2-21-2058/35 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.10.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-2058

Kohtuasi

Aktsiaseltsi Maleko hagi osaühingu E-Katused ja X

vastu võla nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 1.3.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktsiaseltsi Maleko apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

75 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Aktsiaselts Maleko (registrikood 10111479),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristjan Aava

Kostja I osaühing E-Katused (registrikood 10029826),

seaduslik esindaja X

Kostja II X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Indrek Naur

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Parandada Harju Maakohtu 1.3.2022 otsuse sissejuhatuses ilmne ebatäpsus otsuse

kuupäevas ning asendada kuupäev „28. veebruar 2022“ kuupäevaga „1. märts

2022“.

2. Jätta Harju Maakohtu 1.3.2022 otsuse resolutsioon muutmata (välja arvatud osas,

millises ulatuses on maakohtu otsus jõustunud), kuid muuta selle põhjendusi.

3. Harju Maakohtu 1.3.2022 otsus on jõustunud osas, millega maakohus rahuldas

Aktsiaseltsi Maleko hagi osaühingu E-Katused vastu ja mõistis osaühingult

E-Katused Aktsiaseltsi Maleko kasuks välja põhivõlgnevuse 60 931,70 eurot ja

viivise 14 068,30 eurot (resolutsiooni p 1 osaliselt ja p 2), ning osas, millega

Aktsiaseltsi Maleko menetluskuludest 1/2, s.o 1134,59 eurot jäid osaühingu

E-Katused kanda ning 1/2, s.o 1134,59 eurot jäid Aktsiaseltsi Maleko enda kanda

(resolutsiooni p 4).

4. Aktsiaseltsi Maleko apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

2-21-2058

5. Jätta apellatsioonimenetluse kulud Aktsiaseltsi Maleko kanda.

6. Mõista Aktsiaseltsilt Maleko X kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulude

hüvitis 1140 eurot (sh käibemaks). Nimetatud summalt tuleb alates otsuse

jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras viivist.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Aktsiaselts Maleko (hageja) esitas 9.2.2021 Harju Maakohtule osaühingu E-Katused

(kostja I) ja X (kostja II) vastu hagi, milles palus mõista kostjatelt solidaarselt enda kasuks välja

põhinõudena 60 931,70 eurot ja viivisena 14 068,30 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta

kostjate kanda.

1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 8.9.2015 ostu-müügilepingu

nr 011007/1/08-09-2015 (müügileping), mille alusel hageja müüs kostjale I katusekatte

materjale. Hageja ja kostja II sõlmisid 8.9.2015 käenduslepingu, milles kostja II kui käendaja

vastutuse rahaline maksimumsumma oli 150 000 eurot. Kostja II käendas kostja I

müügilepingust tulenevaid kohustusi.

1.2. Hageja on müügilepingust tulenevad kohustused täitnud, kuid kostjal I on hagejale

tasumata 26 arvet kokku 60 931,70 eurot. Kostja I on tunnustanud võlgnevust hageja ees

12.10.2016, 15.2.2017, 31.5.2019 ja 1.2.2021 saldokinnitustega. Saldokinnitused on

allkirjastanud kostja I juhatuse liige kostja II.

1.3. Pooled pidasid läbirääkimisi nõude tasumise üle, kuid ei jõudnud kokkuleppele. Kostja I

tunnistas küll võlgnevust, kuid ei osanud öelda, millise maksegraafiku alusel ta suudaks hageja

nõude täita. Läbirääkimised võla tasumise üle lõppesid 30.11.2020.

1.4. Hageja palus kostjalt I müügilepingu ja kostjalt II käenduslepingu alusel mõista hageja

kasuks välja tasumata põhivõlgnevuse 60 931,70 eurot ja viivise 14 068,30 eurot.

Müügilepingu p-i 5.1. kohaselt tuleb kostjal I tasuda võlgnevuselt viivist 0,1% tasumata

summalt päevas.

2. Täiendavalt leidis hageja, et kuna kostja I seadusliku esindaja ja käendaja (kostja II) isik

langevad kokku, siis oleks hea usu põhimõtte vastane tõlgendus, et saldokinnitusele antud

2-21-2058

allkiri on antud ainult kostja I eest. Nõude tunnustamisena on käsitatav igasugune võlgniku

käitumine. Kostja II teadis, et hagejal on nõue olemas.

3. 20.11.2020 ja 30.11.2020 e-kirjad on saadetud kostja II isiklikult e-posti aadressilt XXX. E-

kirju võib hinnata kolmel erineval viisil. Esiteks on kostja II kirjaga andnud tunnistuse võla

olemasolu kohta. Teiseks pidasid pooled seisuga 30.11.2020 läbirääkimisi võla tasumise üle,

mistõttu aegumine peatus (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 167) mõistes. Kolmandaks

tuleneb e-kirjadest, et kostja II loobus aegumise vastuväitest. E-kirjades avaldas kostja II tahet

leida lahendus ja sõlmida maksegraafik.

Kostjate vastuväited

4. Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

4.1. Kostjate vastuväidete kohaselt ei ole hageja tõendanud kauba kostjale I üleandmist.

4.2. Kostjad leidsid, et nõuded nende vastu on aegunud, sest möödunud on TsÜS § 146 lg-st 1

tulenev aegumistähtaeg. Saldokinnitused ei ole võlatunnistusteks, mis katkestaks aegumise

TsÜS § 158 lg 1 alusel. Kui kohus leiab, et saldokinnitust võib käsitada võlatunnistusena,

on nõue igal juhul aegunud kostja II vastu. Kostja II käendajana ei ole hageja nõuet

tunnustanud. Samuti ei ole pikendatud käenduslepingu tähtaega.

5. Täiendavalt märkis kostja II, et ta ei ole oma õigusi kuritarvitanud. Hea usu põhimõte

tähendab õiguse kuritarvitamist. Hageja ei ole pöördunud kostja II poole käenduslepingu tähtaja

pikendamiseks. Kostja I on kinnitanud, et võlg on olemas.

Maakohtu otsus ja põhjendused

6. Harju Maakohus rahuldas 1.3.2022 (otsuse sissejuhatavas osas ekslikult märgitud 28.2.2022

– ringkonnakohtu märkus) otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt I hageja kasuks välja

põhivõlgnevuse 60 931,70 eurot ja viivise 14 068,30 eurot. Kostja II suhtes jäi hagi aegumise

tõttu rahuldamata. Hageja menetluskuludest 1/2, s.o 1134,59 eurot jäid kostja I kanda ning 1/2,

s.o 1134,59 eurot jäid hageja enda kanda. Kostja II menetluskulud 630 eurot (koos

käibemaksuga) jäid kostja II enda kanda.

6.1. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud, mille üle pooled ei vaielnud:

1) hageja müüjana ja kostja I ostjana sõlmisid 15.9.2015 (allkirjastamise kuupäev)

müügilepingu, milles lepiti kokku katusekatte materjalide müügis;

2) müügilepingu lisana sõlmiti käendusleping, mille alusel kostja II käendab kostja I

kohustusi hageja ees 150 000 euro ulatuses;

3) hageja on perioodil 2015. a mai – 2016. a aprill tarninud kostjale I ehitusmaterjale ning

tarvikuid, mille eest on väljastatud kostjale 26 arvet, mis on tasumata;

4) kostja I juhatuse liige on tunnistanud nõudeid alates 12.10.2016 allkirjastatud

saldokinnitustega.

6.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on tõendatud kostjale I müügilepingu alusel

vaidlusalustel arvetel märgitud kauba üleandmine. Kostja I saldokinnitused on deklaratiivsed

võlatunnistused võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 mõistes. Seetõttu on hageja nõude aegumine

kostja I suhtes TsÜS § 158 lg 1 alusel katkenud ja hageja põhi- ja viivisenõue kostja I vastu

põhjendatud.

