2-22-15832/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Määruse tegemise aeg ja koht

2. november 2022, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-15832

Tsiviilasi

R. V. ja A. V. hagi R. V. vastu elatise

väljamõistmiseks

Menetlustoiming

avalduse menetlusse võtmise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I R. V., isikukood XXX, elukoht XXX;

Hageja II A. V., isikukood XXX, elukoht XXX;

Hagejate seaduslik esindaja A. H.-V.;

Kostja R. V., isikukood XXX, elukoht teadmata.

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast R. V. ja A. V. hagi R. V. vastu elatise

väljamõistmiseks.

2. Jätta menetluskulud hagejate kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada määrus kätte hagejate seaduslikule esindajale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. R. V. (hageja I) ja A. V. (hageja II) esitasid 21. oktoobril 2022 Tartu Maakohtu Tartu

kohtumajale hagiavalduse R. V.(kostja) vastu elatise väljamõistmiseks.

2. Kohus leiab, et avaldus tuleb jätta menetlusse võtmata, kuna selle menetlemine ei allu

Tartu Maakohtule.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 1 alusel lahendab kohus

hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise

puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. TsMS § 372 lg 4 järgi tuleb

hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse

võtmisest keeldumise põhjus.

4. TsMS § 371 lg 1 p 2 järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele

kohtule.

5. TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi

ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele

riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki

võimalik saavutada.

6. TsMS § 75 lg 1 järgi kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise

kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib

kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati.

7. TsMS § 70 lg 1 alusel määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal

võib asja menetleda Eesti kohus. Sama paragrahvi teise lõike järgi allub asi Eesti

kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt

või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene

teisiti. TsMS § 70 lg 4 p 3 näeb ette, et tsiviilkohtumenetluse seadustikus

rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse kohtualluvuse määramisel

üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või nõukogu määrus (EÜ)

nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise

ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes (edaspidi ülalpidamiskohustuste

määrus).

8. Ülalpidamiskohustuste

määruse

artikli

järgi

on

liikmesriikides

ülalpidamiskohustuste küsimustes pädevad otsustama: a) selle riigi kohtud, kus on

kostja alaline elukoht; või b) selle riigi kohtud, kus on õigustatud isiku alaline elukoht;

või c) kohus, mis on kohtu asukohariigi õiguse kohaselt pädev menetlema

perekonnaseisu käsitlevaid kohtuasju, kui ülalpidamiskohustust käsitlev asi on

nendega seotud, välja arvatud juhul, kui kohtualluvuse aluseks on üksnes ühe poole

kodakondsus; või d) kohus, mis on kohtu asukohariigi õiguse kohaselt pädev

menetlema vanemlikku vastutust käsitlevaid kohtuasju, kui ülalpidamiskohustust

käsitlev asi on nendega seotud, välja arvatud juhul, kui kohtualluvuse aluseks on

üksnes ühe poole kodakondsus.

9. Hagiavalduse ja Rahvastikuregistri andmetel elavad hagejad alates 2020. aastast

Soome Vabariigis, seega allub ülalpidamisasi määruse art 3b alusel Soome kohtule kui

õigustatud isikute (hagejate) elukohajärgsele kohtule. Kohtu hinnangul ei tulene Eesti

kohtu alluvust määruse art 3a sätestatust, kuna kostja elukoht ei ole hagi esitamise ajal

teada. Hagejad on hagiavaldusesse märkinud kostja Eesti aadressi, kuid ühtlasi toonud

esile, et neil puudub kostjaga kontakt ning info saadud kolmandate isikute kaudu.

Kostjal puudub Rahvastikuregistrisse kantud aadress. Maksu- ja Tolliameti andmetel

sai kostja Eestis viimati töötasu detsembris 2021. Kostja ei oma Eestis kinnisvara.

Seega ei ole kostja tegelik elukoht teada.

10. Ülalpidamiskohustuste määruse artikkel 15 järgi määratakse ülalpidamiskohustuste

suhtes kohaldatav õigus kindlaks vastavalt ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatava

õiguse 23. novembri 2007. aasta Haagi protokollile liikmesriikides, kelle suhtes see

õigusakt on siduv. Eesti võttis 27. oktoobril 1999 vastu otsuse ühineda

ülalpidamiskohustustele kohaldatava õiguse 1973. aasta 2. oktoobri Haagi

konventsiooniga, mis on alla kirjutatud 2. oktoobril 1973. aastal Haagis. 2007. aasta

Haagi protokolli artikkel 3 lg 1 sätestab, et kui käesolevast protokollist ei tulene teisiti,

kohaldatakse ülalpidamiskohustuste suhtes õigustatud isiku peamiseks elukohaks

oleva riigi õigust. Protokolli artikkel 4 lg 3 sätestab, et olenemata artiklist 3,

kohaldatakse juhul, kui õigustatud isik on pöördunud kohustatud isiku peamiseks

elukohaks oleva riigi pädeva asutuse poole, nimetatud asutuse asukohariigi õigust. Kui

aga õigustatud isikul ei ole nimetatud õiguse alusel võimalik kohustatud isikult elatist

saada, kohaldatakse õigustatud isiku peamiseks elukohaks oleva riigi õigust.

11. Tõlgendades ülalpidamiskohustuse määruse sätteid kogumis, on määruse eesmärk

laste parimate huvide arvestamine. Hagejate esindaja märgib hagiavalduses, et ei tule

rahaliselt toime ja kostja ei osale hagejate ülalpidamises. Kuna hagejate elukoht on

Soomes, puudub kahtlus ülalpidamisasja alluvuses Soome kohtule, kes on ka paremal

positsioonil, hindamaks hagejate tegelikke vajadusi. Ülalpidamiskohustuste määruse

artikkel 15 ja 1973. aasta 2. oktoobri Haagi konventsiooni 2007. a protokolli art 3 lg 1

järgi kohaldaks Soome kohus ülalpidamisasja lahendades Soome õigust. Menetluse

algatamine põhjendusel, et kostja elukoht võib olla Eestis, oleks antud olukorras

vastuolus hagejate eesmärgiga, kuna kostja tegeliku elukoha tuvastamine on

aeganõudev ja asja menetlemine ei pruugi kaasa tuua hagejate soovitud kohtulahendit.

Samuti kohaldaks kohus ülalpidamiskohustuse kindlaksmääramisel Eesti õigust, sh

lähtudes kohalikust elustandardist. Kohtu hinnangul ei vaja hagejad õiguskaitset

olukorras, kus neil on võimalik pöörduda enda elukohajärgsesse kohtusse, kelle

võimalused asjaolude vahetuks hindamiseks on läheduse tõttu paremad ja kelle käest

saaksid hagejad hagiavalduses toodu õigsust arvestades tõenäoliselt soodsama lahendi.

12. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et asi ei allu Eesti kohtule ning avalduse menetlusse

võtmisest tuleb TsMS § 371 lg 1 p 2 ja lg 2 p 2 alusel keelduda.

13. Kuna kohus on tuvastanud, et rahvusvahelise kohtualluvuse sätete alusel ei allu asi

Eesti kohtule, ei edasta kohus TsMS § 75 lg 2 alusel asja pädevale kohtule, vaid

tagastab selle koos lisadega.

14. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas

määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata. TsMS § 168 lg 1 järgi kannab

menetluskulud hageja, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab

selle. Arvestades, et käesolevas menetlusstaadiumis menetluskulusid tekkinud ei ole,

hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik