4-10-2289/10 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

1

Väärteoasi nr 4-10-2289

Ärakiri

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 08. oktoober

2010 Kohtla-Järve kohtumajas Väärteoasja number 4- 10-2289 Kohtunik Eeva Levina

Väärteoasi I.R kaebus Ida Prefektuuri 30.06.2010 otsuse peale väärteoasjas nr 2402,10,001062, millega temale Liiklusseaduse § 74´22 lg 2 alusel määrati juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks, liikluseeskirja § 124 p 2 sätestatud lubatud

sõidukiiruse 90km/h asulavälisel teel, ületamise eest, tühistamiseks karistusena juhtimisõiguse 6 kuuks äravõtmise osas ning uue otsuse tegemiseks

Kaebuse esitaja I.R, ik xxx, xxx

Kohtuväline menetleja Heiki Lindus, Ida Prefektuuri Jõhvi politseiosakond

Sekretär Ingrid Koddo,

Juhindudes V™S §-dest 132 p 2, 134, 135, 155 lg 2, 156 lg 1, 3, kohus

O t s u s t a s :

Vähendada Ida Prefektuuri 30.06.2010 otsusega nr 2402,10,001062 I.R-ile

määratud karistust, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 6 kuuks, määrates karistuseks sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 4 kuuks. I.R kaebus rahuldada osaliselt.

Kohtuotsuse peale on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata Riigikohtule 30 päeva

jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kaebuse saab esitada vaid advokaadi vahendusel.

Menetlusosaline, kes soovib kasutada oma kassatsiooniõigust, on kohustatud sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule seitsme päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovi teatamise korral on kohtuotsus kohtus tutvumiseks kättesaadav 02. novembril 2010 .

Asjaolud

Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliikluspolitseinik Heiki

Linduse 30.06.2010 otsuse väärteoasjas nr 2402,10,001062 järgi I.R juhtis

10.06.2010 kella 12:08 paiku xxx teel mootorsõidukit kiirusega 116+/-5 km/h, lubatud

2 sõidukiirus antud teelõigul 90km/h, ületades sõidukiirust mitte vähem kui 21km/h. Selle teoga rikkus Liikluseeskirja § 124 p 2 nõuet, pannes toime väärteo Liiklusseaduse § 74 22 lg 2 alusel ning talle määrati karistuseks sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 6 kuuks. Menetlusaluse isiku seisukoht I.R ei nõustunud otsusega kuna kohtuväline menetleja on jätnud arvestamata

süüd kergendavad ja raskendavad asjaolud ning võimaluse mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja määras Liiklusseaduse § 74 22 lgs 2 ettenähtud karistusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise maksimaalses lubatud ulatuses ehk 6 kuuks. Kiiruse ületamine lubatust

21 km/h võrra on minimaalne lubatud kiirusest ületatud kiirus, millest alates Liiklusseaduse § 74 22 lg 2 näeb ette karistuse. Menetlusalusel on pere, liisingud ja ta on

pere ainuke toitja. Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisest saab tööandjaga töösuhte lõpetamise alus, mis paneb perekonna raskesse rahalisse olukorda, mistõttu olnuks trahvi

määramine tema suhtes parem lahendus. Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine pole nimetatud Liiklusseaduse sätte kohaselt kohustuslik. Kohtuvälise menetleja seisukoht

Kohtuvälise menetleja ametnik leiab, et otsus on õiglane. Määratud on põhikaristusena

juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks. Eelnevalt on isikut karistatud 6 korral samalaadse

rikkumise eest. Need pole isikule mõju avaldanud, mistõttu määrati karistusena 6 kuuks juhtimisõiguse äravõtmine. Isik pole esitanud tõendeid juhtimisõiguse vältimatu olemasolu eelduse kohta töösuhetes, samuti võetud laenude ja krediitide kohta. Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad, kontrollinud esitatud kirjalikke materjale, leiab, et

I.R kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, vähendades Ida Prefektuuri

30.06.2010 otsusega nr 2402,10,001062 I.R-ile määratud karistust, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 6 kuulist tähtaega, juhtimisõiguse äravõtmiseks 4 kuuks. Kohus tuvastas ja luges tõendatuks alljärgnevad väärteo asjaolud:

Liikluseeskirja § 124 p 2 alusel on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 km/h.

10.06.2010 Ida Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik

Andri Karp`i poolt poolt I.R suhtes koostatud väärteoprotokolli nr 2402- 1062/54363 kohaselt juhtis menetlusalune xxx paiku mootorsõidukit kiirusega kiirusega

116+/-5 km/h, lubatud sõidukiirus antud teelõigul 90km/h, ületades sõidukiirust mitte

vähem kui 21km/h. Fikseeritud näitu näidati juhile ja menetlusalune isik on tutvunud

väärteoprotokolliga. Menetlusaluse isiku 10.06.2010 ülekuulamise protokollis andis

ülekuulatav ütlusi selle kohta, et ületas kiirust kuna arvas, et lubatud on 110 km/h ja ei näinud märki 90 km/h, ees oli märk 70km/h, mistõttu hakkas pidurdama, kui juba politsei

peatas. 08.10.2010 kohtuistungil lisas, et kiiruseületamine oli tingitud väsimusest, tuli autoga Venemaalt. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt kasutati 10.06.2010

I.R poolt juhitud mootorsõiduki liikumiskiiruse mõõtmisel töökorras ja

taadeldud kiirusmõõteseadet Stalker DSR 2X nr DP009666, seadme lugem 116 km/h,

laiendmääramatusega +/- 5 km/h, sõiduk ületas mõõdetaval teelõigul lubatud 90 km/h sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h.

Kohus leiab, et sõidukiiruse valikul peab juht lähtuma liiklusseadusest, liiklust korraldavatest märkidest ning oma vaimsest ja füüsilisest enesetundest. Menetlusalune isik

tunnistas, et oli väsinud pärast pikka sõitu, ainult arvas, et antud teelõigul on lubatud

sõidukiirus 110 km/h ega pannud tähele märki, mis kohustas sõitma 90 km/h. Ei vaidle vastu, et ületas kiirust ja tegi seda mõjuva põhjuseta. Liikluseeskirja § 124 p 2 alusel on

suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 km/h. Seega on asjas tuvastatud Oleg

3

I.R-ile liikluseeskirja § 124 p 2 rikkumine ning väärtegu õigesti kvalifitseeitud Liiklusseaduse § 74 22 lg 2 alusel Liikluseeskirja § 124 p 2 alusel on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 km/h. Liiklusseaduse § 74 22 lg 2 alusel mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse

ületamise eest 21-40 km/h karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Karistuse mõistmisel on menetleja võtnud karistust kergendava asjaoluna arvesse menetluaaluse isiku puhsüdamlikku kahetsust, kuid jätnud tõendina arvesse võtmata JKS Designs Ehitus OÜ väidetava kirjaliku taotluse,

millega palutakse arvestada karistuse mõistmisel juhtimisõiguse vajalikkust I.R

tööülesannete täitmisel. Menetleja leidis, et taotlusel puudus allakirjutanu allkiri ning taotlus esitatud väljaspoolt ettenähtud tähtaega. Kohus nõustub menetleja lõppjäreldusega, millega seatakse kahtluse alla tööandja taotluse autentsus, kuid ei saa nõustuda

menetleja poolt otsuses menetlusalusele etteheidetava menetlustähtaja rikkumise osas. V™S § 19 lg 1 p 4 alusel on menetlusalusel isikul õigus anda ütlusi, esitada tõendeid ja taotlusi, § 69 lg 6 alusel on menetlusalusel isikul õigus esitada kohtuvälisele menetlejale

väärteoasjas tõendeid ning tutvuda kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga 15 päeva jooksul alates väärteoprotokolli kättesaamisest. Menetleja eksib, lugedes avalduste

ja taotluste esitamise tähtajaks 15 päeva. Kohus selgitab, et 15 päevane tähtaeg kehtib väärteotoimikuga tutvumise kohta ja seda loetakse alates väärteoprotokolli kättesaamisest

ning seda saab lühendada menetlusaluse isiku nõudmisel. Tõendite esitamist loetakse

õigustatuks kuni kohtuvälise menetleja poolt lahendi tegemiseni. Ehk asjakohased

dokumendid, mis laekuvad pärast väärteoprotokolli koopia kätteandmist ja enne lahendi tegemist, lisatakse väärteotoimikusse.

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et menetlusalust isikut pole võimalik mõjutada rahatrahvi kohaldades kuna lähtuvalt karistusregistri andmetele on teda viimase

kolme aasta sees kuuel korral karistatud samalaadse rikkumise eest. Kohus lisab, et

põhikaristusena on kohaldatud rahatrahve ja alles viimase lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks. Rahatrahvide jada iseloomustab ilmekalt menetlusaluse ükskõikset ja hoolimatut suhtumist kiiruseületamisse, kusjuures sellel karistusliigil puudub isiku suhtes hoiatav ja korralekutsuv toime. Juhtimisõigus ei kuulu isikust lahutamatult seotud õiguste

hulka ja on antud juhul menetlusalusele mugavusõigus, mille kasutamist

mittereeglipäraselt loeb ta hüvitatuks trahvi näol. Taoline karistuse mõtte diskrediteerimine on aga lubamatu. Kohus leiab, et juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks on

piisavalt mõjus isiku süüd ja teo tehiolusid arvestades ning kohtuvälise menetleja poolt

maksimaalse võimaliku

karistuse määramisel ei arvestatud tegelikult isiku puhtsüdamlikku kahetsust.

Kohtunik Eeva Levina Ärakiri õige

№oremreferent

Liivi Õun

Kohtuotsus jõustus 07.12.2010

№oremreferent

Liivi Õun

4