3-22-2293/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus.

2. Anda Maksu- ja Tolliametile luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja

Tolliameti kaudu) kinnistusraamatusse kohtuliku hüpoteegi seadmist summas 33 998

(kolmkümmend kolm tuhat üheksasada üheksakümmend kaheksa) eurot 92 senti Xile

(isikukood X) kuuluvale 1/2 kaasomandi osale kinnisasjast asukohaga Y (658/16021

mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr Y).

3. Maksu- ja Tolliametil tuleb käesoleva loa alusel täitetoimingu sooritamisest kohut

viivitamatult teavitada.

4. Kohtulahendi avaldamisel asendada isiku, kelle suhtes täitetoimingut taotletakse,

nimi ja isikukood ning hüpoteegiga koormatava kinnisasja aadress ja katastritunnus

tähemärkidega.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Määruse peale võivad maksuhaldur ja isik, kelle õigusi määrus puudutab, esitada määruskaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

Määrus toimetatakse esmalt kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada

käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetatakse määrus kätte Xile.

TAOTLUS JA SELLE PÕHJENDUSED

1. Maksu- ja Tolliamet (edaspidi ka MTA või maksuhaldur) esitas 26. septembril 2022 Tartu

Halduskohtule taotluse anda luba kohtuliku hüpoteegi seadmiseks Eesti Vabariigi kasuks (Maksu-

ja Tolliameti kaudu) Xile kuuluvale kinnisasjale asukohaga Y summas 33 998 eurot 92 senti.

Maksuhaldur tugineb maksukorralduse seaduse (MKS) § 136¹ lg-le 1 ja § 130 lg-le 1.

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

28. oktoober 2022, Tartu

Haldusasja number

3-22-2293

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute

sooritamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Darja

Pulkina

Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – X

(isikukood 38511192726)

Asja läbivaatamise vorm

Lihtmenetlus

2(8)

2. Maksuhaldur põhjendab taotlust järgmiselt:

2.1. Maksuhaldur tegeleb K.S.V Ehitus OÜ (registrikood 14687242) maksuvõla sissenõudmisega.

Seisuga 26. oktoober 2022 on maksuvõlg 23 408,92 eurot sh intressinõue 271 eurot. Lisaks saabub

28. oktoobril 2022 intressinõude tasumise tähtaeg summa 4434 eurot osas. Arvestusliku intressi

suurus 26. oktoobri 2022 seisuga on 124,96 eurot. K.S.V Ehitus OÜ maksuvõlg on tekkinud

perioodidel 04.2021, 06.2021-07.2021, 09.2021-11.2021 äriühingu poolt deklareeritud, kuid

tasumata jäetud maksukohustustest.

2.2. Käesoleva taotlusega alustab MTA K.S.V Ehitus OÜ juhatuse liikme Xi suhtes vastutusotsuse

koostamisele suunatud maksumenetlust, mille võimalik tulemus on vastutusotsuse koostamine

MKS § 40 lg 1 alusel. Vastutusmenetluse tulemuseks võib olla Xi solidaarne vastutus koos K.S.V

Ehitus

OÜ-ga

maksustamisperioodidel

04.2021,

06.2021-07.2021

ja

09.2021-11.2021

deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksukohustuste ja nendelt arvestatud intressi tasumise eest

MKS § 40 lg 1 ja MKS § 96 lg 1 tähenduses.

2.3. Äriregistri andmetel on X K.S.V Ehitus OÜ juhatuse ainuliige ja -osanik alates 21. märtsist

2019. K.S.V Ehitus OÜ eelpool nimetatud põhimaksukohustus summas 23 137,92 eurot on

tekkinud Xi juhatuse liikmeks oleku ajal. K.S.V Ehitus OÜ seadusliku ainuesindajana oli ta

vastutav äriühingu MKS-ist ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste

tähtaegse ja täieliku täitmise eest.

2.4. K.S.V Ehitus OÜ pangakonto nr EE501010220278473226 väljavõttest nähtub, et perioodil

15.04.2021 kuni 30.01.2022 on tehtud järjepidevalt sularaha väljamakseid kokku 69 470 eurot.

Samal ajal on aga sularaha sissemakseid tehtud vaid 2100 euro ulatuses. Seega on pangakontolt

sularahas välja võetud kokku 67 370 eurot, st maksuvõla tekkimise ajal on äriühingust teadmata

põhjustel sularahas välja liikunud 67 370 eurot.

2.5. Juhatuse ainuliikmena oli Xil maksuvõla kujunemise ajal ülevaade ja kontroll K.S.V Ehitus

OÜ majandustegevuse ja finantsvahendite üle. Maksuhaldurile on teada, et ta oli ka K.S.V Ehitus

OÜ internetipanga ja pangakaartide kasutaja. Samuti on tal K.S.V Ehitus OÜ osas e-maksuameti

kasutamise võimalused (ta omab juriidilise isiku esindaja paketti ja juriidilise isiku andmete

vaataja paketti alates 24. juulist 2020 kuni käesoleva ajani).

2.6. Perioodidel 30.07.2021 - 30.08.2021 ja 06.09.2021 - 31.01.2022 oli äriühingu maksuvõlg

ajatatud, mistõttu ei arestinud maksuhaldur K.S.V Ehitus OÜ pangakontosid.

2.7. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et äriühingu pangakontolt välja läinud raha

ei kasutatud ettevõtluse tarbeks ning deklareeritud maksude tasumiseks – vastasel korral ei oleks

tekkinud ka maksuvõlga. Äriühingust on raha välja viidud ajal, mil oli teada, et äriühingul tekivad

ja on juba tekkinud maksukohustused, mistõttu on tegemist maksuvõla teadliku tekitamise ja

tasumata jätmisega. On tekkinud põhjendatud kahtlus, et Xi tegevuse ja K.S.V Ehitus OÜ

maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos ning ta võib vastutada maksuvõla tasumise eest

solidaarselt K.S.V Ehitus OÜ-ga. Ta on tahtlikult rikkunud MKS § 8 lg-s 1 nimetatud kohustusi,

mis on aluseks vastutusotsuse koostamise aluseks MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 tähenduses.

2.8. Vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse tõenäoliseks tulemuseks on seadusest

tulenev solidaarne vastutus K.S.V Ehitus OÜ põhimaksuvõla eest (23 137,92 eurot), millele

lisanduvad intressinõuded (hetkel kokku 4705 eurot) ning võimaliku vastutusotsusega nõutava

võla suuruseks kokku on vähemalt 27 842 eurot 92 senti.

2.9. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine

võib maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks.

Maksuhaldurile kättesaadavate andmete kohaselt on X saanud 2022. aastal keskmiselt töötasu

847,31 eurot kuus AGE OF INVEST OÜ-st ning perioodil 01.2022-09.2022 on talle tehtud

väljamaksed Klan Spordiklubist (registrikood 80041591) ja väljamakse Eesti Haigekassast

(registrikood 74000091) 423 eurot (periood 03.2022). Rahvastikuregistri andmete kohaselt on Xil

3(8)

kaks alaealist last, mistõttu oleks oluliselt piiratud tema sissetulekutele sissenõude pööramine. Ei

saa olla kindel, et tal on piisav sissetulek vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks,

mistõttu esineb tõenäoliselt vajadus tulevikus vastutusotsuse sundtäitmiseks. Arvestades X

käitumist (rohkem kui 9 kuu jooksul äriühingust suurte summade väljaviimine ja samas

maksukohustuse täitmata jätmine) näitab tema suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse ning on

tõenäoline, et ta võib sarnaselt suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse vastutuskohustusse. Ta

ei ole juhatuse ainuliikmena astunud samme, et äriühingu maksuvõlga vähendada. On põhjendatud

oht, et isik hakkab ennast varatuks muutma ning seeläbi võimaliku maksukohustuse tasumisest

kõrvale hoiduma.

2.10. Maksuhaldur soovib nõuda Xilt sisse K.S.V Ehitus OÜ maksuvõla, mis on tekkinud tema

juhatuse liikmeks oleku ajal (04.2021, 06.2021-07.2021 ja 09.2021 -11.2021).

2.11. Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud. Vanim K.S.V Ehitus OÜ

tasumata maksukohustus on 2021. a aprillikuu käibemaks. Perioodi 04.2021 KMD esitamise

tähtaeg oli 20. mai 2021. Võttes aluseks viieaastase aegumistähtaja, ei aegu vanim maksukohustus

enne 20. maid 2026.

2.12 MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid ei esine. K.S.V Ehitus OÜ-l on tekkinud maksuvõlga ei

ole kustutatud. Äriühingut ei ole registrist kustutatud.

2.13. Maksumaksja suhtes on alustatud sissenõudmist ning selle tulemusena ei ole õnnestunud

kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda. Arestitoimingute tulemusena ei ole äriühingu pangakontolt

toimunud ühtegi laekumist. Pärast pangakontode arestimist on maksuvõla tasumine toimunud

vabatahtlikult vaid ühel korral s.o 31. mail 2022 summas 1123,06 eurot e-maksuameti kaudu.

Viimane laekumine maksuvõla katteks toimus rohkem kui 4 kuud tagasi. Äriühingule ei kuulu

registervara ega sõidukeid, vaid ainult liisingvara. Omandiõiguse üleandmise nõudeõiguse ja

rahaline õiguse on MTA arestinud, kuid laekumisi maksunõude katteks toimunud ei ole. K.S.V

Ehitus OÜ kustutati KMKR registrist 19.04.2022. Maksuhalduri hinnangul ei ole see tegutsev

äriühing, mille majandustegevusest saadava tulu arvelt oleks võimalik maksuhalduri nõuet

rahuldada.

2.14. Maksuhaldur selgitas kinnistusraamatu, liiklusregistri ja äriregistri andmete põhjal välja Xile

kuuluva vara ning leiab, et hüpoteegi seadmine korteriomandile registriosa numbriga Y on kõige

sobivam meede, et tagada maksuvõla reaalne sissenõudmine. Korteriomand on rahvastikuregistris

märgitud Xi ja Q elukohana, kuid käesoleval ajal on see müügil, mis viitab soovile korteriomand

lähiajal maha müüa. Hüpoteegi seadmine ei takista kinnistul asuva korteri kasutamist ega

käsutamist ning on proportsionaalne. Liiklusregistrisse kantud haagise tegelik seisukord ja

asukoht on teadmata. Pole teada, kui väärtuslikud on Xile kuuluvad AGE OF INVEST Osaühingu

osakud, väärtpaberikontot tal ei ole.

2.15. Vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud on täitmist tagavate toimingute sooritamine Xi vara

suhtes enne rahalise nõude või kohustuse määramist. Maksuhaldur peab vajalikuks hüpoteegi

seadmist kaasomandi osale registriosa numbriga Y selliselt, et oleks tagatud K.S.V Ehitus OÜ

sissenõutav maksuvõlg 27 842,92 eurot ja eeldatavad sundtäitmise kulud.

2.16. MTA lõpetab täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise

tinginud asjaolu on ära langenud või kui X on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või

kohustuse tagamiseks. Tagatise väärtuseks kokku 33 998,92 eurot (27 842,92 eurot võimalik

sissenõutav maksuvõlg + 2556 eurot kohtutäituri tasu + 3600 eurot sundtäitmise kulud). Kui X

soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 27 842,92 eurot

3. MTA esitas 27. oktoobril 2022 täiendavalt selgituse, et K.S.V Ehitus OÜ poolt deklareeritud,

kuid tasumata jäetud maksuvõla sissenõudmiseks on maksuhaldur 9. veebruaril 2022 andnud

korralduse nr 13-11/6186 maksuvõla sissenõudmiseks, ning lisas selgitusele täiendavalt selle

korralduse.

4(8)

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg-s 1 on sätestatud, et kohus annab

seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa või pikendab seda.

5. HKMS § 264 lg 2 kohase taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan

kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja

seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4

kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt

lihtmenetluses. Kuna seadus (sh MKS § 1361) ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes

sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada

asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit

pidamata.

6. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud

kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle

sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib

maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et

sooritada MKS § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muuhulgas õigus

taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist (MKS § 130 lg 1 p 2).

7. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esmalt, et maksuhaldur on läbi viimas

menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, ning teiseks

peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse

määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks

või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse

tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku

maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse

alusel. MKS § 1361 lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et

maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud

andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt

õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa

andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise

kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata

isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.

8. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1)

põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või

võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise

kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või

täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab

valitud toimingu tegemist vajalikuks. Esitatud taotlus vastab kohtu hinnangul MKS § 1361 lg-s 2

sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks

vajalikud tõendid ja selgitused.

9. Maksuhaldur leiab, et praegusel juhul on K.S.V Ehitus OÜ maksuvõlg kujunenud Xi

juhatuse liikmeks oleku ajal ning on tuvastanud, et ta on olnud selle äriühingu ainus juhatuse liige

(äriregistri väljavõte dtl 14-16).

MKS § 8 lg 1 kohaselt on juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja kohustatud korraldama

esindatava MKS-st, maksuseadustest ja MKS § 3 lõikes 4 nimetatud seadustest tulenevate rahaliste

ja mitterahaliste kohustuse tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse

esindatava vara arvel. MKS § 40 lg 1 sätestab: „Kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja

rikub tahtlikult või raskest hooletusest käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta

selle

tõttu

tekkinud

maksuvõla

eest

solidaarselt

maksukohustuslasega.“

Maksuvõla

sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu

5(8)

kinnipidaja kohustuste täitmise eest, teeb maksuhaldur vastutusotsuse (MKS § 96 lg 1).

Vastutusotsuse tegemise eeldusi on käsitletud rohkes kohtupraktikas, sh Riigikohtu üldkogu 27.

novembri 2012. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-15-12, millest kohus ka allpool juhindub.

10. MKS § 1361 lg 1 alusel loa andmise üheks eelduseks on, et maksuhaldur kontrollib maksude

tasumise õigsust. Kohtupraktika kohaselt on see tingimus täidetud ka siis, kui maksuhaldur on

halduskohtule esitatud taotlust põhjendades märkinud, et on algatanud juhatuse liikme vastu

maksumenetluse, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine MKS § 40 alusel (viidatud

määrus asjas nr 3-3-1-15-12, p 50 a)). Tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p-st 3 algab

haldusmenetlus esimese menetlustoiminguga. Vastutusmenetlus võib alata ka halduskohtule

loataotluse esitamisega (vt Riigikohtu 14.05.2013 määrus nr 3-3-1-7-13, p 12).

11. Maksuhaldur on sisse nõudmas K.S.V Ehitus OÜ maksuvõlga (9. veebruari 2022. a

korraldus nr 13-11/6186, dtl 166-167). Maksuhaldur on seisukohal, et juhatuse liikmele Xile

suunatud menetluse võimalik tulemus on vastutusotsuse koostamine MKS § 40 alusel.

Maksuhalduri tuvastatud asjaolude järgi on X olnud K.S.V Ehitus OÜ juhatuse liige ka maksuvõla

kujunemise ajal kontrollitavatel ajavahemikel (04.2021, 06.2021-07.2021, 09.2021 -11.2021)

äriühingu poolt deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksukohustuste tõttu.

Maksukohustus suuruse kujundab põhimaksuvõlg 23 137,92 eurot, millele lisanduvad

intressinõuded kokku 4705 eurot ning võimaliku vastutusotsusega nõutava võla suuruseks kokku

on vähemalt 27 842 eurot 92 senti (saldopäring dtl 12-13 intressinõuded dtl 67-77). See on

tekkinud ajal, mil X juhatuse liikmena on rikkunud MKS §-s 8 sätestatud kohustusi, mille hulka

kuulub deklareerimis- ja tasumiskohustus.

Maksuhaldur on selgitanud maksukohustuse kujunemist ning Xi kui juhatuse ainuliikme rolli

esitatud taotluse p-s 2 (käesoleva määruse p-d 2.3 ja 2.4) viidetega asjakohastele tõenditele.

