Legislator Case Law & Legislation
2-20-6540/36 AI generated

2-20-6540/36 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-20-6540/36
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tühistada Harju Maakohtu 12. mai 2021. a otsus osas, millega maakohus jättis pankrotihaldur Indrek Lepsoo vastu Advanced Material Trading Pte. Ltd nõude

Legislator headnote

AI generated

2-20-6540/36 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Tühistada Harju Maakohtu 12. mai 2021. a otsus osas, millega maakohus jättis pankrotihaldur Indrek Lepsoo vastu Advanced Material Trading Pte. Ltd nõude

Keywords

AI generated
bank charges banking law bank resolution Sri Lanka financial legislation cost of borrowing
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. oktoober 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-6540

Kohtuasi

Advanced Material Trading Pte. Ltd hagi X (pankrotis)

pankrotihalduri

Indrek

Lepsoo

vastu

nõude

tunnustamiseks X (pankrotis) pankrotimenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12. mai 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Advanced Material Trading Pte. Ltd apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Advanced Material Trading Pte. Ltd (välismaa

registrikood 201301425H, asukoht: 91 Tanglin road, #04-

01,Tanglin Palace, Singapur, Singapur), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper

Kostja X (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo,

lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis Saar

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 12. mai 2021. a otsus osas, millega maakohus jättis

rahuldamata Advanced Material Trading Pte. Ltd nõude X (pankrotis)

pankrotihaldur Indrek Lepsoo vastu Advanced Material Trading Pte. Ltd nõude

tunnustamiseks 406 628 euro 37 sendi ulatuses. Ülejäänud osas jätta maakohtu

otsus muutmata. Teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi vastavas ulatuses

rahuldada.

2. Maakohtu otsus kehtib järgmises sõnastuses:

2-20-6540

2.1. Jätta Advanced Material Trading Pte. Ltd hagi tsiviilasjas nr 2-19-8722 kantud

menetluskulude nõude tunnustamiseks X (pankrotis) pankrotimenetluses

läbivaatamata.

2.2. Rahuldada Advanced Material Trading Pte. Ltd hagi käenduslepingust

tuleneva nõude tunnustamiseks X (pankrotis) pankrotimenetluses.

2.3. Tunnustada Advanced Material Trading Pte. Ltd nõuet suurusega 406 628

eurot 37 senti X (pankrotis) pankrotimenetluses II järgu, s.o tähtaegselt esitatud

pandiga tagamata nõudena.

3. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

4. Jätta menetluskulud maa- ja rindkonnakohtus X (pankrotis) kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Advanced Material Trading Pte. Ltd (hageja) esitas 5. mail 2020 hagi X (pankrotis)

pankrotihalduri Indrek Lepsoo (kostja) vastu nõude tunnustamiseks X (pankrotis, X)

pankrotimenetluses.

1.1. Hagiavalduse kohaselt kuulutas Harju Maakohtu 12. novembri 2019. a määrusega

tsiviilasjas nr 2-19-8772 välja X pankroti ning nimetas pankrotihalduriks Indrek

Lepsoo. Hageja esitas X (pankrotis) pankrotimenetluses võlausaldajana 3. detsembril 2019

nõudeavalduse ja 10. detsembril 2019 selle täpsustuse. Avalduse kohaselt on hageja nõude

suurus 409 282 eurot 41 senti, millest põhivõlg on 263 873 eurot 5 senti ning viivis 142 755

eurot 32 senti. Samuti palus hageja tunnustada tsiviilasjas nr 2-19-8722 kantud menetluskulude

nõuet suurusega 2654 eurot 4 senti. Võlausaldajate koosolekul 08.04.2020 esitas X (pankrotis)

pankrotihaldur Advanced Material Trading Pte. Ltd nõuetele vastuväite.

1.2. Hageja esimene nõue tuleneb hageja ja X (pankrotis) vahel 19. mail 2017 sõlmitud

käenduslepingust. X käendas hageja ja Novorec Recycling OÜ vahel 19. mail 2017 sõlmitud

ostu-müügi raamlepingust (edaspidi raamleping) tulenevaid kohustusi. Hageja tegi Novorec

Recycling OÜ-le 31. mail 2017 ettemakse 300 000 USA dollarit (USD), 21.08.2017 ettemakse

87 720,42 USD ja 25.08.2017 ettemakse 89 318,11 USD. Novorec Recycling OÜ palvel ja

Metalscrap OÜ arvete alusel kandis hageja lisaks ettemaksed suurusega 87 720,42 USD ja 89

318,11 USD Metalscrap OÜ pangakontole. Novorec Recycling OÜ täitis lepingut väärtuses 196

694,86 USD. Hageja nõue tuleneb kasutamata ettemaksest, millele lisandub intress 7,5% aastas

(360 päevase arvestusega) ja viivisest 0,1% päevas.

2-20-6540

1.3. Lisaks on hagejal X (pankrotis) vastu rahaline nõue 2654 eurot 4 senti. Nõue tuleneb Harju

Maakohtu 12. novembri 2019. a määrusest tsiviilasjas nr 2-19-8772 (hagis ekslikult märgitud

Tartu Maakohtu määrusest), millega kohus jättis hageja menetluskulud X (pankrotis) kanda.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2.1. Kostja vastuväited on kokkuvõttes järgmised:

1) Käenduslepingut ei ole kehtivalt sõlmitud, kuna lepingul ei ole hageja allkirja.

2) Käendusleping on tarbijakäendusleping, kuid selles ei ole kokku lepitud käendaja

(kostja)

rahalise

vastutuse

maksimummäära.

Käendusleping

on

tühine.

Käenduslepingule tuleb kohaldada Eesti õiguse imperatiivseid sätteid (rahvusvahelise

eraõiguse seaduse (REÕS) § 32 lg 3 ja § 34 lg 1). Käenduslepingus sisalduv kohalduva

õiguse säte on tühine (lepingu p 18).

3) Käenduslepingust tulenev vastutus (406 628 euro 37 sendi ulatuses) on füüsilisest

isikust pankrotivõlgniku jaoks sedavõrd ebaproportsionaalne, et pankrotivõlgnikul ei

ole seda oma eeldatava eluaja jooksul faktiliselt võimalik tasuda ei oma sissetulekute

ega muu vara arvel. Pankrotimenetluse käigus kogutud andmetest tulenevalt moodustab

pankrotivõlgniku vara väärtus ca 10% hageja väidetava nõude suurusest.

4) Käendusleping on heade kommetega vastuolus ja seetõttu tühine.

5) Hageja nõue ei ole selge. Hageja on Novorec Recycling OÜ-le teinud ainult ühe

ettemakse suurusega 300 000 USD. Kaks üle jäänud ettemakset suurusega 87 720,42

USD ja 89 318,11 USD on hageja kohtule esitatud maksekorralduste kohaselt teinud

Metalscrap OÜ-le. Maksekorraldustest ei nähtu, et ettemaksed oleksid tehtud

müügilepingu alusel. Hagejale üle antud kauba hinda (196 694,86 USD) ning

müügilepingus fikseeritud kasumi ootust arvestades pidi Novorec Recycling OÜ kasumi

osa olema vähemalt 19 669 euro 49 senti (196 694,86 x 20% / 2 = 19 669,49). Seega ei

saa hageja põhinõue olla ühelgi juhul suurem kui 83 635 eurot 65 senti.

6) Hageja sõlmis kohe pärast seda, kui ta sai teada, kelle käest Novorec Recycling OÜ

kauba ostis, ise nende tarnijatega n-ö otselepingud. Seetõttu ei olnud Novorec Recycling

OÜ-l võimalik müügilepingust tulenevaid kohustusi täita. Kuna müügilepingu

rikkumise põhjustas hageja tegu, siis ei saa ta müügilepingu rikkumisele tugineda.

7) Harju Maakohtu 12. novembri 2019. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-8772 jättis kohus

rahuldamata hageja taotluse tsiviilasjas kantud menetluskulude pankrotivõlgnikult

väljamõistmiseks.

Hageja

ei

ole

menetluskulude

hüvitamise

nõude

osas

pankrotivõlausaldaja ning menetluskulude hüvitamise nõuet ei saa tunnustada. Hagi

tuleb jätta läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus jättis 12. mai 2021. a otsusega läbi vaatamata hagi tsiviilasjas nr 2-19-8722

kantud menetluskulude nõude tunnustamiseks X pankrotimenetluses. Maakohus jättis

rahuldamata hagi käenduslepingust tuleneva nõude tunnustamiseks X pankrotimenetluses.

Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Maakohus rahuldas kostja menetluskulude

kindlaksmääramise taotluse osaliselt. Maakohus määras kostja menetluskulud rahaliselt

kindlaks ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1343 eurot 20 senti. Maakohus

määras, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda seadusjärgses määras viivist

menetluskulusid kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

2-20-6540

3.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hageja nõude tunnustamise hagi esitatud

tähtaegselt.

3.2. Maakohus lahendas esmalt nõude tunnustada käenduslepingust tulenevat nõuet.

3.2.1. Maakohus tuvastas käenduslepinguga seoses järgmist:

-

Hageja ja Novorec Recycling OÜ (raamlepingus müüja ning käenduslepingus

põhivõlgnik) sõlmisid 19. mail 2017 ostu-müügi raamlepingu tähtajaga kuni 19. mai

2018, mille sõlmimise osas vaidlus puudub.

-

Raamlepingust tulenevate Novorec Recycling OÜ kohustuste tagamiseks sõlmiti X-ga

(pankrotis) 19. mail 2017 käendusleping.

-

Hageja tegi Novorec Recycling OÜ-le 31. mail 2017 ettemakse suurusega 300 000

USD, 21. augustil 2017 ettemakse suurusega 87 720,42 USD-d ning 25. augustil 2017

ettemakse suurusega 89 318,11 USD-d.

-

Novorec Recycling OÜ palvel ja Metalscrap OÜ arvete alusel tegi hageja lisaks

ettemaksed suurusega 87 720,42 USD-d ja 89 318,11 USD-d Metalscrap OÜ

pangakontole.

-

Novorec Recycling OÜ täitis lepingut 196 694,86 USD väärtuses.

-

Novorec Recycling OÜ ei kasutanud ettemakse summat 290 656,17 USD väärtuses.

-

Hageja ei ole selle summa ulatuses kaupa saanud ning leping on lõppenud.

-

Hagejal on Novorec Recycling OÜ vastu nõue 409 282,41 euro ulatuses, mis koosneb

põhivõlast suurusega 263 873,05 eurot ja viivisest suurusega 142 755,32 eurot.

3.2.2. Pooltel on vaidlus selle üle, kas hageja ja kostja sõlmitud käenduslepingule kohaldub

Ameerika Ühendriikide New Yorgi (NY) õigus või Eesti Vabariigi õigus. Hageja hinnangul

vastutab X käendajana hageja ees Novorec Recycling OÜ kohustuste eest. Hageja leidis, et

käenduslepingule kohaldub Ameerika Ühendriikide NY õigus, kuna pooled on selles

käenduslepingu p-s 18 kokku leppinud. NY osariigi õiguse üldiste kohustuste seaduse kohaselt

ei ole käendusele sätestatud käendussumma piirmäära. Kostja hinnangul tuleb käenduslepingu

p-st 18 olenemata kohaldada Eesti õigust.

3.2.3. Maakohus selgitas, et REÕS § 7 kohaselt välisriigi õigust ei kohaldata, kui selle

kohaldamine viiks tulemuseni, mis on ilmselgelt vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega

(avaliku korraga). Sellisel juhul kohaldatakse Eesti õigust. REÕS § 32 lg 3 kohaselt asjaolu, et

pooled on lepingule kohaldatavaks õiguseks valinud välisriigi õiguse, kus kõik lepingusse

puutuvad asjaolud on õiguse valiku ajal seotud ühe riigiga, ei mõjuta selle riigi nende

õigusnormide kohaldamist, millest ei või tehinguga kõrvale kalduda (imperatiivsed sätted).

3.2.4. Eelnevast tulenevalt lahendas maakohus käenduslepingust tuleneva poolte vaidluse Eesti

õiguse alusel, kuna NY osariigi õiguse kohaldamise tagajärjed on vastuolus Eesti õiguse

imperatiivse sättega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 143 eesmärk on tagada füüsilisest isikust

käendaja huvide efektiivne kaitse tema vastutuse summaarsete piirangute ettenägemise

kohustuse ning füüsilisest isikust käendaja tema vastutuse potentsiaalsest ulatusest parema

informeerimise kaudu. Tegemist on õigussuhte nõrgemat poolt kaitsva sättega ning on seetõttu

oluline Eesti õiguse põhimõte.

3.2.5. Kostja väite osas, et käenduslepingut ei ole kehtivalt sõlmitud, kuna sellelt puudub hageja

esindaja allkiri, viitas maakohus, et VÕS § 144 lg 1 kohaselt võlausaldaja nõustumust

käenduslepingu sõlmimiseks eeldatakse. Seega piisab käenduslepingu sõlmimiseks käendaja

ühepoolse tahteavalduse tegemisest võlausaldajale, millega käendaja võtab endale kohustuse

2-20-6540

põhivõlgniku kohustuste käendamiseks. Maakohus nõustus kostja seisukohaga, et kuna X

sõlmis käenduslepingu füüsilise isikuna, on tegemist tarbijakäenduslepinguga (VÕS § 143 lg

1). Maakohus leidis, et kuna käenduslepingus ei ole kindlaks määratud käendaja vastutuse

rahalist maksimumsummat, siis on hageja ja X vahel 19. mail 2017 sõlmitud käendusleping

VÕS § 143 lg 2 kohaselt tühine. Seega on hageja poolt X vastu esitatud nõude eeldused täitmata

ja hageja nõue tuleb jätta X pankrotimenetluses tunnustamata.

3.3. Teiseks analüüsis maakohus hageja nõuet tunnustada X pankrotimenetluses tsiviilasjas nr

2-19-8772 kantud menetluskulude nõuet. Maakohus leidis, et hageja menetluskulud kuuluvad

väljamaksmisele enne tunnustatud nõudeid. Sellest tulenevalt jättis maakohus selle nõude osas

hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p-i 2 kohaselt läbi vaatamata.

Menetluskulude suurus on kindlaks määratud Harju Maakohtu 12. novembri 2019. a määrusega

ning kuulub pankrotivarast väljamaksmisele enne tunnustatud nõudeid.

3.4. Menetluskulud jättis maakohus ühe nõude rahuldamata jätmise ning teise nõude

läbivaatamata jätmise tõttu hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Kostja palus menetluskuludena

hagejalt välja mõista dokumentaalse tõendi saamise kulu 2 eurot, õigusabikulu 8 tunni 56 minuti

ulatuses, s.o 1500 eurot 79 senti (koos käibemaksuga) ning viivise kindlaksmääratud

menetluskuludelt. Maakohus leidis, et kostja lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud

7 tunni 59 minuti ulatuses. Lepingulise esindaja tunnitasu 168 eurot pidas maakohus

põhjendatuks ja vajalikuks. Maakohus rahuldas kostja menetluskulude hüvitamise taotluse

1343 euro 20 sendi ulatuses ning mõistis menetluskulud välja koos viivisega VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue

otsuse, millega hagi tervikuna rahuldada.

4.1. Hageja hinnangul eksis maakohus REÕS § 32 lg 3 kohaldamisel, leides viidatud sättele

tuginedes, et käenduslepingule kohaldub Eesti õigus. REÕS § 32 lg 3 kohaldamise eeldused on

praegusel juhul täitmata. REÕS § 32 lg 3 kohaldamise eelduseks on olukord, „kus kõik

lepingusse puutuvad asjaolud on õiguse valiku ajal seotud ühe riigiga“. Vaidlusaluses

õigussuhtes selline olukord puudub.

4.2. Teiseks on tarbijalepingute puhul REÕS-is ette nähtud omakorda eriregulatsioon ja

kohaldamise kohustuslikud eeldused, mis praegusel juhul ei ole täidetud ning mille tõttu ei ole

REÕS § 32 lg 3 vaidlusalusele õigussuhtele kohaldatav.

4.3. New Yorgi osariigi kohtupraktikast nähtub, et käendusele kehtivad üldised nõuded ning

käenduse ülempiiri märkimine kindla summana ei ole nõutav. New Yorgi osariigi õiguse alusel

on lubatud sõlmida käendusleping tingimusel, et võlgnik tagab kõigi põhivõlgniku

lepingujärgsete kohustuste täieliku ja viivitamatu täitmise. Seega on võlgniku käendus kehtiv

ning käenduslepingu alusel võetud kohustused kuuluvad täitmisele.

4.4. Samuti on New Yorgi osariigi õiguse alusel pankrotivõlgnik isik, kes on sõlminud

käenduslepingu ärilistel eesmärkidel ja äritegevuses, mistõttu ei rakendu talle tarbijaõiguse

sätted.

Vastustaja seisukoht

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

2-20-6540

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tühistada osas,

millega maakohus jättis hagi rahuldamata käenduslepingust tuleneva nõude tunnustamiseks

406 628 euro 37 sendi ulatuses ja menetluskulude jaotuse osas. Ülejäänud osas tuleb maakohtu

otsus jätta muutmata. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ja

jaotab uuesti menetluskulud.

