2-22-110752/12 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus Võru kohtumaja

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2022, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-22-110752

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi R. K. e vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

922 eurot 23 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: aktsiaselts PlusPlus Capital; registrikood 11919806;

asukoht Tartu mnt 83-601, Tallinn 10115, Harju maakond.

Hageja lepinguline esindaja: J. M.

e-post XXX

Kostja: R. K. , isikukood XXX, aadress XXX

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega aktsiaselts PlusPlus Capital hagi R. K. e vastu võla

väljamõistmiseks.

2. Mõista R. K. elt (K. ) aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja:

2.1. 804 eurot 77 senti (sealhulgas põhivõlg 536 eurot 36 senti, lepingu sõlmimise tasu

30 eurot, võla sissenõudmise kulu 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis

208 eurot 41 senti);

2.2. viivis tagastamata põhivõlalt 536 eurolt 36 sendilt alates 15. juunist 2022 kuni

tagastamata põhivõla 536 euro 36 sendi tasumiseni määras 0,06% päevas, ent kokku

mitte rohkem kui 327 eurot 95 senti.

3. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. Toimetada otsus menetlusosalistele kätte.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud R. K. e (K. ) kanda.

6. Mõista R. K. elt (K. ) aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulu 409 eurot.

7. Mõista R. K. elt (K. ) aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja viivis hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle

täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Vabaduse 13, Võru, 65620; e-post

tmkvoru.menetlus@kohus.ee) tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kaja esitamise eest tuleb riigilõivuseaduse § 59 lg 19 järgi tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt,

kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi R. K. e

(K. ) (kostja) vastu põhivõla 536 euro 36 sendi, lepingu sõlmise tasu 30 euro, võla

sissenõudmiskulu 30 euro ja viivise väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt omas hageja kostja vastu 24. novembri 2020 järelmaksuga

müügilepingust nr XXX tulenevat nõuet. Kostja võlgnes selle lepingu alusel hagejale 536 eurot

36 senti ja viivise 120 eurot 63 senti. Kostja ei suutnud summat tervikuna tasuda.

Pooled sõlmisid 4. augustil 2021 kompromissilepingu / võlatunnistuse nr XXX, millega hageja

loobus 1 euro 36 sendi ulatuses viivise nõudest ning võimaldas kostjal tasuda kohustuse

osamaksetega kompromissisummas 655 eurot 63 senti (536 eurot 36 senti + 119 eurot

27 senti). Kompromissisummale lisandus lepingu punktis 5.1. kirjeldatud lepingu sõlmimise

tasu 30 eurot. Kostja kinnitas kompromissile alla kirjutamisega, et on sellega tutvunud ja

nõustunud. Pooled lugesid lõppenuks kompromissi punktis 1.1. kirjeldatud kostja kohustused

hageja ees ning kompromissi sõlmimisega tekkis kostjal uus iseseisev kohustus tasuda hagejale

kompromissis märgitud kompromissisumma.

Pooled leppisid kompromissi punktis 3.1 kokku, et kui kostja ei tasu kompromissisummat

tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma tasumata osa koheselt

sissenõutavaks. Kostja rikkus kompromissilepingut ega tasunud maksegraafikus märgitud

summasid tähtaegselt ja kokkulepitud ulatuses. Kostjat hoiatati, et juhul, kui ta hilineb

vähemalt

kahe

graafikujärgse maksega, on

hagejal

õigus

nõuda kohest

kogu

kompromissisumma jäägi tervikuna tasumist. Hageja luges kompromissisumma tervikuna

sissenõutavaks muutunuks 10. septembri 2021 osamakse tähtaja möödumisest.

Kostja nõustus kompromissi punkti 3.2. kohaselt maksekohustuse rikkumisel tasuma hagejale

viivist 0,06% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Viivist hakati

arvestama maksekohustuse rikkumisele järgnevast päevast. Kostja kinnitas, et viivise määr oli

temaga läbi räägitud, samuti, et ta sai selgitustest aru ning tema hinnangul oli see mõistlik.

Kostja võlgneb hagejale seega kompromissisumma põhiosa 536 eurot 36 senti, lepingu

sõlmimise tasu 30 eurot, kompromissisumma viivise 119 eurot 27 senti ning viivise esialgselt

põhisummalt 536 eurolt 36 sendilt alates 11. septembrist 2021 kuni 14. juunini 2022 määras

0,06 % päevas kokku 89 eurot 14 senti. Hageja nõuab ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat

viivist põhivõlalt kuni selle tasumiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks

muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

Hageja esindaja saatis kostjale kolm võlateatist. Hagejal tekkis sellest tulenevalt võla

sissenõudmiskulu 30 eurot.

Kohus toimetas hagiavavalduse koos lisadega ja hagi menetlusse võtmise määruse kostjale

isiklikult allkirja vastu kätte 28. septembril 2022. Kohus andis kostjale kirjaliku vastuse

esitamiseks tähtaja. Kostja ei vastanud tähtaegselt. Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja kohtule

tähtaja jooksul ei vasta, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Sel

juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Hagimenetluse

kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel otsusest välja

põhjendava osa.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja riigilõivu

245 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ja

esindajatasu 420 eurot (koos käibemaksuga). Hageja esindajal kulus dokumentide

komplekteerimiseks ja analüüsimiseks ning hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks

3,5 töötundi. Hageja esindaja töötunni hind on 100 eurot käibemaksuta.

Riigilõiv on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi menetluskulu. Hageja kohustus riigilõivuseaduse

(RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 järgi maksma riigilõivu 245 eurot. Riigilõiv 245 euro on seega

põhjendatud menetluskulu.

Maksekäsu kiirmenetluses kuuluvad TsMS §-st 4842 tulenevalt peale riigilõivu hüvitamisele

avaldaja

menetluskulud

summas

eurot.

Maksekäsu

kiirmenetluse

kulud

on

TsMS § 172 lõikest 9 tulenevalt seega põhjendatud hüvitada 20 euro ulatuses.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja

esitas nõude kompromissilepingust tuleneva põhivõla, lepingu sõlmimise tasu, võla

sissenõudmiskulude ja viivise saamiseks. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega.

Arvestades esitatud dokumentide mahtu, ei ole tegemist ka mahuka vaidlusega. Kuna hageja

kinnitas, et ta ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada, tuleb

hageja esindajakulu TsMS § 174 lg 10 alusel hüvitada koos käibemaksuga. Hageja

esindajakulu on seega põhjendatud ja vajalik 144 euro ulatuses (sh käibemaks).

Hageja menetluskulud on seega kokku põhjendatud 409 euro (245 + 20 + 144) ulatuses. Kuna

menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb hageja menetluskulu 409 eurot kostjalt hageja kasuks

välja mõista.

Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb kohtulahendis märkida, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik