4-22-3606/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. oktoobril 2022. a, Tartu kohtumajas

kirjalikus menetluses

Väärteoasja number

4-22-3606

Kohtukoosseis

Kohtunik Peet Teidearu

Väärteoasi

Kaevatava otsuse teinud asutus

J.H kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri

01.10.2022 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr

2780,22,010317

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur (asukoht: Riia

132, Tartu), esindaja kaebemenetluses: eriasjade uurija

politseileitnant Kajar Pent; e-post: kajar.pent@politsei.ee

Menetlusalune isik/kaebuse

esitaja

J.H, isikukood: XXX; elukoht: XXX-i ; e-post: XXX

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120, § 132 p 1, § 133, § 134, § 135, § 155, §

156, kohus

Otsustas:

Jätta J.H kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti 01.10.2022 kiirmenetluse

otsus väärteoasjas nr 2780,22,010317 muutmata.

Edastada käesolev kohtuotsus J.H-le ja Tartu Vanglale.

Edasikaebe kord

Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja

või advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Kaebuse esitamise soovist

tuleb teatada 7 (seitsme) päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest kirjalikult Tartu

Maakohtule. Nõuetekohaselt vormistatud kassatsioonkaebuse saab Riigikohtule esitada 30

(kolmekümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest.

Menetluse käik ja asjaolud

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri patrullpolitseinik O.V koostas 01.10.2022

kiirmenetluse otsuse nr 10220182698498 väärteoasjas nr 2780,22,010317 menetlusaluse

isiku J.H suhtes. Menetlusalusele isikule heidetakse ette, et tema 30.09.2022 kella 10.00

paiku Tartu maakonnas Elva vallas Võrtsjärve ääres oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või

psühhotroopset ainet MDA, THC, BZD, AMP ilma arsti ettekirjutuseta. Sellega pani J.H

toime NPALS § 3 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kiirmenetluse otsusega määrati J.H-le

NPALS § 151 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot.

Menetlusalune isik vaidlustas kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsuse 14.10.2022 kohtule

esitatud kaebusega, taotledes karistuse kergendamist, sest J.H tunneb, et ta sai piisavalt

karistada enda tegude eest – ta sai peol peksa ning politsei toimetas ta Tartu Vanglasse, kus

menetlusalune isik veetis öö. Ka Reporter näitas J.H nägu saates hägustamata. Menetlusalune

isik kahetseb siiralt tehtut. Kohtusse kohale tulla ta ei soovi.

Kohtuväline menetleja leidis 27.10.2022 kirjalikus seisukohas, et menetlusalusele isikule

koostatud kiirmenetluse otsuse tühistamiseks või muutmiseks alused puuduvad.

Menetlusalune isik on tunnistanud oma süüd. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja

arvestanud menetlusaluse isiku varasema käitumisega. Karistusregistrist nähtub, et J.H on

aastatel 2019-2021 korduvalt tarvitanud ilma arsti ettekirjutuseta narkootilisi aineid, mille

eest teda on enamasti karistatud rahatrahvidega. Vaatamata mõistetud karistustele on

menetlusalune isik sarnaseid süütegusid jätkanud. J.H-le määratud rahatrahv vastab

menetlusaluse isiku süü suurusele ja karistuse eesmärgile ning on seega proportsionaalne,

seaduslik ja põhjendatud. Lähtudes eeltoodust ja VTMS § 132 p 1, palub kohtuväline

menetleja jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuväline

menetleja peab võimalikuks asja lahendamist kirjalikus menetluses.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse

kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud

kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ja selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes

ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad soovivad

kirjalikku menetlust.

Kohus leiab, et on olemas alused, lahendamaks kaebust kirjalikus menetluses – kohus on

PPA Lõuna prefektuurile edastanud kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja

seisukoha kaebuse osas ning mõlemad kohtumenetluse pooled on teatanud, et nad nõustuvad

asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Samuti on mõlemad osapooled saanud kirjalikult

oma seisukohti avaldada.

Kohus, uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab alljärgnevat.

Kohtu hinnangul on kiirmenetluse otsus vormistatud nõuetekohaselt. Kiirmenetluse otsusest

nähtub, et J.H-le on selgitatud VTMS §-s 19 sätestatud menetlusaluse isiku õiguseid ja

kohustusi ning isik on nende õiguste tutvustamise kohta andnud ka allkirja. Kiirmenetluse

otsuses on J.H allkirjaga fikseeritud ka menetlusaluse isiku nõustumine kiirmenetluse

läbiviimisega. Kiirmenetlust on kohtu hinnangul kohaldatud õiguspäraselt, s.o seaduses

sätestatud eeldustel (VTMS § 55 lg 1 p 1-3). Kiirmenetluse otsusest ka nähtub, et

menetlusalune isik on andnud kirjalikke ütluseid väärteo toimepanemise kohta. Neid

asjaolusid ei ole vaidlustanud kohtuvälises ega kohtumenetluses ka menetlusalune isik.

Vaidlust ei ole asjaoludes, et J.H-l tuvastati 30.09.2022 ebaseaduslik narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete tarvitamine. Menetlusalune isik on seda ka ise kinnitanud.

Kiirmenetluse otsuses ette heidetud rikkumist tõendavad menetlusaluse isiku kiirmenetluse

otsuses antud ütlused, isikusamasuse tuvastamise protokoll ja indikaatorvahendi kasutamise

protokoll.

01.10.2022 indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et J.H-l tuvastati

indikaatorvahendiga Drug Control Urine Cup Secure 1 BZO, AMP, MDA ja THC

tarvitamine. Menetlusalune isik J.H ka andis allkirja selle kohta, et ta on indikaatorvahendi

tulemusega nõus, on tarbinud narkootilist/psühhotroopset ainet ja ekspertiisi (laboratoorset

uuringut) ei nõua. Joobeseisundile viitavate väliste tunnustena tuvastati J.H-l silmade

punetus, märjad silmad, ta ka kohati ei mäletanud viimase 24 h sündmusi. Protokolli on J.H

kirjutanud, et ta tarvitas peol amfetamiini. Menetlusaluse isiku J.H isikusamasus tuvastati

isikusamasuse tuvastamise protokolliga.

Menetlusalune isik J.H on kiirmenetluse otsuses selgitanud, et eile, 30. septembril 2022 kell

10.00 tarbis ta üksi Võrtsjärve ääres amfetamiini, kanepit tarbis ta 1,5 kuud tagasi. Kohus

siinkohal märgib, et menetlusaluse isiku ütlused kiirmenetluse otsuses väärteo toimepanemise

kohta on väärteomenetluses tõendiks, sest nad sisaldavad faktilisi andmeid, mille alusel on

võimalik teha kindlaks teo vastavust väärteokoosseisule, õigusvastasust ja isiku süüd selle

toimepanemises, samuti muid väärteoasja õigeks otsustamiseks tähtsust omavaid asjaolusid

(vt RKKKo 3-1-1-100-03, p 8).

Eeltoodut kokku võttes on kohtu hinnangul üheselt tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik

J.H 30.09.2022 kella 10.00 paiku Tartu maakonnas Elva vallas Võrtsjärve ääres oli enne

kontrollimist tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet MDA, THC, BZD, AMP ilma

arsti ettekirjutuseta. Menetlusalune isik on ka ise kiirmenetluse otsuses märgitud ajal ja kohas

narkootiliste ainete tarvitamist tunnistanud. Seega on täidetud NPALS § 151 lg 1 objektiivne

koosseis.

KarS § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või

ettevaatamatus. KarS § 16 lg 1 kohaselt jaguneb tahtlus kavatsetuks ja otseseks ning

kaudseks tahtluseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta

seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või

vähemalt peab seda võimalikuks. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona on karistatav nii

tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Kohus on seisukohal, et J.H õigusvastane tegu on toime pandud kavatsetult, kuna ta tahtlikult

tarvitas ebaseaduslikult narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ning seega sisimas ka nõustus

sellega. Ei ole ka eluliselt usutav, et menetlusalune isik tarbis kanepit 1,5 kuud tagasi, sest

indikaatorvahend nii kaua aega tagasi aset leidnud tarvitamist ei tuvasta – seega pidi J.H ka

kanepit lähiajal tarvitama. Välistatud ei ole ka teiste ainete tarvitamine. Kuigi kiirmenetluse

otsuses ei ole menetlusaluse isiku teo subjektiivset külge lähemalt analüüsitud, siis kohus

saab kaebemenetluses selle kohta võtta õigusliku seisukoha. Subjektiivse külje analüüs ei

välju ka kiirmenetluse otsuse faktilise teokirjelduse piiridest ning ei kahjusta kaebaja

kaitseõigust – J.H teadis, et ta tarvitas keelatud narkootilisi ja/või psühhotroopseid aineid.

Kohus ei tuvastanud käesolevas asjas ka õigusvastasust ja J.H süüvõimet ega süüd välistavaid

asjaolusid, mistõttu tuleb menetlusalust isikut J.H toimepandud väärteo eest karistada.

Vaidlus on aga selles, kas menetlusalusele isikule on määratud õiguspärane ja

proportsionaalne karistus.

Kergendava asjaoluna võtab kohus KarS § 57 lg 1 p 3 alusel arvesse menetlusaluse isiku

kahetsuse, mis väljendub selgelt menetlusaluse isiku kaebuses. Kohus ei kahtle nimetatud

kahetsuse siiruses, sest reeglina kahetsetaksegi rikkumise sooritamist alles pärast

vahelejäämist. Raskendavad asjaolud puuduvad.

NPALS § 3 lg 1 kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine on keelatud, välja

arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega

seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses

ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 151 lg 1 sätestab, et narkootilise või

psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku

valmistamise, omandamise või valdamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300

trahviühikut või arestiga. Järelikult on menetlusaluse isiku süütegu kohtuvälise menetleja

poolt õigesti kvalifitseeritud NPALS § 151 lg 1 järgi.

VTMS § 133 p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas ka seda, kas

menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise

alustega.

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja mõistnud J.H-le rikkumise eest proportsionaalse

ja õiguspärase karistuse. NPALS § 151 lg 1 järgi saab karistusena mõista rahatrahvi kuni 300

trahviühikut (s.o kuni 1200 eurot) või aresti. Käesoleval juhul määrati J.H-le rahatrahv

sanktsiooni keskmisest väiksemas määras. Mõistetud karistuse määrast ka nähtub, et

kohtuväline menetleja on karistuse määramisel arvesse võtnud rikkumise faktilisi asjaolusid

ja menetlusaluse isiku kahetsust. Küll aga kohus siinkohal rõhutab, et karistuse määramisel ei

saa arvesse võtta kustunud karistusi. Nimelt karistusregistri seaduse § 5 lg 1 järgi on

registrisse kantud isiku karistusandmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või

väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Menetlusaluse isiku J.H

karistusregistrisse aga otsuse koostamise hetkel kehtivaid karistusi kantud ei ole. Seega jätab

kohus tähelepanuta kohtuvälise menetleja poolt väärteotoimikusse lisatud väljatrüki isiku

kehtetutest samaliigiliste rikkumiste eest määratud karistustest. Küll aga nimetatud

kohtuvälise menetleja seisukoha korrektiiv ei anna alust muuta menetlusalusele isikule

määratava karistuse määra. Kohtu hinnangul on J.H süü keskmisest väiksem.

Karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja lähtunud Riigikohtu praktikas avaldatud

seisukohtadest (vt nt RKKKo 1-18-2232, p 71 koos edasiste viidetega). NPALS § 151 lg 1

rahatrahvi sanktsiooni keskmine määr on 150 trahviühikut, s.o 600 eurot. Arvestades

menetlusaluse isiku süü suurust (mh süüteo toimepanemise asjaolusid), eri- ja

üldpreventiivseid kaalutlusi (s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid) on kohtu hinnangul rahatrahvi

määramisel kohtuväline menetleja kõiki eelloetletud põhimõtteid arvesse võtnud. Seega on

rahatrahv kohtuvälise menetleja poolt määratud kaalutlusõigust õiguspäraselt kasutades ning

mõistetud karistus on õiguspärane ja proportsionaalne.

Arvestades J.H süü suurust, ei pea kohus võimalikuks temale kohtuvälise menetleja poolt

määratud karistust muuta. Narkootilisi ja psühhotroopseid ained tarvitatakse üldjuhul

teadlikult ja tahtlikult. Sellise tegevuse hilisem kahetsemine omab karistuse määramisele

seega minimaalset mõju. Karistuse määramisel ei saa kohus kindlasti ka arvesse võtta

asjaolusid, kuidas menetlusalusel isikul peol läks ja mis temaga hiljem aset leidis. Kohus

määrab NPALS § 151 lg 1 järgi menetlusalusele isikule J.H-le karistuseks rahatrahvi

sanktsiooni keskmisest väiksemas määras, s.o 100 trahviühikut ehk 400 eurot.

Tuginedes eeltoodule, jätab kohus menetlusaluse isiku kaebuse rahuldamata ning PPA Lõuna

prefektuuri 01.10.2022 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2780,22,010317 muutmata.

Kuna kaebuse esitaja ei ole taotlenud karistuse kandmist, s.o rahatrahvi tasumist ositi pikema

tähtaja jooksul ning ei ole ka kohtule esitanud tõendeid enda majandusliku olukorra kohta,

jätab kohus karistuse tasumise kehtima kohtuvälise menetleja otsuses märgitud tingimustel.

Menetlusalusel isikul on võimalik kohtuvälisele menetlejale esitada taotlus karistuse ositi

kandmiseks. Kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsusega on rahatrahvi tasumiseks

määratud pikem tähtaeg, s.o kuni 01.02.2023.

Kohus siinkohal selgitab menetlusalusele isikule, et ei pea võimalikuks tema suhtes ka

väärteomenetlust lõpetada. Tuvastamist on leidnud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise

teo toimepanemine. Kohtu hinnangul on ebaseaduslike narkootiliste, psühhotroopsete ainete

käitlemise, sh tarvitamise osas olemas suur avalik menetlushuvi, kuna tegemist on

massirikkumistega, mille tagajärjed võivad halvimal juhul olla sandistavad või fataalsed.

Samuti ei ole menetlusaluse isiku süü niivõrd väike, sest on leidnud tõendamist, et ta

teadlikult tarvitas ebaseaduslikult narkootilisi, psühhotroopseid aineid. Seega puuduvad

alused väärteomenetluse lõpetamiseks ka otstarbekuse kaalutlustel.

Menetluskulude nimekirja kohtule esitatud ei ole.

VTMS § 38 sätestab, et kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse

menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel

kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral

hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Eelnevale tuginedes jätab kohus VTMS § 38 ja KrMS § 180 lg 1 alusel J.H-l kui väärteo

toimepannud isikul kaebemenetluses tekkinud menetluskulud tema enda kanda.

Kohtunik Peet Teidearu

(allkirjastatud digitaalselt)