7. Maakohus tuvastas järgmised asja lahendamiseks vajalikud asjaolud, mille üle ei vaidle

pooled ka apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab aluseks asja lahendamisel:

- Advanced Material Trading Pte. Ltd (AMT) ja Novorec Recycling OÜ (põhivõlgnik) sõlmisid

19.05.2017 ostu-müügi raamlepingu tähtajaga kuni 19.05.2018 (dtl 38-67).

- Raamlepingust tulenevate Novorec Recycling OÜ kohustuste tagamiseks sõlmiti Xga

(pankrotis) 19.05.2017 käendusleping (dtl 18-37).

- Hageja tasus Novorec Recycling OÜ-le 31.05.2017 ettemakse 300 000 USA dollarit, Novorec

Recycling OÜ palvel ja Metalscrap OÜ arvete alusel kandis hageja 87 720,42 USDd ja

89 318,11 USD Metalscrap OÜ pangakontole.

- Novorec Recycling OÜ täitis lepingut väärtuses 196 694,86 USD.

- 12.11.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-8772 kohus kuulutas välja X pankroti ning nimetas

tema pankrotihalduriks Indrek Lepsoo.

- Võlausaldaja Advanced Material Trading Pte. Ltd esitas X (pankrotis) pankrotimenetluses

03.12.2019 nõudeavalduse ja 10.12.2019 selle täpsustuse. Võlausaldaja tõi esile, et hagejal on

409 282 euro 41 sendi suurune nõue Novorec Recycling OÜ vastu , mis koosneb põhivõlast

263 873 eurot 5 senti ja viivisest 142 755 eurot 32 senti. X (pankrotis) vastutab nõude eest

käenduslepingu alusel.

8. Apellatsiooniastmes on pooltel vaidlus selle üle, kas hageja ja kostja sõlmitud

käenduslepingule kohaldub Ameerika Ühendriikide NY õigus või Eesti Vabariigi õigus.

Käenduslepingu p-s 18 on pooled kokku leppinud Ameerika Ühendriikide NY õiguse

kohaldamises.

9. Kolleegium ei nõustu, et Ameerika Ühendiriikide NY õigust ei saa kohaldada, sest selle

kohaldamine viiks tulemuseni, mis on ilmselgelt vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega

(avaliku korraga). Nõustuda ei saa maakohtuga, et avaliku korraga oleks vastuolus olukord, kus

õigussuhtele ei saaks kohaldada VÕS §-s 143 ettenähtud tagajärge, et tarbijakäendusleping on

tühine, kui selles ei ole sätestatud käendaja vastutuse piirmäära.

9.1. Kohaldatava õiguse küsimust reguleerib praegusel juhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrus (EÜ) nr 593/2008, 17. juuni 2008, lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse

kohta (Rooma I). Rooma I määruse artikkel 21 sätestab, et käesolevas määruses osutatud riigi

õiguse sätte kohaldamisest võib keelduda üksnes siis, kui selle kohaldamine on ilmselgelt

vastuolus kohtu asukoha riigi avaliku korraga.

9.2. Euroopa Kohtu praktikas on kohtuotsuste tunnustamise kontekstis selgitatud, et avaliku

korra tingimusele tuginemine on lubatud üksnes juhul, kui teises osalisriigis tehtud otsuse

tunnustamine või täitmisele pööramine kahjustaks lubamatult tunnustamise või täitmisele

pööramise taotluse saanud riigi õiguskorda, riivates mõnda aluspõhimõtet. Et pidada kinni

välismaiste otsuste sisu kontrollimise keelust, peaks riive seisnema kohtuotsuse tunnustamise

või täitmisele pööramise taotluse saanud riigi õiguskorras ülioluliseks peetava õigusnormi või

selles õiguskorras tunnustatud põhiõiguse rikkumises (Kohtuasi C-7/98, D. Krombach v.

A. Bamberski, p 37). Õiguskirjanduses leitakse, et seda kohtupraktikat võib kohaldada ka

2-20-6540

Rooma I määruse artikkel 21 sisustamiseks (Piir, R. Application of the Public Policy Exception

in the Context of International Contracts – the Rome I Regulation Approach. Juridica

International, 2015. Tallinn, Juura, lk 29).

9.3. Rooma I määruse artikli 21 sisustamisel võib täiendavalt juhinduda REÕS §-st 7, millele

maakohus on viidanud. REÕS §-s 7 sätestatud order public klauslit on seni kohtupraktikas

kohaldatud väga erandlikel juhtudel. Nii on Riigikohus leidnud, et välismaal sõlmitud abielu

lubab seadus Eestis kehtetuks lugeda vaid erandina, juhul kui välisriigi õigus on ilmselges

vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega (REÕS § 7). Riigikohtu hinnangul on õiguslikult

vaieldav, kas perekonnaseaduse § 1 lg-t 1 saab lugeda Eesti õiguse oluliseks põhimõtteks

(Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a määrus kohtuasjas nr 3-3-1-19-17, p 28).

9.4. Üksnes asjaolust, et VÕS § 143 on imperatiivne säte ning selle eesmärk on füüsilisest

isikust käendaja huvide kaitse, ei saa järeldada, et selle regulatsiooni kohaldamata jätmine

riivab lubamatult Eesti õiguse aluspõhimõtteid või tunnustatud põhiõigusi. Tuleb meenutada,

et VÕS § 143 jõustus sellisel kujul alles 05.04.2011, enne seda ei kohaldatud VÕS § 143 lg-t 2

lepingutele, mille füüsiline isik oli sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses. Seega on ka

seadusandja leidnud, et füüsilisest isikust käendaja huve võib kaitsta erineval moel ja määral.

Igal juhul ei riiva kolleegiumi hinnangul VÕS § 143 lg 2 toodud tagajärjest kõrvale kaldumine

oluliselt põhiõigusi ega Eesti õiguse aluspõhimõtteid.

9.5. Rooma I määruse artikkel 3 alapunkt 1 sätestab, et lepingu suhtes kohaldatakse

lepingupoolte valitud õigust. Sama sätte alapunkti 4 järgi kui kõik muud kohaldatava õiguse

valimise ajal olukorda mõjutanud asjaolud esinevad ühes või mitmes liikmesriigis, ei piira

poolte otsus kohaldada muud õigust kui liikmesriigi õigust selliste ühenduse õiguse sätete

kohaldamist, millest ei saa kokkuleppel kõrvale kalduda, rakendades neid vajaduse korral kohtu

asukoha liikmesriigi õigusesse üle võetud kujul. Viimane säte on sisult sama, mis REÕS § 32

lg 3. Praegusel juhul ei ole aga alapunkti 4 kohaldamine asjakohane, sest nii müügilepingul kui

ka käenduslepingul on selged riigiülesed elemendid. Käendusleping ja selle aluseks olev

põhileping sõlmiti Venemaal Singapuri ettevõttega, seejuures käendati kohustust, mis tulenes

lepingust, mille esemeks oli elektrooniliste jäätmete tarnimine Venemaalt Jaapanisse.

10. Hageja on esile toonud, et New Yorki osariigi õigus sätestab, et käendusele kehtivad üldised

nõuded ning käenduse ülempiiri märkimine kindla summana ei ole nõutav. New Yorki osariigi

õiguse alusel on lubatud sõlmida käendusleping tingimusel, et võlgnik tagab kõigi põhivõlgniku

lepingujärgsete kohustuste täieliku ja viivitamatu täitmise. New Yorki osariigi õiguse kohaselt

ei ole hageja allkirja nõue vajalik. Hageja esitas tõendid New Yorki osariigi õiguse sisu kohta

(01.03.2021 seisukoha lisad) ja kostja ei ole väiteid välisriigi õiguse sisu kohta kahtluse alla

seadnud. Kolleegium sedastab, et 19.05.2017 käendusleping on kehtiv ning kostja vastutab

käenduslepingust tulenevate kohustuste eest.

11. Hageja leiab, et tal on võlgniku vastu raamlepingu alusel tasutud kasutamata ettemakse

tasumise nõue. Vastavalt Rooma I määruse artiklile 3 tuleb hageja nõue lahendada New Yorki

osariigi õiguse järgi kui lepingust tuleneva rahalise kohustuse täitmise nõue.

11.1. Hageja tõi nõude alusena esile, et ta tegi 19.05.2017 ostu-müügi raamlepingu alusel

ettemakseid, millest jäi kasutamata 290 654,17 USD ehk 263 873,05 eurot. Leping lõppes

korraliselt 19.05.2018 ja samal päeval muutus ettemakse tagastamise nõue sissenõutavaks.

11.2. Ettemaksete tasumise ja tähenduse sätestasid 19.05.2017 müügilepingu p-d 5.1 ja 5.2.

Müügilepingu p 5.1 kohaselt teeb „AMT (Advanced Material Trading Pte. Ltd –

ringkonnakohtu märkus) müüjale ettemakseid kaupade ostuhinna ulatuses, mida ostetakse selle

lepingu alusel kogustes, mille määrab AMT oma äranägemisel. Sellistest ettemaksetest saadud

tulu kasutab üksnes müüja ja ainult kaupade ostmiseks nende tootjatelt, milliseid kaupu

2-20-6540

müüakse üksnes AMT-le selle lepingu tingimuste kohaselt, ja muude võlgniku kulude katteks

(nagu on allpool määratletud). Iga ettemakse summa, mille AMT müüjale teeb, lisatakse

summale, mille moodustavad käesoleva lepingu alusel varem AMT poolt müüjale tehtud

ettemaksed“. Müügilepingu p 5.2 sätestab, et „selliste konkreetsel hetkel kasutamata

ettemaksete

koondsummat

nimetatakse

käesolevas

lepingus

edaspidi

„kasutamata

ettemakseks”, mis kujutab endast oma juriidilise olemuse tõttu müüja kohustust AMT ees (koos

mis tahes intressi või viivisega, mis on sellelt kogunenud), millised kohustused müüja täidab

kaupade müügi ja tarnimisega AMT-le ja muul lepingus sätestatud viisil.“ Hageja ja Novorec

Recycling OÜ leppisid kokku, et hageja teeb viimasele ettemakseid ning kasutamata

ettemaksed kujutavad endast koondsummat, millele arvutatakse viivis, kui Novorec Recycling

OÜ hilineb oma kohustustega.

11.3. Hageja ja Novorec Recycling OÜ leppisid müügilepingu p-s 5.8 kokku, et kasutamata

ettemakselt koguneb päevaintress, mille summa määratakse kreeditori poolse esimese

ettemakse tasumise päeval seitse ja pool protsenti (7,5%) aastas, arvestades 360-päevase

aastaga, kuni kogu kasutamata ettemakse on kreeditorile täies ulatuses tagasi makstud. P-s 5.9

on pooled kokku leppinud, et arvutatud intressi summa lisatakse kasutamata ettemaksele

järgmise kalendrikvartali esimesel tööpäeval ja kapitaliseeritakse igas mõttes sellel kuupäeval

kasutamata ettemakse hulka.

11.4. Lepingu p-s 16.1 on pooled kokku leppinud, et leping jõustub eespool nimetatud

kuupäeval ja kui seda lepingus sätestatud viisil varem ei lõpetata, siis jääb see jõusse üheks

aastaks. Arvestades, et leping allkirjastati 19. mail 2017, lõppes leping 19. mail 2018.

11.5. Lepingu p-s 16.4 on pooled kokku leppinud, et lepingu lõpetamisel tuleb kasutamata

ettemakse, samuti kõik põhivõlgniku võlad ja kohustused, välja arvatud lepingu alusel juba

tarnitud kaubad, kohe võlausaldajale tagasi maksta, ilma igasuguse täiendava teate või

nõudmiseta. Selliselt kasutamata ettemakselt arvestatakse viivist, samuti muid kogunevaid ja

müüja (põhivõlgniku) poolt lepingu alusel tasumisele kuuluvaid summasid protsendiga 0,1%

kasutamata ettemaksest ning samuti muudest kogunenud ja tasumisele kuuluvatest summadest

iga päeva eest kuni täieliku tagasimaksmiseni võlausaldajale.

12. Hageja tegi Novorec Recycling OÜ-le kolm ettemakset, millest kaks makset tehti Novorec

Recycling OÜ palvel Metalscrap OÜ kontole. Pooled vaidlevad selle üle, kas Metalscrap OÜ-le

tehtud kaks ettemakset tehti raamlepingu alusel.

12.1. Kolleegium on seisukohal, et AMT tegi ettemaksed Metalscrap OÜ-le kokkuleppel

Novoreciga raamlepingu täitmiseks. E-kirjavahetusest (dtl 164) nähtub, et 17.07.2017 palus

Novorec Recycling OÜ esindaja teha ettemaksed Metalscrap OÜ pangakontole. Metalscrap OÜ

on hagejale esitanud vastavates summades ka arved (dtl 153).

12.2. Kolleegiumi hinnangul on tõendatud, et kõik kolm ettemakset on tehtud raamlepingu

alusel. Kostja tõi välja, et maksekorraldustelt ei nähtu sellisel kujul ettemaksete selgitus. Samas

ei ole pooled esile toonud, et AMT ja Novorec Recycling OÜ vahel oleks olnud muid lepingulisi

suhteid, mille alusel oleks võinud ettemakseid teha. Seega saab eeldada, et kõik kolm

ettemakset on tehtud raamlepingu alusel.

13. Pooled vaidlevad küsimuse üle, kas hageja on Novorec Recycling OÜ õigust kasumile

põhinõude suuruse arvutamisel õigesti arvesse võtnud.

13.1. Müügilepingu p 7.2 alapunktide (c), (d) ja (e) kohaselt „c) AMT määrab poolte

kasumimäära konkreetse ostutellimuse alusel tarnitud kaubapartiide müügist vastavale

sulatajale („kasum”). Selline kasum määratakse, lahutades müüja kulude ja AMT kulude

summa, mis on tekkinud seoses selle kaubapartiiga, selle kaubapartii hinnast, mille vastav

2-20-6540

sulataja AMT-le maksab. d) Saadud kasumisumma jagatakse poolte vahel võrdselt (osakaaluga

50/50). Kasumit kirjeldatakse iga ostu puhul selle kasumi ja kahjumi arvestuslehel. Mõlemad

pooled ootavad, et kummagi poole kasumisumma ületab iga käesoleva lepingu alusel müüdava

kaubapartii puhul tavaliselt 20% (kakskümmend protsenti). e) Kui pooled kasumit ei saa,

kannavad pooled kahjumit võrdsete osadena (osakaaluga 50/50). Kahjumit kirjeldatakse iga

ostu puhul selle kasumi ja kahjumi arvestuslehel.“

13.2. Müügilepingu p 7.2 alapunkti f kohaselt „AMT teeb vastavad arvutused ja teavitab müüjat

saadud kasutamata ettemakse summast. AMT teeb sellised arvutused ja netosumma arvestuse

kord igas kalendrikvartalis. AMT teavitab saadud korrigeeritud kasutamata ettemakse summast

müüjat vastavale kalendrikvartalile vahetult järgneva kvartali esimesel tööpäeval ja see jõustub

poolte vahel selle esimese tööpäeva seisuga.“ Müügilepingu p-i 7.3 kohaselt „on pooled kokku

leppinud, et hind, kasum, müüja kulud ja AMT kulud määratakse ainult eespool kirjeldatud

viisil.“

13.3. Kolleegium leiab, et müügilepingu viidatud punktide järgi edastas hageja Novorec

Recycling OÜ-le kasutamata ettemakse summa, milles oli juba arvesse võetud intress, viivis ja

Novorec Recycling OÜ kasum. Seega ei pidanud hageja veel täiendavalt Novorec Recycling

OÜ kasumit maha arvestama.

14. Kuna hagejal oli õigus nõuda põhivõlgnikult ettemakse tagastamist, oli hagejal õigus nõuda

ka viivist alates lepingu lõppemisest 19.05.2018. Lepingu p 16.4 järgi on viivise määraks 0,1%

päevas. Põhivõlalt 263 873 eurot 5 senti ajavahemiku 20.05.2018–12.11.2019 eest

sissenõutavaks muutunud viivis on 142 755 eurot 32 senti.

15. Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata osas, millega maakohus jättis TsMS § 423 lg 2 p 2

järgi läbi vaatamata hageja nõude tunnustada X pankrotimenetluses tsiviilasjas nr 2-19-8772

kantud menetluskulude nõuet. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et hageja menetluskulud

kuuluvad väljamaksmisele enne tunnustatud nõudeid PankrS § 150 lg 2 järgi ning selle nõude

tunnustamiseks puudub vajadus.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

16. Ringkonnakohus jätab TsMS § 163 lg 1 järgi menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja

kanda. Kuna hageja nõue jäi tunnustamata väiksemas ulatuses kui 1% kõikidest nõuetest, ei

jaota kolleegium menetluskulusid võrdeliselt hagi ja kaebuse rahuldatud osaga, vaid jätab kõik

kulud kostja kanda. Kuna ringkonnakohus lahendab vaidluse maakohtust erinevalt, siis määrab

menetluskulud rahaliselt kindlaks maakohus (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 2. novembri 2018

otsus tsiviilasjas nr 2-16-14924, p 21).

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt