3-22-1969/11 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

26. oktoober 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1969

Haldusasi

X kaebus Maksu- ja Tolliameti tegevuse peale

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 27. septembri 2022. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 27. septembri 2022. a

määruse peale haldusasjas nr 3-22-1969.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27. septembri 2022.

a määruse haldusasjas nr 3-22-1969 resolutsioon muutmata, kuid muuta

halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt ringkonnakohtu määruse

põhjendustele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas Maksu- ja Tolliametile (MTA) 27.07.2022 taotluse korraldada OÜ Y

sundmüük vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) §-le 101, määrates ostuhinnaks

äriühingu maksuvõlale vastav summa. Taotleja eesmärk on saada variisikute C ja F käest

endale maksuvõlaga ja neli aastat esitamata majandusaasta aruannetega äriühing. Taotlejale

on teada, et äriühingu suhtes on tehtud kustutamishoiatus ja esitamata on viimase nelja

majandusaasta aruanded. Taotleja on nõus tasuma MTA-le äriühingu kogu maksuvõla koos

võimalike intresside ja trahvidega. Samuti märkis taotleja, et vajadusel saab tasuda ettemaksu

MTA või kohtutäituri deposiiti. Seeläbi saab kaebaja ettevõtte ja MTA saab riiklikud maksud.

2. MTA selgitas 05.08.2022 vastuses nr 13-14/000775-2, et äriühingu ostmise sooviga

tuleb pöörduda otse äriühingu omanike poole (äriseadustiku (ÄS) § 149). Kui taotleja soovib

3-22-1969

tasuda äriühingu maksuvõla (05.08.2022 seisuga 744,93 eurot, millele lisandub intress 495

eurot), saab selle tasuda MTA kontole. X märkis 15.08.2022 e-kirjas, et MTA 05.08.2022

vastus on talle vastuvõetamatu ja selle on teinud ebapädev isik ning palus saata tema avaldus

MTA pädevatele isikutele. MTA selgitas 31.08.2022 e-kirjas, et maksuhalduril ei ole kehtiva

seaduse kohaselt võimalik äriühinguid nende omanike tahte vastaselt müüa. Kuigi

kohtutäiturid saavad täitemenetluses panna avaliku enampakkumise kaudu müüki ka

äriühingute osalusi, eeldab see esmalt, et täitemenetluses oleks nõue äriühingu omaniku vastu.

OÜ Y omanikel puuduvad maksuvõlad, mille sundtäitmiseks saaks MTA edastada nõude

kohtutäiturile. Seega tuleb taotlejal pöörduda äriühingu ostmiseks selle omanike poole. MTA

mõjusfääris ei ole see, et äriühingu omanikud ei ole kättesaadavad või ei soovi taotlejaga

suhelda.

3. X esitas Tallinna Halduskohtule 16.09.2022 kaebuse MTA tegevuse peale. MTA

05.08.2022 ja 31.08.2022 vastused kaebaja 27.07.2022 avaldusele on ebapiisavad ning taotlus

jäeti sisuliselt lahendamata. Kaebaja soovib tasuda OÜ Y maksuvõla ja ajada äriühingu asjad

korda (sh esitada majandusaasta aruande), kuid arusaamatul põhjusel on MTA sellele vastu.

Kuna maksukorralduse seadus (MKS) sellist olukorda ei reguleeri, tuleb küsimus lahendada

teiste seaduste alusel. Kaebaja palub tühistada MTA 05.08.2022 kiri nr 13-14/000775-2 ning

kohustada MTA-d tegema kaebaja avalduse kohta ametliku ja põhjendustega otsuse. Praegu ei

saanud kaebaja oma taotlusele MTA-lt mingit selget vastust ega tulemust.

4. Tallinna Halduskohus tagastas 27.09.2022 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p-

de 1 ja 2 alusel läbivaatamatult. Kaebuse eesmärgiks on osta maksuhalduri kaudu OÜ Y.

MTA 05.08.2022 kirjas on õigesti selgitatud, et äriühingu ostu sooviga tuleb pöörduda

äriühingu omanike poole (ÄS § 149). Osaühingu osa võõrandamine on osanike otsustada ning

teatud juhtudel võivad teised osanikud kasutada ka ostueesõigust (ÄS § 149 lg-d 1 ja 2).

Seega oleks maksuhalduri kohustamine nende toimingute tegemiseks ilmselgelt perspektiivitu

ja kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kuna kaebaja ei ole pidanud MTA

vastuseid n-ö ametlikeks, saab ta formaalselt nõuda ka uuesti vastamiseks kohustamist.

Sellega ei saaks samas saavutada kaebaja sisulist eesmärki, sest ka MTA uus vastus ei saaks

olla selline nagu kaebaja seda sooviks. MTA ei saa kohustada äriühingu omanikke kaebajale

äriühingut müüma. Selles kontekstis kohaldub HKMS § 121 lg 2 p 2. Kaebaja nõue ei haaku

MTA põhimääruse §-des 6 ja 7 toodud tegevusvaldkondade ja ülesannetega. Kaebaja ei saa

nõuda, et MTA käituks kolmandate isikute suhtes ühel või teisel viisil ehk sisuliselt teha

MTA-le ettekirjutusi, kuidas maksuhaldur peaks oma ülesandeid täitma. Maksuhalduri

tegevustaktika kolmandate isikute suhtes ei saa rikkuda kaebaja õigusi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. X palub 12.10.2022 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus. Kaebaja ei saanud

esitada nõuetekohast kaebust, sest MTA ei teinud tema avalduse kohta otsust (haldusakti).

Halduskohtu ja MTA tegevus näib ringkaitsena, sest esineb kahtlus, et F on MTA variisikuks.

MKS § 10 lg 2 p-de 3 ja 4 kohaselt peab MTA tegelema maksuvõlgade sissenõudmisega, kuid

kaebaja pakutud erilise lahenduse kohta mingit sisulist otsust ei tehtud, vaid seda käsitati

arusaamatult „päringuna“. Tegemist ei olnud päringuga, sest kaebaja taotles, et MTA

organiseeriks Ametlike Teadaannete kaudu äriühingu sundmüügi (MKS § 55, § 128 lg-d 2–3,

§ 136), millega kaebaja saanuks äriühingu ja MTA riiklikud maksud. MTA ei saa keelduda

maksuvõla sissenõudmisest (MKS § 100). Kaebaja ei mõista, mida tähendab MTA vastuses

lause, et OÜ Y omanikel puuduvad maksuvõlad, milles sundtäitmiseks saaks edastada nõude

kohtutäiturile. Halduskohus ega MTA ei ole sellele küsimusele vastanud.

2(4)

3-22-1969

MTA 05.08.2022 vastus oli ebapädev, sest ametnik ei saanud ilmselt aru, et kaebaja on üksnes

huvitatud kolmas isik, kellel ei ole äriühingus mingeid õigusi ja äriühing on ammu tankistide

käes just selleks, et võlgu mitte maksta ja majandusaasta aruandeid mitte esitada, et äriühing

kustutataks. Aga võlgade sissenõudmiseks on olemas erinevad seadused. Kaebaja prooviski

esmalt tegutseda ÄS § 149 järgi ja esitas tõendid, et ta püüdis äriühingut soetada Clt ja Flt,

kuid see ei andnud tulemust. Kaebaja ei saa aru, mida ta peaks nüüd tegema. Kui kaebaja

tasub äriühingu maksuvõla (milleks MTA edastas talle kõik pangakontode numbrid) nagu

maksukohustuslane, siis millised on tema õigused äriühingu suhtes? Kaebaja on valmis

maksuvõla tasuma, kuid soovib sellisel juhul saada sundmüügi kaudu ka õigused äriühingule,

sest muidu rikuks äriühingu maksuvõla tasumine kaebaja õigusi ja kohe on tarvis äriregistrile

esitada majandusaasta aruanne. Kaebaja on OÜ Y äriregistrist kustutamise vastu ning on nõus

äriühingu endale võtma ja tegelema kõigi probleemidega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse

esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne

(HKMS § 204 lg 1) ning vastab piisaval määral HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele.

Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

7. Kaebaja seisukohtadest nähtuvalt on kaebuse eesmärgiks kohustada MTA-d lahendama

kaebaja 27.07.2022 avaldus sisuliselt, andes selle kohta põhjendatud haldusakti.

Alternatiivselt palub kaebaja tühistada maksuhalduri vastused ja kohustada vastustajat

vaatama tema taotlus uuesti läbi. X taotles 27.07.2020 avalduses, et MTA korraldaks OÜ Y

sundmüügi, määrates müügihinnaks äriühingu maksuvõlale vastava summa, mis võimaldaks

kaebajal omandada äriühingu avalikul enampakkumisel. Sisuliselt on kaebaja seega soovinud,

et MTA pöörduks äriühingu maksuvõla sissenõudmiseks MKS § 130 lg 2 alusel kohtutäituri

poole, et see müüks osaühingu osa enampakkumisel (TMS § 125). MTA 31.08.2022 e-kirjas

on kaebajale õigesti selgitatud, et äriühingu osa sundmüük oleks võimalik üksnes tingimusel,

et maksuhalduril on sundtäitmisel nõue äriühingu osaniku vastu. Kaebaja jätab tähelepanuta,

et osaühingu osa ei ole mitte osaühingu enda vara, mida saaks tema maksuvõlgade katteks

müüa, vaid tegemist on osaühingu osaniku varaga. Osaühingu vaatest kujutavad osad endast

kohustust osanike ees. Äriregistri andmetest (kaebuse lisa 6) nähtuvalt on OÜ Y osanikeks W

ja Z OÜ (alates 30.03.2020 ärinimega Õ OÜ). Viimati nimetatud äriühingu juhatuse liikmeks

on F ja ainuosanikuks M OÜ (alates 30.03.2020 ärinimega D OÜ), mille juhatuse liikmeks on

samuti F ja ainuosanikuks Panama äriühing P. Kaebaja 27.07.2022 avalduses märgitud

täitetoimingu tegemine olnuks võimalik üksnes siis, kui MTA täidaks nõuet W või Õ OÜ

vastu. MTA võlapäringu kohaselt neil isikutel maksuvõlad puuduvad, mistõttu ei saanud

MTA teha nende suhtes mingeid sissenõudmistoiminguid.

8. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus ei saanud kaebust tagastada

kaebeõiguse puudumise (HKMS § 121 lg 2 p 1) ega ka kaebuse eesmärgi saavutamatuse

(HKMS § 121 lg 2 p 2) alusel. Kaebaja on vaidlustanud MTA tegevuse tema taotluse

lahendamisel ja kaebuses on esitatud asjakohased nõuded. Sisuliselt on halduskohus kaebuse

tagastanud selle rahuldamise perspektiivi puudumise tõttu. Kaebuse tagastamine selle väheste

eduväljavaadete tõttu eeldab täiendavalt, et kaebusega kaitstava õiguse riive on

väheintensiivne (HKMS § 121 lg 2 p 21).

9. Ringkonnakohtu hinnangul on HKMS § 121 lg 2 p-s 21 sätestatud tingimused kaebuse

tagastamiseks praegusel juhul täidetud. Kaebaja märkis 27.07.2020 avalduses, et on

äriühingust huvitatud „omal põhjusel“, kuid ei ole mingil viisil selgitanud, kuidas puudutaks

3(4)

3-22-1969

OÜ Y osa sundmüük (või äriühingut ähvardav äriregistrist kustutamine) tema õigusi. Kaebaja

seoseid äriühinguga või selle osanikega ei nähtu äriregistrist ja kaebaja ei ole väitnud, et ta

oleks nt äriühingu või selle osanike võlausaldajaks. Kaebaja seisukohtadest saab üksnes

järeldada, et ta soovib äriühingu osa sundmüüki põhjusel, et tal oleks võimalik omandada

äriühingus osalus, mida senised osanikud ei soovi temale müüa, ja seeläbi vältida äriühingu

kustutamist. Kaebajal puudub seadusega kaitstav õigus omandada osalus OÜ-s Y ja MTA-l

puuduvad igasugused seaduslikud võimalused korraldada äriühingu osade sundmüüki, kui

osanikud ei ole maksuvõlglased. Seadusest ei tulene kaebajale lisaks õigust nõuda

maksuhaldurilt kolmanda isiku (OÜ Y) maksuvõla sissenõudmiseks konkreetsete

täitetoimingute tegemist. Kuivõrd maksuhaldur ei ole jätnud kaebaja 27.07.2020 avaldust

tähelepanuta, vaid on sellele 05.08.2022 ja 31.08.2022 asjakohaselt vastanud (samuti nähtub

esitatud dokumentidest, et maksuhalduri ametnikud on kaebajaga vaidlusalusel teemal

kohtunud ja vestelnud temaga ka telefoni teel), siis isegi juhul, kui kaebaja hinnangul olid

selgitused ebapiisavad, ei ole põhjust järeldada, et kaebaja õigusi saaks MTA tegevusega olla

riivatud kuigi intensiivselt. Olukorras, kus kaebus MTA kohustamiseks korraldada OÜ Y

sundmüük oleks ilmselgelt perspektiivitu, tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel

tagastada.

10. Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.09.2022

määruse resolutsioon muutmata, kuid halduskohtu määruse põhjendusi tuleb muuta vastavalt

käesoleva määruse põhjendustele.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)