4-10-4262/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 4-10-4262

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. detsember 2010 a Tallinn Väärteoasja number 4-10-4262 (2315,10,010024) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi

M.K kaebus Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi

politseimajor Oleg Lodeikini 29.10.2010 otsusele nr

2315,10,010024 M.K karistamises LS § 7419

lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 210 trahviühiku ulatuses, so 12 600 krooni

ja KarS § 50 lg 1 p 2 ning LS § 7419

lg 3 p 1 järgi

lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks. Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Triinu Riigor

Menetlusalune isik: M.K, xxx, elukoht: xxx. RESOLUTSIOON

1. Jätta M.K kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse

juhi politseimajor Oleg Lodeikini 29.10.2010 otsusele nr 2315,10,010024 M.K karistamises LS § 74 19 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 210 trahviühiku ulatuses, so 12 600 krooni ja KarS § 50 lg 1 p 2 ning LS § 7419 lg 3 p 1 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks rahuldamata.

2. Jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg

Lodeikini 29.10.2010 otsus nr 2315,10,010024 M.K karistamises LS § 74 19 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 210 trahviühiku ulatuses, so 12 600 krooni ja KarS § 50 lg 1 p 2 ning LS § 7419 lg 3 p 1 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks muutmata.

3. Määratud lisakaristuse, so sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 6 kuuline tähtaeg algab

kohtuotsuse jõustumisest, so 14.01.2011 ning lõpeb 6 kuulise tähtaja möödumisel. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

2

kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse

soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse

kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 14.12.2010. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on

13.01.2011. Kui kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 14.01.2011.

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas:

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 29.10.2010 otsusega nr 2315,10,010024 karistati M.K LS § 74 19 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 210 trahviühiku ulatuses, so 12 600 krooni ja KarS § 50 lg 1 p 2 ning LS § 7419 lg 3 p 1 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks selles, et menetlusalune isik 09.10.2010 kella 06.50 ajal Tallinnas Narva mnt-l juhtis mootorsõidukit Hyundai Elantra registreerimismärgiga 603MNF juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,69 +/- 0,05 mg, millega rikkus LS § 20 lg 4 sätteid ning pani toime LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo.

Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles märkis, et on nõus rikkumise ja karistusega, kuid taotleb karistuse kergendamist ja lisakaristuse vähendamist 6 kuult 4 kuule.

Selgitas ühtlasi, et 08.10.2010 õhtul oli koos oma neiuga külas aadressil Xxxja tülitsesid omavahel. Sõitsid autoga eemale, ca 700 meetrit ja selgitasid oma suhteid ning otsustasid auto

viia lähimasse õue ning minna koju jalgsi. Istus autosse ja hakkas tagasi sõitma kui nägi politseid. Tulevikus lubab enam sellist tegu mitte teha.

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja seletas, et taotleb määratud lisakaristuse tähtaja vähendamist 6 kuult 4 kuule kui see on võimalik.

Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et menetlusalune isik pani toime enamohtliku väärteo. Isikul tuvastati alkoholi lubatust suurem piirmäär. Oma käitumisega seadis ta ohtu nii enda kui teiste isikute elu ja tervise, samuti vara. Juhtimisõiguse saanud isikuna on ta teadlik

liikluseeskirja nõuetest, samuti liiklusseaduses sätestatud sanktsioonidest. Tema jaoks ei saanud tulla ootamatuna asjaolu, et teda võidakse karistada ka juhtimisõiguse äravõtmisega.

Kaebuse esitajal oli võimalik teha kõik selleks, et seda ei juhtuks, kuid ta pidas seda

tähtsusetuks ning asus sõidukit juhtima ja pani toime väärteo. Riigikohus on selgitanud, et

sellise teo puhul tuleb lisakaristusena juhtimise õigus ära võtta. Karistuse eesmärki ei saa

saavutada karistusega, mis on isikule soodne. Otsuse tegemisel on lähtutud KarS § 56 sätestatud nõuetest, on arvestatud isiku süüd, väärteo ohtlikkust, õiguskorra kaitsmise huvisid

ja võimalust mõjutada isikut edaspidi loobuda süütegude toimepanemisest. On tehtud õige otsus ja määratud õiglane karistus.

Kohus, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku selgitused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, tutvunud väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele.

Vastavalt LS § 7419 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes

grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni 18 000 krooni või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. Sama paragrahvi lõike 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 7419 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 7419 sätestatud süüteo eest karistatud.

Otsusele esitatud kaebuses vaidlustati LS § 7419

lg 3 p 1 alusel kohaldatud lisakaristuse tähtaega, leides, et lisakaristus on liiga pikk.

3 Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest LS § 7419 lg 2 alusel rahatrahviga 210 trahviühiku ulatuses, so 12 600 krooni ja LS § 7419 lg 3 p 1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 alusel sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Seega on põhikaristus määratud LS § 7419 lg 2 ettenähtud sanktsiooni keskmist määra

ületavana, so 2/3 ulatuses ülemmäärast ja lisakaristus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku väljahingatava õhu

liitri kohta alkoholisisaldus 0,69 +/- 0,05 mg, kusjuures laiendmääramatus 0,05 mg

arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust laiendmääramatuse võrra. Seega on

lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,64 mg väljahingatava õhu liitri kohta. LS § 7419 lg 2 sätete kohaselt saab väärteokorras karistada isikut, kelle väljahingatava õhu liitri kohta on tuvastatud alkoholisisaldus kuni 0,74 mg. Seega

oli alkoholisisaldus tuvastatud vastutust ettenägeva sätte ülempiiri lähedane, mistõttu süü suurust arvestades olnuks õigustatud isiku karistamine põhikaristusega ka suuremas ulatuses kui seda tegi kohtuväline menetleja.

Esitatud kaebuses ei ole põhimõtteliselt põhikaristust vaidlustatud ning on vaidlustatud määratud lisakaristuse määra.

Väärteoasja materjalides leiduvatest Karistusregistri andmetest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud liiklusalase väärteo toimepanemise eest 2009 aasta septembris, misjärel 2010 aasta septembris on teda karistatud teiseliigilise väärteo toimepanemise eest. Kuivõrd viimase

väärteo toimepanemisega katkestati eelmise väärteo eest määratud karistuse kustumise tähtaeg, siis oli menetlusalusel isikul vaidlusaluse väärteo toimepanemise ajal kaks kehtivat

väärteokaristust. Arvestades selliseid andmeid ning menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo iseloomu, millisest nähtuvalt läks menetlusalune isik pärast alkoholi tarvitamist koos

naistuttavaga sõitma, siis peab kohus taolist käitumist ohtlikuks. Menetlusalune isik, olles juhile keelatud seisundis, asudes juhtima sõidukit, võttis kaasa autosse ka teise isiku, seades

ohtu nii ennast kui ka kõrvalist isikut ning sõitma asudes ka teisi liiklejaid. Selline

liikluseeskirja nõuete teadlik ja tahtlik rikkumise iseloom näitab ilmselgelt seda, et

menetlusalune isik suhtub liikluskorda, teistesse liiklejatesse, samuti kaasreisija tervisesse

ükskõikselt. Kohus asub seisukohale, et arvestades menetlusesemeks oleva rikkumise

iseloomu, siis oli vaidlustatud otsusega lisakaristuse kohaldamine täiesti põhjendatud ning

menetlusalusele isikule inkrimineeritud süüteo iseloomu ja menetlusaluse isiku süü suurust arvestades olnuks lisakaristuse kohaldamata jätmine ilmselgelt põhjendamatu.

Menetlusalune isik pani toime ohtliku väärteo, mille toimepanemise eest on ette nähtud

sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise võimalus nii põhikui ka lisakaristusena, millest

menetlusalune isik kui juhtimisõiguse saanud isik on väga hästi teadlik. Kuivõrd senini

määratud ja tasutud rahatrahvid ei ole menetlusalust isikut piisavalt mõjutanud, sundimaks teda hoiduma väärtegude toimepanemisest edaspidi, siis leiab kohus, et menetlusaluse isiku mõjutamiseks ei piisa rahatrahvist ja lühiajalisest lisakaristusest ning kohaldada tuleb ka teisi

seaduses ettenähtud vahendeid, millega saab ohtliku liikleja liiklusest kõrvaldada ning kohtuväline menetleja on seda ka teinud.

Kohus asub seisukohale, et juhul, kui isikule on juhtimisõiguse säilimine oluline, siis oma soodsa olukorra säilitamiseks peab isik igapäevaelus valima sellise käitumisviisi, mis tagaks tema soodsa olukorra säilimise. Juhtimisõiguse saanud isikuna on menetlusalune isik teadlik ka sellest, et liiklusnõuetega vastuollu minek toob kaasa karistuse, mis omakorda halvendab

väärteo toimepanija majanduslikku olukorda. Seda nii määratava rahatrahvi tasumise

kohustusena kui ka juhtimisõiguse võimaliku äravõtmise tulemusena. Olles taolisest riskist

teadlik peab isik ise käituma selliselt, et tema majanduslik olukord ega juhtimisõiguse

kasutamisest tulenev liikumisvajaduse rahuldamise võimalused ei halveneks ei määratava rahatrahvi ega juhtimisõiguse äravõtmise tõttu. Selline teadmine ei ole aga menetlusalusele

isikule soovitud mõju avaldanud ega ole sundinud teda hoiduma uue väärteo toimepanemisest. Väärteoasjast ning esitatud kaebusest nähtub hoopis seda, et kaebuse esitaja

4 peeti mootorsõidukit juhtinuna kinni siis kui ta juhile keelatud seisundis sõidutas teist isikut.

Kohus leiab, et menetlusaluse isiku poolt toime pandud liiklusalase väärteo iseloom ja menetlusaluse isiku käitumine viitavad sellele, et menetlusalune isik on liikluses iseenesele ja

teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada

võimalikult pikaks ajaks, tagamaks kaasliiklejatele ohutuma liikluse vähemalt selleks ajaks

kui menetlusaluselt isikult on juhtimisõigus ära võetud ja menetlusalune isik liikluses aktiivselt mootorsõiduki juhina ei osale.

Menetlusaluse isiku ohtlik käitumine näitab menetlusaluse isiku ilmselgelt ükskõikset

suhtumist võimalikku ja saabuvasse tagajärge, so tema põhjustatavasse liiklusohtu ja

järjekordsesse rahatrahvi ning võimalikku juhtimisõiguse äravõtmisesse, mis võib olla talle

edaspidi takistuseks oma senise elukorralduse jätkamisel. Menetlusaluse isiku käitumisest

saab järeldada, et alkoholi tarvitamine ja seejärel alkoholi mõju all olles teise isiku

sõidutamine ning liiklusalase väärteo tahtlik toimepanemine oli menetlusaluse isiku jaoks olulisem kui võimalus senist soodsat olukorda säilitada. Kohtu arvates näitab menetlusaluse isiku käitumine pigem seda, et ta tegi kõik enesest oleneva selleks, et temalt sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine muutuks vältimatuks.

Kuigi menetlusalusele isikule on põhikaristus määratud vaidlustatud otsusega ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavana ja lisakaristus määratud sanktsiooni keskmises määras,

asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku süü suurust arvestades ei saa menetlusaluse isiku põhivõi lisakaristust kergendada.

Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et puudub seaduslik alus vaidlustatud otsuse

muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata.

Märt Toming kohtunik