2-22-12115/16 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht

27. oktoober 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-22-12115 Tsiviilasi A.A. hagi B.B. abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 3500 eurot Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 20. septembri 2022 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik B.B. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (kostja): B.B. (isikukood XXXXXXXXXXXX) Vastustaja (hageja): A.A. (isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Aleksei Forstiman

RESOLUTSIOON

1. Võtta B.B. apellatsioonkaebus menetlusse.

2. Lahendada apellatsioonkaebus üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.

3. Tühistada Viru Maakohtu 20. septembri 2022 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.

4. Rahuldada B.B. apellatsioonkaebus.

5. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. A.A. (hageja) esitas 18. augustil 2022 Viru Maakohtule hagiavalduse B.B. (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hageja palus kohtul lahutada poolte 14. veebruaril 2018 sõlmitud abielu. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielusuhted pöördumatult lõppenud. Kostja kasutab hageja suhtes vaimset vägivalda. Kostja vaidleb abielu lahutamisele vastu, mistõttu ei ole kohtuväline abielu lahutamine võimalik.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Pooled ei ela koos alates 2022. a augustist, mistõttu tuleb pooltele anda kuni kuus kuud leppimisaega (perekonnaseaduse § 67 lg 1 ja 3).

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus rahuldas 22. septembri 2022 otsusega hagi ning lahutas poolte 14. veebruaril 2018 sõlmitud abielu. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Maakohus märkis, et abielu on vabatahtlik leping ning kedagi ei saa sundida abielu jätkama. Kooselu taastamine ei ole võimalik, kui ühel abikaasadest puudub selleks igasugune soov.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega anda pooltele kuni kuuekuuline leppimisaeg.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada TsMS § 646 ja § 656 lg 1 p 3 alusel üksnes apellatsioonkaebuse alusel. Maakohtu otsus tuleb menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada ning asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.

6. Tsiviilasja materjalides on Viru Maakohtu 20. septembri 2022 otsus, millel puudub kohtuniku digitaalallkiri. TsMS § 441 lg 1 kohaselt vormistab kohus otsuse eesti keeles elektrooniliselt ja varustab selle otsuse teinud kohtuniku digitaalallkirjaga. Kohus registreerib otsuse viivitamata kohtute infosüsteemis. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib kohus otsuse vormistada ja allkirjastada paberil, kui kohtust või kohtunikust sõltumatul põhjusel ei ole võimalik täita lõikes 1 sätestatud nõudeid. E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse § 24 lg 1 kohaselt loetakse digitaalallkirja e-allkirjaks, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 artikli 3 p-s 12 sätestatud kvalifitseeritud e-allkirja nõuetele. Määruse nr 910/2014 artikli 3 p 12 kohaselt on kvalifitseeritud e-allkiri täiustatud e-allkiri, mis antakse kvalifitseeritud e-allkirja andmise vahendi abil ja mis põhineb e-allkirja kvalifitseeritud sertifikaadil. Määruse nr 910/2014 artikli 25 lg 2 kohaselt on kvalifitseeritud e-allkirjal käsitsi kirjutatud allkirjaga samaväärne õiguslik toime. Toimikusse on lisatud otsuse järel allkirja kinnitusleht (tl 22), millest nähtub, et otsusega sama failinimega dokumendile on digitaalallkiri kohtuniku poolt antud, kuid kohtute infosüsteemi registreeritud digitaalallkirja konteineris ei ole ühtegi allkirja. Samuti puudub kohtuniku käsikirjaline allkiri paberil (TsMS § 441 lg 2). Veebilehe Id.ee andmetel on allkirja kinnitusleht informatiivne dokument, mis sobib näiteks tegevuste/protsesside ajaloolise logi pidamiseks, ent millel puudub iseseisev tõendusväärtus. Kinnituslehes olev teave kinnitab vaid seda, et infokoguga ehk räsiga fail eksisteerib. Seda, millist infot sisaldab allkirjastatud fail, saab kontrollida ainult allkirjastatud failist endast – ja seega ei saa e-allkirja kinnituslehte kasutada tõendamaks poolte tahteavaldusi (https://www.id.ee/artikkel/e-allkirja-kinnituslehe-salvestamine/). Eeltoodust tulenevalt tuvastas ringkonnakohus, et käesolevas asjas puudub 20. septembri 2022 otsuse allkirjastatud originaaldokument.

7. TsMS § 646 kohaselt võib kohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (§ 656 lõige 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Kohtuotsuse allkirjastamisel on tõendamisfunktsioon. Otsus allkirjastatakse asja läbivaadanud ja otsuse koostanud kohtuniku (kohtukoosseisu) poolt digitaalallkirjaga. Seadus ei võimalda kohtunikul otsust allkirjastamata jätta. Kohtute infosüsteem on õigusemõistmise elektroonilise töökeskkonnaga ja registrisse kantud andmetel on informatiivne tähendus (põhimääruse § 3 lg 1). Seaduses sätestatud juhtudel on registris tehtud toimingutel ja sinna kantud andmetel õiguslik tähendus (põhimääruse § 3 lg 2). Seega on kohtute infosüsteemi registreeritud digitaalallkirjaga kohtulahendil õiguslik tähendus, kuivõrd muul viisil ei ole võimalik digitaalallkirja olemasolu kohtulahendil kontrollida.

8. Ringkonnakohtu hinnangul on kohtuotsuse allkirjastamata jätmine oluline menetlusnormi rikkumine TsMS § 656 lg 1 p 3 tähenduses, kuivõrd otsust ei ole allkirjastanud kohtukoosseisu (kohtuniku) poolt. Arvestades maakohtu menetlusnormide rikkumise ulatust ja olulisust ning et rikkumist ei ole võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses, tuleb asi saata maakohtule tagasi uueks läbivaatamiseks (vt ka Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-67-07, p 6).

9. TsMS § 646 alusel võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei pea TsMS § 646 kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust

(TsMS § 641 lg 1) ega analüüsima ka apellatsioonkaebuse põhjendusi (Riigikohtu 24. jaanuari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-13-56825, p 11).

10. TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel jääb menetluskulude jaotus maakohtu otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest (allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks