1-05-389/40 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-05-389

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. detsember 2010, Tartu Kriminaalasja number 1-05-389 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 23. novembri 2010 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik R.V määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-dest 390 ja 391 jätta Tartu Maakohtu 23. novembri 2010 määrus muutmata ja R.V määruskaebus rahuldamata.

Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu.

Asjaolud

R.V on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 16.02.2006 otsusega KarS 183 lg 2 p 2 järgi,

mille eest mõisteti talle karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust, mida KarS § 65 lg 2 alusel

suurendati Tartu Maakohtu 05.10.2001 otsusega mõistetud karistuse, so 4 aastat vangistust, võrra. R.V-le mõisteti liitkaristuseks 6 aastat ja 6 kuud vangistust. Tartu Maakohtu 16.02.2010 määrusega vabastati R.V vangistusest tingimisi enne tähtaega

elektroonilise valve kohaldamisega 4 kuuks, katseajaga 1 aasta 11 kuud ja 14 päeva ning kohustades teda järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ja § 75 lg-s 2 sätestatud kohustusi:

mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; asuda tööle mitte hiljem kui 1 kuu jooksul

vabanemisest; osaleda sotsiaalprogrammides kriminaalhooldusametniku ettepanekul, sh pöörduma kas narkoloogi või psühholoogi poole, kui kriminaalhooldaja peab seda vajalikuks.

13.10.2010 esitas kriminaalhooldaja erakorralise ettekande põhjusel, et R.V ei ilmu registreerimisele ja ei allu kohustusele osaleda sotsiaalabiprogrammis.

Esimese astme kohtu määruse sisu

Tartu Maakohtu 23.11.2010 määrusega pöörati R.V-le mõistetud ärakandmata karistus

1 aasta 11 kuud ja 14 päeva vangistust täitmisele. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 23.11.2010.

Maakohus leidis, et erakorraline ettekanne on põhjendatud ning R.V on ennetähtaegse

vabastamise järgsel kriminaalhooldusel rikkunud temale määratud kohustusi: ei ilmunud registreerimisele ja ei osalenud sotsiaalabi programmis. Rikkumised on toime pandud korduvalt,

2 süstemaatilise iseloomuga. Maakohtu hinnangul ei väljenda R.V seletused mitteilmumiste

kohta mõjuvaid põhjuseid ja on paljasõnaliselt ennastõigustavad. Samas märkis maakohus, et R.V on ebamäärane seis ka tööle asumise kohustusega ja rahaliste kohustuste hüvitamiseks pole ta vabanemisest alates sentigi hüvitanud. Maakohus märkis, et peale erakorralise ettekande

kohtusse saatmist on tuvastatud R.V poolt narkootilise aine tarvitamine (vastav ekspertiisiakt on kriminaalhooldusametniku käes), mida käesoleva asja arutamisel R.V kategooriliselt eitas. Eeltoodud rikkumised näitavad maakohtu hinnangul, et R.V ennetähtaegne vabastamine ei ole olnud põhjendatud ja tal tuleb ärakandmata karistus ära kanda.

Määruskaebuses esitatud taotluse sisu

R.V taotleb maakohtu määruse tühistamist ning tema vabadusse jätmist. Määruskaebuse kohaselt ei nõustu R.V maakohtu määrusega, kuna maakohus on tuginenud ebatõestele faktidele.

R.V ei eita, et ta 2-3 korda registreerimisele ei jõudnud, kuid märgib, et alati võttis ta ametnikuga ühendust ning selgitas tekkinud olukorda ja leppis kokku uue kohtumisaja, millest kirjutas ka kohtumisel seletuskirjas. Samas on kriminaalhooldaja esitanud eksitavat infot, justkui R.V oleks suhtunud ükskõikselt. R.V märgib, et tema mitteilmumine sotsiaalprogrammi oli tingitud naeruväärsest inimlikust

eksimusest, kuna ta ekslikult arvas, et programm algas 1 nädal hiljem. Eksimuse avastamisel suhtles R.V programmi läbiviiva ametnikuga, kellega leppis kokku, et tal on eelisjärjekorras koht kevadises grupitöös.

R.V rõhutab, et narkootilise aine tarvitamist ta mitte lihtsalt ei eita, vaid eitab kategooriliselt. Lisaks selgitab R.V, et tema uriinist leitud narkoaine võis olla tingitud tema bronhiaalastma ravimist (Salbutamolum).

R.V märgib, et ekslik on maakohtu arvamus, et tal on ebamäärane seis tööle asumisega,

kuna tegelikkuses esitas R.V kohtule töölepingu, mille ehtsust kontrollis ka Keila kriminaalhooldusametnik, kes kontrollis ka tema uut elukohta Harku vallas.

Kokkuvõtlikult palub R.V vaadelda tema poolt toimepandud eksimusi kui midagi kordumatut, mis oli tingitud tema kergemeelsest suhtumisest.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik, põhjendatud ja tuleb jätta muutmata ning R.V määruskaebus rahuldamata.

KarS § 75 lg 6 sätestab, et kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud

kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele.

Materjalidest nähtuvalt ei ole vaidlust selles, et R.V on rikkunud kontrollnõudeid ja talle

määratud kohustusi. Samas on märkimisväärne, et R.V on vangistusest vabastatud ennetähtaegselt, mis tähendab, et tema suhtes on kohtul tekkinud veendumus selles, et vabaduses suudab R.V olla õiguskuulekas ning alluda reeglitele, nagu ka selles, et R.V suhtes on talle mõistetud karistus täitnud eesmärgi. Ringkonnakohus leiab samuti, et R.V käitumine vabaduses on olnud ükskõikne ning hoolimatu ja sellest tulenevalt oli tagantjärgi hinnates tema ennetähtaegne vabastamine põhjendamatu.

Ringkonnakohus möönab, et mitte igasugune rikkumine ei saa alati kaasa tuua KarS § 76 lg 5

kohaselt karistuse täitmisele pööramist, vaid täitmisele pööramine on vajalik, kui rikkumisi ei õigusta mõjuvad põhjused. Siinkohal võib ringkonnakohus pidada reaalseks inimlikke eksimusi,

kuid on seisukohal, et neid on arvestanud juba ka kriminaalhooldaja, esitades erakorralise

ettekande kohtule, kui vabastatu on rikkumisi toime pannud süstemaatiliselt. Ringkonnakohtu

3

hinnangul ei saa süstemaatiliste ja erinevate rikkumiste korral pidada tõsiseltvõetavaks, et

tegemist oleks inimlike eksimustega. Ringkonnakohus leiab, et R.V põhjendused

kohustuste rikkumisteks ei ole mõjuvad. Seega ei pidanuks ringkonnakohtu hinnangul olema

magama jäämised, ärajäänud töövestlused, ekslikult vale kuupäeva ülesmärkimine jne olema

takistuseks täitmaks R.V-le kohtulahendiga määratud kohustusi. Kahtlemata näitab

R.V sellesisuline käitumine suhtumist tema ennetähtaegsesse vabastamisse ja sellega kaasnenud kohustustele. Siinkohal rõhutab ringkonnakohus, et R.V oli teadlik tema suhtes

tehtud kohtulahendi sisust, selgesõnaliselt kirjasolevast kohustusest ja nende mittetäitmisel kaasnevast tagajärjest. Seega on ka ringkonnakohus seisukohal, et R.V-le mõistetud karistus tuleb täitmisele pöörata. .

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus Mati Kartau