2-21-2058

6.3. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid ega esitatud tõendeid selle kohta, et kostja II käendajana

oleks käenduslepingust tulenevat nõuet tunnustanud TsÜS § 158 lg 1 mõttes. Saldokinnitused

ja e-kirjad võlgnevuse tunnustamise kohta on kostja II teinud kui kostja I seaduslik esindaja,

mitte aga kui käendaja. Enamus saldokinnitustel on kostja II märkinud enda ametiks ettevõtte

juhatuse liige. Samuti ei esine asjaolusid, nagu oleksid hageja ja kostja II saavutanud VÕS § 13

lg 1 järgi kokkulepe käenduslepingu tähtaja muutmiseks.

6.4. TsÜS § 145 lg-s 2 toodud eeldusi praeguses asjas ei esine. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab

aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele

vastava kohustuse täitmist (lg 2). Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab

nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada

(TsÜS § 147 lg 3). Hageja põhinõude aluseks olevad arved esitati kostjale I ajavahemikul

25.5.2015 (maksetähtajaga 4.6.2015) kuni 18.4.2016 (maksetähtajaga 28.04.2016).

Hageja nõue muutus sissenõutavaks arvete esitamisega. Seega algas aegumistähtaeg TsÜS

§ 147 lg 3 kohaselt 1.1.2017 ning lõppes 1.1.2020. Hageja esitas kostja II vastu hagi kohtusse

9.2.2021. Hageja nõue kostja II vastu käenduslepingust tulenevas nõudes on aegunud TsÜS

§ 146 lg 1 kohaselt.

Apellatsioonkaebus

7. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti

hagi kostja II suhtes rahuldamata ja teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada ka

kostja II suhtes. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda.

Apellatsioonkaebuse põhiväited on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Kui hageja saab nõuda põhivõlgnikult (kostja I) müügilepingu täitmist, siis ei saa

tekkida olukorda, kus hageja ei saa nõuda kohustuse täitmist käendajalt (kostja II);

2) Maakohus oleks pidanud jätma aegumise hea usu põhimõttest (VÕS § 6 lg 1) tulenevalt

kohaldamata, sest:

a) põhivõlgniku seaduslik esindaja (kostja I) ja käendaja (kostja II) langevad kokku;

b) kostja II ei esitanud käendajana enne kohtumenetlust hageja nõudele vastuväiteid;

c) vähemalt ühel kostja I nimel allkirjastatud saldokinnitustest ei ole kostja II

täpsustanud oma rolli, mistõttu saab seda omistada nii kostjale I kui ka kostjale II;

d) võlgnevuse tasumise üle peetud läbirääkimisi saab omistada nii kostjale I kui ka

kostjale II;

3) Maakohus ei ole käenduslepingut nõuetekohaselt hinnanud ja on otsuse p-s 13 asunud

üllatuslikult seisukohale, et kohtu ette pole toodud käenduslepingu tähtaja muutmist

kinnitavaid asjaolusid. Käenduslepingu tähtaja ja kehtivuse üle pooled maakohtus ei

vaielnud;

4) Käendusleping on sõlmitud tähtajatult – kuni müügilepingust tulenevate kohustuste

täitmiseni (käenduslepingu p 4).

Vastustaja seisukoht

8. Kostja II vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

2-21-2058

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 657 lg 1 p 2¹ alusel rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid

osaliselt tuleb muuta maakohtu otsuse põhjendusi, välja arvatud osas, mille ulatuses maakohtu

otsus on jõustunud (vt ringkonnakohtu otsuse p 10). Osas, milles ringkonnakohus maakohtu

otsuse põhjendusi ei muuda, nõustub ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 kohaselt maakohtu

otsuse põhjendustega ega korda neid. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad hageja kanda.

10. Maakohtu otsus on TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud osas, millega maakohus

rahuldas hageja hagi kostja I vastu ning osas, millega hageja menetluskuludest 1/2,

s.o 1134,59 eurot jäid kostja I kanda ning 1/2, s.o 1134,59 eurot jäid hageja enda kanda

(resolutsiooni p 4). Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

11. Esmalt märgib ringkonnakohus, et lähtub apellatsioonkaebuse lahendamisel sellest, et

kostja I on hageja nõuet saldokinnitusega tunnustanud, kuna hageja ja kostja II

apellatsioonimenetluses selle üle ei vaidle.

12. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

13. Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud maakohus materiaalõiguse kohaldamisel. Hageja

sõlmis kostjaga I müügilepingu ja kostjaga II käenduslepingu. See tähendab, et hagejal on

kostjaga I ja kostjaga II eraldi- ja iseseisvad õigussuhted. Maakohus tuvastas, et kostja I oli

hageja nõuet tunnustanud. Kostja II aga hagejal tema vastu olevat nõuet ei tunnustanud.

Seetõttu sai hageja küll nõuda kostjalt I müügilepingu täitmist, kuid ei saanud nõuda kostjalt II

käenduslepingu täitmist. Hageja nõue kostja II vastu on aegunud.

14. Nagu öeldud, hagejal on kostjate vastu erinevad nõuded erinevatel õiguslikel alustel. See, et

hageja nõue aegub kostjate suhtes erinevalt ja et kostja II tunnustas kostja I juhatuse liikmena

hageja nõuet kostja I vastu, ei tähenda, et hagi tuleks hea usu põhimõttest tulenevalt rahuldada

ka kostja II suhtes (VÕS § 6 lg 1). Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et

kostja II ei saa nõude aegumisele tugineda seetõttu, et kostja I on hageja nõuet tunnustanud ning

et kostja I nimel tunnistas võlgnevust kostja II kostja I juhatuse liikmena. Ringkonnakohtu

hinnangul ei vii eelnev järelduseni, et kostja II käendajana on tunnustanud hageja nõuet tema

vastu.

15. TsÜS § 158 lg 1 eeldab, et nõuet tunnustab kohustatud isik. Nõude tunnustamine selle sätte

tähenduses väljendub eeskätt võlgniku tahteavalduses (TsÜS § 68), millest järeldub sõnaselgelt

tahe nõude olemasolu tunnistada (vt Riigikohtu 16.02.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-18-8699, p 15

teine lõik). Kui kohustatud isik ei tunnusta nõuet tehingule omase tahteavaldusega

(TsÜS § 67 jj), vaid muu käitumise või teoga, toob TsÜS § 158 järgi aegumise katkemise kaasa

siiski vaid niisugune tegu (avaldus), mis vähemalt avalduse tegija tahte vaba kujundamise,

sh teovõime ja esindusõiguse, osas vastaks kehtiva tehingu tunnustele. Nõude tunnustamist

TsÜS § 158 lg 2 tähenduses, mille kohaselt võib nõude tunnustamine seisneda mh õigustatud

isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos ja

mis ei kujuta endast tahteavaldust, tuleb lugeda tehingusarnaseks toiminguks (vt samas, p 16

esimene lõik).

16. Hageja väitel oli kostja II poolne muu tegu TsÜS § 158 lg 2 tähenduses see, et kostja II

kostja I juhatuse liikmena allkirjastas saldokinnitused kostjal I hageja ees oleva võlgnevuse

2-21-2058

kohta, ning kostja II kostja I juhatuse liikmena pidas kostjal I hageja ees oleva võlgnevuse

tasumise üle hagejaga läbirääkimisi. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kostja II faktilisest

tegevusest kostja I juhatuse liikmena teha praegusel juhul ulatuslikumaid järeldusi. See, et

kostja II tegutses kostja I juhatuse liikmena samal ajal ka iseenda eest, peab olema äratuntav.

Muul juhul loetakse juriidilise isiku organi tegevus juriidilise isiku tegevuseks (TsÜS § 31 lg 5).

Juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ loetakse suhetes teiste isikutega juriidilise isiku

seaduslikuks esindajaks (TsÜS § 34 lg 1).

17. Ringkonnakohtu hinnangul esindas kostja II kostja I juhatuse liikmena ainult kostjat I ega

teinud samal ajal toiminguid ka iseenda kui käendaja nimel. Saldoteatised ja -kinnitused on

piiritletud ainult kostjaga I ja tema majandustegevusega. Saldoteatistes ja -kinnitustes on

viidatud ainult kostja I ärinimele, kontaktandmetele, hageja müügilepingu alusel kostjale I

esitatud arvetele ja nendega seotud kostja I võlgnevusele (vt tl 23–28 pöördel). Saldoteatised ja

-kinnitused kajastasid üksnes hageja nõuet kostja I vastu, mida kostja II ei saanudki tunnustada

(hagejal on kostjate vastu erinevad nõuded erinevatel õiguslikel alustel, kuigi mõlemad on

puutumuses sama müügilepinguga). Seega leiab ringkonnakohus, et hageja küsis

saldoteatistega kostjalt I tal hageja ees olevate kohustuste kohta ning kostja II väljendas

saldokinnitusi andes, et tunnustab kostja I nimel kostjal I hageja ees olevaid kohustusi.

Saldoteatised ja -kinnitused ei puudutanud hageja nõuet kostja II kui käendaja vastu.

18. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. See, kas

võlausaldaja oma nõude aegumistähtaja jooksul võlgniku suhtes maksma paneb, sõltub ainult

võlausaldajast. Kostjal II ei olnud kohustust teha aegumise katkemist kaasa toovaid

tahteavaldusi või toiminguid isegi siis, kui kostja II pidas põhjendatuks hageja nõuet kostja I

vastu. Võlausaldaja peab arvestama sellega, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest

hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude

aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest (TsÜS § 142 lg 1). Aegumine

teenib käibekindluse ja õigusrahu eesmärki ning sunnib võlausaldajat oma nõudeõigust õigel

ajal maksma panema (vt Riigikohtu 16.9.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-09, p 11 esimene

lõik).

19. Hageja on apellatsioonkaebuses tuginenud ka sellele, et kostja II ei esitanud käendajana

enne kohtumenetlust hageja nõudele vastuväiteid. Samas ei ole hageja esile toonud, et hageja

oleks esitanud kostja II vastu enne kohtumenetlust käenduslepingust tuleneva nõude. See, et

hageja nõudis kostjalt I müügilepingu täitmist, ei ole samastatav käendaja vastu nõude

esitamisega.

20. Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees

solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui

võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada (VÕS § 145 lg 1). Aegumise alguse

ning võimaliku katkemise või peatumisega seotud asjaolude esinemist tuleb kontrollida

individuaalselt iga solidaarvõlgniku suhtes (vt P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K. Sein.

Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, lk 340, p 4.3). VÕS § 68 lg 3 kohaselt, seaduses

nimetamata asjaolud, mis mõjutavad solidaarvõlgnike vastutust, eelkõige aegumise vastuväide,

kehtivad üksnes selle solidaarvõlgniku suhtes, keda need puudutavad, kui solidaarkohustusest

ei tulene teisiti. Eelnevast tulenevalt leidis maakohus õigesti, et hageja nõuded solidaarvõlgnike

vastu võivad aeguda erinevalt.

21. Ringkonnakohus ei nõustu ka selle apellatsioonkaebuse väitega, nagu oleks maakohus

ebaõigesti tõendeid hinnanud. 31.5.2019 (apellatsioonkaebuses ekslikult märgitud 21.5.2019 –

ringkonnakohtu märkus) saldokinnituse on esitanud kostja I (tl 27). Sellel, et kostja I juhatuse

2-21-2058

liige ei ole kostja I nimel antud saldokinnitusele digiallkirja andes määratlenud oma rolli, ei ole

õiguslikku tähendust. Saldoteatis ja -kinnitus piiritleb seal toodud kohustused ainult kostjaga I

(vt ka ringkonnakohtu otsuse p-i 17 eespool).

22. Samuti ei ole maakohus eksinud kostjaga I peetud läbirääkimistele hinnangu andmisel.

Milles täpselt maakohus hageja arvates eksis, ei ole apellatsioonkaebuses esile toodud. Hageja

ja kostja I e-kirjavahetus on piiritletud üksnes hagejal kostja I vastu oleva nõudega (vt tl 29–

30). Müügilepingu osa IX „Poolte rekvisiidid“ kohaselt on kostja I e-posti aadressiks xxx(tl 6

pöördel), millelt kostja I ka viidatud e-kirjad saatis. Seega ei saa e-kirjavahetust käsitada kostja

II kui käendajaga peetud kirjavahetusena.

23. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus on hinnanud käenduslepingu

tähtaega ebaõigesti ja otsus on selles osas osaliselt ka vastuoluline (TsMS § 232 lg 1 ja § 436

lg 1 rikkumine). Käendusleping kehtib kuni hageja ja/või kostja II kohustuste täieliku täitmiseni

(tl 8 pöördel, p 4.1), nagu apellatsioonkaebuses õigesti märgitakse. Kuna käenduslepingu

tähtaja pikendamise küsimust asja lahendamisel tekkida ei saanud, jätab ringkonnakohus

maakohtu otsusest välja käenduslepingu tähtaega ja selle muutmist puudutavad põhjendused.

Pooled ei vaielnud selle üle, et käendusleping kehtib. Maakohus tuvastas ka ise, et hageja ja

kostja II sõlmisid käenduslepingu, kostja II käendab selle alusel kostja I kohustusi hageja ees

150 000 euro ulatuses ning et pooled selle üle ei vaidle (tl 115, p 2 ja 115 pöördel, teine lõik).

24. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata.

25. Ringkonnakohus parandab TsMS § 447 lg 2 alusel koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2 ka ilmse

ebatäpsuse maakohtu otsuses osas, mis puudutab selle avalikult teatavaks tegemise kuupäeva.

Kuigi otsuse teinud kohus ei saa TsMS § 447 lg 1 järgi koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2 pärast

otsuse avalikult teatavakstegemist seda tühistada ega muuta, parandab kohus TsMS § 447 lg 2

järgi igal ajal määrusega selles kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta

lahendi sisu. Maakohus on otsuse allkirjastanud 1.3.2022, mitte otsuse avalikult teatavaks

tegemise ajal 28.2.2022. Seega ei saa otsus olla tehtud 28.2.2022. Tegemist on ilmse

ebatäpsusega, mis ei mõjuta otsuse sisu, kuid mis tuleb selguse huvides parandada.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

26. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud

TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

27. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS

§ 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

28. Kostja II esitatud menetlusekulude nimekirjade järgi on tema apellatsioonimenetlusega

seotud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 1140 eurot (sh käibemaks). Nimekirja

kohaselt kulus kostja II lepingulisel esindajal apellatsioonimenetluse toimingutele kokku

6 tundi ja 20 minutit, sh apellatsioonkaebusega tutvumine, maakohtu otsuse analüüs,

nõupidamine kliendiga, vastuse ettevalmistamine apellatsioonkaebusele ja menetluskulude

nimekirja ettevalmistamine.

29. Arvestades maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja vastuse sisu on ringkonnakohtu

hinnangul esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud põhjendatud ja vajalik.

2-21-2058

30. Menetluskulude nimekirja järgi on kostja II esindaja tunnitasu 180 eurot (sh käibemaks),

mis ei ületa vandeadvokaadi keskmist tasumäära.

31. Seega on kostja II apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale kokku

1140 eurot (6 tundi ja 20 minutit × 180 eurot/tund = 1140 eurot), mis tuleb hagejalt kostja II

kasuks välja mõista. Vastavalt kostja II taotlusele tuleb hagejal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu