4-22-2312/10 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2022, Valga kohtumaja Väärteoasja number 4-22-2312 Kohtunik

Kohtujurist

Kohtuistungi sekretär Annemarie Gerassimov

Christina

Jõesaar

Kaie Kaseorg

Väärteoasi

Menetlusosalised

Z.U kaebus Keskkonnaameti Valgamaa büroo 17.06.2022. a otsusele väärteoasjas nr 940022000239

Kohtuvälise menetleja esindaja: Keskkonnaameti õigusosakonna juhataja Väino Vaidla

Väärteoasja arutamine

Kaebuse esitanud isik: isikukood

Z.U , XXX elukoht xxx; e-post: xxx ;

Kirjalikus menetluses

Juhindudes VTMS § 132 p-st 1, kohus

otsustas:

RESOLUTSIOON

1. kaebus rahuldamata ja Keskkonnaameti Jätta Z.U Valgamaa büroo juhtivinspektor Märt Z.U 17.06.2022. a otsus väärteoasjas nr 940022000239 muutmata.

2. Z.U-le ja Keskkonnaametile. Edastada käesolev kohtuotsus

Edasikaebe kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebuse

esitamise soovist tuleb

saamisest teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse avaldamisest/kätte kirjalikult Tartu Maakohtule.

2 Asjaolud ja menetluse käik

Keskkonnaameti Valgamaa büroo Märt Z.U juhtivinspektor koostas 17.06.2022

üldmenetluse otsuse selle kohta, et ajavahemikul 01.03.2022 kuni 07.03.2022 teostas Z.U xxx xxx xxx) kvartali xxx eraldisi piiranguvööndis katastriüksuse (katastritunnus xxx ja xxx läbival teel raiet, mille käigus raius põõsaid ja murdunud puid. Kirjeldatud raietööde teostamiseks puudus Z.U raieõigus. Metsaseaduse § 37 lg 3 järgi on raieõiguse

olemasolu tõendavateks andmeteks ja dokumentideks omandiõigust tõendav kinnistusraamatu

kanne, raieõiguse võõrandamise leping või akt suulise lepingu sõlmimise kohta, raiet

registreeriv kanne või metsakaitseekspertiisi akt metsaregistris ja isikut tõendav dokument.

Metsaseaduse - § 35 1g 1 p 1 järgi tohib avalik õigusliku isiku omandis olevas metsas ja

piiramata või tähistamata erametsas viibida ja korjata marju, seeni ja pähkleid ning varuda dekoratiivoksi, ravimja dekoratiivtaimi ning nende osi metsaomaniku huve põhjendamatult kahjustamata, jahiulukeid ja kaitsealuseid loomi nende sigimisperioodil ja teisi metsas viibijaid

häirimata, metsa püsivaid jälgi jätmata ning tuleohutusnõudeid ja metsaomaniku nõudeid

järgides. Eelnevalt kirjeldatud teoga eiras Z.U metsaseaduse § 68 lg 1, mis näeb ette vastutuse ebaseadusliku raie eest. Z.U pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega

karistusseadustik

u § 16 1g 4 tähenduses, kuna oli raietööde teostamise ajal teadlik, et tal puudub xxx xxx eraldistel xxx ja xxx katastriüksuse kvartali raietööde teostamiseks raieõigus, mööndes, et katastriüksuse kvartali läbival teel raiet teo Xxx XXX eraldisi xxx ja xxx stades võib ta toime panna ebaseadusliku raie. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud ning süüd suurendavad asjaolud puuduvad. Süüd vähendavate asjaoludena on kohtuväline menetleja nimetanud teo toimepanemise kaudse tahtlusega, mis on nõrgim tahtluse vorm ning asjaolu, et toimepandud teoga ei ole keskkonnale kahju tekitatud. Kohtuväline menetleja määras Z.U-le metsaseaduse § 68 lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 35 trahviühiku ulatuses ehk 140 eurot.

Z.U esitas Tartu Maakohtule 01.07.2022 kaebuse, mille kohaselt koristas ta

vabatahtliku kogukonnaliikmena xxx Xxx xxx) kvartali külas katastriüksuse (katastritunnus

XXX eraldi xxx ja xxx Tee puhastamise si läbival teel olevat peent võsa ja langenud risu. eesmärgiks oli kohal kogukonna avalik huvi ja soov pääseda takistusteta äärde. iku xxx

Z.U leiab, et tegemist ei ole väärteoga ja seega ei ole ka rahatrahvi määramine olnud õiguspärane järgnevatel põhjustel:

1. Metsaseaduse (MS) kohaselt ei olnud tegemist raiega vaide objektiks oleva karistuse

– määramisel on võetud aluseks § 37 lg 3 kohaselt nõutava raieõiguse puudumine. MS Karistus on määratud § 68 lg 1 põhjal ebaseadusliku raie MS eest. Eelpool nimetatud paragrahve saab aga rakendada ainult metsaseaduse mõistes raie teostamise puhul. MS § 28 lg 11 sedastab, et raieks ei loeta muuhulgas metsamaal olemasoleva tee-, kraavivõi muu trassi, sihi või kaitsevööndi ning valmiva või küpse metsa puhastamist kuni

kaheksasentimeetrise keskmise rinnasdiameetriga puudest ja põõsastest. Käesolevas kaebuses ei ole vaidlust selle osas, kas vaidlusalune tegevus toimus metsamaal oleva

tee peal, sest kohtuväline menetleja on peaaegu kõigis oma otsuse punktides

kirjeldanud, et Z.U tegevus toimus Xxx katastriüksuse kvartali XXX eraldisi xxx ja xxx

läbival teel.

2. t Kogu tegevus lähtus avalikust huvist – egemist on ajaloolise kultuuripärandi objekti

xxx teega, mille olulisust on kirjeldatud ka kehtivas xxx maastikukaitseala

kaitsekorralduskavas 2013-2023 ( xxx ). Kava lk 20 punktis 2.2, kirjeldatakse

puhastatud teed kui kultuuripärandi objekti. Kogu kaitsekorralduse kava rõhutab läbivalt kogukonda ja kaitseala olulisust kogukonna jaoks. Kava lk 25 punktis 4.1.3. peetakse muuhulgas oluliseks murdunud puude eemaldamist ligipääsuteedelt. Kuna tee

3 puhastamise käigus tekkin d võsa ja muu risu paigaldati puhastatava tee äärde u , ei ole maastikualale ega RMK varale tekitatud mingitki kahju. Kaebuse esitaja leiab, et teda tuleks tunnustada avalikes huvides tehtud vabatahtliku panuse eest. Tema tänuväärse töö tulemusena saavad nüüd ka Päästeameti päästeautod maanteelt tulles lasta mööda

puhastatud xxx teed xxx

päästepaadi võimalike veeõnnetuste ja uppujate päästmise korral. Varem selline võimalus piirkonnas puudus.

Z.U taotleb Keskkonnaameti 17.06.2022. üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr

940022000239 p 1 alusel teos tühistamist, väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1

väärteo tunnuste puudumise tõttu ning Rahandusministeeriumi kohustamist tagastama Z.U-le tema poolt juba tasutud rahatrahv. Kaebuse esitaja on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses.

Keskkonnaamet 940022000239 palus 29.08.2022 esitatud seisukohas jätta väärteoasjas nr

koostatud üldmenetluse otsuse peale esitatud kaebus täies ulatuses rahuldamata. Samuti on Keskkonnaamet nõus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses.

Keskkonnaamet ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et tegemist ei olnud raiega metsaseaduse tähenduses. Sündmuskoha vaatluse protokollist ja selle

juures olevatelt fotodelt on näha, et tee peal ühtegi kändu ei ole. Menetlusaluse isiku ütlustest selgub, et Z.U lõikas ja tükeldas teele langenud puid (mille diameeter sündmuskoha vaatluse fotode järgi on

tunduvalt suurem kui 8 sentimeetrit) ning võsa, mis segas murdunud puude lõikamist. Seega ei

ole tegemist kaebuses viidatud tee puhastamisega kuni kaheksasentimeetrise keskmise rinnasdiameetriga puudest ja põõsastest vaid metsaraiega.

Samuti ei nõustu Keskkonnaamet väitega, et kogu tegevus lähtus avalikust huvist. Vaidlust ei

ole, et tegemist on kaitsealaga ning et kaitsekorralduskavas on kavandatud tee olemasolu märgitud (lk 20), samuti on kaitsekorralduskavas märgitud lõkkeplatsidele juurdepääsuteede puhastamine. Küll aga on eksitav kaebuses esitatud väide, et konkreetselt teelt sinna langenud

puude eemaldamine on vajalik lõkkeplatsile juurdepääsu avamiseks, sest kõnealuse xxx tee

äärde ei jää ühtegi avalikku lõkkeplatsi ning nimetatud teele lähima lõkkeplatsi juurde on ligipääs tagatud eraldi jalgrajaga. eksitav kaebuses esitatud väide, et menetlusalune Samuti on isik tegutses avalikes huvides. Avalikes huvides saab tegutseda isik või organ, kellele on vastav pädevus seaduse või lepinguga antud. Xxx maastikukaitseala valitseja on Keskkonnaamet ja kaitsekorralduskavas plaanitud töid on pädev korraldama üksnes kaitseala valitseja. Kõrvaliste

isikute kaitseala valitsejaga kooskõlastamata tegevused, isegi kui need on kantud üllast eesmärgist, võivad kaasa tuua pöördumatu negatiivse tagajärje looduskeskkonnale.

Keskkonnaamet on seisukohal, et ka määratud karistus on kooskõlas KarS § 56 reeglite ning

Riigikohtu praktikaga, arvestatud on menetlusaluse isiku süü suurust ning karistust

vähendavaid asjaolusid. Väärteomenetlus on läbi viidud menetlusvigadeta ning kaebuses esit

atud asjaolud ei anna alust otsuse tühistamiseks.

KOHTU SEISUKOHT

VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ja

4 selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad soovivad kirjalikku menetlust.

Kohus leiab, et on olemas alused, lahendamaks kaebust kirjalikus menetluses. Menetlusalune isik on kohtule teatanud, et peab võimalikuks asja arutamist kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja on samuti kinnitanud nõusolekut lahendada asi kirjalikus menetluses. Ka kohus on

seisukohal, et avaldatud asjaolude pinnalt on võimalik väärteokaebus lahendada kirjalikus menetluses.

VTMS § 123 lg väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud 2 kohaselt arutab maakohus kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ( ). Seega võtab kohus seisukoha kõikides VTMS § s 133 sätestatud - küsimustes ega lähtu esitatud kaebuse piiridest.

Kohus

, uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab alljärgnevat.

20.05.2022 koostatud väärteoprotokollis heidetakse menetlusalusele isikule ette, et

ajavahemikul 01.03.2022-07.03.2022 teostas ta xxx xxx maastikukaitseala xxx külas piiranguvööndis katastriüksuse kvartali läbival teel raiet, mille Xxx XXX eraldisi xxx ja xxx käigus raius põõsaid ja murdunud puid. Kirjeldatud tööde teostamiseks puudus Z.U raieõigus. Z.U eiras metsaseadus § 68 lg 1, mis näeb ette vastutuse ebaseadusliku raie eest. Teo pani isik toime vähemalt kaudse tahtlusega, kuna oli raietööde teostamise ajal teadlik, et tal puudub nimetatud kohas raietööde teostamiseks raieõigus ning mööndes, et ta võib raiet teostades panna toime ebaseadusliku raie (kt lk 14-15 ).

Metsaseaduse (MS) § 68 lg 1 näeb ette vastutuse metsa, puude või põõsaste ebaseadusliku raiumise, hävitamise või muul viisil kahjustamise eest.

MS § 37 lg 3 kohaselt on raieõiguse olemasolu ja metsamaterjali valdamise seaduslikkust tõendavad andmed ja dokumendid omandiõigust tõendav kinnistusraamatu kanne raieõiguse ,

või metsamaterjali võõrandamise leping või akt suulise lepingu sõlmimise kohta, raiet registreeriv kanne või metsakaitseekspertiisi akt metsaregistris isikut tõendav dokument. ,

Käesolevas asjas külas ei ole vaidlust selles, et Z.U puudus xxx xxx maastikukaitseala xxx Xxx eraldistel xxx ja xxx piiranguvööndis katastriüksuse kvartali XXX raie teostamiseks raieõigus ja seda MS § 37 lg 3 kohaselt tõendav dokument. Samuti nähtub Maa-ameti erametsakeskuse kaardilt1, et xxx külas asuv Xxx katastriüksus (katastritunnus xxx) kuulub riigi omandisse.

RMK 08.03.2022 kirjast Keskkonnaametile selgub, et Keskkonnaametit on teavitatud

ebaseaduslikust raiest xxx maatikukaitseala xxx piiranguvööndis. Samuti selgub kirjast, et RMK-sse on 03.03.2022 helistanud xxx abivallvanem, kes on soovinud infot eelnimetatud

asukohas raie võimalikkuse kohta, sest üks kodanik olevat selle vastu huvi tundnud.

Abivallavanemale selgitati, et alal on looduskaitselised piirangud ja puitu varuda ei tohi.

07.03.2022 informeeris RMK loodusvaht metsatöödest (puude tükeldamine, puidu

koondamine, tee puidust puhastamine, okste teelt eemaldamine) ning xxx metsaülem tegi

samal päeval koos loodusvahiga paikvaatluse. ääres oli kirjeldatud rajaga soovitud xxx tõenäoliselt juurdepääsu xxx veealale. Järve ääres asub ka registrinumbrita paat. Kirjale lisatud skeemil näidatud kohas on tükeldatud mitmeid tormimurru kuuski ja alusmetsa. Metsatööde

1

https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/erametsakeskus

5

üks eesmärke on olnud järve äärde raja vabastamine, oksad on rajalt eemaldatud. Puud on

järgatud erineva pikkusega pakkudeks, tükeldatud materjal on koondatud hunnikutesse. Tegevust ei ole RMK- (kt, lk 19-20). ga kooskõlastatud

10.03.2022 sündmuskoha vaatluse protokollist selgub, et sündmuskohana on vaadeldud xxx

külas xxx maasikukaitseala xxx piiranguvööndis maaüksuse (katastritunnusega Xxx xxx)

metsamaal (kvartal XXX eraldistel xxx ja xxx) asuvat teed. Metsaregistri andmetel asub

vaadeldav tee projekteeritaval metsavajakute looduskaitsealal (xxx sihtkaitsevöönd).

Sündmuskoha vaatluse käigus tuvastati, et metsamaal paikneva tee servades on näha hunnikutesse kuhjatud oksi ning murdunud (kuivanud) puude laasitud ja järgatud tüveosi. Teel ja järgatud tüveosade juures on protokolli kohaselt näha saepuru. Sündmuskoha vaatluse käigus tuvastati kokku 7 murdunud (kuivanud) kuuske, mis on vaadeldava teega ristumise kohalt ära lõigatud (kt, lk 16). Sündmuskoha vaatluse protokolli juurde lisatud fototabelist on näha tee kõrvale kuhjatud oksad ning järgatud puude tüveosad (kt, lk 17, 18).

24.03.2022 Z.U ülekuulamise protokollis on isik tunnistanud, et puhastas xxx külas xxx maastikukaitseala xxx eemaldas tee pealt piiranguvööndis RMK metsamaal asuvat teed – maha kukkunud puid ja lõikas tee peale kasvanud võsa. Kokku ei lugenud, mitu murdunud puud ta tee pealt eest ära lõikas, kuid isiku arvates ei olnud rohkem kui 10 puud Eest lõikas ka . võsa, mis segas murdunud puude lõikamist. Puude lõikamiseks kasutas mootorsaage ja pani kõik lõigatud puud ja oksad tee äärde hunnikutesse. Soovis tee puhastada võsast ja murdunud puudest, sest soovis järvele juurdepääsu. Varem oli pöördunud sooviga see ala korda saada ka

RMK ja Keskkonnaameti poole, kuid lahendust ei olnud leitud (kt, lk 21). 20.05.2022 menetlusaluse isiku täiendava ülekuulamise protokollis on isik tunnistanud, et puhastas teed sinna murdunud puudest ja teele kasvanud võsast 2022. aasta märtsi alguses (kt, lk 23).

MS § 35 lg 1 sätestab, et avalik õigusliku isiku omandis olevas metsas ja piiramata või -

tähistamata erametsas tohib viibida ja korjata marju, seeni ja pähkleid ning varuda dekoratiivoksi, ravimja dekoratiivtaimi ning nende osi metsaomaniku huve põhjendamatult kahjustamata, jahiulukeid ja kaitsealuseid loomi nende sigimisperioodil ja teisi metsas viibijaid

häirimata, metsa püsivaid jälgi jätmata ning tuleohutusnõudeid ja metsaomaniku nõudeid

järgides; telkida ja lõket teha kohtades, mille metsaomanik on selleks ette valmistanud ja

tähistanud, või tema loal; sõita sõidukiga metsamaal paiknevatel teedel ja metsaomaniku loal ka väljaspool teid.

Seega ei ole

võimalik sündmuskoha vaatluse protokolli ning Z.U ütlustega tuvastatud asjaolude pinnalt jõuda järeldusele, et Z.U tegevus oleks piirdunud vaid

MS § 35 lg 1 kohaselt avalik õigusliku isiku omandis olevas metsas lubatuga. - Nimetatud tõenditega on tuvastatud, et menetlusalune isik ei piirdunud vaid dekoratiivokste varumisega,

vaid eemaldas teele kukkunud murdunud puid ja ka tee peal kasvanud võsa. Raieks metsaseaduse tähenduses loetakse § 28 lg 1 p-de 1-4 kohaselt nii metsamaal puude ja põõsaste langetamist, langetatud tüvede laasimist, tüvede järkamist kui ka metsamaterjali koondamist ja kokkuvedu. Kuigi tegemist oli murdunud puudega, siis arvestades asjaolu, et raieks loetakse metsaseaduse tähenduses ka langetatud tüvede laasimist, tüvede järkamist ja metsamaterjali koondamist ning need tegevused on leidnud nii RMK kirjaga Keskkonnaametile, sündmuskoha vaatlusprotokolli kui ka Z.U enda ütlustega tõendamist, siis oli Z.U poolt xxx xxx maastikukaitseala xxx külas piiranguvööndis asuva tee puhastamise puhul tegemist raiega.

Z.U on esitatud kaebuses nentinud, et puudub vaidlus selle üle, et tegevus toimus

metsamaal oleva tee peal ning viidanud MS -le 1 § 28 lg 1

, mille kohaselt ei loeta raieks

6 metsamaal olemasoleva tee-, kraavivõi muu trassi, sihi või kaitsevööndi ning valmiva või

küpse metsa puhastamist kuni kaheksasentimeetrise keskmise rinnasdiameetriga puudest ja

põõsastest ning maaparandusseaduse tähenduses maaparandushoiutöö käigus

maaparandussüsteemi rajatiste ja eesvoolu kaitsevööndi puhastamist puittaimestikust. Sündmuskoha vaatluse protokollist ja selle juures olevatelt fotodelt on näha, et tee peal kände

ei ole. Menetlusaluse isiku ütlustest selgub, et isik lõikas ja tükeldas teele langenud puid. Seega

oli tegemist xxx maastikukaitseala xxx piiranguvööndi katastriüksuse kvartali Xxx XXX eraldistelt xxx ja xxx Kohtu hinnangul ei ole aga eraldisi läbivale teele murdunud puudega.

MS § 28 lg-s 11

antud juhul kohaldatav. Nimelt on sätestatu MS § 28 lg 5 kohaselt

rinnasdiameeter puutüve läbimõõt, mõõdetuna 1,3 meetri kõrgusel juurekaelast. Puistu keskmiseks rinnasdiameetriks loetakse enamuspuuliigi puude keskmist rinnasdiameetrit. Maaameti RMK metsatööde kaardilt2 selgub, et nii kvartal xxx eraldisel xxx kui ka eraldisel xxx

on peapuuliigiks kuusk. Sündmuskoha vaatluse protokolli kohaselt on vaatluse käigus

tuvastatud 7 kuuske, mis on vaadeldava teega ristumise kohast ära lõigatud. Sündmuskoha vaatluse protokollile lisatud fototabeli fotolt 2 nähtub, et puutüvede läbimõõt on võrdne pildi

alaservas oleva kuusekäbi mitmekordse pikkusega. Arvestades, et keskmine kuusekäbi on umbkaudu 8-12 cm pikkune, ei ole kuuskede keskmine rinnasdiameeter kindlasti väiksem ega võrdne 8 sentimeetriga. Seega on Z.U poolt toimepandu puhul tegemist siiski raiega metsaseaduse tähenduses.

Samuti ei oma väärteoasjas tähtsust Z.U poolt kaebuses märgitu nagu oleks kogu tema tegevus nud avalikust huvist. Kaebaja on viidanud kehtiva xxx maastikukaitseala lähtu le

kaitsekorralduskava 2013-20233

lk 20 p- 2.2, kus kirjeldatakse puhastatud teed kui le kultuuripärandi objekti, lk 25 p- 4.1.3. kus peetakse muuhulgas oluliseks murdunud puude le eemaldamist ligipääsuteedelt ogu kaitsekorralduse kava rõhutab läbivalt ning selgitanud, et k kogukonda ja kaitseala olulisust kogukonna jaoks. Tegemist on tõepoolest kaitsealaga ning ka

viidatud kaitsekorralduskavas on kavandatud tee olemasolu märgitud. Sellele vaatamata

nõustub kohus siinkohal kohtuvälise menetleja poolt kaebusele esitatud seisukohas

väljatooduga. Nimelt käsitletaks s 4.1.3. lõkkekohtade e kaitsekorralduskava lk 25 phooldamist ning lõkkekohtadeni viivatelt ligipääsuteedelt murdunud puude eemaldamist. Käesoleval juhul ei olnud Xxx katastriüksuse kvartali XXX eraldisi xxx ja xxx läbiva tee puhul tegemist teega, mis viiks mõne lõkkekohani. Samuti selgub kohtuvälise menetleja seisukohast, et lähima lõkkeplatsi juurde on ligipääs tagatud eraldi jalgrajaga. Kohus nõustub kohtuvälise

menetlejaga ka selles osas, et Z.U ei saanud tegutseda avalikes huvides, kuna

avalikes huvides saab tegutseda vaid isik või organ, kellele on vastav pädevus antud. Looduskaitseseaduse § 21 lg 1 kohaselt on kaitseala valitsejaks Keskkonnaamet, sama selgub

ka viidatud kaitsekorralduskavast kui ka Keskkonnaameti seisukohast. Seega on

kaitsekorralduskavas plaanitud töid pädev korraldama Keskkonnaamet, mitte aga kõrvaline isik, kes võib oma tegevusega tekitada keskkonnale korvamatut kahju.

Kohtu hinnangul on Z.U argumendid, nagu oleks tema tegevus lähtunud avalikust

huvist ja üllast eesmärgist teha midagi kogukonna heaks, ebausutavad. Menetlusaluse isiku 24.03.2022 ülekuulamise protokollis on Z.U tunnistanud, et tee võsast ja puhastas puudest, sest soovis juurdepääsu järvele. Kui isiku tegevus ol kantud üllast soovist, eks olnud mida ta rõhutab kaebuses, siis jääb arusaamatuks, mis põhjusel ei ole isik seda maininud juba ülekuulamisel. Kuna Z.U on ülekuulamisel veel selgitanud, et on tee puhastamise küsimuses pöördunud nii Keskkonnaameti kui ka RMK poole, kuid ei ole lahendust saanud. RMK poole pöördumist kinnitab kaudselt ka RMK xxx metsaülema kiri Keskkonnaametile (kt, lk 19). Seega on kohtu hinnangul eluliselt usutav, et menetlusalune isik soovis lihtsalt mugavat

2

https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/rmk 3 xxx

7 juurdepääsu järvele (isiku elukoht asub väärteo toimepanemise kohast kõigest mõnesaja meetri

kaugusel) ning kui ta Keskkonnaametilt ega RMK-lt endale sobivat lahendust ei saanud, lahendas probleemi oma soovidest lähtuvalt.

Kohus on seisukohal, et väärteo toimepanemine on tõendatud sündmuskoha vaatluse protokolli ja selle lisade, Z.U poolt ülekuulamise ja täiendava ülekuulamise protokolliga.

Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et täielikult on tõendamist leidnud, et Z.U

teostas ajavahemikul 01.03.2022-07.03.2022 xxx xxx maastikukaitseala xxx külas piiranguvööndis katastriüksuse kvartali läbival teel raiet, mille Xxx XXX eraldisi xxx ja xxx

käigus raius põõsaid ja murdunud puid ning kirjeldatud tööde teostamiseks puudus Z.U raieõigus. Seega on luse isiku käitumises realiseerunud MS § 68 lg menetlusa

-s 1 sätestatud väärteokoosseis.

KarS § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus.

Väärteona on KarS § 15 lg 3 kohaselt karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt jaguneb tahtlus kavatsetuks ja otseseks ning kaudseks tahtluseks.

Sama paragrahvi 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab lõike võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohus on seisukohal, et Z.U pani teo toime kaudse tahtlusega. Isik pidas kohtu

hinnangul võimalikuks, et tal puudub RMK metsamaal raietööde tegemiseks raieõigus ning

möönas, et paneb raiet teostades toime ebaseadusliku raie. Seda, et isik pidas vastava loa

puudumist võimalikuks pidama, kinnitab ka tema ülekuulamisel selgitatu, et oli pöördunud varem sooviga see ala korda saada ka RMK ja Keskkonnaameti poole, kuid lahendust ei olnud leitud. Seega pidas isik võimalikuks, et tal puudub õigus nimetatud kohas raie teostamiseks, kuid teostas sellele vaatamata ebaseaduslikku raiet. Seega on täidetud ka väärteo subjektiivse koosseisu tunnused. tuvastanud. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid kohus ei Kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik on süüdi väärteo toimepanemises. Antud juhul

ei esine VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu - väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § 1 sätestatud alus -s 30 lg-s el.

Karistuse kohaldamisest

KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Leidis tõendamist, et Z.U on toime pannud MS 68 -s 1

§ lg sätestatud väärteo süüliselt ja õigusvastaselt.

Väärteo toimepanemise ajal kehtinud MS § 68 lg 1 kohaselt karistatakse metsa, puude või

põõsaste ebaseadusliku raiumise, hävitamise või muul viisil kahjustamise eest rahatrahviga

kuni 300 trahviühikut või arestiga. Kohtuväline menetleja on Z.U ka stanud ri rahatrahviga 35 trahviühiku ulatuses, s.o 140 eurot.

Karistuse määramisel peab juhinduma KarS § 56, mille lõike 1 kohaselt on karistamise - st aluseks süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-6-17 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku

eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja

8 karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-77-11, p 11 ja nr 3-1-1-52- - ja 13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri

üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19).

Käesoleval juhul on teo eest määratava rahatrahvi keskmine määr 150 trahviühikut. Süü

suuruse hindamisel tuleb arvestada Z.U poolt toimepandud väärteo asjaolusid. Kohtu hinnangul tuleb arvesse võtta, et toimepandud teoga ei tekitanud Z.U keskkonnale kahju. Samuti pani isik teo toime kaudse tahtlusega, mis on tahtluse nõrgim vorm. Seega saab hinnata Z.U

süüd väärteo toimepanemisel keskmisest väiksemaks.

Arvesse tuleb võtta ka karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kohtuväline

menetleja ning ka kohus ei ole aga tuvastanud karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid.

Lisaks isiku süüle on oluline hinnata ka karistuse üldja eripreventiivset eesmärki. Kohtuotsuse tegemise seisuga on Z.U kaks kehtivat väärteokaristust, kuid need on mõistetud

liiklusalaste rikkumiste eest. Käesoleva väärteoga sarnaste rikkumiste eest menetlusalusel

isikul kehtivad karistused puuduvad. Seetõttu piisab kohtu hinnangul Z.U mõjutamiseks hoidumaks edaspidi sarnaste väärtegude toimepanemisest ka rahatrahvist, mille suurus on oluliselt madalam sanktsiooni Kohtu hinnangul keskmisest määrast. täidab selline karistus nii üld kui ka eripreventiivset eesmärki. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja - määratud rahatrahvi suurus, s.o 35 trahviühikut ehk 140 eurot, põhjendatud võttes arvesse teo toimepanemise asjaolusid, Z.U süü suurust ning karistuse üleja eripreventiivseid eesmärke.

Kuivõrd kohus ei ole tuvastanud väärteoasja menetlemisel väärteomenetlusõiguse rikkumist, tõendatud on § järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine ja MS 68 lg 1 Z.U karistamine on toimunud kohtu hinnangul vastavuses KarS § 56 lg 1 sätestatuga, tuleb esitatud kaebus jätta rahuldamata ning määratud karistus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov Kohtunik