2-21-13527/41 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 27. oktoober 2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-13527

Tsiviilasi

X avaldus Tallinn, Madala tn 30 korteriühistu vastu

30. juuni 2021. a kordusüldkoosoleku otsuste tühisuse

tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17. juuni 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik Tallinn, Madala tn 30 korteriühistu

(registrikood 80166499), lepinguline esindaja Andrei Yllö

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 17. juuni 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-13527

resolutsiooni p-de 2–5 osas (s.o avalduse rahuldamata jätmine, menetluskulude jaotus

ja kindlaksmääramine) ning saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Maakohtu määrus on jõustunud resolutsiooni p 1 osas, milles jäeti rahuldamata

Tallinn, Madala tn 30 korteriühistu 9. juuni 2022. a taotlus X trahvimiseks.

3. Jätta määruskaebemenetluses esitatud tõendite asja juurde võtmine maakohtu

otsustada.

4. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (avaldaja) esitas Harju Maakohtule 27. augustil 2021 (täpsustused 20. septembril 2021

ja 24. septembril 2021) avalduse Tallinn, Madala tn 39 korteriühistu (puudutatud isik,

korteriühistu) 30. juuni 2021. a korteriomanike üldkoosolekul vastu võetud otsuste nr 1–4

tühisuse tuvastamiseks. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.

Avalduse kohaselt toimus 30. juunil 2021 korteriomanike üldkoosolek, mille päevakorra

kohaselt oli vaja kohtu poolt tühistatud otsuste tõttu otsused uuesti vastu võtta (p-d 1–3).

Päevakorras olid järgmised punktid: 1) 2020. a majanduskava kinnitamine, 2) remondifondi

suurendamine küttevabaks perioodiks (juuli, august, september 2020. a) 0,75 senti m2 kohta, 3)

reservfondi loomine, vastavalt uue seaduse nõuetele, 4) KÜ Madala 30 uue põhikirja

2 (5)

kinnitamine, 5) jooksvad küsimused. Korteriomanike üldkoosolekul võeti 22 poolthäälega

vastu järgmised otsused:

-

kinnitada 2020. a majanduskava (otsus 1);

-

suurendada remondifondi küttevabaks perioodiks (juuli, august, september 2020. a)

0,75 senti m2 kohta (otsus 2);

-

moodustada reservfond summas 4000 eurot omakapitali ja hooldusfondi varudest (nagu

oli ka 2020. a koosolekul kokku lepitud) (otsus 3);

-

kinnitada uus põhikiri (otsus 4).

Avaldaja leidis, et üldkoosolekul vastu võetud otsused on tühised. Otsused nr 1 ja 4 on tühised,

kuivõrd üldkoosoleku kutse ei vasta korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 20 lg-s 3

sätestatud nõuetele. Üldkoosoleku kutses ei ole märgitud kohta, kus on võimalik tutvuda

majanduskava eelnõuga ja uue põhikirjaga, samuti puudub nende dokumentidega tutvumise

kord. Päevakorrapunktid 1–3 puudutavad majanduskava. Üldkoosoleku kutsele lisatud

majanduskava eelnõu ei vasta KrtS § 41 lg 1 p-des 1, 4 ja 5 ning lg-tes 4 ja 5 sätestatud

nõuetele. Ka on otsustega nr 1–3 sisuliselt kehtestatud majanduskava, kuna remondifondi ja

reservkapitali tehtavate maksete kehtestamine on osaks majanduskavast (KrtS § 41 lg 1 p 4).

Üldkoosoleku kutse ja kordusüldkoosoleku protokoll ei vasta KrtS § 20 lg-s 3, KrtS § 41 lg 1

p-s 4 ja mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 21 lg-s 6 sätestatud nõuetele. Üldkoosoleku

protokoll ei sisalda avaldaja eriarvamust. Seega on rikutud otsuse vastuvõtmise korda. Lisaks

toimus 2020. a kaks volitamata koosolekut. Ka jäi avaldajale arusaamatuks, miks võetakse

2020. a majanduskava vastu 2021. a juunis.

Lisaks leidis avaldaja, et puudutatud isiku seaduslikud esindajad Jelena Basnina ja Maire

Kuriljak ei saa olla kohtumenetluses esindajateks, kuna seadus ei luba juhatusel ilma

üldkoosoleku otsuseta esindaja olla (MTÜS § 19 lg 1 p 4). Samuti ei saa puudutatud isiku

lepingulist esindajat Andrei Yllöt pidada esindajaks, kuna ilma üldkoosoleku otsuseta ei saa ta

kohtus esindada. Eeltooduga seoses palus avaldaja tunnistada tehing juhatuse ja A. Yllö vahel

tühiseks.

2. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning

menetluskulud avaldaja kanda.

Puudutatud isik leidis, et avaldaja ei ole esitanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et

vaidlustatud korteriomanike üldkoosoleku otsused on vastuolus heade kommetega või hea usu

põhimõttega. Otsused ei ole avaldaja suhtes ebaproportsionaalsed. Otsuste poolt oli üle poole

korteriomanike häältest. Avaldaja osales otsuse tegemisel, aga ei lasknud protokollida oma

vastuväiteid otsusele ja ei nõudnud otsuse kehtetuks tunnistamist, vaid lihtsalt hääletas vastu

(MTÜS § 24).

Puudutatud isik selgitas, et vastavalt KrtS § 20 lg-le 3 oli puudutatud isiku poolt märgitud koht,

kus oli võimalik majanduskava eelnõuga tutvuda ning dokumentidega tutvumise kord. Kutse

oli lisadega pandud igale liikmele postkasti ja saadetud e-posti aadressile. Seega on puudutatud

isik seaduse nõudeid korrektselt täitnud.

Korteriühistu juhatus on seisukohal, et haldustasu ja remondikapitali maksed tuleb jaotada

võrdselt, sest a) varem on haldustasu ja remondikulu pikka aega võrdselt jagatud, b)

korterelamu on eripärase arhitektuuriga, sh erikujulised fassaadid, rõdud, katused ja majaalused

koridorid. Majanduskavas oli ka teenuste ja elektri prognoositav kogus ja maksumus.

Puudutatud isik leidis, et avaldaja takistab pahatahtlikult asja õiget, kiiret ja võimalikult väikese

kuludega menetlemist, mistõttu taotles ta TsMS § 46 lg 1 alusel avaldaja trahvimist.

Esimese astme kohtu määrus

3 (5)

3. Harju Maakohus jättis 17. juuli 2022. a määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse

rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus määras menetluskulud rahaliselt

kindlaks ning mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulu 550 eurot ning

sellelt viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Lisaks jättis

maakohus rahuldamata puudutatud isiku taotluse avaldajale trahvi määramiseks.

Maakohus kontrollis esmalt puudutatud isiku seaduslike ja lepingulise esindaja esindusõigust.

Maakohus leidis, et puudutatud isiku seaduslikud ja lepinguline esindaja saavad kohtus

puudutatud isikut esindada. MTÜS § 19 lg 1 p 4 käesoleval juhul ei kohaldu, kuivõrd avaldaja

ei ole puudutatud isiku juhatuse liige, samuti muu põhikirjaga ettenähtud organi liige.

Maakohtu hinnangul kohaldub MTÜS § 19 lg 1 p 4 üksnes juhul, kui korteriühistu ise soovib

juhatuse liikmega või muu põhikirjaga ettenähtud organi liikmega õigusvaidlust pidada.

Puudutatud isik on kohtule esitanud puudutatud isiku juhatuse liikme Y poolt A. Yllöle antud

volikirja. Maakohus märkis, et kuigi volikiri on Y poolt allkirjastatud pärast puudutatud isiku

lepingulise esindaja A. Yllö poolt esitatud vastust, on puudutatud isiku juhatus A. Yllö

esindusõiguse volikirja andmisega tagant järele heaks kiitnud.

Maakohus leidis, et korteriomanike üldkoosolek oli otsustusvõimeline ning vaidlustatud

otsused kuulusid korteriomanike üldkoosoleku pädevusse. Samuti leidis maakohus, et

vaidlustatud otsused ei olnud tühised. Maakohtu hinnangul täitis korteriühistu 30. juuni 2021. a

kordusüldkoosoleku kokkukutsumisel KrtS § 20 lg 3 ja põhikirja p 3.3.6 sätestatud nõudeid.

Korteriühistu pani 2020. a majanduskava ja uue põhikirja projekti korteriomanikele postkasti

ning märkis sellekohase info kutsel. Lisaks on dokumendid edastatud korteriomanike e-posti

aadressidele, kes on selle avaldanud. Kohtu hinnangul ei pidanud korteriühistu kutsele märkima

dokumentide tutvumise kohta täiendavat infot, kuivõrd korteriomanikele edastati dokumendid

postkasti panemise ja e-postile saatmise teel ning teave oli kutsel olemas. Avaldaja ei ole esile

toonud, et ta ei saanud postkasti või e-posti kaudu dokumente kätte ning seda, et talle ei

võimaldatud dokumentidega tutvumist.

Otsuste nr 1–3 osas märkis maakohus, et seaduse nõuetele mittevastava majanduskava

vastuvõtmise vastuväide on otsuse kehtetuks tunnistamise alus (tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 38). Maakohus leidis, et vastuvõetud 2020. a majanduskava ei vasta teatud

küsimustes seaduse nõuetele (nt ei sisalda ülevaadet kaasomandi eseme seisukorrast).

Maakohus ei andnud 2020. a majanduskava kohta põhjalikumat hinnangut, sest avaldaja ei ole

otsuse kehtetuks tunnistamise nõuet esitanud. Lisaks märkis maakohus, et remondimaksete

suurendamise ja reservfondi moodustamise saab otsustada eraldiseisva üldkoosoleku otsusega

ning seda ei pea otsustama majanduskava kehtestamise raames (KrtS § 35 lg 1 ja 2 p 5).

Vastuseks avaldaja väitele, mille kohaselt kordusüldkoosoleku protokoll ei vasta MTÜS § 21

lg 6 sätestatud nõuetele, märkis maakohus, et MTÜS § 21 lg 6 rikkumine on otsuse kehtetuks

tunnistamise alus. Maakohus ei hinnanud avaldaja väidet, sest avaldaja ei ole esitanud otsuste

kehtetuks tunnistamise nõuet.

Puudutatud isiku trahvi määramise taotluse osas märkis maakohus, et trahvi määramise

eeldused ei ole täidetud.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

4. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub määruskaebuse tühistada, tuvastada

korteriomanike 30. juuni 2021. a üldkoosoleku otsuste nr 1–4 tühisus ning jätta menetluskulud

puudutatud isiku kanda.

Avaldaja ei nõustunud, et A. Yllö on puudutatud isiku lepinguline esindaja, kellel on õigus

puudutatud isikut esindada. Volikirjas ei ole viidet tsiviilasja numbrile. Esitatud ei ole lepingut

ega juhatuse koosoleku protokolli. Ka ei ole isikut registrisse kantud (tsiviilseadustiku üldosa

seadus (TsÜS) § 34 lg 3).

4 (5)

Avaldaja leiab jätkuvalt, et korteriomanike üldkoosolekul vastuvõetud majanduskava ei vasta

seaduses sätestatud nõuetele. Maakohus on seda väidet hinnanud vaid osaliselt. Maakohus

viitas KrtS § 41 lg-le 5, kuid üldkoosolek ei ole varasemat majanduskava vastu võtnud

(korteriühistul puudub majanduskava juba 4 aastat). Ka on avaldaja jätkuvalt seisukohal, et

üldkoosoleku protokoll ei vasta MTÜS § 21 lg 6 sätestatud nõuetele. Avaldaja 17. juuni 2021. a

avaldus on allkirjastatud ja saadetud enne üldkoosolekut juhatusele, kes ei võtnud seda

päevakorda ega protokollinud seda.

Samuti jääb avaldajale jätkuvalt arusaamatuks, millise kohtuotsuse alusel oli vaja vaidlustatud

otsused vastu võtta (üldkoosoleku kutses toodud päevakorras on märgitud, et kohtu poolt

tühistatud otsuste tõttu on vaja otsused uuesti vastu võtta).

5. Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

6. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse taotluse p-de 1 ja 2 osas (tuvastada

korteriomanike 30. juuni 2021. a üldkoosoleku otsuste 1–4 tühisus; jätta menetluskulud

puudutatud isiku kanda), jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule. Maakohus keeldus

menetlemast taotluse p 3.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb resolutsiooni p-de 2–5 osas (s.o avalduse

rahuldamata jätmine, menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine) TsMS § 667 lg 2 alusel

tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning saata asi uueks lahendamiseks

samale maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

8. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) järgi maakohtu

määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Puudutatud isik ei ole vaidlustanud

maakohtu määrust osas, milles maakohus jättis rahuldamata puudutatud isiku 9. juuni 2022. a

taotluse avaldaja trahvimiseks. Selles osas (maakohtu määruse resolutsiooni p 1) on maakohtu

määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause ja § 463 lg 2 kohaselt jõustunud.

9. Kolleegiumi hinnangul rikkus maakohus TsMS § 5 lg-st 3 ning § 477 lg-test 5 ja 7

tulenevat uurimispõhimõtet, kui jättis avaldaja nõuded ja asjas tähtsust omavad asjaolud välja

selgitamata. Arvestades maakohtu rikkumisi ning asja õigeks lahendamiseks vajalike

menetlustoimingute hulka ja mahtu, ei saa ringkonnakohus asja ise lahendada ning asi tuleb

saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.

10. Käesolevas asjas on avaldaja palunud tuvastada korteriomanike 30. juuni 2021. a

üldkoosoleku otsuste nr 1–4 tühisus. Samas on avaldaja oma menetlusdokumentides välja

toonud asjaolud, mis võivad olla aluseks vaidlusaluste otsuste kehtetuks tunnistamiseks.

Maakohus on vaidlustatud määruse p-s 45 otsuste nr 1–3 kohta märkinud, et seaduse nõuetele

mittevastava majanduskava vastuvõtmise vastuväide on otsuse kehtetuks tunnistamise alus

(maakohus on ekslikult viidanud TsMS §-le 38, õige on TsÜS § 38). Maakohus märkis, et kuigi

vastu võetud 2020. a majanduskava ei vasta teatud küsimustes seaduse nõuetele, siis seda

asjaolu kohus põhjalikumalt ei hinda, sest avaldaja ei esitanud otsuse kehtetuks tunnistamise

nõuet. Samuti ei hinnanud maakohus avaldaja väidet, et kordusüldkoosoleku protokoll ei vasta

MTÜS § 21 lg-s 6 sätestatud nõuetele, sest kohus oli avaldajale eelnevalt selgitanud, et see on

otsuse kehtetuks tunnistamise alus ning avaldaja sellist nõuet ei esitanud. Kolleegium maakohtu

käsitlusega ei nõustu.

10.1. Maakohus eksis, kui jättis avaldaja väited hindamata seetõttu, et avaldaja ei esitanud

otsuste kehtetuks tunnistamise nõuet. Kolleegium selgitab, et olukorras, kus avaldaja on toonud

välja asjaolud, mis maakohtu hinnangul võisid olla vaidlustatud otsuste kehtetuks tunnistamise

aluseks, tuli maakohtul, tulenevalt hagita menetluses kehtivast uurimispõhimõttest (TsMS § 5

5 (5)

lg 3, § 477 lg 5 ja 7) välja selgitada, kas avaldaja soovib esitada ka korteriomanike

üldkoosolekul vastuvõetud otsuste kehtetuks tunnistamise nõude.

10.2. Maakohus on jätnud avaldaja nõuded ja nõuete aluseks olevad asjaolud välja selgitamata,

mis võib mõjutada asja lõppjäreldust. Asja materjalidest nähtuvalt on maakohus avaldajale

23. mai 2022. a määruses selgitanud, et avaldaja välja toodud asjaolud on otsuse kehtetuks

tunnistamise aluseks ning kuna sellist nõuet pole esitatud, siis jätab kohus avaldaja sellekohased

väited tähelepanuta. Kolleegiumi hinnangul lasub maakohtul selgitamiskohustus olukorras, kus

avaldaja on esile toonud asjaolud, mis võimaldavad tõendatuse korral tunnistada

korteriomanike üldkoosoleku otsused kehtetuks. Uurimispõhimõtte kohaselt tuleb kohtul

kõrvaldada menetlusosaliste taotluste ja asjaoludega seotud ebaselgused (Riigikohtu

16. jaanuari 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-3298/40, p 15.1). Seejuures on Riigikohus

leidnud, et kui hageja on alguses esitanud otsuse tühisuse tuvastamise nõude ja soovib hiljem

samadele rikkumistele tuginedes esitada ka otsuse kehtetuks tunnistamise nõude (või ka

vastupidi), tuleb tema haginõuet käsitada ühtse, puudustega otsusest vabanemisele suunatud

nõudena ja selliselt ka menetleda (Riigikohtu 11. juuni 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-

14, p 31). See põhimõte kohaldub kolleegiumi arvates ka korteriomanike üldkoosoleku otsuse

vaidlustamisel.

11. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. Avaldaja on seadnud

kahtluse alla korteriühistu lepingulise esindaja esindusõiguse. TsMS § 221 lg 2 esimese lause

kohaselt tõendab lepingulise esindaja volitust volikiri, mis esitatakse kohtule. Käesoleval juhul

on kohtule volikiri esitatud. Korteriühistu ei pidanud esindusõiguse tõendamiseks kohtule

esitama juhatuse koosoleku protokolli ega ka juhatuse ja lepingulise esindaja vahel sõlmitud

lepingut. Asjakohane ei ole ka avaldaja etteheide, mille kohaselt ei ole volikirjas märgitud

tsiviilasja numbrit. Volikirjast nähtuvalt on esindajale antud volitus esindada korteriühistut

kõikides tsiviilasjades. Ka on asjakohatu avaldaja viide TsÜS § 34 lg-le 3, kuivõrd viidatud säte

ei reguleeri lepingulise esindaja poolt esindamist. TsÜS § 34 ja selle lõiked reguleerivad

juriidilise isiku juhtorgani esindusõiguse ulatust juriidilise isiku esindamisel. Õige ei ole

puudutatud isiku väide nagu oleks A. Yollö menetluses kolmas isik. A. Yollö on korteriühistu

lepinguline esindaja, kelle esindusõiguse olemasolu on maakohus nõuetekohaselt tuvastanud.

12. Eeltoodut arvestades tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel välja selgitada avaldaja

nõuded ja nõuete aluseks olevad asjaolud ning uuesti hinnata, kas üldkoosoleku otsused

kehtivad või on need tühised või kas esineb alus nende kehtetuks tunnistamiseks.

13. Määruskaebemenetluses esitatud tõendite asja juurde võtmise jätab ringkonnakohus

maakohtu

otsustada.

Maakohtu

määruse

tühistamise

tingivad

maakohtu

olulised

menetlusõiguse normi rikkumised, mille kindlakstegemiseks pole vaja tõendeid hinnata. Samas

ei saa välistada, et ringkonnakohtu juhiste järgi asja uuesti läbivaatavale maakohtule on esitatud

tõendid vajalikud. Samuti juhib kolleegium asja lahendava maakohtu tähelepanu sellele, et

avaldaja on 20. juulil 2022 palunud kohtult nõuda korteriühistult välja täiendavad dokumendid.

Maakohtul tuleb taotluse osas võtta seisukoht.

14. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab asja maakohtule uueks

läbivaatamiseks, tühistab kohus ka maakohtu määrusega määratud menetluskulude jaotuse ja

kindlaksmääramise. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine jääb TsMS § 173

lg 3 teise lause ja TsMS § 174 lg 6 alusel alama astme kohtu otsustada, lähtudes asja

lahendamise tulemusest.

15. Kuivõrd tegemist ei ole menetlust lõpetava määrusega, ei saa määruse peale esitada

määruskaebust (vt Riigikohtu 28. mai 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-14, p-d 11 ja 12).

(allkirjastatud digitaalselt)