2-22-10672/13 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja

koht

27. oktoober 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-10672

Kohtuasi

X hagi Julianus Inkasso OÜ, kohtutäitur Kaire Põltsi ja

Nemo System OÜ vastu enampakkumise kehtetuks

tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29. augusti 2022. a määrus (menetlusse

võtmisest keeldumine)

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553),

lepinguline esindaja AK

Kostja kohtutäitur Kaire Põlts, esindaja kohtutäituri abi Tõnu

Kala

Kostja

Nemo

System

OÜ

(registrikood

14321848),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Oksana Morozova

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 29. augusti 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-22-10672 ja

saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule.

2. X määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. Rahuldada X taotlus riigilõivu tagastamiseks ja tagastada määruskaebuse esitamisel

tasutud riigilõiv 70 eurot arvelduskontole nr EE642200001104989673.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja) esitas 21. juulil 2022 Harju Maakohtule hagi Julianus Inkasso OÜ (kostja I,

sissenõudja), kohtutäituri Kaire Põlts (kostja II, kohtutäitur) ja Nemo System OÜ (kostja III,

ostja) (koos kostjad) vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks täiteasjades

nr 025/2019/3474, 025/2020/920 ja 025/2021/2122.

Hagiavalduse kohaselt sai hageja 13. veebruaril 2022 varaliste nõuete/õiguste arestimise akti,

mille kohaselt arestiti võlgniku (C) pärimisõiguse teostamisest tulenevad õigused. Hageja saatis

15. veebruaril 2022 sissenõudjale e-kirja, milles palus täpsustada nõude alust ning avaldas

soovi täita nõue otse sissenõudjale. 25. veebruari 2022. a vastusega keeldus sissenõudja

andmete avaldamisest ning palus pöörduda kohtutäituri poole.

2 (4)

17. märtsil 2022 saatis kohtutäituri abi hinna määramise akti, kus oli muuhulgas kirjas, et

kohtutäituril puudub info pärandvara inventuuri kohta. Kohtutäitur ei pöördunud hageja poole

andmete saamiseks, kuigi ta oli kohtutäituriga ühendust võtnud ning oli ka ise sissenõudja.

21. aprillil 2022 edastas kohtutäituri abi enampakkumise nurjunuks kuulutamise akti. 20. mail

2022 edastas kohtutäituri abi vara ümberhindamise akti ja teavituse täitetoimingu (vara

enampakkumine) kohta. Pärast seda hakkas hageja vastavalt oma võimalustele võlgnevust

kohtutäiturile tasuma. 16. juunil 2022 pöördus hageja kohtutäituri poole sooviga sõlmida

maksegraafik. 15. juulil 2022 teatas kohtutäituri abi, et kuivõrd hageja on kolmas isik, siis ei

saa ta maksegraafikut sõlmida. Hageja pöördus uuesti kohtutäituri poole, kuid maksegraafikut

temaga ei sõlmitud.

Hageja hinnangul ei ole kohtutäitur selgitanud talle tema õigusi ja kohustusi. Samas jätkas

hageja võlgnevuse tasumist ning 22. juunil 2022 teavitas kohtutäituri abi, et võlgnevuse jääk

on 103,78 eurot, mille hageja ka tasus. Hageja arvas, et viimase makse tegemisega olid kõik

nõuded rahuldatud ning täiteasjad lõpetatud. 29. juunil 2022 teavitas kohtutäituri abi, et hagejal

tuleb tasuda sama päeva kella 12.00-ks 1726,06 eurot ning tasumata jätmise korral

võõrandatakse kinnisvara. Hageja on kinnisvara omanik. 27. mai 2022. a kohtuotsusega lõpetati

ühisomand Tallinnas Sõpruse pst 208-17 (registriosa nr 9674801) asuvale korteriomandile

(tsiviilasi nr 2-22-4087). Hageja luges viidatud kirja alles õhtul ja ta tasus nõutud summa kell

18.00, teavitades sellest ka kohtutäiturit. 30. juunil 2022 teavitas kohtutäituri abi, et vara on

müüdud. Enampakkumise võitis kostja III, kes ostis vara alghinnaga, s.o 12 750 eurot. Hageja

hinnangul on kinnisvara müümine ebaproportsionaalne meede, sest võlgnevuse suurus oli vaid

1726 eurot. Hageja tegi endast kõik, et venna võlgnevused likvideerida ja vältida kinnisasja

müümist enampakkumisel.

Maakohtu määrus ja põhjendused

2. Harju Maakohus keeldus 29. augusti 2022. a määrusega (vaidlustatud määrus)

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmisest ning

jättis menetluskulud hageja kanda.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole hagiga hageja taotletavat eesmärki võimalik

saavutada, kuivõrd hagiavaldus on perspektiivitu. Maakohus märkis, et menetlusosaliseks saab

olla hageja, kes pöördub kohtusse oma väidetava õiguse rikkumise tõttu. Samas nähtub hagile

lisatud vara enampakkumise aktist, et võlgnik on C ja hageja on võlgniku suhtes kohustatud

kolmas isik.

Maakohtu hinnangul on ka kirjeldatud asjaolud ebaselged, millest ei ole võimalik konkreetset

etteheidetavat rikkumist välja lugeda. Maakohus viitas, et hagis tuleb TsMS § 363 lg 1 p-de 1

ja 2 kohaselt välja tuua, mida konkreetselt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 223 lg-s 1

sätestatust rikuti. Etteheited kohtutäituri tegevusele saab esitada kaebusena kohtutäituri

tegevuse peale, mida vaatab esmalt läbi kohtutäitur ja seejärel hindab kohus.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

3. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

tühistada ja teha uus määrus, millega tunnistada kehtetuks kohtutäituri poolt ajavahemikul

17. juuni

2022. a

kuni

29. juuni

2022. a

läbiviidud

enampakkumine

täiteasjades

nr 025/2019/3474, 025/2020/920 ja 025/2021/2122 ja nõuda kostjalt III välja C-le kuuluva 1/4

Q pärandvara ühisus ning jätkata täitemenetlust.

Hageja kordas määruskaebuses hagiavalduses esile toodud põhjendusi. Hageja leidis, et

maakohus ei ole määrust tehes pidanud vajalikuks süveneda asjas tähtust omavatesse

asjaoludesse. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et võlgnikuks on C. Hagile lisatud aktist

nähtuvalt on hageja võlgniku suhtes kohustatud kolmas isik ja seega saab hageja pöörduda

kohtusse oma õiguse rikkumise tõttu. Hagejale kehtivad samad õigused, mis võlgnikule.

3 (4)

Kohtutäitur ei arvestanud kinnisasja kaasomanike (võlgniku suhtes kohustatud isikute)

huvidega. Kohtutäitur ei võtnud arvesse hageja soovi täita nõue võlgnikust venna (C) eest

(TMS § 171 lg1 p 1). Ka ei uurinud kohtutäitur hagejalt C pärandvara koosseisu kohta, vaid

pani kinnisasja koheselt enampakkumisele. Sellega rikkus kohtutäitur TMS §-s 198 sätestatut.

Ka ei kohaldanud kohtutäitur TMS § 46 lg 1 p 4, kuigi hageja palus korduvalt maksetähtaja

ajatamist, sest ta oli nõus venna võlgnevuse tasuma. Seega on kohtutäitur rikkunud

enampakkumise olulisi tingimusi. Kohtutäitur on nõude täitmiseks kasutanud kõige suurema

riivega meedet, kaalumata teisi võimalusi. Hageja on oma väidete tõendamiseks esitanud

kohtule ka tõendid.

Hageja ei saa tsiviilasjas nr 2-22-4087 tehtud otsuse alusel kinnistusraamatusse omaniku kannet

teha, sest kohtutäitur ei luba kannet muuta. Kohtutäitur soovib, et muudatus oleks tehtud

pärimisõiguse (mille koosseisu kuulub vaidlusalune korteriomand) kostja III kui ostja kasuks.

Hageja palub määruskaebuse rahuldamise korral tagastada hageja arvelduskontole

määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv.

4. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning

asi saata menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule. Ringkonnakohus ei saa hagi

menetlusse võtmist otsustada ega asja sisuliselt lahendada. Määruskaebus rahuldatakse

osaliselt.

6. Kolleegium märgib, et kui kohus teeb ilma kostjat eelnevalt ära kuulamata määruse, millega

keeldub hagi menetlusse võtmisest, ning hageja vaidlustab selle määruse, tuleb maakohtul

TsMS § 663 lg 3 järgi toimetada määruskaebus ja maakohtu määrus kätte ka kostjale ning

küsida kaebuse osas kostja seisukohta (Riigikohtu 1. juuni 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-

46-10, p 33). Maakohus ei toimetanud määruskaebust kostjatele kätte ega küsinud neilt

seisukohta. Ringkonnakohus kõrvaldas TsMS § 664 lg 1 alusel maakohtu puuduse ning andis

kostjatele võimaluse esitada seisukoht hageja määruskaebuse osas. Kostjad leiavad, et

maakohus keeldus õigesti hagi menetlusse võtmisest ning palusid määruskaebuse jätta

rahuldamata.

7. Kolleegiumi hinnangul keeldus maakohus ennatlikult hagi menetlusse võtmisest

TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel põhjusel, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik

saavutada. Maakohus on keeldumise alusena kohaldanud TsMS § 371 lg 2 p 2, mis sätestab, et

kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega

kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui

hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

8. Hageja on esitanud hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Maakohus on

vaidlustatud määruses sedastanud, et hagile lisatud vara enampakkumise aktist nähtub, et

võlgnik on hoopis C ning hageja on võlgniku suhtes kohustatud kolmas isik. Maakohtu

hinnangul on ka kirjeldatud asjaolud ebaselged, millest ei ole võimalik konkreetset rikkumist

välja lugeda.

8.1. Esmalt märgib kolleegium, et kohus ei saa keelduda hagi menetlusse võtmisest üksnes

põhjusel, et hagis kirjeldatud asjaolud on ebaselged. Jättes avalduse TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2

alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning

menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks nõuet

võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Muu hulgas ei saa kohtud viidatud sätte

kohaldamisel hinnata tõendeid (vt selle kohta ka nt Riigikohtu 8. märtsi 2017. a määrus

4 (4)

tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 10 ja selles viidatud kohtupraktika). Teiseks märgib kolleegium,

et olukorras, kus maakohtu hinnangul ei vasta hagi tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud

nõuetele, tuleb kohtul esile tuua, millistele konkreetsetele nõuetele hagi ei vasta, ning

võimaldada hagejal ka need hagi menetlemist välistavad puudused kõrvaldada (TsMS § 3401

lg 1). Praegusel juhul maakohus seda teinud ei ole. Maakohus on vaidlustatud määruses

hagejale selgitanud, et hagiavalduses tuleb TsMS § 363 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt välja tuua, mida

konkreetselt TMS § 223 lg-s 1 sätestatust rikuti.

Seega keeldus maakohus puudustega hagi menetlusse võtmisest, andmata seejuures hagejale

võimaluse hagis esinevate puuduste kõrvaldamiseks.

8.2. Kolleegiumi hinnangul ei ole hagi ka ilmselgelt perspektiivitu. Hagiavalduses toodud

asjaoludest võib aru saada nii, et enampakkumisel müüdi võlgniku C pärandvara ühisuse osa,

kuhu kuulus ka korteriomand. Hageja on esile toonud, et tsiviilasjas nr 2-22-4087 lõpetati

korteriomandi ühisomand ning see jäeti tema ainuomandisse.

TMS § 223 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline enampakkumise akti kättetoimetamisest

alates 30 päeva jooksul esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara

on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise

arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. TMS § 5 lg 1 sätestab, et

täitemenetluse osalised on isik, kes on täitmiseks esitanud nõude (sissenõudja), isik, kelle vastu

on täitmiseks esitatud nõue (võlgnik), ja muud isikud, kelle õigusi täitemenetlus puudutab.

Näiteks on Riigikohus varasemalt leidnud, et TMS § 5 lg 1 mõttes on käsitatav täitemenetluse

osalisena käendaja, kui täitemenetluses pööratakse sissenõuet kinnisasjale, millele on

käendatava kohustuse tagamiseks seatud hüpoteek. Seejuures on käendajal täitemenetluse

osalisena õigus nõuda enampakkumise kehtetuks tunnistamist (vt tsiviilkolleegiumi

1. veebruari 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-168-15, p 13). Seega võib enampakkumise

kehtetuks tunnistamise hagi lisaks võlgnikule esitada muu täitemenetluse osaline, s.t isik, kelle

õigusi täitemenetlus puudutab. Kolleegiumi hinnangul võib hageja olla TsMS § 5 lg 1 mõttes

isikuks, kelle õigusi täitemenetlus puudutab. Hagiavalduses esile toodud asjaolude kohaselt

jäeti korteriomand hageja ainuomandisse.

9. Kolleegiumi nõustub maakohtuga selles osas, et hagis toodud asjaolud on ebaselged. Küll

aga ei ole hagi ilmselgelt perspektiivitu, samuti ei ole tegemist selliste puudustega, mida ei

oleks võimalik kõrvaldada. Seega tuleb maakohtul selgitada hagejale õiguslikku olukorda ning

anda TsMS § 3401 lg 1 alusel tähtaeg hagis esinevate puuduse kõrvaldamiseks. Seejärel saab

maakohus otsustada hagi menetlusse võtmise.

10. Hageja palus määruskaebuse rahuldamise korral tagastada sellelt makstud riigilõiv 70

eurot. Taotlus on TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel põhjendatud ja ringkonnakohus rahuldab selle.

11. Kuna käesolev määrus ei ole asja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause

mõttes, jaotatakse menetluskulud hagi lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest.

12. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja tühistab vaidlustatud määruse, siis ei

ole määrus TsMS § 372 lg 5 alusel edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)