2-22-3620/22 · 2-22-3620/22 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-22-3620 Määruse tegemise aeg ja koht 31.10.2022, Tallinn Kohtukoosseis Ele Liiv, Gea Lepik, Peeter Pällin Tsiviilasi X hagi Y OÜ vastu töövaidluses Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 10. augusti 2022. a määrus menetluse lõpetamise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X 30. augusti 2022 määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Janika Drobot Kostja Y OÜ (registrikood XXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Merili Laansoo Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Jätta Harju Maakohtu 10. augusti 2022. a määrus muutmata. 2. Jätta X määruskaebus rahuldamata. 3. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud X kanda.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

2

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. X (hageja) esitas Harju Maakohtule 11.03.2022 hagiavalduse Y OÜ (kostja) vastu töövaidluses. Hagi kohaselt töötas hageja töölepingu alusel kostja juures autojuhina. Hageja palub kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu 2600 eurot, maksmata lähetusraha 1107,14 eurot ning kasutamata jäänud puhkuse hüvitise 224,15 eurot. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 24.05.2022.

Harju Maakohus tegi 30.06.2022 tagaseljaotsuse, millega rahuldas hagi. Kostja esitas 28.07.2022 tagaseljaotsusele kaja. Koos kajaga esitas kostja taotluse menetluse lõpetamiseks. Kostja tõi välja, et hageja ja kostja vahel sõlmiti 23.10.2020 tööleping, mille hageja 01.02.2021 korraliselt üles ütles. Hageja esitas töövaidluskomisjonile avalduse kostja vastu töötasu, päevarahade ja kasutamata puhkuse hüvitise nõuetes. Töövaidluskomisjon lõpetas menetluse hageja töövaidlusasjas kostja vastu 07.06.2021 määrusega, kuna avaldaja töövaidluskomisjoni istungile ei ilmunud. 12.08.2021 esitas hageja töövaidluskomisjonile uue samasisulise avalduse, mille menetlusse võtmisest keeldus töövaidluskomisjon 17.08.2021 määrusega.

Maakohus rahuldas 10.08.2022 määrusega kaja ning taastas menetluse.

MAAKOHTU MÄÄRUS

2. Maakohus tegi 10.08.2022 lisaks määruse, millega lõpetas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 2 alusel menetluse.

Praeguses menetluses on hageja esitanud kostja vastu nõude töövaidluses. Hageja palus kostjalt välja mõista saamatajäänud töötasu 2600 eurot, maksmata lähetusraha 1107,14 eurot ning kasutamata jäänud puhkuse hüvitise 224,15 eurot. Kohus võttis hageja nõuded menetlusse 24.05.2022 kohtumäärusega. Samasisulised nõuded esitas töötaja tööandja vastu ka töövaidluskomisjonis töövaidlusasjas nr 4-1/743/21.

Töövaidluskomisjon tegi viidatud töövaidlusasjas 07.06.2021 määruse, millega lõpetas vaidluses menetluse töövaidluste lahendamise seaduse (TvLS) § 50 p 3 alusel, sest töötaja ei ilmunud komisjoni istungile. TvLS § 53 lg 4 järgi, kui menetlus lõpetatakse käesoleva seaduse § 27 lg 2 p-des 1 ja 6 ning § 50 p-des 3 ja 5 sätestatud alusel ning lepitusmenetlust ei alustata, on pooltel õigus pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse käesoleva seaduse §- s 58 sätestatud korras. TvLS § 58 lg 1 järgi võivad pooled töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse 30 kalendripäeva jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse saamisest.

Töötaja on saanud töövaidluskomisjoni 07.06.2021 määruse kätte 08.06.2021. Menetluse lõpetamisele ei järgnenud lepitusmenetlust. Praeguses tsiviilasjas on hageja hagiavalduse esitanud 11.03.2022, seega TvLS § 58 lg-s 1 sätestatud 30 päevane tähtaeg kohtusse pöördumiseks töövaidlusasja läbivaatamiseks, oli möödunud. Viidatud sättes sisalduv kohtusse hagi esitamise tähtaeg on õigust lõpetav tähtaeg. Seega on samade poolte vahel vaidluses samal alusel sama hagieseme üle jõustunud lahend kohtueelses menetluses (töövaidluskomisjoni 07.06.2021 määrus töövaidlusasjas 4-1/743/21), mistõttu tuleb lõpetada menetlus praeguses vaidluses TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel.

3

TsMS § 169 lg 2 alusel jättis kohus 28.07.2022 kaja esitamisega seotud menetluskulud kostja kanda. Ülejäänud menetluskulud jättis kohus hageja kanda TsMS § 168 lg 2 alusel. Kohus määras, et menetluskulud kuuluvad TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel kindlaksmääramisele määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Hageja esitas määruskaebuse, milles vaidlustab maakohtu määruse osas, millega kohus menetluse lõpetas. Hageja taotleb määruse tühistamist ning tsiviilasjas menetluse jätkamist.

Hageja ei vaidlusta, et pöördus saamata jäänud töötasu nõudega töövaidluskomisjoni poole ning töövaidluskomisjon lõpetas menetluse põhjusel, et hageja ei ilmunud töövaidluskomisjoni istungile. Selle minetusega on hageja võtnud endalt võimaluse pöörduda uuesti töövaidluskomisjoni, kuid mitte kohtu poole. TvLS § 53 lg 1 järgi olukorras, kus menetlus on lõpetatud, ei saa pool sama nõudega samal alusel pöörduda töövaidluskomisjoni poole. Praegusel juhul on tegemist töövaidluskomisjoni määrusega, millega ei ole asja sisuliselt läbi vaadatud avaldaja istungile ilmumata jätmise tõttu. TsMS näeb sellisel juhul ette (hagi)avalduse läbi vaatamata jätmise, mille tagajärjel loetakse, et hagi ei ole menetluses olnud ning hageja võib uuesti pöörduda kohtu poole. Kohtu tõlgendus, mille kohaselt tuleb menetlus lõpetada, on ekslik ega vasta seadusandja tahtele.

Seadusandja pole soovinud välistada töötaja hilisemat nõudeõigust olukorras, kus töövaidluse eelduslikult nõrgem pool ei ole subjektiivsetel põhjustel ilmunud töövaidluskomisjoni istungile ja seetõttu ei vaadatud nõuet sisuliselt läbi. Selline välistus ei ole leitav nt varasemalt kehtinud individuaalse töövaidluse lahendamise seadusest (ITVS). Ka ITVS nägi ette avalduse läbivaatamise jätmise olukorras, kus avaldaja istungile ei ilmunud, kuid samas puudusid piirangud sama avalduse uuesti menetlemiseks. TvLS täpsustab võrreldes ITVS-ga, kuidas on võimalik menetlus taastada. TvLS sätte sõnastus kohustab kohtusse pöörduvat poolt esitama andmed töövaidlusasjast ja lisama otsuse ärakirja. Olukorras, kus töövaidlusasja sisuliselt ei lahendatud, lõpetatakse töövaidlusasi määrusega.

KOSTJA SEISUKOHT

4. Kostja hageja määruskaebusega ei nõustu ning palub jätta see rahuldamata.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.

7. TsMS § 428 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu

4

lahend või Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või vahekohtu otsus või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise.

8. Hageja esitas praeguses tsiviilasjas maakohtule hagi samades nõuetes, mille osas töövaidluskomisjon töövaidlusasjas nr 4-1/743/21 menetluse 07.06.2021 määrusega lõpetas. Hageja nõudeks oli poolte vahel 23.10.2020 sõlmitud töölepingust tulenev saamata jäänud töötasu- ja lähetusrahanõue detsembri 2020 ja jaanuari 2021 eest ning kasutamata jäänud puhkusehüvitise nõue.

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohus lõpetas õigesti TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel menetluse.

9.1. Töövaidluskomisjon lõpetas menetluse TvLS § 50 p 3 alusel, sest hageja ei ilmunud töövaidluskomisjoni istungile, ning ei esitanud põhjendatud taotlust töövaidlusasja arutamise edasilükkamiseks. TvLS § 53 lg 2 järgi, kui töövaidlusasja menetlus lõpetatakse § 50 punkti 3 alusel, taastab töövaidluskomisjoni juhataja määrusega töövaidlusasja menetluse, kui avaldaja esitab 14 kalendripäeva jooksul pärast istungil osalemist takistava asjaolu äralangemist põhjendatud taotluse töövaidlusasja menetluse taastamiseks. TvLS § 53 lg 4 kohaselt, kui menetlus lõpetatakse § 27 lõike 2 punktides 1 ja 6 ning § 50 punktides 3 ja 5 sätestatud alusel ning lepitusmenetlust ei alustata, on pooltel õigus pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse käesoleva seaduse §-s 58 sätestatud korras. TvLS § 58 lg 1 järgi võivad pooled töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse 30 kalendripäeva jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse saamisest.

9.2. Praegusel juhul ei saa analoogia korras kohaldada TsMS § 426 lg-t 1, sest TvLS § 2 lg 3 järgi on töövaidluste lahendamine kohtus reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustikuga TvLS-is sätestatud erisustega. TvLS § 53 lg 4 näeb ette, millise tähtaja jooksul võib TvLS § 50 p 3 alusel menetluse lõpetamise korral kohtusse pöörduda. Maakohus leidis õigesti, et TvLS § 58 lg 1 tulenev kohtusse pöördumise tähtaeg on õigust lõpetav tähtaeg (vt ka Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaande II osa, § 428 lg 1 p 2 kommentaarid, punkt 3.3.3 d). Kuna hageja sai töövaidluskomisjoni 07.06.2021 määruse kätte 08.06.2021, siis oli 11.03.2022 maakohtusse hagi esitamise ajaks TvLS § 58 lg-s 1 sätestatud 30-päevane tähtaeg möödunud. Hagejal ei ole võimalik samade nõuetega enam kohtusse pöörduda, sest töövaidluskomisjoni 07.06.2021 määrus on TvLS § 59 lg 1 p 1 alusel jõustunud.

Eeltoodut arvesse võttes on ringkonnakohus seisukohal, et määruskaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.

10. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teise lause järgi ka ringkonnakohus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast asjas tehtava lahendi jõustumist.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)