2-22-14228/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Õ i g e k s v õ t u l p õ h i n e v k o h t u o t s u s

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anna Liiv

Kohtujurist

Lii Zerel

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

01. november 2022.a., Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-14228

Tsiviilasi

O Gi hagi Tallinn, R tn 15 korteriühistu vastu

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr

xxx

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: O G (isikukood xxx; aadress xxx), lepinguline

esindaja A S (e-post xxx)

Kostja: Tallinn, R tn 15 korteriühistu (registrikood xxx;

aadress R tn 15, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju

maakond; e-post xxx), lepinguline esindaja D Š (e-post

xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada O Gi hagi Tallinn, R tn 15 korteriühistu vastu õigeksvõtul põhineva

otsusega.

2. Tunnistada täitemenetlus täiteasjas nr xxx lubamatuks.

3. Käesolev hagi õigeksvõtul põhinev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav

(TsMS § 468 lg 1 p 1).

4. Jätta menetluskulud hageja kanda.

5. Määrata menetluskulude rahaliseks suuruseks 270 eurot ning mõista hagejalt O

G (isikukood xxx) kostja Tallinn, R tn 15 korteriühistu (registrikood xxx) kasuks

välja menetluskulud summas 270 eurot.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitamiseni

tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt

tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb

apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse.

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Harju Maakohtu menetluses on O G’i hagiavaldus Tallinn, R tn 15 korteriühistu vastu

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr xxx. Ühes hagiavaldusega esitas hageja

hagi tagamise taotluse, mille kohus 27.09.2022 määrusega rahuldas. Kohus võttis 27.09.2022

määrusega hagi menetlusse.

2. Kostja esitas 19.10.2022 hagivastuse, milles teatas, et TsMS § 394 lg 2 p 2 kohaselt kostja

võtab hagi kohe õigeks ja taotleb TsMS § 168 lg 6 alusel jätta kõik menetluskulud (sh kostja

omad) hageja kanda, sest kosja ei ole andnud oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks. Samuti

esitas kostja omapoolse kompromissettepaneku.

3. Kohus andis 21.10.2022 pooltele tähtaja kuni 26.10.2022 kompromissi sõlmimiseks ning

võimaluse menetluskulude nimekirjade ja vastaspoole kuludele seisukoha esitamiseks. Kohus

selgitas lisaks, et kompromissi mittesaavutamisel teeb kohus vastavalt kostjapoolsele hagi

õigeksvõtule hiljemalt 04.11.2022 õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse.

4. Pooled asjas kompromissi ei saavutanud. Kostja esitas 28.10.2022 vastuväited hageja

menetluskuludele ning oma täiendava menetluskulude nimekirja. Hageja esitas 31.10.2022

vastuväited kostja menetluskuludele ning oma täiendava menetluskulude nimekirja.

5. Kohus selgitab, et kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis

vastavalt TsMS § 440 lg-le 1 rahuldab kohus hagi. Lisaks tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib

kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi õigeksvõtul

põhineva otsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468

lg 1 p 1).

Menetluskulude jaotus

6. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või

osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus

tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Erandi sellest kehtestab TsMS

§ 168 lg 6, mille kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise,

kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Seega peavad selle sätte

rakendamiseks leidma tõendamist asjaolud, millised annavad kohtule veenva aluse asuda

seisukohale, et kostja ei andnud oma käitumisega hagejale põhjust hagi esitamiseks.

7. Hageja ei ole esitanud vastuväiteid kostja taotlusele TsMS § 168 lg 6 alusel menetluskulude

hageja kanda jätmiseks ega ole toonud kohtu ette asjaolusid, millega oleks TsMS § 168 lg 6

kohaldamise eeldused ümber lükatud.

8. Kohus nõustub kostjaga, et kostja ei ole andnud hagejale alust hagiga kohtusse pöördumiseks

oma õiguste kaitseks. Kostja pöördus kohtutäituri poole oma täitmisavaldusega jõustunud

kohtulahendist tuleneva kohustuse sundtäitmiseks. Hageja esitas tasaarvestusavalduse, millega

tasaarvestas Harju Maakohtu 02.02.2021 kohtumäärusest tsiviilasjas nr xxx tuleneva nõude 1

252 eurot kostja poolt täitemenetluses esitatud nõudega summas 1 249,40 eurot alles 23.09.22

hagiavalduse esitamisega. Seega on hageja teinud tasaarvestamisavalduse VÕS § 198 mõttes

alles hagiavalduse esitamisega 23.09.2022, s.o pärast täitemenetluse algatamist. Kostja pöördus

kohtutäituri

poole

enne

hagejapoolse

tasaarvestamisavalduse

esitamist

käesolevas

kohtumenetluses. Kostja sai hagiavalduse kätte 30.09.2022 ning võttis hagi kohe oma

19.10.2022 hagivastuses õigeks. Kohus leiab, et hagejal oleks olnud võimalus kohtumenetlust

vältida ja esitada kostjale tasaarvestusavaldus vahetult pärast tasaarvestatavatest nõuetest teada

saamist või esitada tasaarvestusavaldus täitmisteate saamisel ning seejärel võtta viivitamatult

ühendust kohtutäituriga ja teavitada kohtutäiturit tasaarvestusavaldusest. Hageja seda aga ei

teinud.

9. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et

käesoleval

juhul kuulub kohaldamisele

TsMS § 168 lg 6, millest tulenevalt jäävad menetluskulud hageja kanda.

10. TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt

määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.

11. Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (vt ka

Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses

lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib

avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud

vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14).

Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud

arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.

12. Kostja esitas ühes 19.10.2022 hagivastusega avalduse menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab TsMS § 176 lg-te 1 ja 5 nõuetele. Kostja 19.10.2022

ning täiendavalt 28.10.2022 esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja on kandnud

lepingulise esindaja kulusid summas 990 eurot ilma käibemaksuta (s.o 11 tundi tööd

tunnihinnaga 90 eurot). Kostja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Kostja palub

märkida

menetluskulude

kindlaksmääramise

lahendis,

et

hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega.

13. Hageja on 31.10.2022 esitanud kostja menetluskuludele vastuväited leides, et kostja

põhjendatud menetluskuludeks saab olla maksimaalselt summas 288 eurot (s.o 3,2 töötundi

tunnitasuga 90 eurot).

14. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud

ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud,

mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu

esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.

15. Kostjat esindas lepingulise esindajana jurist. Menetluskulude hüvitamist nõuab kostja

lepingulise esindaja töö eest. Esindaja õigusabikulud on põhimõtteliselt hüvitatavad.

16. Kostja esindaja tasumäär oli maakohtus 90 eurot (ilma käibemaksuta ja käibemaksu ei

lisandu). Tunnihinna põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames

eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14.). Kohus leiab,

et kostja esindaja tasumäär 90 eurot tunnis vastab kohtupraktikas mõistlikuks peetud tasemele.

Kohtu hinnangul võib käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades TsMS § 175 lg 1

järgseks esindaja põhjendatud ja vajalikuks tunnitasuks pidada 90 eurot.

17. Kostja lepingulise esindaja ajakuluna on näidatud kokku 11 tundi. Riigikohus on varasemalt

leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada

tsiviilasja hinda. Riigikohus on 14.04.2021.a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 muutnud

varasemaid seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma

kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja

hinnaga, vaid lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha

menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja

vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista

lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva

esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt

vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele.

18. Kostja on märkinud hagiavastuse koostamisega seotud toimingute (sh erinevate

dokumentidega tutvumine ja kliendile selgituste andmine ning analüüs) ajakuluks 6 tundi.

Käesolevas asjas moodustab hagiavastuse sisu ca 3 lk, mille koostamisel on esindaja tööks

sisuliselt tuua välja oma seisukohad. Kohtu hinnangul saab hagiavastuse koostamisega seotud

toimingute põhjendatud ajakuluks pidada mitte üle 1,5 tunni. Hagivastuses võtab kostja kohe

hagi õigeks ning kostja vastus keskendub selle selgitamisele, miks oleks hageja pidanud või

saanud esitada tasaarvestusavalduse kohtuväliselt.

19. Menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu 1 tund on samuti ülemäärane ning

põhjendatud ajakulu oleks 0,5 tundi. Kostja 28.10.2022 esitatud seisukoha (hageja

menetluskuludele) ja kostja täiendava menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu 4 tundi on

kohtu hinnangul selgelt ülepaisutatud. Kohtu hinnangul saab 28.10.2022 menetlusdokumendi

koostamise põhjendatud ajakuluks pidada kokku maksimaalselt 1 tund. Vastuväidete

koostamine hageja menetluskulude nimekirjas loetletud menetluskuludele ei ole õiguslikult

keerukas ega aeganõudev ning menetlusdokumendist ei nähtu objektiivselt 4 tunni ehk poole

tööpäeva ulatuses tööd.

20. Eeltoodust tulenevalt võib kohtu hinnangul tsiviilasja mahtu ja keerukust ning kostja ja

hageja menetlusdokumentide sisu arvestades pidada kostja põhjendatud ajakuluks kokku 3

tundi. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu

on käesolevas menetluses kokku 270 eurot (3 x 90).

21. Kohus rahuldab kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Kohus

määrab kostja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 270

eurot (s.o 3 töötundi tasumääraga 90 eurot). Seega kuulub hagejalt kostja kasuks

väljamõistmisele kostja menetluskulud summas 270 eurot. Kuna menetluskulud jäävad hageja

kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata hageja

menetluskulude rahalist suurust.

22. Vastavalt kostja taotlusele märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel lahendisse, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

23. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS

§ 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Anna Liiv

kohtunik