2-22-7546/26 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

2-22-7546

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

27. oktoober 2022.a, Pärnu kohtumaja Kohtunik Leanika Tamm Kohtujurist Jaanika Juurik Tsiviilasja number 2-22-7546 Tsiviilasi N.N.i hagi U.N.i vastu abielu lahutamise nõudes Menetlustoiming Hagi läbivaatamata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: N.N., ik xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, epost xxxxxxxxxxx Kostja U.N., ik xxxxxxxxxxx, elukoht elukoht Xxxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxxx Edasikaebamise kord Avalduse läbivaatamata jätmise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata N.N.i hagi U.N.i vastu abielu lahutamise nõudes.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Väljamõistetavad menetluskulud puuduvad.

3. Edastada kohtumäärus menetlusosalistele.

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. N.N. esitas 20.05.2022 Harju Maakohtule hagi U.N.i vastu abielu lahutamise nõudes. Harju Maakohus 02.06.2022 saatis hagiavalduse alluvusel menetlusse võtmise otsustamiseks Pärnu Maakohtule. Pärnu Maakohus jättis hagi 17.08.2022 käiguta ning peale hagis esinenud puuduste kõrvaldamist võttis hagi 07.09.2022 menetlusse määrates asjas kohtuistungi kuupäevale 14.10.2022. U.N. esitas 03.10.2022 vastuse hagiavaldusele, milles on enda elukohaks märkinud Xxxxxxxxxxx. 14.10.2022 määratud kohtuistungit ei olnud võimalik läbi viia, kuna hagejal ei olnud võimalik tehnilistel põhjustel korrektselt istungil osaleda. Kohus määras asjas uue kohtuistungi kuupäevale 26.10.2022.

2. 26.10.2022 kohtuistungil kohus täpsustas pooltega kohtualluvusega seonduvaid asjaolusid. Kostja kinnitas, et tema tegelik elukoht on Xxxxxxxxxxx Vabariigis, on elanud Xxxxxxxxxxxs juba kolm aastat, hageja tuli lastega hiljem Xxxxxxxxxxx järgi. Hageja selgitas kohtule, et kolis

2-22-7546

2(2) koos lastega Xxxxxxxxxxx Vabariiki 2021 aasta novembrikuus. Pooled kinnitasid, et elavad hetkel Xxxxxxxxxxxs samal aadressil.

3. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul esinevad alused hagi läbivaatamata jätmiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 13 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama.

4. Hagi menetlusse võtmisel on kohus kohtualluvuse kontrollimisel lähtunud Nõukogu määrusest (EL) 2019/111 (25.06.2019) mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve (edaspidi Brüssel IIb) ja Tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatust ning hagiavalduse toodud kostja elukoha andmetest.

5. TsMS §75 lg 1 kohaselt avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati.

6. Kohutule esitatud hagiavalduses on U.N.i elukohaks märgitud Xxxxxxxxxxx. Sama aadress on üheks kostja elukoha aadressiks ka Rahvastikuregistri andmete. Nimetatud aadress oli Rahvastikuregistris märgitud hageja elukohaks kuni 01.11.2021, misjärel on hageja registreeritud elukohaks hagiavalduses märgitud aadress Xxxxxxxxxxx Vabariigis.

7. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus hagi menetlusse võtmisel, et on pädev asja lahendama, kuna Brüssel IIb artikkel 3 a)ii kohaselt on abielulahutuse asjad selle liikmesriigi alluvuses, kelle territooriumil oli abikaasade viimane harilik viibimiskoht, kui üks neist veel elab seal.

8. Tsiviilasja menetluse käigus on selgunud asjaolud, millest tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et Eesti kohus ei ole pädev hagi lahendama. Kohtu 26.10.2022 istungil kostja selgitas, et on viimased kolm aastat elanud Xxxxxxxxxxx Vabariigis. Hageja Registrijärgne elukoht on Xxxxxxxxxxx Vabariigis alates 02.11.2022. Pooled kinnitasid kohtule, et elavad ühel ja samal aadressil.

9. Kohus on menetluse kestel selgeks teinud, et abikaasade harilik viibimiskoht on Xxxxxxxxxxx Vabariigis Brüssel IIb artikkel 3 a)i kohaselt on abielulahutuse asjad selle liikmesriigi alluvuses, kelle territooriumil on abikaasade harilik viibimiskoht. Lisanduvalt, 26.10.2022 kohtuistungil pooled selgitasid, et kaaluvad lepitusteenuse kasutamist, kuid soovivad seda teha Xxxxxxxxxxx Vabariigis. Eesti kohtul puudub pädevus suunata menetlusosalisi teise riigi lepitusteenuse pakkuja juurde.

10. Tulenevalt TsMS § 106 lg 1 p. 4 on kohtualluvuse kokkulepe tühine kui hagi esitamiseks on ette nähtud erandlik kohtualluvus. Tulenevalt TsMS §lg 2 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud juhul ei või kohus asja kohtualluvuse järgi lahendada ka käesoleva seadustiku §-s 105 nimetatud menetlemise korral. § 105. Kohtualluvus, kui kostja osaleb menetluses vastuväiteid esitamata. Maakohus võib asja kohtualluvuse järgi lahendada nii rahvusvaheliselt kui Eesti kohtute seas, kui kostja vastab hagile ega vaidlusta vastuses kohtualluvust, samuti juhul, kui kostja ei vasta hagile, kuid osaleb kohtuistungil kohtualluvust vaidlustamata. Käesoleval juhul on kostja asunud menetluses osalema, kuid tema vastuväited hagile on sisulised, muuhulgas soovib kostja lepitusmenetlust sh. perelepitust Xxxxxxxxxxx Vabariigis. Kuna tegemist on erandliku kohtualluvusega, ei ole Eesti kohtul võimalik asja menetleda TsMS § 106 lg 1 p 4 tulenevalt.

2-22-7546

2(2)

11. Kohus on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt tuleb N.N.i hagi U.N.i vastu abielu lahutamise nõudes jätta läbi vaatamata kuna Eesti kohus ei ole pädev asja lahendama.

Menetluskulud

12. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hagi läbivaatamata jätmisel menetluskulud hageja. TsMS §

173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 2). Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Väljamõistetavad menetluskulud puuduvad ja kohus jätab menetluskulude suuruse kindlaks määramata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm