1-10-16319/5 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

1 Kriminaalkohtumenetluse I astme otsus

1-10-16319

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08. detsember 2010.a., Kuressaares Kriminaalasja number 1-10-16319 (10250102105) Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar Kohtuistungi sekretär Merje Raudla Tõlk - Kriminaalasi Joosua Laimets süüdistuses kuriteos KarS § 199 lg2 p5 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses

Prokurör

Svetlana Maripuu Süüdistatav

JOOSUA LAIMETS, ik.39207134218, varem kriminaalkorras karistamata, väärteomenetluse korras karistatud 27 korral, trahvid tasumata, tõkendiks on kohaldatud elukohast lahkumise keeld

Kaitsja Vandeadvokaat Andres Tamm

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada JOOSUA LAIMETS kuriteos KarS § 199 lg2 p5 järgi ja mõista karistuseks vangistus kuus (6) kuud.

Kohaldada Joosua Laimets suhtes KarS § 69 sätteid ja asendada temale mõistetud ning tema poolt ärakandmisele kuuluv karistus kuus (6) kuud vangistust süüdistatava

2 nõusolekul üldkasuliku tööga. Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, kuuele kuule vangistusele vastab: 6 kuud= 6x30 =180 päeva x2 tundi=360 tundi üldkasulikku tööd. 360 (kolmsada kuuskümmend) tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrab kohus üks (1) aasta . Üldkasuliku töö tegemisel on Joosua Laimets kohustatud järgima KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa KarS § 69 lg 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus mõistetakse vastavalt KarS § 65 lõikes 2 sätestatule. Kohtuotsus üldkasuliku töö ja kontrollnõuete täitmise kontrolli osas saata täitmiseks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonnale. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg koos isiku allutamisega käitumiskontrollile hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest.

Joosua Laimets suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld kohtuotsuse jõustumisel tühistada.

Välja mõista JOOSUA LAIMETS’ alt kahjutasu 1693 (üks tuhat kuussada üheksakümmend kolm) krooni 20 senti AS EMT (reg. kood 10096159 , auk. Valge 16, 19095 Tallinn Eesti, tel. +372 639 7130, kahjutasu kanda arveldusarvele nr 221001197005) kasuks.

Välja maksta riigi arvelt riigi õigusabi tasu ja kulud 1500 (üks tuhat viissada) krooni (s.h käibemaks 20 % s.o. 250 krooni) advokaadile Andres Tamm ( OÜ Advokaadibüroo Andres Tamm, Tolli 7 Kuressaare linn 93813 tammebyroo@gmail.com).

Vabastada Joosua Laimets arvestatud kaitsjatasu 1500 krooni tasumisest riigituludesse jättes arvestatud tasu riigi kanda.

Välja mõista Joosua Laimetsalt riigituludesse menetluskulu - sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni.

Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr. 10220034800017 SEB Pangas

3 Asjaolud ja menetluse käik Joosua Laimetsa süüdistatakse selles, et tema varastas avalikult 22.10.2010 a kell 18:25 paiku Kuressaare linnast Tallinna tn 8 asuvast EMT Kuressaare esinduse tootekapilt turvajuhtme läbilõikamise teel seal eksponeeritud mobiiltelefoni Apple IPhone 4 16GB (A1332) imei koodiga 012417003071091, mille sees oli SIM kaart abonement 53067587, väärtusega 7 514.80 krooni. Vargusega tekitas Joosua Laimets AS-le EMT varalist kahju kokku 9208.- kr. Oma sellise tegevusega, mis seisnes võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata, pani Joosua Laimets toime KarS § 199 lg 2 p 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör on saatnud toimiku Joosua Laimets’ a süüdistuses kuriteos KarS § 199 lg2 p5 järgi koos kokkuleppe materjalidega kohtule asja arutamiseks kokkuleppemenetluses. Joosua Laimets on antud kohtu alla asja läbivaatamisega kokkuleppemenetluses.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav Joosua Laimets ja tema kaitsja nõustusid Joosua Laimets ’ ale esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus Joosua Laimets’ ale nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 199 lg2 p5 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust kuus (6) kuud. KarS § 69 sätete kohaldamisega ärakandmisele kuuluv karistus 6 kuud vangistust süüdistatava nõusolekul asendada üldkasuliku tööga. Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, 6 vangistuskuule (6x30=180) ehk 180 vangistuspäevale vastab (180x2) 360 (kolmsada kuuskümmend) tundi üldkasulikku tööd. 360 tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata üks (1) aasta. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; või arveldusarve nr 221023778606 Swedbank’ is, viite nr 2800049696, selgitusse märkida lahendi number 1-10-16319, isik kelle eest tasutakse – Joosua Laimets, nõude liik – sundraha või kaitsjatasu.

Sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui sundraha pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kokkuleppe menetluses ei saa esitada kohtuotsusele apellatsiooni, väljaarvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (kokkuleppemenetluse sätete) rikkumisega. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul.

Kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki sätete kohaselt.

4 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Joosua Laimets selgitas kohtuistungil, et ta on prokuröriga sõlmitud kokkuleppest arusaanud, ning ta nõustub sõlmitud kokkuleppega. Joosua Laimets kinnitas, et on nõus temale esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga, kokkulepitud karistusega. Kokkulepitud karistuse sisu ja olemus on arusaadav. Kokkuleppe on ta sõlminud vabatahtlikult.

Prokurör ja süüdistatava kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde.

Maakohtu seisukoht. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses on järgitud KrMS §-de 239-245 sätteid. Süüdistatav Joosua Laimets, prokurör ja kaitsjad kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, mis annab alust kohtule veendumuseks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kannatanu- AS EMT on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. Kannatanu AS EMT poolt on esitatud tsiviilhagi summale 1693.20 krooni. Süüdistataval vastuväited tsiviilhagile puuduvad. Kohus leiab, et VÕS § 1043 ja 1045 lg1 p5 alusel kuulub esitatud tsiviilhagi rahuldamisele, kannatanu on oma nõude suurust põhjendanud.

Kohus leiab, et Joosua Laimets tuleb süüdi tunnistada temale süüks arvatud kuriteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Kokkulepitud karistus vastab KarS §-s 56 sätestatule. Mõistetud vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga on J. Laimets andnud kirjaliku nõusoleku.

KrMS § 175 lg1 p9 , 179 alusel kuulub Joosua Laimets ’ alt riigituludesse väljamõistmisele sundraha, mille suuruseks on II raskusastme kuritegudes süüdimõistmise korral 1,5 palgaalamäära. Palga alammääraks on 4350 krooni ning seega on sundraha suuruseks 6525 krooni.

KrMS § 173 lg1 ja 175 lg1 p4 alusel on menetluskuludeks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. KrMS § 180 lg1 alusel süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Joosua Laimetsale riigiõigusabi korras määratud kaitsja Andres Tamm on kohtule esitanud taotluse kaitsjatasu arvestamiseks summas 1500 krooni koos käibemaksuga. Taotlus sisaldab järgmist:

Riigi õigusabi tasu kokku 5 pooltunni eest, tasumäär 250 kr pooltunni kohta, kokku 1250 kr (5 x 250) sealhulgas:

Esinemine kohtuistungil:

08.12.2010 kell 15.00-15.30 Pärnu Maakohtu kohtuistung asja läbivaatamiseks kokkuleppe- menetluses (1 pooltundi), tasu 250 kr.

5 Kriminaalasja toimikuga tutvumine 19.11.2010.a. 15.30-16.30, Juhendi p.14-2, so. 2 pooltundi 2x250=500 krooni;

08.11.2010 kell 12.00-12.30 – Lääne Ringkonnaprokuratuuris asja kokkuleppemenetluses lahendamiseks nõusoleku andmise juures viibimine ja kokkuleppe sõlmimine (1 menetlus- toiming 2 pooltundi, 2x250 ). Tasu 500 krooni.

Kuna Advokaadibüroo Andres Tamm OÜ on käibemaksukohuslane lisandub käibemaks 20%, so 250 krooni. Kokku taotlus summale 1500 krooni ( 1250+250). Kohus peab kaitsja taotluse põhjendatuks.

KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Süüdistatav Joosua Laimets on kooliõpilane kes omandab üldharidust ametikoolis, temal iseseisev sissetulek puudub. Seega arvestades süüdistatava varalist seisundit on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale üle jõu. Süüdistatavalt on juba kohtuotsusega väljamõistetud menetluskuluna riigituludesse sundraha 6525 krooni, ta on kohustatud kohtuotsuse järgi hüvitama kannatanutele tekitatud materiaalse kahju. Kriminaalmenetluses peab isikule kaitsja olema määratud. J. Laimets on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud toimepandut. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Joosua Laimetsa võib vabastada arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse jättes arvestatud tasu riigi kanda.

Otsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas KrMS §-dest 248-249, 180, 189, 318.

Kristel Pedassaar kohtunik