3-22-2326/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(6)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Määruse tegemise aeg ja koht

02.11.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2326

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute

tegemiseks loa saamiseks X, X ja X suhtes

Menetlusosalised

Taotleja: Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Ester Kuivas

Isikud, kelle suhtes loa andmist taotletakse:

-

X (isikukood xxxxxxxxxx)

-

X (isikukood xxxxxxxxxx)

-

X (isikukood xxxxxxxxxx)

Menetlustoiming

Haldustoiminguks

loa

andmise

taotluse

lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus.

2. Anda Maksu- ja Tolliametile luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja

Tolliameti kaudu):

2.1. käsutamise keelumärke seadmist X (isikukood xxxxxxxxxxxx) ja X (isikukood

xxxxxxxxxxx) ühisomandis olevale kinnisasja ½ kaasomandi osale, registriosa

nr xxxxxxx, asukohaga xxxxxxxx, mis keelab X ühisomandis oleva kinnisasja

käsutamise;

2.2. käsutamise keelumärke seadmist X (isikukood xxxxxxxxxxx) kuuluvale

väikelaevale Neva 2 registrinumbriga xxxxxx;

2.3. käsutamise keelumärgete seadmist X kuuluvatele osalustele äriühingutes X OÜ

(registrikood XXXXXXX), X OÜ (registrikood XXXXXXX) ning X OÜ

(registrikood XXXXXXX);

2.4. käsutamise keelumärke seadmist X (isikukood xxxxxxxxxx) kuuluvale sõidukile

Honda SFX50 registrinumbriga XXXX;

2.5. käsutamise keelumärgete seadmist X kuuluvatele osalustele äriühingutes X OÜ

(registrikood XXXXXX) ja X OÜ (registrikood XXXXXX);

2.6. X kuuluvate pangakontode ja hoiukontode arestimist summas 83 110,90 eurot.

3. Maksu- ja Tolliametil teavitada viivitamatult kohut käesoleva loa alusel

täitetoimingute sooritamisest.

2(6)

4. Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata

teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetada

määrus kätte X, X ja X.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seaduses

sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab

taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega. HKMS

§ 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt

lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri

täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna seadus ei näe ette seletuse

küsimist isikutelt, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse ega sätesta

kohustust lahendada asi kohtuistungil, otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta

ja kohtuistungit pidamata. Ka Riigikohus on selgitanud, et täitmist tagavate toimingute

sooritamiseks loa taotlemise menetluses ei pea osalema isik, kelle suhtes luba taotletakse, ning

sellise isiku kaasamine ei oleks kooskõlas taotletava loa eesmärgiga. Isikutele, kelle vara suhtes

halduskohus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andis, on tagatud vastuväidete

esitamise õigus edasikaebemenetluses (nt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-24-14, p 11.5).

2. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud

kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle

sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks,

võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks,

et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud.

MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas

menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, ning

teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude

või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda

oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas

käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus

oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise

otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmisel saab kohus

lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei

oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või

vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist

tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja

puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus

maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike

tagajärgede saabumise tõenäosust.

3. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus,

millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus;

2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille

esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lg-s 1

või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur

peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.

3(6)

4. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab

MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud

taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.

6.1. Taotlusest ja selle lisadest nähtub, et täidetud on MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et

maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust. Praegusel juhul on maksuhaldur

äriühingu suhtes läbi viinud maksumenetluse. Vastutusmenetlus võib sellisel juhul alata ka

halduskohtule täitmist tagava toimingute sooritamiseks loa taotluse esitamisega (nt Riigikohtu

määrus nr 3-3-1-7-13, p 12). Käesolevas asjas ongi kohtule esitatud taotlusega vastutusmenetlus

algatatud.

6.2. Taotluse ja selle 01.11.2022 täpsustuse ja nende lisade kohaselt on vastutusmenetluse

eesmärk vastutusotsuse tegemine X X OÜ maksuvõla eest summas 63 081,12 eurot, millele

lisandub intress summas 24 779,78 eurot; X X OÜ maksuvõla eest summas 52 425,62 eurot,

millele lisandub intress summas 22 339,86 eurot; ning X X OÜ maksuvõla eest summas

48 082,22 eurot, millele lisandub intress summas 21 213,79 eurot. Maksuvõlg koosneb X OÜ-

le 18.12.2020 maksuotsusega maksustamisperioodil 03.2020–06.2020 täiendavalt tasumisele

määratud, kuid tasumata maksukohustustest (36 855,89 eurot) ja maksustamisperioodil

12.2020–11.2021 X OÜ poolt deklareeritud, kuid tasumata maksukohustustest kokku

36 727,58 euro ulatuses, lisaks intressinõuetest. Tõenäolise maksusumma kujunemine on

taotlusest jälgitav.

6.3. Maksuhaldur on esitanud andmed, et äriühingult maksuvõla sissenõudmine ei ole olnud

tulemuslik (taotluse p 7). Maksustamisperioodil detsember 2020–oktoober 2021 X OÜ poolt

deklareeritud, kuid tasumata maksuvõla (36 727,58 euro) kohta on maksuhaldur koostanud

ajavahemikul 04.08.2021–23.10.2022 üheksa sundtäitmise hoiatust ja kolm intressinõuet, mille

sissenõudmiseks on MTA ajavahemikul 30.08.2021–16.09.2022 teinud arestikorraldused

kaheksasse Eestis tegutsevasse panka. Arestimiste tulemusena on maksunõuete katteks

laekunud

16 530,18

eurot.

Samuti

kinnitab

MTA,

et

X

OÜ

on

kustutatud

käibemaksukohustuslaste registrist 20.02.2022 ning äriühing on viimati deklareerinud käivet

novembris 2021 summas 6 755,56 eurot. X OÜ-l ei ole registreeritud töötajaid, viimased

töölepingud on lõpetatud 31.12.2021. Eelnevast on põhjendatud järeldada, et X OÜ ei ole

tegutsev äriühing, mistõttu puudub võimalus maksuvõla sissenõudmiseks äriühingu

majandustegevuse tulemusel tekkiva tulu arvelt ning äriühingu majandustegevusest ei ole

võimalik maksukohustust täita. Kohtu hinnangul on MTA piisava põhjalikkusega põhjendanud,

miks maksuvõla täitmine ei ole võimalik üksnes äriühingu enda vara arvelt. Seega esineb alus

vastutusotsusega nõude esitamiseks äriühingu juhatuse liikmele

6.4. Vastutusotsuse andmist välistavad asjaolud puuduvad (MKS § 96 lg 6). Kuna maksude

arvestamise ja tasumise varaseim kohustus tekkis 2020. aasta märtsikuus (vt taotluse p 6), ei

ole maksu määramise aegumistähtaeg MKS § 98 lg-s 1 sätestatud tahtliku tegevuse korral

möödunud. Äriregistri kohaselt ei ole äriühingut kustutatud. Seega on vastutusmenetluse

läbiviimine ja täitetoiminguks loa andmine eesmärgipärane. Taotluse asjaolude pinnalt ei saa

väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on täidetud

MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või

kohustuse määramine.

6.5. Samuti on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tulemusel antava

haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks tulenevalt

maksukohustuslase tegevusest. Kontrollaktist nähtub, et X OÜ on deklareerinud

maksustamisperioodil 01.2020–06.2020 dokumentaalselt tõendamata sisendkäibemaksu kokku

28 562,55 eurot. Samuti nähtub kontrollaktist, et X, X ja X juhatuse liikmeks oleku ajal on X

OÜ samal maksustamisperioodil teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid kokku

4(6)

208 359,01 eurot, millelt on jäetud arvestamata, deklareerimata ja tasumata tulumaksu kokku

52 089,75 eurot. Tehes suures ulatuses ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid, on X , X ja X

põhjustanud olukorra, kus X OÜ-l puudusid vahendid ka maksustamisperioodil 12.2020–

06.2021 deklareeritud maksukohustuste täitmiseks. Peale kontrollimenetluses rikkumise

tuvastamist juhatuse liikme kohalt tagasi astumine ja äriühingu võõrandamine variisikule

iseloomustab X, X ja X suhtumist avalik-õiguslike kohustuste täitmisse ning viitab soovile

vabaneda võimalikust maksukohustusest. Sellest tulenevalt saab pidada põhjendatuks

maksuhalduri kahtlust, et sarnaselt võivad X, X ja X suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse

kohustusse ning selle täitmise vältimiseks võõrandada oma vara. Kohtupraktikas on leitud, et

selliseks kahtluseks võivad mh anda põhjust käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud

tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes, maksupettusele viitavad

asjaolud (Riigikohtu lahend 3-3-1-4-13, p 22). MTA väljatoodud põhjustel võib vastutusotsuse

sundtäitmine tulevikus seega muutuda raskeks või võimatuks. Taolise olukorra tekkimise

vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist

tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist.

7. Riigikohtu 27.11.2012 määruse nr 3-3-1-15-12 kohaselt peab kohus lisaks taotluse

rahuldamise eelduste täidetusele arvestama ka kohaldatava meetme põhjendatust ja

proportsionaalsust (p 57). Seega peab kohus täitetoimingu valiku puhul andma hinnangu, kas

valitud meede riivab ebaproportsionaalselt isiku õigusi.

8. Maksuhaldur soovib käsutamise keelumärke seadmist X ja X ühisomandis olevale osale

kinnisasjast. Kohus leiab, et keelumärke seadmine on põhjendatud ja proportsionaalne.

Keelumärke seadmist ei saa kohtupraktikast tulenevalt pidada ülemäära piiravaks, sest vara on

võimalik jätkuvalt kasutada (vt ka Riigikohtu 12.01.2018 määrus nr 3-17-1141, p 13).

Kinnisasjale käsutamise keelumärke seadmine aitab tagada vastutusotsusega määratava

maksukohustuse täitmist ega riiva samas isiku õigusi ülemäära. Käsutamise keelumärge ei

takista X ega puudutatud menetlusvälise isiku õigusi vara kasutamisel ega valdamisel. Kuigi

käsutamise

keelumärge

takistab

kinnisasjade

käsutamist,

on

isikul

võimalik

võõrandamisvajaduse korral (nt kui ta soovib kinnistu müügist saadud raha kasutada

maksukohustuse tasumiseks) selles maksuhalduriga kokkuleppele jõuda. Käesoleval juhul ei

ole võimalik rakendada X vähem koormavaid täitetoiminguid. Käsutamise keelumärgete

seadmist tuleb eelistada füüsilise isiku igakuiste sissetulekute suhtes täitetoimingute

tegemisele, kuivõrd isiku töötasu on eelduslikult otseselt seotud isiku igapäevase

toimetulekuga.

9. Maksuhaldur soovib X kuuluvale väikelaevale ja osadele äriühingutes käsutamise

keelumärke seadmist. Kohus leiab, et käsutamise keelumärke seadmine on põhjendatud ja

proportsionaalne. Käsutamise keelumärke seadmine aitab tagada vastutusotsusega määratava

maksukohustuse täitmist ega riiva isiku õigusi ülemäära, kuna ei takista X kuuluva vara

kasutamist ega valdamist.

10. Maksuhaldur soovib X kuuluvale sõidukile ja osadele äriühingutes käsutamise

keelumärke seadmist ning isiku panga- ja hoiukontode arestimist.

10.1 Kohus leiab, et käsutamise keelumärke seadmine on põhjendatud ja proportsionaalne.

Käsutamise keelumärke seadmine aitab tagada vastutusotsusega määratava maksukohustuse

täitmist ega riiva isiku õigusi ülemäära. See ei takista Reigo Trummaltil oma vara kasutamist

ega valdamist.

10.2 Pangakontode ja hoiukontode arest võib isiku õigusi intensiivselt riivata ja mõjutada

oluliselt inimese elukorraldust. Tegemist on füüsilise isiku suhtes kõige koormavama

täitetoiminguga. Riigikohtu praktikas on leitud, et riive intensiivsust aitab maandada esiteks

nõue, et füüsilise isiku puhul ei arestita MKS § 131 lg 3 kohaselt igas kuus ühe kuupalga

5(6)

alammäära suurust summat võlgniku ja iga tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta. Teiseks

peab kohus konkreetse juhtumi asjaolusid (sh isikuga seonduvaid) hinnates veenduma, et arest

on proportsionaalne (Riigikohtu 12.02.2020 määrus nr 3-19-1672, p 28).

Kohus leiab, et praeguse juhtumi asjaolusid hinnates ei ole pangakontode ja hoiukontode arest

ebaproportsionaalne, kuna puudutatud isiku käitumine X OÜ maksumenetluse ajal viitab

tahtele raskendada vastutusotsuse sundtäitmist. Samas puuduvad ka muud vähem koormavad

alternatiivid, mis maksunõude täitmise tagaksid. Isiku osaluste väärtus äriühingutes on tulevast

maksukohustust arvestades väike ning keelumärke seadmine sõidukile ega osalustele

ettevõtetes ei kata kogu nõuet summas 87 860,90 eurot. Maksuhaldur on põhjendatult

tähelepanu juhtinud sellele, et MKS § 131 lg 3 kohaselt ei kuulu füüsilise isiku maksuvõla

sissenõudmisel või tema pangakonto arestimisel igakuisele arestimisele ühe kuupalga

alammäära suurune summa võlgniku ja tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta.

Maksuhaldurile teadaolevalt X ülalpeetavad puuduvad. Töölepingu seaduse § 29 lg-st 5 ja

töötasu alammäära kehtestamise määruse § 1 lg-st 1 tulenevalt ei kuulu X pangakontode

arestimisel igakuiselt arestimisele vähemalt 779 eurot. MKS § 131 lg 4 kohaselt võib arestitud

pangakontolt teha väljamakseid ainult maksuhalduri loal, st vajadusel on maksuhalduri

nõusolekul tagatud X võimalike täiendavate kohustuste täitmine. Arvestada tuleb ka, et juhul,

kui isiku muu vara määratavat maksukohustust ei kata ning maksuhaldur on usutavalt

põhjendanud kahtlust, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda

oluliselt raskemaks või võimatuks, ei saa pangakonto arestimist pidada ebaproportsionaalseks.

Põhjendatud on ka X kuuluva(te) hoiukonto(de) arest, kuna hoiukonto omanikul on õigus

taotleda krediidiasutuselt rahaliste vahendite väljastamist kolmandate isikute kasuks, mistõttu

on võimalik vastavate summade väljakandmine. X panga- ja hoiusekontode arestimata jätmine

tähendaks ilmselt maksusumma laekumata jäämist, kuna on tõenäoline, et isik suunab alles

jäävad rahavood mujale. Seetõttu on põhjendatud pangakontodele, sh hoiustele aresti seadmine

summas 83 110,90 eurot.

11. Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab konkreetse isiku vastu suunatud

täitetoimingud, kui isik on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt, seega juhul,

kui X on esitanud tagatise summas 74 765,48 eurot, X on esitanud tagatise summas 69 296,01

eurot ja X on esitanud tagatise summas 87 860,90 eurot. Asendustagatise esitamisel tuleks

arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise

kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Kui X, X või X soovib tagatissumma

kanda deposiiti, on kantava deposiidiväärtuseks X 74 765,48 eurot, X 69 296,01 eurot ja X 87

860,90 eurot.

12. Arvestades taotleja põhjendusi ning maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse

pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagava toimingu sooritamine enne

rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral

võib haldusakti täitmine olla raskendatud või muutuda võimatuks. Eelnevast tulenevalt

rahuldab kohus maksuhalduri taotluse ning annab loa taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu-

ja Tolliameti kaudu) käsutamise keelumärgete seadmist järgmiselt:

1) X ja X ühisomandis olevale kinnisasja ½ kaasomandi osale registriosa numbriga

XXXXXX, asukohaga XXXXXXX, mis keelab X ühisomandis oleva kinnisasja

käsutamise;

2) X kuuluvale väikelaevale Neva 2 registrinumbriga XXXXXX;

3) X kuuluvale osalusele väärtusega 1 250 eurot äriühingus X OÜ (registrikood

XXXXXX), osalusele väärtusega 1 250 eurot äriühingus X OÜ (registrikood

XXXXXX) ning osalusele väärtusega 2 500 eurot äriühingus X OÜ (registrikood

XXXXXX);

6(6)

4) X kuuluvale sõidukile Honda SFX50 registrinumbriga XXXX;

5) X kuuluvale osalusele väärtusega 2 500 eurot äriühingus X OÜ (registrikood

XXXXXX) ja osalusele väärtusega 1 250 eurot äriühingus X OÜ (registrikood

XXXXXX).

Samuti annab kohus loa taotleda X kuuluvate pangakontode ja hoiukontode arestimist summas

83 110,90 eurot.

13. Määrus toimetatakse kätte MTA-le, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa

alusel täitetoimingute sooritamisest. X, X ja X toimetatakse määrus kätte pärast kohtu

teavitamist täitetoimingute sooritamisest.

(allkirjastatud digitaalselt)