2-22-11674/3 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Maili Riisenberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

03. november 2022, Valga kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-11674

Tsiviilasi

Inkassoteenused OÜ hagi R. V.u vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

12 482,91 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: Inkassoteenused OÜ (registrikood 14997899)

Hageja lepinguline esindaja: J. V. (e-post xxx)

Kostja: R. V. (isikukood xxx; elukoht xxx; e-post xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista R. V.’ult välja Inkassoteenused OÜ kasuks võlgnevus kokku 9858,99 eurot,

millest põhivõlgnevus 7965,76 eurot, intressid 846,53 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivis 10.08.2022 seisuga summas 1046,70 eurot.

3. Mõista R. V.’ult välja Inkassoteenused OÜ kasuks viivis tasumata põhivõlgnevuse

jäägilt (hetkel 7965,76 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

11.08.2022 kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni, kuid kokku koos punktis 2

nimetatud viivistega (1046,70 eurot) mitte enam kui põhinõude summani (7965,76

eurot).

4. Menetluskulud jätta R. V.u kanda.

5. Määrata Inkassoteenused OÜ menetluskulude suuruseks 1032 eurot, mis koosneb

riigilõivust 840 eurot ja õigusabikuludest summas 192 eurot.

6. Mõista R. V.’ult välja Inkassoteenused OÜ kasuks hageja menetluskulud kokku

summas 1032 eurot, sh riigilõiv 840 eurot ja õigusabikulud 192 eurot. R. V.ul tuleb

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1032 eurot) tasuda viivist menetluskulude

suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg

1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte enam kui 1032 eurot

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

8. Toimetada kohtuotsus hageja esindajale ja kostjale kätte.

2(5)

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta;

samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb

tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100

eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229

AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302

Luminor Bank AS. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb

esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Inkassoteenused OÜ nõuab 10.08.2022 esitatud hagis R. V.u vastu 7965,76 euro suuruse

põhivõlgnevuse, 846,53 euro suuruse intressi, 1 046,70 euro suuruse sissenõutavaks muutunud

viivise (8% aastas) perioodi eest 18.03.2022 kuni 10.08.2022 väljamõistmist.

Hageja nõue tuleneb Primero Finance OÜ (endine ärinime mogo OÜ) ja kostja vahel

15.10.2021 sõlmitud laenulepingust nr xxx, mille alusel sai kostja laenu summas 8000 eurot

ning kohustus laenu tagastama osamaksetena hiljemalt 25.10.2027. Kostja on teinud

põhisumma katteks tasumisi summas 34,24 eurot.

Kostja ei ole nõuetekohaselt oma lepingulisi kohustusi täitnud, jättes laenu suuremas osas

tagastamata. Kostja ei ole reageerinud Primero Finance poolt tehtud korduvatele

meeldetuletustele ega täitnud oma kohustust täiendava tähtaja jooksul. Primero Finance OÜ oli

sunnitud ütlema laenulepingu üles. Laenuleping on ülesöeldud alates 18.03.2022, mille seisuga

moodustas võlgnevus järgnevalt: põhiosa 7965,76 eurot ja tasumata intress summas 846,53

eurot.

03.05.2022 loovutas Primero Finance OÜ Laenulepingust tuleneva võlanõude Hagejale ning

teavitas Kostjat nõude loovutamisest. Ülejäänud võlgnevus jäi tasumata, vaatamata Hageja

poolt tehtud korduvatele meeldetuletustele.

3(5)

2. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 17.08.2022 määrusega ning edastas hagimaterjalid

koos menetlusse võtmise määrusega kostjale nii e-postile xxx, kui ka hagis märgitud aadressil

(mis on samas ka kostja rahvastikuregistrijärgseks aadressiks) xxx. Nimetatud aadressil on

dokumendid vastu võtnud kostja ema E. V. 06.09.2022.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 322 lõikele 1, mis sätestab, et kui

menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale

kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale

vähemalt neljateistkümneaastasele isikule, saab kohus lugeda dokumendid kostjale

kättetoimetatuks 06.09.2022.

3. Kohus andis kostjale tähtaja kirjaliku hagivastuse esitamiseks 21 päeva, mis möödus

27.09.2022. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega muul viisil hagile reageerinud.

4. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha

tagaseljaotsus vastavalt seadustiku (TsMS) § 407 lõikes 1 sätestatule.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks.

Kohtu hinnangul on käesolevas hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks, samas on nõude suurus viiviste osas põhjendatud vaid osaliselt.

5. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kuid selgitab

siinjuures viivisenõudega järgmist.

6. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik

(krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit),

krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi

tagasi maksma. VÕS § 402 lg 1 järgi tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Primero Finance OÜ (endine ärinimi mogo

OÜ) ja kostja, kui tarbija, laenulepingu, millega võttis kostja laenu 8000 eurot. Tegemist oli

seega tarbijakrediidilepinguga.

Kohus selgitab, et tarbijakrediidilepingu regulatsioon erineb tunduvalt tavalise laenulepingu

regulatsioonist. Selle põhjus on tarbija kui õiguskäibes nõrgema poole õiguste suurema

kaitsmise vajadus. Tarbijakrediidilepingut puudutavates vaidlustes tuleb kohtutel seega eriti

tähelepanelikult kontrollida seadusest tulenevate nõuete täitmist (vt Riigikohtu 03.06.2020

otsus 2-17-7502 p 13). Seadusandja eesmärk on olnud tarbijate kaitsmine.

7. Hagiga nõutakse mh viiviseid põhinõudelt, mida hageja arvestab alates laenulepingu

ülesütlemisest (18.03.2022) kuni hagi esitamiseni (10.08.2022) 8% aastas ning alates

11.08.2022 kuni sellekohase tasumiseni laenuintressi määraga võrdses viivisemääras, s.o

0,09% päevas.

8. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda

VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Viidatud sätte teise ja kolmanda

lause kohaselt loetakse viivise määraks VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Kohus märgib, et 15.10.2021 laenulepingu nr xxx eritingimuste p 4 kohaselt on intressimääraks

kokku lepitud 2,89% kuus, ehk 34,68% aastas ning laenulepingu p 5.4 järgi kui Laenusaaja ei

soorita mistahes maksmisele kuuluvaid makseid tähtaegselt, kohustub ta maksma võlgnetavalt

summalt viivist määras, mis vastab Laenule kohaldatavale intressi määrale.

4(5)

Seega pooled leppisid kokku, et maksetega viivitamisel kohaldub viivisemäär 34,68% aastas.

9. Kuna tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi, on

tüüptingimuste kehtivuse kontrollimine kohtu kohustus. Kui kohtu ees on vaidlus

tüüptingimuste üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei

ole sellele tuginenud (vt Riigikohtu 30.10.2013 otsus 3-2-1-106-13 p 24). Kohus leiab, et

viivisemäär on kokku lepitud tüüptingimusena.

VÕS § 35 lg 1 ja 2 kohaselt loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja

töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi

rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise

lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Seejuures

eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud. Sellised asjaolud peaks seega esile

tooma hageja. Hagist ja selle lisadest ei nähtu, et viivise ja intressimäärad oleks kostjaga eraldi

läbi räägitud.

10. Kohus selgitab, et lepingus kokku lepitud võlausaldaja õigusest nõuda tarbijalt viivist

intressimääraga võrdses määras ei tulene iseenesest õigust nõuda viivist määras, mis on

ebaproportsionaalselt suur. Kohus peab hindama ka VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel

kokku lepitud viivisemäära proportsionaalsust. Kohus selgitab, et ebaproportsionaalselt suure

viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse

ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel.

11. Kohus selgitab, et vastavalt Riigikohtu praktikale on ka lepingutes kasutatavale

viivisemäärale seatud maksimumpiir – viivisenõue, mis on suurem kui 24% aastas, s.t suurem

kui kolmekordne seadusjärgne määr, on ebaseaduslik. Nimelt on Riigikohus leidnud, et

eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline

tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset

seadusjärgset viivisemäära (vt RK 3-2-1-25-16, p 13 ja 3-2-1-118-16, p 17). Seadusejärgse

viivisemäära sätestab VÕS § 113 lg 1 teine lause, mille kohaselt viivise määraks loetakse VÕS

§ s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

Kohus märgib, et Eesti Panga andmetel on võlasuhete intressimääraks (VÕS § 94 lõike 1

kohaselt

ja

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatava

intressimäära alusel avaldatud intressimäärad) alates 01.07.2022 (jooksva viivisenõude

arvestamise algus käesolevas asjas alates 11.08.2022) 0,00%.

12. Seega on vähemalt eelduslikult tühine viivisekokkulepe, mille kohaselt täitmise tagamiseks

kohaldatava viivise määr on suurem kui 24% aastas (s.o 0,066% päevas), s.t suurem kui

kolmekordne seadusjärgne määr (s.o 8% aastas ehk 0,022% päevas). Maksimaalne kehtiv ühe

päeva viivis saab tarbijalepingutes järelikult üldjuhul olla 0,066%. Käesoleval juhul on poolte

vahelistes lepingulistes suhtes kohaldatud viivisemäära 34,68% aastas (u 0,09% päevas), mis

on eeltoodud määrast kõrgem. Kostja on vaidlusaluses lepingulises suhtes tarbija ja kohus loeb

seetõttu lepingus ette nähtu intressimäära kostjat ebamõistlikult kahjustavaks.

13. Kuna lepingust tulenev viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, on

poolte kokkulepe viivisemäära kohta tühine ja hagejal on võimalik nõuda kostjalt viivise

väljamõistmist üksnes seadusjärgses määras vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatule.

Seega kuulub käesoleval juhul hagi lahendamisel kohaldamisele seadusjärgne viivisemäär

0,022% päevas (s.o 8% aastas).

14. Eeltoodud põhjustel ei ole põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista edasiulatuvat

viivist lepingujärgses viivisemääras ja hageja edasiulatuva viivise nõue jääb seadusjärgset

määra ületavas osas rahuldamata. Seega alates 11.08.2022 saab viivisenõude põhivõlgnevuse

jäägilt rahuldada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning seda kuni põhivõlgnevuse

kohase täitmiseni, kuid kokku koos juba sissenõutavaks muutunud viivistega mitte enam kui

põhinõude ulatuses.

5(5)

15. Kohus on seisukohal, et rahuldamata jääb hageja viivisenõude alates 11.08.2022 selle

viivisemäära suuruse osas (34,68% aastas).

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

16. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

17. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta hagi rahuldamise tõttu kostja kanda. Kohus

selgitab, et TsMS § 163 lg 1 järgi tuleks hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud küll vaid

osaliselt jätta kostja kanda ja osaliselt hageja enda kanda, kuid käesoleval juhul rahuldas kohus

täies ulatuses hagi esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud nõuded, s.o põhivõlgnevus

7965,76 eurot, intressid 846,53 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 1046,70 eurot,

ning rahuldamata jäi hagi osaliselt vaid jooksva viivisnõude osas viivisemäära suuruse osas.

Seetõttu leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses kostja kanda ning

menetluskulude suuruse vähendamiseks puudub alus.

18. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

19. Hageja on hagis esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 840 euro ja

õigusabikulude 192 euro väljamõistmiseks.

Kohus leiab, et taotlus riigilõivu väljamõistmiseks on põhjendatud summas 840 eurot. Hageja

on vastavas ulatuses riigilõivu tasunud.

Kohtu hinnangul, arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ning asja keerukust,

on vajalik ja põhjendatud ka lepingulise esindaja kulu 192 eurot (ajakulu kokku 2h, tunnitasuga

96 eurot, ilma km-ta), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

20. Seega kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetlusekulud summas 1032 eurot

21. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Riisenberg

kohtunik