2-22-13046/14 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 27.10.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-13046

Kohtuasi

X taotlus riigi õigusabi saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26.09.2022 määrus avalduse menetlusse

võtmisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosaline

ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 26.09.2022 määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta avaldaja kanda.

3. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 jooksul alates määruse

kättetoimetamisest arvates.

Avaldus ja menetluse käik

1. X (avaldaja/taotleja) esitas 02.09.2022 Harju Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks.

Taotleja soovis esitada dokumente Euroopa Inimõiguste Kohtusse ning soovis saada selleks

abi. Avaldaja oli vallaline pensionär sissetulekuga 1 200 eurot (igakuised kulud 870 eurot).

Tema omandis oli korter ja konto Swedbank AS-is.

2. Kohus jättis 05.09.2022 avalduse käiguta. Avaldajal tuli konkreetselt kirjeldada probleemi,

mille lahendamiseks ta riigi õigusabi vajas. Täiendavalt tuli välja tuua, milliseid nõudeid Eesti

riigi vastu soovitakse esitada ja mis põhjustel.

3. Avaldaja esitas 16.09.2022 avalduse täpsustuse koos lisadega, milles märkis järgmist:

„Kindlasti, pärast seletamatu võõra piirkonna- ja keele perearsti määramist (01.01.1995.a),

teiseks järgnevaks vaidlustamatult jäetud arusaamatuseks oli Tallinna Kesklinna vanema

korraldus määrata mind äkki minu ema (sünd 1940) hooldajaks (02.04.2000), kuigi seni muide

erihoolt minu ema ei vaja (82.a), mille järel said alguse juba täitsa avalikud ja jõhkrad

mõnitused nii nahaarstidelt, kui minu kõrgkooli ametiisikute poolt (lk. mis leidsid täitsa sama

mõnitava poolehoiu kah Koolivõrgu Büroo vastuvõtul) ja kindlasti samuti Harju Maakohtul

asja käsitlemiseks. Nõnda täitsa hüljatuna jäädes, küll jätkaks ilmnenud (26.02.2021.a) NATO

review kuulutusel ja meeldiva karikatuuril meie üldajaloo kaasaegsetes õpikutes, lausa just

„millede abil“ tõesti esimest korda jõudsingi täisväärtusliku-tsiviliseeritud Töövõimehindamis

(TVH komisjoni, kus võimalusel jätkata kohtus, otsustati täiesti vale juttu panna kirja (seda küll

täitsa kahekordistudes mulle (2014) õigesõnaliselt lausa kaudselt määratud pensioni (koos

sõnaõiguse äravõtmise- ja eestkostja määramisel, seekord minu ema (74.a.) ema nimele).“

Maakohtu määrus

4. Maakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 371 lg 2 p 2 alusel. Menetluskulud jäid avaldaja kanda.

Kohtu hinnangul ei kõrvaldanud avaldaja puudusi esitatud avalduses. Avaldaja esitas kohtule

täiendavad dokumendid, millest polnud näha probleemi kirjeldust, mille lahendamiseks

avaldaja riigi õigusabi vajas. Samuti ei toonud avaldaja välja, milliseid nõudeid Eesti riigi vastu

soovitakse esitada ja mis põhjustel. Taotluses ja selle täpsustuses esitatud asjaolude põhjal

polnud kohtul võimalik otsustada, kas riigi õigusabi andmine oli põhjendatud või mitte.

Avaldaja määruskaebus

5. Avaldaja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palus tema taotlus riigi õigusabi

saamiseks rahuldada.

Määruskaebuses tõi avaldaja esile järgmist: „Pärast täitsa ennustamatuid geopoliitiliste muutusi

saavutades (25.08.202 Euroopa Inimkohtu (ECHR) selgitava viite (järg.) jällegi jätkasin

kõikvõimalikes ja kõikjates õigusabi otsingu taotluses…, (kus ligi aasta alates küll

meelepärastes ja selgelt vaidlustan kutsuva TVH-Otsusest punkt 4 (L.d.n. 11), viibimas ühe

halvenevate tervise seisundi oludes, kus näiteks minu juba uus (2014) Perearst, ikka pärast kõiki

antud dokumenteeritud asjaolusid ja fakte, ei lase mõne teise eriarstile päästva saatekirja minul

olevate naha, kõrvade,…, nohu probleemi… taotluses, milledes küll ise hästi kiirelt, saatsin

Strasbourg´i juba vist täitsa nõuetekohaselt täiendatud minu kaebuse versiooni.“

Menetluse edasine käik

6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas selle TsMS

§ 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu põhjendused

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus

muutmata. Maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 659 ja § 654 lg 6).

8. Riigi õigusabi seaduse § 15 lg 2 sätestab, et maakohus otsustab väljaspool kohtumenetlust

esitatud taotluse alusel riigi õigusabi andmise TsMS-s sätestatud korras. Riigi õigusabi andmise

otsustamine on hagita asi, mille lahendamisel kohus kontrollib esmalt taotluse menetlemise

eeldusi. Kohus võib TsMS § 372 lg 2 p 2 alusel jätta avalduse menetlusse võtmata, kui avaldus

ei ole esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik

peaks andma õiguskaitset.

9. Maakohtul ei olnud võimalik avaldust menetleda ja kuna avaldaja taotluse puudusi ei

kõrvaldanud, keeldus kohus õigesti avalduse menetlusse võtmisest. Väljaspool kohtumenetlust

esitatud riigi õigusabi taotlusest peab nähtuma, et taotlejal on õigus, mida ta saab riigi õigusabi

korras määratava esindaja kaasabil eeldatavasti kaitsta.

Ringkonnakohus selgitab, et kui avaldaja jõuab selgusele, millises asjas ta õigusabi vajab, on

tal võimalik esitada maakohtule uus taotlus.

10. Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kuna

teisi menetlusosalisi ei ole, puuduvad kindlaksmääratavad menetluskulud.

11. Käesoleva määruse peale saab kaevata TsMS § 372 lg 5 esimese lause ja § 696 lg 1 teise

aluse alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)