2-20-4965/21 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht 26.10.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-4965

Kohtuasi

Cloudmark Solutions OÜ (pankrotis) pankrotihalduri

Jüri Truutsi hagi X vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 31.08.2022 määrus hagi läbi vaatamata

jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja liik

Cloudmark

Solutions

OÜ

(pankrotis,

registrikood

12921426) pankrotihaldur Jüri Truutsi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Cloudmark Solutions OÜ (pankrotis, registrikood

12921426) pankrotihaldur Jüri Truuts, lepinguline

esindaja vandeadvokaat Daniil Savitski

Kostja X (sünniaeg XX.XX.XXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 31.08.2022 määrus ja saata asi menetluse jätkamiseks

samale maakohtule.

2. Rahuldada määruskaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 427).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Cloudmark Solutions OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Jüri Truuts (hageja) esitas 01.04.2020

Harju Maakohtule hagi X (kostja) vastu, milles palub kostjalt Cloudmark Solutions OÜ

(pankrotis) kasuks välja mõista 226 196,75 eurot ja viivise alates hagi esitamisest kuni

kohustuse täitmiseni seaduses sätestatud määras.

2-20-4965

1.1. Hagiavalduse kohaselt oli kostja perioodil 07.10.2015 kuni 24.10.2017 hageja ainus

juhatuse liige ja ainuosanik. 02.10.2017 otsustati hageja tegevus lõpetada ja alustada

likvideerimismenetlust. 26.03.2018 määrusega kuulutas Harju Maakohus tsiviilasjas 2-18-1241

välja hageja pankroti. Pankrotimenetluse käigus tuvastas pankrotihaldur, et kostja juhtimise ajal

tehti hageja pangakontolt arvukalt õigusliku aluseta ja hageja majandustegevusega mitteseotud

väljamakseid (kokku 226 196,75 eurot). Eeltooduga rikkus kostja juhatuse liikme hoolsus- ja

lojaalsuskohustust, mistõttu palub hageja vastava summa kostjalt hageja kasuks välja mõista

(äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 2).

2. 03.04.2020 määrusega jättis maakohus hagiavalduse käiguta ning palus hagejal täiendavalt

selgitada, millisel alusel esitas hageja kostja vastu hagi Eesti Vabariigi kohtusse, kui

hagiavalduses on kostja elukohaks märgitud XXX, Vene Föderatsioon. Kohus märkis, et

hagiavaldusest nähtuvalt puudub kostjal Eesti isikukood, mistõttu puudub kohtul alus arvata, et

kostja on Eesti Vabariigi kodanik. TsMS § 79 lg 1 kohaselt võib füüsilise isiku vastu hagi

esitada tema elukoha järgi. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja

õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (edaspidi Eesti-Vene õigusabileping)

art 21 p 1 esimese lause kohaselt, kui käesolev leping ei näe ette teisiti, on kummagi

lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema

territooriumil elukoht. Seega on viidatud sätte alusel kostja vastu esitatud tsiviilhagi

arutamiseks pädev Vene Föderatsiooni kohus.

3. 08.04.2020 seisukohas tugines hageja TsMS § 981 lg-le 2, mis sätestab, et pankrotivõlgnik

võib esitada hagi, mis on seotud pankrotivaraga, muu hulgas tagasivõitmise hagi, ka pankroti

väljakuulutanud kohtusse. Käesolevas asjas nõuab hageja pankrotivõlgniku (hageja) arvelt

tehtud seadusliku aluseta teostatud maksete tagastamist pankrotivõlgnikule. Seega tuleb hagi

rahuldamisel välja mõistetud summad tasuda pankrotipessa. Selliselt on tegemist

pankrotivõlgniku hagiga, mis on seotud pankrotivaraga.

4. 14.04.2020 määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ning kohustas hagejat esitama

kohtule kohtumääruse, hagiavalduse ja hagiavalduse lisade ning 08.04.2020 hageja seisukoha

tõlked vene keelde Vene Föderatsiooni pädeva kohtu kaudu kostjale edastamiseks. Kohus

kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 30 päeva jooksul

hagimaterjalide kättetoimetamisest.

5. 01.09.2020 pöördus maakohus vastavalt Eesti-Vene õigusabilepingule Vene Föderatsiooni

kompetentse kohtu poole palvega toimetada 14.04.2020 kohtumäärus, hagiavaldus lisadega,

08.04.2020 puuduste kõrvaldamine ja hageja menetluskulude nimekiri allkirja vastu kostjale

kätte. Asjaomased dokumendid edastas maakohus 25.09.2020 Justiitsministeeriumi

rahvusvahelise justiitskoostöö talitusele dokumentide kättetoimetamiseks kostjale Venemaa

Föderatsiooni pädeva kohtu kaudu.

6. 01.03.2022 tagastas Justiitsministeerium dokumendid, kuna neid ei õnnestunud Venemaa

Föderatsioonis kätte toimetada.

7. 21.03.2022 kohtunõudega palus kohus teavitada, milline on hageja seisukoht menetluse

edasise jätkamise osas.

8. 30.03.2022 leidis hageja lepinguline esindaja, et kohus võiks hagi toimetada kätte avalikult,

edastada menetlusdokumendid teadaolevatele kostja kontaktidele (XXX), samuti küsida, kas

kostja esindaja, kes esindas teda tsiviilasjas nr 2-17-17714, omab siiani kliendisuhet ja saab

dokumendid edastada. Hageja märkis, et ta proovib ka ise kostjat tabada. Kostja jätab hagile

vastamata, siis palub hageja lahendada asi tagaseljaotsusega.

9. 26.05.2022 kinnitas vandeadvokaat Artjom Luik vastuseks kohtunõudele, et ta ei ole kostja

esindaja ning tal ei ole kostjaga kontakti.

2-20-4965

10. 16.06.2022 e-kirjaga püüdis kohus menetlusdokumente kätte toimetada aadressile XXX.

Kostja ei ole nimetatud aadressilt menetlusdokumentide kättesaamist kinnitanud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

11. Harju Maakohtu 31.08.2022 määrusega jäeti hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja

kanda.

12. Kuna hageja esitatud andmed kostja kohta ei võimalda kostjale menetlusdokumente kätte

toimetada ja senised võimalused ei ole tulemust andnud, siis on käesoleval juhul TsMS § 423

lg 1 p-s 8 sätestatud alus hagi läbi vaatamata jätmiseks. TsMS § 423 lg 1 p 8 alusel jätab kohus

hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud

tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning

kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida.

13. Hageja 30.03.2022 taotlus kostjale menetlusdokumentide avalikult kättetoimetamiseks ei

ole põhjendatud. Kohtule esitatud andmete kohaselt ei oma kostja Eesti Vabariigi isikukoodi,

samuti on kostja elukohaks märgitud Vene Föderatsioon, kuhu kohtul ei õnnestunud läbi pädeva

kohtu menetlusdokumente kätte toimetada. Ka hageja esitatud meiliaadressilt kostja

dokumentide vastuvõtmist ei kinnitanud. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul

käesoleval juhul põhjendatud hagiavalduse kätte toimetamine avalikult, kuivõrd kostja ei ole

Eesti Vabariigi kodanik. Ka ei ole hageja kohtule esitanud muid andmeid, mis annaksid alust

arvata, et kostjal oleks seoseid Eesti Vabariigiga. Sellest tulenevalt ei ole alust eeldada, et kostja

oleks teadlik menetlusdokumentide avalikult kättetoimetamise võimalusest ja korrast Eesti

Vabariigis. Seetõttu on käesoleval juhul kostjale menetlusdokumentide avalik kättetoimetamine

viisil, millest kostja ei ole teadlik, kohtu hinnangul alusetu ja põhjendamata. Kohus on omalt

poolt teinud kõik isikule menetlusdokumentide kättetoimetamiseks, kuid see ei ole tulemusi

andnud.

14. TsMS § 168 lg 2 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

15. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi

maakohtule uueks lahendamiseks, kohustades maakohut toimetama hagimaterjalid kostjale

kätte avalikult. Hageja palub jätta määruskaebuse menetlemisega tekkinud menetluskulud

kostja kanda.

16. Hageja hinnangul eiras kohus hagiavalduse avalikult kätte toimetamisest keeldumisel

TsMS §-s 317 sisalduvaid põhimõtteid ning rikkus selgitamis- ja põhjendamiskohustust. Kuna

puudus TsMS § 317 lg-s 6 sätestatud keeldumise alus, siis jättis kohus ekslikult hagi läbi

vaatamata TsMS § 423 lg 1 p-le 8 tuginedes ja leides, et hageja ei esitanud kohtu nõudmisele

vaatamata andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada.

17. Käesoleval juhul on täidetud kaks TsMS § 317 lg 1 kohaldamise eeldust (TsMS § 317 lg 1

p 1 ja 2) ning kostjale oleks olnud võimalik menetlusdokumendid kätte toimetada avalikult.

Hageja ja kohus on teinud mõistlikke pingutusi dokumentide kättetoimetamiseks kostjale.

Kostja ei ole Eesti Vabariigi kodanik ning seega ei ole tema aadress kantud registrisse.

Hagiavalduses avaldas hageja talle teadaoleva kostja viimase elukoha aadressi. Antud aadressi

kasutades ei olnud võimalik kostjale menetlusdokumente Vene Föderatsioonis kätte toimetada.

Kohtule ja hagejale ei ole teada, et kostjal oleks esindaja. Kostja viimane advokaadist esindaja

Eestis kinnitas, et ta ei esinda kostjat ja tal puudub kostjaga kontakt. Kostja ei ole volitanud

kedagi enda eest dokumente kätte saama. Menetlusdokumente ei õnnestunud kätte toimetada

ka e-kirja teel, kuigi kasutati kostja teadaolevat e-postiaadressi XXX, mis on märgitud kostja

2-20-4965

kontaktaadressiks äriregistris ja mitmetes lepingutes ning millelt on kostja varem pidanud e-

kirjavahetust ka hageja lepingulise esindajaga.

18. Maakohtu

määruse

põhjendustest

nähtuvalt

ei

keeldunud

kohus

avalikust

kättetoimetamisest TsMS § 317 lg-s 6 sätestatud põhjusel. Lahendi eeldatavat tunnustamata või

täitmata jätmist ei ole määruses kordagi mainitud. Hageja on teadlik, et kohtuotsust tuleb

tõenäoliselt tunnustada ja täita Venemaa Föderatsioonis. Käesolevas asjas ei esine ühtegi Eesti-

Vene õigusabilepingu art-s 56 sätestatud alust tagaseljaotsuse tunnustamisest või täitmise loa

andmisest keeldumiseks Vene Föderatsiooni poolt. Kohus proovis menetlusdokumente kostjale

kätte toimetada Vene Föderatsiooni kompetentse kohtu kaudu. Õigusabileping ei keela

menetlusdokumente kättetoimetamast avalikult. Seega tõenäoliselt tunnustataks Vene

Föderatsioon õigusabilepingu art 50 kohaselt käesolevas asjas tagaseljaotsusega tehtud

lahendit. Seega ei esine TsMS § 317 lg-s 6 sätestatud menetlusdokumendi avalikust

kättetoimetamisest keeldumise alust.

19. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-179-14 (p 16) selgitanud, et kui Eesti kohus leiab, et asi

allub rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi talle, tuleb hagejal siiski arvestada riskiga, et

tema kasuks tehtavat tagaseljaotsust ei pruugi olla võimalik teises Euroopa Liidu liikmesriigis

tunnustada ega täita. Seda riski peab kohus hagejale vajadusel selgitama ja temaga arutama.

TsMS § 317 lg-t 6, § 407 lg-t 51 ja § 413 lgt 31 tuleb Riigikohtu arvates tõlgendada nii, et kui

hageja on pärast talle õiguslike tagajärgede selgitamist avaldanud soovi avaldada

menetlusdokumendi väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ja et tehtaks tagaseljaotsus,

peab kohus sellest soovist lähtuma (eeldusel, et sellega ei rikuta mh rahvusvahelise

kohtualluvuse reegleid). Kui hageja jätab hoolimata talle antud selgitustest otsustuse kohtu teha,

on kohtul õigus otsustada, kuidas TsMS § 317 lg-t 6, § 407 lg-t 51 ja § 413 lg-t 31 kohaldada.

20. Kohus ei ole kordagi viidanud võimalusele, et tagaseljaotsust ei pruugi olla võimalik Vene

Föderatsioonis tunnustada ega täita, rääkimata vastava riski arutamisest hagejaga. Igal juhul

oleks kohus pidanud lähtuma hageja selgesõnalisest soovist avalda menetlusdokumendid

väljaandes Ametlikud Teadaanded ja teha tagaseljaotus.

21. Kohtu järeldus, et kostja ei ole tõenäoliselt teadlik menetlusdokumentide avalikust

kättetoimetamise korrast Eestis, on paljasõnaline ning asjas esitatud tõendid seda ei toeta.

Kostja oli alates 2015. a oktoobrist hageja (Eesti õiguskorrale alluv ettevõte) ainuosanik ja

juhatuse liige. Lisaks osales kostja hageja juhatuse liikmena Eesti kohtus tsiviilvaidluses

(tsiviilasi nr 2-17-17714). Kuna kostja tegeles aastaid Eestis äritegevusega ning osales ka

kohtumenetluses, siis on kostja või vähemalt peaks olema teadlik kohtudokumentide avaliku

kättetoimetamise korrast Eestis.

22. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

23. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja

saata asi menetluse jätkamiseks samale maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse.

24. Käesoleval juhul on maakohus jätnud hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 8 alusel, mille

järgi jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud

kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte

toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise

leida. Riigikohus on selgitanud, et TsMS § 423 lg 1 p 8 kohaldamise põhiline juhtum saab olla

see, kui kohus keeldub TsMS § 317 lg 6 alusel menetlusdokumenti väljaandes Ametlikud

Teadaanded avaldamast (Riigikohtu 31.03.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-179-14, p 11).

2-20-4965

TsMS § 317 lg 6 esimese lause järgi võib kohus keelduda menetlusdokumendi avalikust

kättetoimetamisest, kui menetluses tehtavat lahendit soovitakse eeldatavasti tunnustada või

täita välisriigis ja avaliku kättetoimetamise tõttu on tõenäoline, et lahendit ei tunnustataks või

ei täidetaks. Maakohtu määruse põhjendustest nähtuvalt on kohus jätnud hageja taotluse

menetlusdokumentide avalikuks kättetoimetamiseks rahuldamata, kuid ei ole seejuures

tuginenud TsMS § 317 lg-s 6 sätestatud alustele.

24.1. Riigikohus on selgitanud, et TsMS § 317 eelduste olemasolul (mh nii hageja kui ka kohtu

mõistlikud pingutused) on vähemalt üldjuhul võimalik menetlusdokument kätte toimetada

väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kaudu (Riigikohtu 31.03.2015 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-179-14, p 14). Siiski on avalik kättetoimetamine ultima ratio abinõu ning

menetlusdokumendi võib avalikult kätte toimetada alles siis, kui kõik teised kätteandmise

vahendid ei ole tulemust andnud (vt Riigikohtu 07.01.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-3-14, p

7 ja selles viidatud kohtupraktika). Vastav eeldus ei saa olla aga täidetud, kui maakohtus ei ole

teinud

mõistlikke

pingutusi

kostja

kontaktandmete

ega

aadressi/viibimiskoha

väljaselgitamiseks.

25. Käesoleval juhul on maakohus kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamisel lähtunud

vaid hageja poolt esitatud andmetest. Maakohus on pöördunud vastavalt Eesti-Vene

õigusabilepingule Vene Föderatsiooni kompetentse kohtu poole palvega toimetada

menetlusdokumendid kostjale kätte hageja nimetatud aadressile Moskvas. Veel on kohus

proovinud menetlusdokumente kätte toimetada hageja nimetatud e-postiaadressi XXX kaudu

ning uurinud kostja endiselt advokaadilt, kas viimasel on kostjaga kontakt. Ükski neist

toimingutest ei andnud tulemust.

25.1. Kuigi hageja ei heida maakohtule ette mõistlike pingutuste tegemata jätmist kostja

kontaktandmete väljaselgitamisel, leiab ringkonnakohus, et selgitamaks TsMS § 317 lg-te 1

ja 2 alusel välja isiku aadress või viibimiskoht, on põhikoormus pandud kohtutele (V. Kõve jt.

Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. § 317, p 3.4 d). Piisavaks ei saa

pidada seda, kui ainult hageja täidab TsMS § 317 lg 2 teises lauses sätestatud nõuded. Kohus

peab vajadusel ka ise tegema järelepärimisi kostja aadressi väljaselgitamiseks. Kohtutoimikust

ei nähtu, et maakohus oleks teinud järelepärimisi erinevatele asutustele või kogunud andmeid

erinevatest registritest, et selgitada välja kostja kontaktandmed ja aadress (Riigikohtu

31.03.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-179-14, p 12, Riigikohtu 29. märts 2010 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-2-1-10, p 9 ja selles viidatud kohtupraktika). Asjaolu, et kostja oli Eesti

äriühingu ainuosanik ja juhatuse liige, kinnitab kostja sidemeid Eestiga, seega oleks maakohus

ka ise pidanud tegema järelepärimisi Eesti ametiasutustele.

25.2. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus teinud mõistlikke pingutusi andmete

teadasaamiseks, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning seetõttu

on maakohus ebaõigesti jätnud hagiavalduse TsMS § 423 lg 1 p 8 alusel läbi vaatamata. Seega

tuleb tsiviilasi saata tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks ja vastavate toimingute

tegemiseks.

26. Ringkonnakohus märgib, et kui ka pärast eelnimetatud toimingute tegemist ei õnnestu

kostjale menetlusdokumente kätte toimetada, siis saab maakohtus anda uue hinnangu hageja

taotlusele menetlusdokumentide avalikuks kättetoimetamiseks. Hageja on vastavas osas õigesti

viidanud Riigikohtu praktikale, mille järgi tuleb kohtul selgitada ja arutada hagejaga TsMS

§ 317 lg-s 6 välja toodud riske ning kui hageja soovib ka pärast talle õiguslike tagajärgede

selgitamist avaldada menetlusdokumendi väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ja teha

tagaseljaotsus, peab kohus sellest soovist lähtuma (eeldusel, et sellega ei rikuta mh

rahvusvahelise kohtualluvuse reegleid). Maakohtul on õigus TsMS § 317 lg 6 alusel keelduda

menetlusdokumentide avalikust kättetoimetamisest ainult sellisel juhul, kui hageja annab

2-20-4965

kohtule õiguse otsustada menetlusdokumentide avalik kättetoimetamine (Riigikohtu

31.03.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-179-14, p 16).

27. Ringkonnakohus märgib, et eelnev kehtib siiski vaid juhul, kui kohtul on pädevus asja

lahendada, st menetlusdokumentide avaliku kättetoimetamisega ei rikuta mh rahvusvahelise

kohtualluvuse reegleid (Riigikohtu 31.03.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-179-14, p-d 14, 16).

Ringkonnakohus leiab, et asja uuel läbivaatamisel peab maakohus esmalt uuesti pöörama

tähelepanu kohtualluvusele. Sellega seoses selgitab ringkonnakohus järgmist.

27.1. Maakohus peab TsMS § 75 lg 1 esimese lause alusel avalduse saamise järel kontrollima,

kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Eesti kohus

võib TsMS § 70 lg-te 1 ja 2 järgi asja menetleda üksnes juhul, kui ta on selleks pädev

rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi.

TsMS § 70 lg 4 kohaselt kohaldatakse

tsiviilkohtumenetluse seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut üksnes

ulatuses, milles välislepingus või samas lõikes nimetatud Euroopa Liidu määrustes ei ole

sätestatud teisiti (vt Riigikohtu 29.03.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-17, p 13).

27.2. Maakohus märgib vaidlustatud määruses, et kostjal ei ole Eesti Vabariigi isikukoodi ning

kostja ei ole Eesti Vabariigi kodanik. Hagiavalduses on hageja märkinud talle teadaoleva kostja

viimase elukoha aadressi, mis on Vene Föderatsioonis. Määruskaebuses on hageja välja toonud,

et käesolevas asjas tehtavat kohtuotsust tuleb tõenäoliselt tunnustada ja täita Vene

Föderatsioonis. Maakohus on tuvastanud, et kostja ei ole Eesti Vabariigi kodanik, kuid ei ole

tuvastanud kostja kodakondsust, kuigi see on kohtualluvuse üle otsustamisel otsustava

tähtsusega. Juhul kui kostja on Vene Föderatsiooni kodanik – sellist võimalust toetavad

eelnimetatud faktilised asjaolud kostja elukoha aadressi ning kohtuotsuse täitmise koha kohta

–, siis tuleb kohtualluvus kindlaks teha Eesti-Vene õigusabilepingu sätete alusel (art 1). Eesti-

Vene õigusabileping on prioriteetne nii riigisiseste seaduste kui ka Euroopa Liidu õigusaktide

ees (Riigikohtu 21.03.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-16-19080, p 8). Tulenevalt Eesti-Vene

õigusabilepingu art 21 lg-st 1 saavad Eesti Vabariigi kohtud arutada tsiviil- ja perekonnaasju,

kui füüsilisest isikust kostjal on Eesti Vabariigi territooriumil elukoht. Seega kui asja uuel

lahendamisel selgub, et kostjal on Venemaa Föderatsiooni kodakondsus, kuid tal ei ole Eestis

elukohta, siis ei allu hagi Eesti kohtule. Õigusabilepingu kohaldamiseks peab kohus aga

tuvastama kostja kodakondsuse.

27.3. Kui kostja elukoht on Venemaal või muus riigis, aga ta ei ole Vene Föderatsiooni ega

mõne muu riigi kodanik, kellega Eesti Vabariik on sõlminud sarnase sisuga õigusabilepingu,

siis võivad kohalduda Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL) 12.12.2012 määruse nr 1215/2012

kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (nn

Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määrus) sätted (vt ka V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik

I. Kommenteeritud väljaanne. § 70, p 3.4.2.1.3).

27.4. Ainult siis, kui asjas ei kohaldu mõne välislepingu ega Brüsseli I (uuesti sõnastatud)

määruse sätted, saab kohus kohtualluvuse kindlaksmääramisel lähtuda TsMS sätetest.

28. Arvestades

eeltoodut,

saadab

ringkonnakohus

asja

tagasi

maakohtule

uueks

läbivaatamiseks. Maakohus peaks ringkonnakohtu hinnangul selgitama esmalt välja

kohtualluvuse määramise aluseks olevad asjaolud, eelkõige kostja kodakondsuse. Kui asi siiski

allub Eesti kohtule, siis on maakohtul asja uuel läbivaatamisel võimalik teha vajalikud päringud

ning koguda täiendavaid andmeid kostja viibimiskoha väljaselgitamiseks. Kui vaatamata kohtu

mõistlikele pingutustele ei ole võimalik kostjale menetlusdokumente kätte toimetada, tuleb

kohtul arutada hagejaga avaliku kättetoimetamise võimalikkust ja pöörata tähelepanu sellega

seotud riskidele.

2-20-4965

29. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi

ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu

otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise

tulemusest.

30. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 427

esimese lause kohaselt võib määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada

määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetluse

jätkamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg

Indrek Soots

Neve Uudelt