1-10-15083/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-10-15083

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13 detsember 2010 Tallinn Kriminaalasja number 1-10-15083 (10231700041) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi E.V süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi Lühimenetlus Prokurör Robert Saareke Süüdistatav E.V Ik: xxx, EV kodanik, keskharidus, töökoht: töötab

mitteametlikult oma sõnade kohaselt, emakeel: eesti keel, elukoht: xxx

Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 25.06.2010 kuni 26.06.2010, so 2 päeva, elukohast lahkumise keeld.

Varasem karistatus:

1. Tallinna Linnakohtu 24.05.2005 otsusega KarS § 113

järgi vangistus 4 aastat;

2. Harju Maakohtu 15.04.2009 otsusega KarS § 330 järgi

liitkaristus vangistus 1 kuu, KarS § 65 lg 2 alusel 4 kuud 1 päev;

3. Tartu Maakohtu 29.04.2010 otsusega KarS § 199 lg 2 p

9 ja § 25 lg 2 järgi vangistus 1 kuu 28 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 116 tundi tähtajaga 1 aasta.

Väärteokorras karistatud 20-l korral.

Kaitsja Advokaat Jugans Grossmann RESOLUTSIOON

1. E.V süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo

toimepanemises ja mõista karistuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes

karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu ja 10 (kümme) päeva.

3. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada mõistetud karistusest kantuks kahtlustatavana

2

kinnipidamise aeg 25.06.2010 kuni 26.06.2010 so 2 päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu ja 8 (kaheksa) päeva.

4. KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 alusel suurendada E.V-le mõistetud karistust Tartu

Maakohtu 29.04.2010 otsusega mõistetud ja karistuse ärakandmata osa võrra, so ärategemata 113 üldkasuliku töö tunni võrra, mis vastab tähtajalisele vangistusele 1 (üks)

kuu ja 26 (kakskümmend kuus) päeva ning mõista E.V-le kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud ja 4 (neli) päeva.

5. E.V suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse

jõustumisel.

6. Karistuse ärakandmist arvestada alates E.V karistuse kandmisele asumisest

või E.V karistuse kandmisele toimetamisest.

7. E.V-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud

kaitsjale makstud tasu 900 (üheksasada) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse

jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „E.V, 1-10-15083, kaitsjatasu“.

8. E.V-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2

alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 30 päeva

jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „E.V, 1-10-15083, sundraha“.

9. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju

Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei

ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

E.V süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on 29.04.2010 otsusega karistatud süstemaatilise varguse eest KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 alusel, uuesti 25.06.2010 kella 21.45 paiku Tallinnas asuvast A-Selver AS´ile kuuluvast kauplusest Järve Selver, võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis 1 habemeajamisegeeli maksumusega 73 krooni, 1 palsami Dova maksumusega 38 krooni, 1 maski Blond Brilliance maksumusega 54 krooni ja

1 palsami Nivea maksumusega 99 krooni. Kaup kokku maksumusega 264 krooni.

Süüdistatav peitis asjad põue ja läbis kassaderivi, jättes kauba eest tasumata ning seejärel peeti kinni turvatöötaja poolt.

Oma sellise tegevusega, mis seisnes süstemaatilises võõra vallasasja äravõtmise katses selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani E.V toime KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav E.V seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas

end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Selgitas, et õpib käesoleval ajal gümnaasiumi viimases klassis

3

ning töötab mitteametlikult, jaanuarikuus on lootus saada tööle ametlikult. Sooviks karistusena kas rahalist karistust või vangistust tingimisi.

Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

25.06.2010 koostatud A-Selver AS-i avaldusest nähtuvalt 25.06.2010 kell 21:45 kaupluses Järve Selver aadressil Pärnu mnt. 238, peeti kinni isik, kelle juurest leiti A- Selver AS-ile kuuluvat ja maksmata jäetud kaupa (habemeajamisgeel, Dove palsam,

mask blond brilliance, Nivea palsam) kogumaksumusega 264 krooni. Kaup oli rikkumata ja tagastati kauplusele. (t/l 2) 25.06.2010 koostatud G4S õigusvastase teo toimepanemise akti kohaselt 25.06.2010

kell 21:45 Järve Selveris aadressil Pärnu mnt. 238, E.V varastas

hügieenitarbeid (habemeajamisgeel, Dove palsam, mask blond brilliance, Nivea palsam) 264 krooni väärtuses. Kaup oli rikkumata ja tagastati kauplusele. (t/l 3) 25.06.2010 koostatud tunnistaja Johan Kuklase ülekuulamisprotokolli kohaselt tema, olles 25.06.2010 tööl turvatöötajana Järve Selveris nägi kaamerast, kuidas halli mütsi,

halli jope ja sinistes teksades mees kassa juures pani endale põue erinevaid tooteid ning seejärel möödus kassast kell 21:45. Tunnistaja pidas isiku kinni ning noormees võttis turvaruumis enda põuest välja 264 krooni väärtuses hügieenitarbeid. (t/l 6) 25.06.2010 koostatud kahtlustatava kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti E.V

25.06.2010 kell 21:45 kinni seoses Järve Selveris toimepandud varguse katsega. (t/l 7-10)

Väljatrükk Tartu Maakohtu 29.04.2010.a otsusest, millega mõisteti E.V-le

KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 alusel vangistus 1 kuu 28 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 116 tundi tähtajaga 1 aasta.(t/l 17-19)

Väljatrükist kiirmenetluse otsusest väärteoasjas nr 2780,10,0021 nähtuvalt mõisteti

26.04.2010 E.V-le karistuseks KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahv 300 krooni. (t/l 20-21) Väljatrükist kiirmenetluse otsusest väärteoasjas nr 2780,10,002114 nähtuvalt mõisteti

25.04.2010 E.V-le karistuseks KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahv 600 krooni. (t/l 22-23)

26.06.2010 koostatud kahtlustatava E.V

tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja selgitab, et läks

25.06.2010 Järve Serverisse, et õlut osta. Müügisaali sisenedes ostukorvi ei võtnud. Kassade juures nägi hügieenitarbeid ning samal ajal tuli mõte neid varastada. Võttis riiulist 2 palsamit, maski ja habemeajamisgeeli ning pani need endale põue. Seejärel möödus koheselt kassadest kauba eest maksmata. Siis pidas teda kinni turvatöötaja, kes

toimetas ta turvaruumi. Turvaruumis andis varastatud esemed turvatöötajale ise üle. Kahetseb, et varguse toime pani. (t/l 24-26)

MTA andmetest nähtub, et kahtlustatava sissetulekute kohta 2008 ja 2009 aastal andmed puuduvad. (t/l 28)

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava

E.V süüd tunnistavad ütlusi, tunnistaja Johan Kuklase ütlusi, A-Selver AS-i

avaldust, kohtuotsuse väljatrükki, väärteo otsuste väljatrükke, kahtlustatava kinnipidamise

protokolli, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava E.V käitumine kvalifitseeritud KarS §

4 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli E.V temale

inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal isikuks, keda oli eelneva kolme kuu jooksul karistatud varguste katsete toimepanemise eest kolmel korral, millest saab teha järelduse, et

süüdistatava kaoks on varguste toimepanemine väljakujunenud elulaadiks ja

sissetulekuallikaks, mistõttu on süüdistatava käitumine hinnatav varguse toimepanemisena

süstemaatiliselt KarS § 199 lg 2 p 9 mõttes. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt

25.06.2010.a kella 21.45 paiku Tallinnas Pärnu mnt.238 asuvast A-Selver AS´ile kuuluvast

kauplusest Järve Selver püüdis E.V varastada kaupa koguhinnaga 264 krooni, peites asjad põue ja läbides kassaderivi, jättes kauba eest tasumata, kuid peeti kinni ja kaup võeti

ära. E.V tegi kõik endast sõltuva, et vargus lõpule viia, kuid turvatöötaja sekkumise tõttu jäi vargus katse staadiumisse. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava

käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmise

katsena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, so KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteona.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. E.V

on küll kohtueelsel menetlusel kahetsenud süüteo toimepanemist, kuid järjestikuste varguste süstemaatiline toimepanemine ja sellele järgnevalt uue varguse toimepanemine ajal,

mil süüdistatav pidi tegema üldkasulikku tööd, mille tegemiseni ta alates kohtuotsuse

kuulutamisest ei ole ligi poole aasta vältel asunud, viitab sellele, et süüdistatava poolt varavastase süüteo toimepanemine oli eesmärgipärane ja teadlik käitumine ning kohus suhtub

avaldatud kahetsusse kriitiliselt, kuivõrd süüdistatava käitumine näitab, et kahetsus ei ole siiras. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval

alaline sissetulek, millele viitab ka järjekordse varguse toimepanemine. Süüdistatav küll väidab, et tal on sissetulek, kuid kuivõrd ta töötab mitteametlikult, siis ei ole see sissetulek Maksu- ja Tolliameti kaudu kontrollitav ning kohus ei saa väidet alalise sissetuleku olemasolu

kohta arvestada. Peale selle on süüdistataval senini tasumata pool aastat tagasi määratud rahatrahvid ning süüdistatava sõnadest nähtuvalt on tal ka teisi rahalisi kohustusi. Seega tuleb

karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava

suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat

karistust Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatav varem kriminaalkorras . karistatud 3 korda. Teda on varem tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastatud, kuid karistus on täitmisele pööratud, samuti on ta toime pannud kuriteo karistuse kandmise ajal. Seega on tema suhtes proovitud erinevaid süüdistatavale soodsaid viise, kuid süüdistatav ei ole järeldusi teinud. Uue kuriteo pani ta toime ajal, mil ta pidanuks tegema üldkasulikku tööd ning käesolevaks ajaks on ta üldkasuliku töö tundidest ära teinud 3 tundi ja tegemata on 113 tundi üldkasulikku tööd.. Seega isik ei sobi kriminaalhooldusele, mida ta on juba kahel

korral tõestanud. Karistuse määra valikul lähtub kohus sellest, et süüteo tulemusena kannatanule kahju ei tekkinud ning süüdistus on esitatud ühes episoodis. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole suur ning kohus peab võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse

ettenähtud sanktsiooni alammäära piirides. Kuivõrd kuritegu on toimepandud eelmise kohtuotsusega mõistetud üldkasuliku töö tegemise ajal ja üldkasulikust tööst on tegemata 113

tundi, tuleb vastavalt KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 nõuetele liita eelmise kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistus täies ulatuses, arvestades tegemata üldkasuliku töö ümber

vangistuseks, so 1 kuu ja 26 päeva, moodustades kohtuotsuste kogumis liitkaristuse, mis kuulub reaalsele ärakandmisele.

Märt Toming kohtunik