Viidatud pangakonto väljavõttest (dtl 19-63) ilmnevad ajavahemikus 15. aprill 2021 kuni 30.

jaanuar 2022 järjepidevalt tehtud sularaha väljamaksed kokku summas 69 470 eurot. Samal ajal

on aga sularaha sissemakseid tehtud vaid 2100 euro ulatuses. Maksuvõla tekkimise ajal on

teadmata põhjustel äriühingust sularahas välja liikunud summas 67 370 eurot, samas on äriühingul

aga jäänud täitmata maksukohustus.

Seega on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on

rahalise nõude või kohustuse määramine Xile kui K.S.V Ehitus OÜ juhatuse liikmele.

12. Samuti on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tulemusel antava

haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks tulenevalt

maksukohustuslase tegevusest. Maksuhaldur on oma järeldust tehes põhjendatult tuginenud Xi

senisele käitumisele ja hoiakutele. Kohus nõustub taotleja põhjendustel tugineva hinnanguga, et Xi

eelnevat maksuõiguslikku käitumist arvestades on usutav, et ta võib hakata tema suhtes algatatud

vastutusmenetlusest teadasaamisel maksukohustusest kõrvale hoidma ja end maksejõuetuks muuta.

Maksuhaldur on taotluses kirjeldanud tema tegevust äriühingust märkimisväärses ulatuses sularaha

väljavõtmisel ajavahemikus, mil maksukohustus jäi täitamata (käesoleva määruse p 2.4). Juhatuse

liikmena oli tal kontroll K.S.V Ehitus OÜ finantstegevuse üle – ta oli internetipanga ja

pangakaartide kasutaja (dtl 18) ning e-maksuameti kasutaja õigused.

Eeltoodu koos maksuhalduri välja selgitatud asjaoludega Xi sissetulekute ja varalise olukorra kohta

(vt määruse p 2.9) viivad järeldusele, et sundtäitmine tulevikus võib olla vähemalt raskendatud kui

mitte võimatu.

Eeltoodud kahtlus ei eelda, et maksukohustuslane oleks juba teinud mingeid konkreetseid

toiminguid selleks, et raskendada maksuhalduril võimaliku maksusumma hilisemat sissenõudmist,

vaid MKS § 1361 alusel täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste

võimaluste ärahoidmiseks (nt Tallinna Ringkonnakohtu 31. mai 2017. a määrus haldusasjas nr 3-

17-165, p 9). Täitmist tagavateks toiminguteks loa andmise menetluses kontrollitakse eelkõige

6(8)

vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude puudumist või esinemist, mitte ei tuvastata

vastutuskohustuse tõendatust. See, kas isiku tegevus MKS-st tulenevate rahaliste ja mitterahaliste

kohustuste täitmisel oli tahtlik või kantud raskest hooletusest ning kas ta vastutab maksuvõla

tasumise eest solidaarselt maksukohustuslasega, selgub lõplikult vastutusmenetluses, mitte täitmist

tagavate toimingute sooritamise taotlust lahendades (Riigikohtu 2. juuni 2017. a määrus asjas nr

3-3-1-17-17, p 11 ja viidatud praktika).

13. MKS § 96 lg 5 kohaselt võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või

maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist MKS § 130 lõike 1 punktis 3 sätestatud viisil

ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale

või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot.

Taotlusest ilmneb, et maksuhalduri tegevus maksuvõla sissenõudmisel ei ole tulemust andnud (vt

määruse p 2. 13). Maksuhaldur on välja selgitanud, et äriühingule ei kuulu registrisse kantud vara

ega sõidukeid, vaid ta kasutab sõidukit liisinglepingu alusel (taotluse lisa 9, dtl 101). Omandiõiguse

üleandmise nõudeõiguse ja rahaline õiguse on MTA arestinud (8. märtsi 2022. a dokument nr 13-

2.9/0430, dtl 103-105). K.S.V Ehitus OÜ kustutati käibemaksukohustuslasena registrist 19. aprillil

2022 (dtl 106). Maksuhalduri hinnang, et tegemist pole tegutseva äriühinguga, mille

majandustegevusest saadava tulu arvelt oleks võimalik maksuhalduri nõuet rahuldada, on veenev.

Seega on täidetud ka MKS § 96 lg-st 5 tulenev eeldus vastutusotsuse koostamiseks.

14. Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (MKS § 98). MKS § 98 lg 1

kohaselt on maksusumma määramise aegumistähtaeg kolm aastat. Maksusumma tahtliku tasumata

või kinni pidamata jätmise korral, sealhulgas maksuvõla tekkimisel MKS §-s 41 nimetatud isiku

poolt kuriteo toimepanemise korral, on maksusumma määramise aegumistähtaeg viis aastat.

Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles

esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati.

Maksuhalduri selgituste (taotluse p 5) kohaselt esitatakse tuludeklaratsioon maksuhaldurile

maksustamisperioodile järgneva kuu 10. kuupäevaks (tulumaksuseaduse § 54 lg 2) ning

käibemaksuseaduse § 27 lg 1 kohaselt esitatakse käibedeklaratsioon ja selle lisa maksuhaldurile

maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Praegusel juhul on vanim K.S.V Ehitus OÜ

tasumata maksukohustus 2021.aasta aprillikuu käibemaks. Perioodi 04.2021 KMD esitamise

tähtaeg oli 20. mai 2021. Maksuhaldur on arvamusel, et tegemist on tahtlusega ja võttes aluseks

viieaastase aegumistähtaja, ei aegu vanim maksukohustus enne 20. maid 2026. Kohus nõustub, et

maksuvõla aegumistähtaeg ei ole möödunud ning möödas ei oleks isegi MKS § 98 lg-s 1 sätestatud

3-aastane aegumistähtaeg.

Taotlusest ega sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt ei esine ka MKS § 96 lg-s 6 nimetatud

aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemise ning äriühing ei ole registrist kustutatud ja on

õigusvõimeline.

15. Maksuhaldur on kaalunud taotletava täitetoimingu põhjendatust ja valikut, arvestades

seejuures Xi sissetulekuid ning tema vara koosseisu.

15.1. Maksuhaldur on välja selgitanud, et kinnistusraamatu kohaselt kuulub isikule ühisomandis

olev korteriomand, ühisomandis olev kinnisasi ja kaasomandis olev korteriomand (vt detailsemalt

taotluse p 9; dtl 7-8).

15.2. Transpordiameti liiklusregistri päringu vastusest (dtl 154) nähtuvalt kuulub isikule järelhaagis

RESPO (ehitusaasta 2019), mille hind uuena on www.respo.ee andmetel 2100 eurot, kuid haagise

tegelik seisukord ja asukoht on teadmata. Elektroonilise äriregistri teabesüsteemi andmetel

kuuluvad Xile osakud AGE OF INVEST Osaühingus (registrikood 11500255), kuid

maksuhaldurile pole teada, kui väärtuslikud need on. Maksuhaldur on analüüsinud ka Xi

sissetulekuid (taotluse p 3, teine ja kolmas lõik) ning märkinud, et tal on kaks ülalpeetavat.

7(8)

Maksuhaldur on põhjendatult järeldanud, et isiku sissetulekule sissenõude pööramine ei oleks

kohane abinõu.

15.3. Maksuhaldur peab hinnastatistikal põhinevat kinnistu väärtust ja iseloomustavat teavet

arvestades põhjendatuks hüpoteegi seadmist kaasomandis oleva korteriomandil Y Xile kuuluvale

osale .

Kinnistusregistri andmetel (dtl 148-149) kuulub Xile ½ korteriomandist. Taotluse esitamise aja

seisuga on analüüsitav korteriomand müügil hinnaga 130 000 eurot (dtl 150-154).

Rahvastikuregistri andmetel on korteriomand märgitud X ja tema abikaasa elukohana. Kohtu

hinnangul on veenev maksuhalduri selgitus, et müügipakkumine kinnisvaraportaalis viitab sellele,

et korteriomandit soovitakse lähiajal müüa, mitte enda elukohana säilitada.

Kuigi makshaldur ei ole üksikasjalikult analüüsinud, miks tema eelistus on just eelnimetatud

korteriomand, ilmneb esitatud hinnainfost ja kinnistusregistrisse kantud vara iseloomustavatest

andmetest järgmist. Korteriomandi registriosa numbriga W ligikaudne väärtus on hinnanguliselt

82 982 eurot. Kuna X on üks selle korteriomandi kolmest omanikust (dtl 107-108), ei pruugiks

hüpoteegiga tagatav osa katta maksunõuet koos täitmiskuludega (vt allpool määruse p 16.1).

Ühisomandis oleva kinnisasja registriosa numbriga Z osas on maksuhaldur leidnud, et Maa-ameti

hinnastatistika perioodi 10.2021-10.2022 kohta (eluhoonetega hoonestatud elamumaa tehingud

hoone liigi järgi, Tartu maakond, Luunja vald, kõik külad) (dtl 147) on puudulik ja selle alusel ei

ole võimalik järeldusi teha.

16. Riigikohtu üldkogu on viidatud määruses haldusasjas nr 3-3-1-15-12 (p 57) leidnud, et

kohtul tuleb arvestada ka kohaldatava meetme põhjendatust ja proportsionaalsust hüpoteegi summa

osas võrdluses maksukohustusega, mille täitmist soovitakse tagada. Samas p-s 58 viidatud

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 378 lg 4 ja Riigikohtu praktika (tsiviilkolleegium 27.

jaanuari 2010. a määrus asjas nr 3-2-1-162-09) kohaselt tuleb nõuet tagava abinõu valikul

arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks isikut üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada

asjaolusid arvestades põhjendatuks ning vältida ületagamist. TsMS § 388 lg 2 kohaselt on

hüpoteegisummaks tagatava nõude summa. Asjaõigusseaduse § 363 lg 1 kohaselt võib kohus hagi

tagamiseks seada haginõude ulatuses kohtuliku hüpoteegi (vt viidatud määrus haldusasjas nr 3-3-

1-15-12, p 53).

16.1. Maksuhaldur taotleb praegusel juhul luba hüpoteegi seadmist 33 998,92 ulatuses, mis

kujuneb maksuotsusega määratud summast (27 842,92 eurot, maksuvõlg koos intressiga),

kohtutäituri tasust (2566 eurot) ja täitetoimingute eelduslikest kuludest (3600 eurot).

Täitetoimingute kulude kujunemist on maksuhaldur üksikasjalikult kajastanud taotluse p-s 9 (dtl

9). Taotluses märgitud täitetoimingute kulu moodustab alla 13% hüpoteegiga tagatavast

maksukohustusest. Kohtu hinnangul on tegemist mõistliku ulatusega, mis on ka igati kooskõlas

väljakujunenud kohtupraktikaga. Hüpoteegi seadmine taotletud ulatuses on põhjendatud ja

proportsionaalne.

16.2. Täitetoimingu sooritamine maksuhalduri taotletud viisil koormab maksukohustuslast

minimaalselt. Hüpoteegi seadmine ei välista kinnisasja kasutamist (muuhulgas enda eluasmena)

ega käsutamist, kuid tagab maksuhalduri nõude. Seega on maksuhalduri taotletud täitetoimingu

sooritamine proportsionaalne viis maksuhalduri nõude tagamiseks.

17. MKS § 1361 lg 3 kohaselt lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva

jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane

on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks.

Taotluses (p 10) on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingu, kui X on esitanud tagatise

vastavalt MKS § 120 lg 1 p-le 3 ja §-le 121 suuruses 33 998,92 eurot. Tagatise liik valitakse

vastavalt MKS §-s 122 sätestatud loetelule. Asendustagatise esitamisel tuleb arvestada asjaoluga,

et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus

8(8)

oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Kui X soovib tagatissumma kanda deposiiti, on deposiidi

väärtuseks 27 842,92 eurot.

18. Kohus leiab ülaltoodut arvestades, et täitetoimingu lubamine maksuhalduri taotletud viisil

ja suuruses on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud ning taotlus tuleb rahuldada.

/allkirjastatud digitaalselt/

Sirje Kaljumäe

kohtunik