2-22-14662/4 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS /ÕIGEKSVÕTUOTSUS/ Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON

1. X hagi Y vastu elatise vähendamise nõudes rahuldada õigeksvõtuotsusega TsMS §

440 alusel.

2. Vähendada Viru Maakohtu 12. septembri 2019.a kohtuotsusega nr. xxx Xlt Y (sündinud 10.10.2005) kasuks välja mõistetud elatist.

3. Välja mõista Xlt elatis igakuise elatusrahana Y (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks alates 01.10.2022 summas 100 (ükssada) eurot kuus kuni Y (sündinud 10.10.2005) täisealiseks saamiseni, s.o. 10.10.2023.

4. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda vastavalt TsMS § 164 lg 1.

5. Õigeksvõtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 - § 474 ettenähtud korras.

6. Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse Kohtuasja number 2-22-14662 Otsuse tegemise aeg ja koht

27. oktoober 2022, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi X hagi Y vastu elatise vähendamise nõudes. Hagihind 1530 eurot. Menetluse staatus Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja:

Kostja:

Kostja seaduslik esindaja:

X (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx; e-post xxx)

Y (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx)

C (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx; e-post xxx)

avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

ASJAOLUD

X esitas Viru Maakohtule hagi Y vastu elatise vähendamise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt mõisteti hagejalt Viru Maakohtu 12.09.2019.a otsusega xxx Y kasuks välja elatis summas 270 eurot kuus. Hageja ei ole võimeline maksma elatist lahendiga ettenähtud määras, kuna ta on töötu ja tal on terviseprobleemid. Hageja on võimeline maksma elatist summas 100 eurot kuus.

Kostja seaduslik esindaja C esitas 25.10.2022 vastuse, milles nõustus hagiga täies ulatuses.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega.

Kostja seaduslik esindaja 25.10.2022 vastuses nõustus hagiga täies ulatuses.

Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

TsMS § 444 lg 3 kohaselt, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud TsMS § 3 lg 2, perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 1, § 100; § 101 lg 1.

Asjas on tuvastamist leidnud, et hageja X ja kostja seaduslik esindaja C on 10.10.2005 sündinud Y vanemad.

Viru Maakohtu 12.09.2019.a otsusega tsiviilasjas nr xxx mõisteti Xlt välja elatis Y kasuks alates 21.08.2019 summas 270 eurot kuus, kuni lapse täisealiseks saamiseni või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumiseni.

Hagis taotleb hageja elatise suuruse muutmist (vähendamist) ning elatise Y kasuks väljamõistmist igakuise elatusrahana summas 100 eurot kuus. Hageja viitab asjaolule, et ta on töötu ja tal on terviseprobleemid.

Kostja seaduslik esindaja nõustus hagiga, so elatise vähendamisega. Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 lg 1). Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.

Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 1, 2, 4). Alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 101 kohaselt, igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega.

Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.

Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 järgi pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Seega tuleb ka elatise suuruse muutmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadustest.

Hagejalt lapse ülalpidamiseks elatise nõudmise tsiviilasjas nr xxx puudus kostja seaduslikul esindajal vajadus lapse ülalpidamiskulude tõendamiseks, kuna elatise nõue oli esitatud seadusega ettenähtud miinimummääras.

Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, arvestades poolte seisukohti, peab põhjendatuks muuta Viru Maakohtu 12.09.2019.a kohtuotsusega (tsiviilasi nr xxx) väljamõistetud elatise suurust hageja poolt märgitud ulatuses, so 100 euroni kuus.

Kohus mõistab hagejalt välja tütre Y kasuks elatise alates 01.10.2022 (kuna hagi on esitatud 30.09.2022 ning elatist tasutakse iga kalendrikuu eest ette) summas 100 eurot kuus kuni Y (sündinud 10.10.2005) täisealiseks saamiseni, so. 10.10.2023.

Menetluskulude jaotus

Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise ja muutmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis.

Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.

Viivitamatu täitmine

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1 kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.

Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik