuu 15. kuupäev. Kohus rahuldab kostja taotluse.

30. Vastavalt TsMS § 164 lg-le 1 kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool

oma menetluskulud ise. Seega puudub vajadus menetluskulude rahaliseks

kindlaksmääramiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik