2-20-14589/92 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. november 2022, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-14589

Tsiviilasi

Ingar Metsatalu hagi Aktsiaselts Eesti Vanglatööstus vastu

nõukogu otsuse tühisuse tuvastamiseks, juhatuse liikme

tasu maksmiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

71 500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 3. mai 2022 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ingar Metsatalu apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

11. oktoober 2022

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(hageja):

Ingar

Metsatalu

(isikukood

XXXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Heldur Otti

Vastustaja (kostja): Aktsiaselts Eesti Vanglatööstus

(registrikood 10727967), esindaja vandeadvokaat Rando

Maisvee

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu otsus osas, milles maakohus mõistis Ingar Metsatalult

välja menetluskuluna 6 eurot asja läbivaatamise kuluna ja jätta see kulu

2

Aktsiaseltsi Eesti Vanglatööstus kanda. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus

muutmata, täiendades maakohtu otsuse põhjendusi.

2. Ingar Metsatalu apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

3.1. Jätta Ingar Metsatalu hagi Aktsiaseltsi Eesti vanglatööstus vastu rahuldamata.

3.2. Jätta Aktsiaseltsi Eesti Vanglatööstus menetluskulud nende põhjendatud ulatuses

Ingar Metsatalu kanda ja välja mõista Ingar Metsatalult Aktsiaseltsi Eesti

Vanglatööstus kasuks menetluskulude katteks 5372,42 eurot.

3.3. Välja mõista Ingar Metsatalult Aktsiaseltsi Eesti Vanglatööstus kasuks viivis

menetluskuludelt (5372,42 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Ingar Metsatalu kanda.

5. Välja mõista Ingar Metsatalult menetluskuluna apellatsioonimenetluses 1990,10

eurot ja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulu

tasumiseni Aktsiaseltsi Eesti Vanglatööstus kasuks.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Ingar Metsatalu (hageja) esitas 6. oktoobril 2020 Viru Maakohtule hagiavalduse Aktsiaselts

Eesti Vanglatööstus (kostja) vastu. Hageja palus tuvastada kostja 30. aprilli 2020 nõukogu

otsuse, millega kutsuti hageja kostja juhatuse liikme kohalt alates 1. maist 2020 tagasi, tühisus.

Samuti palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja juhatuse liikme lepingust tulenev tasu

alates tasu sissenõutavaks muutumisest kuni 20. oktoobrini 2021 kokku 63 000 eurot. Hageja

palus mõista kostjalt välja viivis 63 000 eurolt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates nõude sissenõutavaks muutumisest kuni nõude täieliku rahuldamiseni.

Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 5000 eurot ja

viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates nõude sissenõutavaks muutumisest

kuni nõude täieliku rahuldamiseni. Menetluskulud koos lisanduva viivisega palus hageja jätta

kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 29. oktoobril 2018 kostja juhatuse liikme lepingu

(edaspidi leping) kehtivusega kuni 29. oktoober 2021. 1. novembril 2018 nimetati hageja kostja

juhatuse liikmeks. 30. aprillil 2020 võttis kostja nõukogu vastu otsuse, millega kutsuti hageja

kostja juhatuse liikme kohalt alates 1. maist 2020 tagasi. Otsuse aluseks olid äriseadustiku (ÄS)

§ 309 lg 3 ja kostja põhikirja p 6.2. Nõukogu otsus oli vastu võetud ÄS § 323 lg 5 alusel

nõukogu koosolekut kokku kutsumata.

3

Hagejale teadaolevalt kutsuti hageja kostja juhatuse liikme kohalt tagasi heade kommete

vastaselt, alusetult ja põhjendamatult. Hageja ei ole juhatuse liikme lepingut ega seadusest

tulenevaid juhatuse liikme kohustusi rikkunud. Hageja oli oma tööle pühendunud ning tegi seda

vastavalt talle antud volitustele ja olemasolevatele võimalustele, mistõttu tuleb hinnata tema

juhatuse liikme kohalt tagandamine ilmselt vastuolus olevaks heade kommetega (olenemata

ÄS § 309 lg-s 3 sätestatust). Kostja ei ole vaatamata hageja juhatusest tagasikutsumisele

lõpetanud hagejaga sõlmitud juhatuse liikme lepingut. Kostja on jätnud hagejale alates 1. maist

2020 maksmata lepingu järgse tasu, milleks on lepingu p 5 kohaselt 3500 eurot kuus. Kokku

on hagejale maksmata 18 kuu tasu, s.o 63 000 eurot. Hageja palub kostjalt nimetatud summa

välja mõista. Hagejale kuulub VÕS §- st 111 tulenev õigus keelduda oma kohustuste täitmisest,

s.o juhatuse liikme töö tegemisest seni, kuni ei taastata tema juhatuse liikme volitusi (juhatuse

liikme töö tegemiseks on vaja juhatuse liikme volitusi, s.o kuulumist juhatusse).

Kostja nõukogu liige Margus Ilmjärv on 12. mail 2020 Postimehes, 13. mail 2020 Delfis ja

14. mail 2020 Põhjarannikus ilmunud videointervjuus ja artiklites esitanud hageja kohta

järgmisi ebaõigeid faktiväiteid: kostja juhatus (mis koosnes üksnes hageja isikust) ei esitanud

nõukogule kriisimeetmete plaani koos ülevaatega abinõudest püsikulude vähendamiseks; kostja

juhatus ei esitanud nõukogule ettevõtte tegevuse taaskäivitamise plaani; kostja juhatus ei

teavitanud töötajaid toimuvast, s.o (ilmselt) koroonakriisist töökeskkonnale tulenevatest

mõjudest ja muudatustest.

Kaudselt on M. Ilmjärv nimetanud hagejat ebakompetentseks ettevõtte juhiks ning teinud seda

põhjendamatult. Tegemist on täielikult ebaõigete ja hageja au teotavate väidetega. Hagejal

tekkis väidete avaldamise tagajärjel moraalne kahju, mis avaldub hingelistes kannatustes.

Samuti on hagejal olnud pärast väidete avaldamist raske leida uut tööd. Hageja leidis, et kostjal

tuleb hagejale maksta VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 4 ning TsÜS § 132 lg 1 alusel hagejale

tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks 5000 eurot.

2. Kostja palus jätta hagiavalduse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja leidis, et hageja kutsuti kostja juhatusest kehtivalt tagasi 30. aprilli 2020 nõukogu

otsusega. Hagis on esitamata alused, millele tuginedes oleks võimalik väita, et juhatuse liikme

tagasikutsumise otsuses esineks eriti raske ja otsuse tühisust kaasa toov õiguslik viga heade

kommete ja ÄS § 322 lg 7 tähenduses. Aktsiaseltsi juhatuse liikme võib nõukogu tagasi kutsuda

sõltumata juhatuse liikme nõusolekust (ÄS § 309 lg 1) ja sõltumata põhjusest (ÄS § 309 lg 3).

Hageja juhatuse liikme leping lõppes tagasikutsumisega lepingu p 10.4 (c) alusel. Seetõttu

puudub hagejal alus nõuda lepingu alusel tasu ning väidetavalt tasuvõlalt arvestatavat viivist.

ÄS § 309 lõike 5 teine lause kohaselt lõppevad juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad

õigused ja kohustused vastavalt lepingule.

Hageja mittevaralise kahju hüvitise nõue on põhjendamatu. Kostja nõukogu esimehe kui riigile

kuuluva äriühingu järelevalveorgani tegevust korraldava isiku avaldused olid tasakaalustatud,

viisakad ja sellistena vastutustundlikud. Ajakirjanduse huvi hageja tagasikutsumise vastu ei

initsieerinud kostja. Oleks olnud ebamõistlik keelduda ajakirjanduse küsimustele vastamisest,

sest intervjuusid andis ka hageja. Küsimustele vastamise eesmärk ei olnud hagejat halvustada

või tema au ja väärikust riivata. Isegi kui avaldused kahjustasid hageja isiklikke õigusi, on

täitmata õigusvastasuse eeldus. Juhul, kui lähtuda, et etteheidetud väidete puhul on tegemist

faktiväidetega, tuleks hagejal tõendada, et need faktiväited ei ole tõesed (VÕS § 1047). Lisaks

on hageja hüvitisenõue ülepaisutatud. Hüvitis 5000 eurot ei vasta ühiskonna heaolu üldisele

tasemele ning ületab oluliselt isikuõiguste rikkumise korral väljamõistetud hüvitisi.

4

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus jättis hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ning mõistis

hagejalt kostja kasuks menetluskulude katteks välja 5378,42 eurot koos lisanduva viivisega.

Maakohus tuvastas, et pooled sõlmisid 29. oktoobril 2018 kostja juhatuse liikme lepingu

kehtivusega kuni 29. oktoober 2021. Kostja nõukogu tegi 30. aprillil 2020 otsuse, millega

kutsus hageja kostja juhatuse liikme kohalt tagasi alates 1. maist 2020. Otsuse aluseks olid

ÄS § 309 lg 3 ja kostja põhikirja p 6.2.

Hageja leidis, et ta kutsuti kostja juhatuse liikme kohalt tagasi heade kommete vastaselt,

alusetult ja põhjendamatult. Hageja ei ole juhatuse liikme lepingut ega seadusest tulenevaid

juhatuse liikme kohustusi rikkunud. Kostja leidis, et hageja kutsuti juhatusest kehtivalt tagasi.

ÄS § 309 lg 5 teine lause kohaselt lõppevad juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad

õigused ja kohustused vastavalt lepingule. Poolte vahel sõlmitud juhatuse liikme lepingu

(I kd, tl 30-35) p 7.1 kohaselt on ühingu osanikel on õigus juhatuse liige tagasi kutsuda. Lepingu

p 10.4 (c) kohaselt kehtib leping kuni juhatuse liikmeks oleku aja lõppemiseni. Leping lõpeb

lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel kokkuleppel või juhatuse liikme tagasikutsumisel

juhatusest.

Poolte suhetele ei laiene vastavalt nende vahel sõlmitud lepingu p-ile 11.3 ja töölepingu seaduse

(TLS) § 5 lg-le 1 töölepinguseadus. Seega puudub antud juhul hagejal ülesütlemiskaitse ning

vastavalt ÄS § 309 lg-le 1 võib aktsiaseltsi juhatuse liikme igal ajal tagasi kutsuda sõltumata

põhjusest ning juhatuse liikme nõusolekust (ÄS § 309 lg 3).

Juhatuse liikme lepingu väidetaval kehtivusel põhinev tasunõue on alusetu, sest leping,

sh lepingu p 5.1 kokku lepitud juhatuse liikme tasu osas, lõppes hageja tagasikutsumisel kostja

juhatusest p 10.4 (c) alusel. Leping juhatuse liikme tagasikutsumise hüvitist ette ei näinud.

Kuigi leping sisaldab konkurentsipiirangu kokkulepet, mida saab pidada iseseisvaks

kestvuslepinguks, ei sätesta leping kostja kohustust tasuda hagejale sellest kokkuleppest

tulenevat hüvitist.

ÄS § 322 lg 7 kohaselt on nõukogu otsus tühine, kui nõukogu kokkukutsumisel rikuti seaduse

või põhikirja nõudeid või kui otsus rikub aktsiaseltsi võlausaldajate kaitseks või muu avaliku

huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti muul seadusega

ettenähtud juhul. Hageja on sidunud kostja nõukogu otsuse heade kommete vastasuse enda

hinnanguga oma tööle, kuid see ei mõjuta tagasikutsumise otsuse kehtivust ega muuda

vastuvõetud otsust heade kommete vastaseks. Tulenevalt lepingu sisust ei saanud hageja

eeldada, et temaga sõlmitud leping kehtib kuni 29. oktoobrini 2021, kuna kostja osanikel oli

õigus igal ajal hageja olenemata põhjusest juhatuse liikmest tagasi kutsuda. Asjas puuduvad

asjaolud ja tõendid, mis annaksid alust väita, et kostja nõukogu 30. augusti 2020 otsus hageja

tagasikutsumise kohta oli heade kommete vastane ning sellest tulenevalt tühine.

Hageja nõuab kostjalt seoses ebaõigete ja hageja au teotavate väidete esitamisega mittevaralise

kahju hüvitamist (VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 lg 1, § 1047 lg-d 1, 2 ja 4, § 1055 lg-d 1 ja 2

ning § 134 lg 2).

Maakohus leidis, et kostjale etteheidetud väidete (kostja juhatus ei esitanud nõukogule

kriisimeetmete plaani koos ülevaatega abinõudest püsikulude vähendamiseks; kostja juhatus ei

esitanud nõukogule ettevõtte tegevuse taaskäivitamise plaani; kostja juhatus ei teavitanud

töötajaid toimuva kohta) puhul on tegemist faktiväidetega. Faktiväite puhul sõltub selle

avaldamise õigusvastasus vastava väite tõele vastavusest ning asjaolust, kas avaldaja andmete

tõele vastavust piisavalt kontrollis (VÕS § 1047 lg 1 ja 3). Seega tuli hagejal tõendada, et

5

12. mail 2020 Postimehes, 13. mail 2020 Delfis ja 14. mail 2020 Põhjarannikus kostja nõukogu

esimehe avaldatu, on väär, st tegelikkusele mittevastav.

Asjas puuduvad tõendid, mis veenvalt kinnitaksid, et kostja juhatus esitas nõukogule

kriisimeetmete plaani koos ülevaatega abinõudest püsikulude vähendamiseks, ettevõtte

tegevuse taaskäivitamise plaani ning et juhatus teavitas töötajaid toimuvast, s.o koroonakriisist

töökeskkonnale tulenevatest mõjudest ja muudatustest. Dokumentaalsetest tõenditest nähtub,

et hagejal ei olnud tegevuskava ja ettevõtte käivitamise sammud olid hagejal läbi mõtlemata

(22. aprilli 2020 I. Metsatalu e-kiri M. Ilmjärvele „RE Töötajate paiknemine_EVT“, (I kd,

tl 149-149)). Sama nähtub kostja nõukogu liikme Rait Kuuse 23. aprillil 2020 kl 13:22 saadetud

e-kirjast. Hageja oli teadlik vajadusest esitada nõukogule kriisimeetmete plaan ja kriisist

väljumise plaan ning sellised dokumendid olid veel 27. aprillil 2020 nõukogule esitamata

(27. aprilli 2020 I. Metsatalu e-kiri A. Paavole „_Fwd ühisarutelu ettepanek kriisi teemadel“

(I kd, tl 135-136)). Ühestki teisest tõendist ei ole võimalik järeldada, et hageja oleks esitanud

kostja nõukogule hagis kirjeldatud kriisimeetmete plaani koos ülevaatega abinõudest

püsikulude vähendamiseks ja ettevõtte tegevuse taaskäivitamise plaani. Hageja poolt esitatud

tunnistajad P.S. ja T.V. ei ole andnud ütlusi sellest, et hageja esitas 2020. a märtsis ja aprillis

nõukogule vaidlusalused plaanid ning teavitas töötajaid toimuvast (II kd, tl 102 pöördel - 109).

Tunnistaja A.A. (müügijuht), andis ütlusi küll selles, et tema sai hagejalt toimuva kohta

piisavalt infot, kuid ta ei tea, kas teiste töötjatega oli räägitud (II kd, tl 109-112).

Seega ei ole asjas tõendamist leidnud, et M. Ilmjärve avaldatu on ebaõige, st tegelikkusele

mittevastav.

Hageja nõuab mittevaralise kahju hüvitist ka põhjusel, et tema kohta avaldati tema au kahjustav

väärtushinnang. Hageja leidis, et tema kohta avaldati väärtushinnanguna, et ta oli

ebakompetentne ettevõtte juht. Maakohus leidis, et M. Ilmjärv ei ole hageja kohta sellist

väärtushinnangut avaldanud, vaid märkinud, et nõukogu otsuse tingis vajadus tõhustada

ettevõtte juhtimist eriolukorra tingimustes. Hageja on sellise järelduse ise tuletanud. Maakohtu

hinnangul ei ole vaidlusaluses artiklis avaldatud väidete eesmärgiks olnud hagejat solvata, tema

au teotada või tema isiklikke õigus muul viisil kahjustada. Samas on kostja tõenditega

tõendatud, et ajakirjandusele andis intervjuu ka hageja. Kostja nõukogu esimehe avaldused on

tasakaalustatud ja vaoshoitud.

Hageja väitel tekkis kostja poolt väidete avaldamise tagajärjel moraalne kahju, mis avaldub

hingelistes kannatustes. Samuti on hagejal olnud pärast kostja poolt selliste väidete avaldamist

raske leida uut tööd. Kuigi hageja on esitatud hulganisti tõendeid erinevatele ametikohtadele

kandideerimise kohta (I kd, tl 153-167), ei ole hageja tõendanud, et ta osutus neile mittevalituks

seoses Postimehes, DELFI-s ja Põhjarannikus ilmunud intervjuus või artiklites esitatud

väidetega. Seega ei ole hageja tõendanud põhjusliku seose olemasolu väidetava tõele

mittevastavate väidete ja temale tekitatud mittevaralise kahju vahel. Hageja ei ole tõendanud

talle tekitatud mittevaralise kahju suurust.

Kuivõrd maakohus jättis juhatuse liikme tasu ja mittevaralise kahju nõuded rahuldamata, jäid

rahuldamata ka viivise nõuded.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu

otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Alternatiivselt palub hageja saata asi

maakohtule uueks arutamiseks. Menetluskulud koos viivisega palub hageja jätta kostja kanda.

6

Maakohus on oluliselt rikkunud nii materiaalõigust kui menetlusõigust. Maakohtu otsuses on

jäetud hageja esitatud tähtsust omavad väited käsitlemata ning ei ole põhjendatud nende

väidetega mittenõustumist. Asjas esitatud ja vastuvõetud tõendeid on hinnatud ebaõigesti ja

puudulikult ning toonud kaasa asjas ebaõige kohtuotsuse tegemise.

Vaidlusalune nõukogu otsus ei vasta headele kommetele. Kuigi nõukogu võib ÄS § 309 lg 3

kohaselt juhatuse tagasi kutsuda sõltumata põhjusest, peab nõukogu otsus olema kooskõlas

ÄS § 322 lg-ga 7. Kuna eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgani otsus on tehingu üks liike, siis

kohaldatakse selle heade kommete vastasuse hindamisel samu põhimõtteid nagu tehingu heade

kommete vastasuse hindamisel. Maakohus pidi hindama, kas väidetav heade kommete vastasus

seondus nõukogu otsuse sisuga ja kas nõukogu otsuse eesmärk oli vastuolus heade kommetega

või kas nõukogu eksis ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute

ning õiguse üldpõhimõtete vastu otsuse tegemise ajal.

Kostja võttis menetluses omaks asjaolu, et nõukogu otsuse tingis rahulolematus kostja tööga.

Asjas ei ole aga tõendamist leidnud M. Ilmjärve meedias avaldatud väited kostja töö kohta.

Seega tugineb nõukogu otsus ebaõigetel ja tõendamata andmetel, mistõttu ei saa see olla

kooskõlas heade kommetega. Samuti ei ole ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde

ja väärtushinnangutega kooskõlas, kui nõukogu otsus tugineb alusetutele ametikohustuse

rikkumise etteheitele. Maakohtu tõlgenduse kohaselt ei saaks nõukogu otsuse heade kommete

vastasus tulla kõne alla ühelgi juhul.

Lisaks on nõukogu otsus vastuolus keeluga kahjustada oma õiguste kasutamisel teiste isikute

õigusi. Isegi, kui hagejal esines teenistusülesannete täitmisel mõningaid minetusi, ei olnud need

ilmselt sedavõrd olulised, mis vältimatult oleks tinginud ametisuhte ühepoolse lõpetamise.

Lisaks ei arvestanud kostja nõukogu vääramatu jõu mõjuga (koroonapandeemia tõttu

kehtestatud eriolukord) pooltevahelisele lepingulisele suhtele. Nõukogu tugines otsuse

tegemisel teadvalt valeandmetele, mille eesmärk oli kahjustada hageja õiguspärast ootust

ametisuhte jätkumisele tähtaja lõpuni.

Nõukogu liikmed olid otsuse tegemisel teadlikud, et nad teevad hageja jaoks äärmiselt

ebasoodsatel asjaoludel (TsÜS § 86 lg 2 p 1) tehingu. Leping ei näinud ette tagasikutsumise

hüvitist ega muud hüvitist ametisuhte ühepoolsel lõpetamisel.

Juhatuse liikme ametisuhte lõpetamine ei lõpeta automaatselt sellega võimalikus seoses olevaid

teisi õigussuhteid, sh juhatuse liikme lepingut (Riigikohtu 7. märtsi 2018 otsus tsiviilasjas

nr 2-16-11889). Seega on hagejal saamata jäänud juhatuse liikme tasu. Juhatuse liikme lepingu

p 10.4(c) ei väära ÄS § 309 lg 3 teises ja kolmandas lauses sätestatut. Maakohus on ekslikult

viidanud ÄS § 309 lg-le 5, mis reguleerib juhatuse liikme ametist tagasiastumist. Hageja ei ole

lepingu ülesütlemisavaldust kostjalt saanud. Eeltoodut kinnitab ka ÄS § 309 lg 3 eelnõu

seletuskiri (SE 467).

Hageja on tõendanud, et kostja avaldatud faktiväited on tegelikkusele mittevastavad. Hageja on

esitanud iga väite tõendamiseks tõendid, sh tunnistajate ütlused, mis kinnitavad, et hageja järgi

nõukogu juhiseid sisuliselt täpselt. Asjakohatu on maakohtu väide, et hageja pidanuks

tõendama mittevaralise kahju suurust. M. Ilmjärve ebaõiged faktiväited sisaldasid samaaegselt

ebakohast väärtushinnangut. Hageja suhtes loodi halvustav hoiak.

Maakohus mõistis hagejalt kostja menetluskuluna välja mh asja läbivaatamise kulud äriregistri

andmetele 6 euro ulatuses. Tegemist on põhjendamatu kuluga, kuna puudus vajadus teha

äriregistri päringuid. Kostja oleks saanud enda andmeid vaadata lõivuvabalt.

5. Kostja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse

muutmata.

7

Kapitaliühingu juhatuse liikme põhjusest sõltumata ja hüvituseta ning ennetähtaegne

tagasikutsumine on seaduslik, vastab hageja kirjeldatud põhikirja ja lepingu punktidele ning

vastab ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiguslustundele ja väärtushinnangutele ning õiguse

üldpõhimõtetele. Hageja hinnang enda tööle ei muuda otsust heade kommetega vastuolus

olevaks. Hageja kutsuti tagasi sõltumata põhjusest.

Apellatsioonkaebuses uute asjaolude esitamine on põhjendamata, mistõttu tuleb sellised väited

jätta tähelepanuta. Hageja on uue väitena tuginenud vääramatule jõule. Kui ringkonnakohus

peaks uute väidetega arvestama, leiab kostja, et tegemist on niivõrd umbmääraste väidetega,

mis ei võimalda neile vastu vaielda.

Juhatuse liikme leping lõppes p 10.4 (c) alusel tagasikutsumisest, mistõttu on tasu ja viiviste

nõuded alusetud. Leping võib lõppeda peale kujundusõiguse kasutamise ka muul seaduses

sätestatud võlasuhte lõppemise asjaolul, näiteks poolte kokkuleppel. Käsunduslepingule

kohaldub VÕS § 1 lg 1 alusel ka § 186 p 9, mille kohaselt lõpeb võlasuhe muul seaduses või

lepinguga ettenähtud juhul. Lisaks on tasu ja sellelt arvestatava viivisenõue ebaselged.

Hageja mittevaralise kahju nõue on alusetu, sest avaldatud on tõesed väited.

Apellatsioonkaebuse tõendite analüüs kinnitab, et hageja 27. aprilli 2020 e-kirjas (I kd tl 135-

136) teadvustas enda kohustust esitada nõukogule kriisimeetmete plaan ja kriisist väljumise

plaan, millised olid sellel ajal esitamata. Kostja esitas omapoolsed hinnangud hageja tõenditele.

Samuti on tõendamata ebakohase väärtushinnangu avaldamine. Hageja leiab vastuoluliselt, et

üheaegselt on esitatud nii faktiväited kui väärtushinnang. Kostja nõukogu esimees väljendus

väärikalt. Kostja jäi selle juurde, et kahju suurus on ülepaisutatud.

Äriregistri andmete vaatamine on tasuline ja vastava kulu 6 eurot välja mõistmine on

põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis

hagejalt välja kostja menetluskulu 6 eurot asja läbivaatamise kuluna. Ringkonnakohus saab

selles osas teha ise uue otsuse, millega jätab kostja menetluskulu selles osas kostja enda kanda

(TsMS § 657 lg 1 p 21). Ülejäänud osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning tuleb

jätta

muutmata.

Ringkonnakohus

täiendab

maakohtu

otsuse

põhjendusi.

Hageja

apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

7. Maakohus tuvastas, et pooled sõlmisid 29. oktoobril 2018 juhatuse liikme lepingu tähtajaga

kuni 29. oktoober 2021. 30. aprillil 2020 võttis kostja nõukogu vastu otsuse, millega kutsus

hageja juhatuse liikme ametikohalt ennetähtaega tagasi alates 1. maist 2020. Hageja taotleb

nõukogu otsuse tühisuse tuvastamist heade kommetega vastuolu tõttu ja kostjalt juhatuse liikme

lepingu alusel saamata jäänud tasu välja mõistmist.

8. Ringkonnakohus märgib kõigepealt, et maakohus asus põhjendatud seisukohale, et nõukogu

võib juhatuse liikme sõltumata põhjusest ja juhatuse liikme nõusolekust tagasi kutsuda

(ÄS § 309 lg 1 esimene lause). Sama õigus tuleneb nõukogule juhatuse liikme lepingu p-st 7.1.

Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu seisukohaga, et asjas puuduvad sellised asjaolud, mis

annaksid alust väita, et kostja nõukogu otsus hageja tagasikutsumise kohta oli heade

kommetega vastuolus ja seetõttu ÄS § 322 lg 7 ja TsÜS § 86 järgi tühine. Selleks ei anna alust

hageja väited, et ta oli tööle pühendunud ja ei rikkunud juhatuse liikme kohustusi. Kuigi

nõukogu esimees M. Ilmjärv avaldas hiljem meedias teatud rahulolematust hageja tööga

juhatuse liikmena, millise hinnanguga hageja ei nõustu, ei saa sellest järeldada, et nõukogu

8

otsus tugines ebaõigetel andmetel ning ei saa seetõttu olla seaduslik ning kooskõlas heade

kommetega.

9. ÄS § 309 lg-st 1 tulenev regulatsioon on vajalik äriühingu huvide kaitseks eelkõige juhul,

kui juhatuse liige on kaotanud nõukogu usalduse, kuid see võimaldab juhatuse liikme vabastada

ka põhjust nimetamata. Juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe ühingu ja juhatuse

liikme vahel, mis põhineb usaldusel. Olukorras, kus ühel poolel ei ole enam usku, et see suhe

toimib, võib suhte lõpetada. Tegemist on käsundilaadse lepingusarnase õigussuhtega ning ka

käsundi võib käsundisaaja erakorraliselt üles öelda (VÕS § 631). Kuna juhatuse liikmele

tööõigusest tulenev ülesütlemiskaitse ei laiene, on juhatuse liikme lepingus võimalik kokku

leppida tagatised juhuks, kui nõukogu otsustab oma ÄS § 309 lg-st 1 tulenevat õigust

rakendada. Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kui juhatuse liikme lepingus ei

olnud pooled juhatuse liikme tagasikutsumise puhuks hagejale hüvitise maksmist kokku

leppinud ja seda ka hagejale ei makstud, on nõukogu otsus juhatuse liikme tagasikutsumiseks

tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Hagejal oli võimalik mõistlikult

ette näha, et kui ta sõlmib juhatuse liikme lepingu, milles ei ole ette nähtud hüvitist tema

juhatuse liikme ametist ennetähtaegse tagasikutsumise puhuks, siis võib ta ÄS § 309 lg 1

kohaldumisel jääda ootamatult sissetulekuta. Hagejal ei saanud olla õiguspärast ootust, et

hüvitiskokkuleppe puudumisel on tal võimalik jääda juhatuse liikme ametisse lepingus

ettenähtud tähtaja lõpuni.

10. Hageja ei ole tuginenud maakohtu menetluses asjaolule, et nõukogu ei arvestanud otsuse

tegemisel vääramatu jõu mõjuga pooltevahelisele suhtele. Vääramatuks jõuks peab hageja

koroonapandeemiat. TsMS § 652 lg 1 järgi võtab ringkonnakohus asja lahendamisel aluseks

maakohtus esitatud asjaolud ning tõendid. Hageja ei esitanud maakohtus väidet, et nõukogu ei

arvestanud otsuse tegemisel koroonapandeemia kui vääramatu jõuga, mistõttu ringkonnakohus

jätab selle apellatsioonkaebuse väite tähelepanuta.

11. Ringkonnakohus märgib vastuseks apellatsioonkaebusele, et kuigi maakohus ei ole otsuses

käsitlenud kõiki hageja väiteid, millele hageja nõukogu otsuse tühiseks tunnistamise nõude

põhjendamiseks tugines, on maakohtu otsuse lõppjäreldus selles, et puuduvad asjaolud ning

tõendid, mis annaksid alust pidada nõukogu otsust tühiseks heade kommetega vastuolu tõttu,

õige ja põhjendatud. Põhjendamiskohustuse (TsMS § 442 lg 8) osaline rikkumine ei viinud

maakohut ebaõigele otsusele, mistõttu ringkonnakohus ei loe seda selliseks menetlusnormi

rikkumiseks, mida ringkonnakohus ei saa kõrvaldada.

12. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et hageja juhatuse liikme leping lõppes

lepingu p 10. 4 c alusel hageja juhatusest tagasikutsumisega ja seetõttu puudub hagejal õigus

nõuda lepingu alusel alates 1. maist 2020 juhatuse liikme tasu. ÄS § 309 lg 3 teises ja kolmandas

lauses sätestatu, mille kohaselt lõpevad juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused

ja kohustused vastavalt lepingule ja juhatuse liikme lepingu ülesütlemisele kohaldatakse

võlaõigusseaduses käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut, ei tähenda seda, et pooled ei

võiks juhatuse liikme lepingu sõlmimisel kokku leppida ka lepingu lõppemise aluseks olevates

asjaoludes, sh selles, et leping lõpeb juhatuse liikme ametist tagasikutsumisega. VÕS § 186

p 4 järgi võib leping lõppeda ka poolte kokkuleppega. Lepingu p-s 10.4 c leppisidki pooled

kokku, et leping lõpeb hageja juhatuse liikme ametist tagasikutsumisel (tingimuslik kokkulepe).

VÕS § 186 p 9 alusel võib võlasuhe lõppeda ka muul seaduses või lepingus ettenähtud juhul.

Seetõttu lepingu ülesütlemist reguleerivad sätted, sh sätted mis käsitlevad mõjuva põhjuse

olemasolu lepingu erakorralisel ülesütlemisel, käesoleval juhul ei kohaldu.

13. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus on ebaõigesti viidanud asja

lahendamisel ÄS § 309 lg-le 5, mis reguleerib juhatuse liikme tagasiastumist ja sel põhjusel

9

temaga sõlmitud lepingu lõpetamist. Samas ei ole see maakohtu minetus õiguse kohaldamisel

toonud kaasa ebaõiget kohtulahendit.

Arvestades seda, et juhatuse liikme leping on alates 1. maist 2020 kehtivalt lõppenud, jättis

maakohus põhjendatult rahuldamata hageja nõude lepingu järgse tasu 63 000 eurot ja viivise

väljamõistmiseks.

14. Hageja heidab kostjale ette nõukogu esimehe M. Ilmjärve väljaütlemisi ja selgitusi hageja

kostja juhatuse liikme ametikohalt tagasikutsumise kohta 12. mail 2020 Postimees TV

videointervjuus ja artiklites 13. mail 2020 Delfis ning 14. mail 2020 Põhjarannikus.

Hageja väidab, et M. Ilmjärv on avaldanud tema kohta järgmisi ebaõigeid faktiväiteid:

1) kostja juhatus (mis koosnes üksnes hageja isikust) ei esitanud nõukogule kriisimeetmete

plaani koos ülevaatega abinõudest püsikulude vähendamiseks;

2) kostja juhatus ei esitanud nõukogule ettevõtte tegevuse taaskäivitamise plaani;

3) kostja juhatus ei teavitanud töötajaid toimuvast, s.o (ilmselt) koroonakriisist

töökeskkonnale tulenevatest mõjudest ja muudatustest.

Maakohus hindas nimetatud väiteid faktiväideteks (maakohtu otsuse p 14) ja leidis, et asjas ei

ole tõendatud, et avaldatu oleks tegelikkusele mittevastav (maakohtu otsuse p 16).

15. Ringkonnakohus märgib, et hagis esitatud ja maakohtu poolt asja lahendamisel aluseks

võetud M. Ilmjärve väiteid on menetluses käsitletud ebatäpselt.

Delfi artiklis on M. Ilmjärv esitanud küll esimese ja teise väite, kuid kolmandat hagis esitatud

väidet ei ole ta Delfi artiklis esitanud, vaid on väitnud, et „samuti jättis soovida töötajate

teavitamine toimuvast“.

Postimees TV videointervjuus M. Ilmjärv talle etteheidetavaid väiteid hagis esitatud sõnastuses

ei esitanud. M: Ilmjärv kommenteeris Postimees TV-le hageja tagasikutsumist juhatuse liikme

ametikohalt ja avaldas, et „saab ka paremini“, millele järgnes loetelu juhatuse liikme

tegevustest, mida juhatuse liige saaks paremini teha.

Põhjaranniku artiklis M. Ilmjärv talle hagis etteheidetavat kolmandat väidet ei esitanud.

Seega ei ole M. Ilmjärv mitte üheski meediakajastuses väitnud, et kostja juhatus ei teavitanud

töötajaid toimuvast (koroonakriisist ja selle mõjust). Küll on aga M. Ilmjärv andnud hinnangu

hageja tegevusele töötajate teavitamisel sõnadega „ jättis soovida“ ja „saab ka paremini“.

16. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja nõukogu esimehe M: Ilmjärve poolt

hageja juhatuse liikme ametist tagasikutsumise põhjuste selgitamine meedias on käsitletav

andmete avaldamisena VÕS § 1047 lg 1 tähenduses ja M. llmjärve poolt Põhjarannikule ja

Delfile antud intervjuus avaldatud esimene ja teine väide on põhiolemuselt faktiväited.

Esitatud faktiväite tegelikkusele vastavust peab tõendama väite esitaja, st kostja. Kostja avaldas

ringkonnakohtu istungil, et ta on saanud esitada menetluse selle asjaolu kohta kõik vajalikud

tõendid. Maakohtu seisukoht, et tõendamiskoormis M. Ilmjärve väidete tegelikkusele

mittevastavuse osas on hagejal (maakohtu otsuse p 16), on ebaõige.

Ringkonnakohus nõustub esimese ja teise faktiväite osas maakohtu hinnanguga kogutud

tõenditele (otsuse p 16), et neist ei ole võimalik järeldada, et hageja oleks esitanud kostja

nõukogule kriisimeetmete plaani koos ülevaatega abinõudest püsikulude vähendamiseks ja

ettevõtte tegevuse taaskäivitamise plaani. Ringkonnakohus rõhutab, et veel 27. aprillil 2020

kaastöötajatele edastatud e-kirjas avaldas hageja, et „Ma pean esitama nõukogule kaks plaani:

1. Kriisimeetmete plaan; 2. Kriisist väljumise plaan“. Nimetatud tõendiga ei ole kooskõlas

hageja väited ringkonnakohtu istungil, et ta saatis nõutava plaani nõukogule juba 21. aprillil

2020. Ringkonnakohus nõustub kostja seisukohaga, et kohtule esitatud tõendid, sh e-kirjad

10

võimaldavad järeldada, et hageja esitas nõukogu liikmetele erinevatel aegadel erinevaid

andmeid, kuid konkreetne kriisimeetmete plaan oli ikkagi nõukogu otsuse tegemise ajaks

esitamata. Seega ei avaldanud M. Ilmjärv hageja kohta esimese ja teise väitega ebaõigeid

andmeid.

17. Hagis M. Ilmjärvele etteheidetud kolmanda väite osas leiab ringkonnakohus, et M. Ilmjärv

andis hinnangu hageja tegevusele töötajate informeerimisel sõnadega: „saab ka paremini“

(Postimees TV) ja „jättis soovida“ (Delfi). Tegemist ei ole faktiväitega.

Isiku au teotamine väärtushinnanguga on VÕS § 1046 lg 1 järgi õigusvastane, kui

väärtushinnang on ebakohane. Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle

põhjendamatusest või ebasündsast väljendusviisist (vt Riigikohtu 31. mai 2006 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 12 ja 15. veebruari 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 17).

Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus kostja nõukogu esimees selgitas avalikkusele juhatuse

liikme ametist tagasikutsumise põhjusi, ei olnud tegemist ebakohase ega ka ebasündsa

väärtushinnanguga. M. Ilmjärv võis kostja nõukogu esimehena jagada avalikkusele

informatsiooni hageja juhatuse liikme ametikohalt tagasikutsumise asjaolude kohta ja anda ka

hinnanguid tema tööle. M. Ilmjärv on teinud seda tasakaalukalt ja hagejat halvustamata.

Arvestades asjaolu, et kostja aktsiad kuuluvad riigile ja kostja pakub tööd eelkõige

kinnipeetavatele, on avalikkuse huvi kostja juhatuse liikme tagasikutsumise asjaolude osas

põhjendatud. Nimetatud asjaoluga peab kohus VÕS § 1046 kohaldamisel arvestama.

VÕS § 1046 lg 2 järgi ei ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on

õigustatud arvestades avalikkuse huve. Asjaolu, et hageja ei nõustu M. Ilmjärve väidete ja

väärtushinnangutega, ei muuda neid hinnanguid ebakohasteks ja õigusvastasteks. Ka hagejal

oli võimalik meedias sõna saada oma seisukohtade selgitamiseks, seega oli meedikajastus

tasakaalustatud. Juhul kui M. Ilmjärve esimene ja teine väide sisaldavad ka tema hinnangut, ei

ole ka see ebakohane.

18. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga otsuse p-s 17, et M. Ilmjärv ei ole hageja

kohta avaldanud väärtushinnangut, et tegemist oleks ebakompetentse ettevõtte juhiga. Tegemist

on hageja enda tõlgenduse ja järeldusega nõukogu esimehe poolt avaldatule. Ka

apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda selles osas maakohtust erinevale seisukohale.

19. Hageja väidab, et temal tekkis kostja nõukogu esimehe poolt avaldatu tõttu mittevaraline

kahju, mille hüvitamiseks ta palub kostjalt välja mõista 5000 eurot. Ringkonnakohus leiab, et

maakohus jättis põhjendatult hagi ka selles osas rahuldamata. Kuivõrd kohtumenetluses ei

leidnud tõendamist kostja õigusvastane käitumine, mis on esmane eeldus hageja kahjunõude

rahuldamiseks, ei võta ringkonnakohus seisukohta ka poolte väidete osas hagejal tekkinud

kahju olemasolu ega selle suuruse osas.

20. Maakohus jättis seoses hagi rahuldamata jätmisega menetluskulud hageja kanda. Maakohus

mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskuluna 5378, 42 eurot.

Apellatsioonkaebuses leiab hageja, et maakohus on ebaõigesti hagejalt välja mõistnud kostja

menetluskuluna 6 eurot asja läbivaatamise kuluna. Tegemist on kuluga kostja andmete

saamiseks äriregistrist. Hageja leiab, et kostja oleks saanud need tema enda kohta käivad

andmed lõivuvabalt.

Maakohtu otsusest ega ka kostja menetluskulude nimekirjast (II kd lk 165) ei nähtu, milliste

äriregistri andmete vaatamise eest on kostjal see kulu tekkinud. Kostja ei ole vastuses

apellatsioonkaebusele vaielnud sellele hageja väitele selgelt vastu.

Kuni 1. oktoobrini 2022 kehtis Justiitsministri 30. novembri 1998 määruse nr 55 punkt 1 lg 5,

mille kohaselt isik sai e-äriregistrist enda isikut identifitseerides tasuta kogu registriinfo endaga

11

seotud ühingu, sihtasutuse, ühistu või filiaali kohta. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et

olukorras, kus kostja on esitanud kohtule üksnes tema enda kohta käivaid äriregistri dokumente,

mis olid talle kättesaadavad tasuta, ei ole põhjendatud dokumentide väljanõudmisega seotud

kulu välja mõistmine hagejalt. Maakohtu otsus tuleb hagejalt menetluskulu 6 eurot

väljamõistmise osas tühistada ja jätta see kulu kostja enda kanda. Hageja apellatsioonkaebus

kuulub selles osas rahuldamisele.

Kuna ringkonnakohus jätab muutmata maakohtu otsuse hagi rahuldamata jätmise osas, puudub

vajadus muuta menetluskulude jaotust maakohtus.

21. Hageja apellatsioonkaebus jääb põhilises osas rahuldamata, mistõttu tuleb menetluskulud

ringkonnakohtus jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

Kostja menetluskulu nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks apellatsioonimenetluses

kulutused õigusabile 13,5 h ulatuses tunnitasuga 160 eurot/h, kogusummas 2160 eurot (lisandub

käibemaks) ja sõidukulu kohtuistungile 30,10 eurot. Kostja palub õigusabikulu hüvitada

käibemaksuta, sest ta on käibemaksukohuslane.

TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus vastaspoolelt välja teise poole õigusabikulud üksnes

vajalikuks ja põhjendatud ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et kostja õigusabikulud on osaliselt

ülepaisutatud ja seda apellatsioonkaebuse analüüsi ja kaebuse vastuse ettevalmistavate

toimingute osas, mis peavad sisalduma menetlusdokumendi koostamise kulude arvestuses.

Ringkonnakohus peab kostja põhjendatud õigusabikuluks 12,25 h eest 1960 eurot (ilma

käibemaksuta) ja sõidukulu ringkonnakohtu istungile 30,10 eurot, kokku 1990,10 eurot, mis

tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)

Andra Pärsimägi

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Parrest

(allkirjastatud digitaalselt)

Kersti Kerstna-Vaks