2-17-1453/185 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Margit Vutt

Määruse tegemise aeg ja koht

25. oktoober 2022, Tartu

Tsiviilasja number

2-17-1453

Tsiviilasi

Liina Palmi hagi sihtasutuse Tartu Perekodu

Käopesa vastu Alexey Kyuti omakäelise koduse

testamendi

kehtivuse,

annaku

ja

annakusaaja

tuvastamiseks

Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 26. augusti 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Liina Palmi määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindaja

Määruskaebuse esitaja (hageja) Liina Palm (isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Paul Varul

Vastustaja (kostja) Sihtasutus Tartu Perekodu Käopesa

(registrikood 90012478), lepinguline esindaja Tanel Pürn

RESOLUTSIOON

1. Jätta Liina Palmi määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Tartu Maakohtu 26. augusti 2022. a määrus muutmata.

3. Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Liina Palm (hageja) esitas 27. jaanuaril 2017 Tartu Maakohtule hagi Sihtasutuse Tartu

Perekodu Käopesa (kostja) vastu Alexey Kyuti omakäelise koduse testamendi kehtivuse,

annaku ja annakusaaja tuvastamiseks.

Tartu Maakohus jättis 26. augusti 2019. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Hageja esitas 25. septembril 2019 Tartu Maakohtu 26. augusti 2019. a otsuse peale

apellatsioonkaebuse. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 20. detsembri 2019. a otsusega hageja

apellatsioonkaebuse osaliselt ning tühistas Tartu Maakohtu 26. augusti 2019. a otsuse ja saatis

asja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kostja esitas 29. jaanuaril 2020 Tartu Ringkonnakohtu

20. detsembri 2019. a otsuse peale kassatsioonkaebuse, mille Riigikohus rahuldas 17. detsembri

2020. a otsusega, tühistas Tartu Ringkonnakohtu 20. detsembri 2019. a otsuse ja saatis asja

uueks

läbivaatamiseks

samale

ringkonnakohtule.

Tartu

Ringkonnakohus

rahuldas

22. oktoobri 2021. a otsusega hageja apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistas Tartu Maakohtu

26. augusti 2019. a otsuse ja tegi uue otsuse, millega tuvastas, et A. Kyuti 14. märtsi 2016. a

testament on kehtiv. Tartu Ringkonnakohus jättis hageja nõude tuvastada, et A. Kyuti

pärandvara hulka kuuluv korteriomand asukohaga XXXXXXX linn (registriosa nr

XXXXXXX) on annak ning hageja on annakusaajaks, läbi vaatamata. Ringkonnakohus jättis

menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus ning Riigikohtus kostja kanda ja määras, et

menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast tsiviilasjas lõpplahendi

jõustumist.

Kostja esitas 25. novembril 2021 Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu 22. oktoobri 2021. a

otsuse peale kassatsioonkaebuse, mille Riigikohus jättis 14. märtsi 2022. a määrusega

menetlusse võtmata.

2. Hageja esitas 11. mail 2022 maakohtule tervikliku menetluskulude nimekirja. Hageja palus

määrata kindlaks hageja menetluskulud ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud

27 143 eurot 10 senti ja menetluskuludelt viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja menetluskulud maakohtus on järgmised: hagiavalduse eest tasutud riigilõiv 1000 eurot,

hagi tagamise taotluse eest tasutud riigilõiv 50 eurot, ekspertiisikulud 380 eurot ja

esindajakulud 6802 eurot 80 senti (õigusabi osutamisele kulunud aeg 55,44 tundi, keskmine

tunnihind on ca 122 eurot 70 senti käibemaksuga). Hageja menetluskulud maakohtus on kokku

8232 eurot 80 senti.

Hageja menetluskulud ringkonna- ja Riigikohtus on järgmised: apellatsioonkaebuselt tasutud

riigilõiv 1000 eurot, koopiate tegemisel tasutud riigilõiv 5 eurot 10 senti, ekspertiisitasu

ettemaks 282 eurot ja esindajakulud 17 623 eurot 20 senti (õigusabi osutamisele kulunud aeg

kokku 83,9 tundi ja keskmine tunnihind ca 210 eurot 5 senti). Hageja menetluskulud ringkonna-

ja Riigikohtus on kokku seega 18 910 eurot 30 senti.

3. Kostja hinnangul on hageja vajalikud ja põhjendatud esindajakulud kokku kuni 9050 eurot.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4. Maakohus mõistis 26. augusti 2022. a määrusega kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu

14 203 eurot 70 senti ja viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS§ 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Maakohus mõistis

kostjalt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulu 456 eurot, mis tuli tasuda 15 päeva jooksul

alates määruse jõustumisest, samuti tasumisega viivitamise korral viivise võlaõigusseaduse §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

Kuna menetluskulud jäid tervikuna kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

riigilõiv 2050 eurot (1000 + 50 + 1000). Hageja tasus kohtutoimikust koopiate tegemise eest

riigilõivu 5 eurot 10 senti. Tegemist ei ole vajaliku ja põhjendatud menetluskuluga, mis tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja kandis ekspertiisikuludest kokku 662 (380 + 282)

eurot. Eesti Vabariik maksis ekspertiisikuludest 456 eurot. Kostjal tuli tasuda Eesti Vabariigile

ekspertiisikulu 456 eurot.

Maakohus leidis, et tegemist oli õiguslikult keskmisest keerulisema vaidlusega. Asja menetleti

kolmes kohtuastmes ning seejärel uuesti ringkonnakohtus ja Riigikohtus. Riigikohus vaatas asja

esimesel korral läbi tsiviilkolleegiumi kogu koosseisus. Riigikohus korrigeeris 17. detsembri

2020. a lahendis nii maa- ja ringkonnakohtu kui ka õiguskirjandusest tulenevaid seisukohti.

Tegemist oli ka keskmisest mahukama asjaga. Maakohtu menetluses toimus kaks istungit, viidi

läbi üks ekspertiis, esitati ekspertidele täiendavaid kirjalikke küsimusi ning kuulati eksperdid

ja üheksa tunnistajat istungil ära. Asja esimesel läbivaatamisel ringkonnakohtus toimus üks

kohtuistung. Riigikohtus anti asi lahendada tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule ning pooltele

anti sellest tulenevalt täiendav tähtaeg seisukohtade esitamiseks. Asja teistkordsel

läbivaatamisel ringkonnakohtus toimus üks istung, viidi läbi käekirjaekspertiis ja esitati

kirjalikud seisukohad.

Maakohtu menetluses ei ole hageja esindaja ajakulu hageja esindaja poolt hagejale antud

konsultatsioonide osas tervikuna vajalik ega põhjendatud, kuna kõigi konsultatsioonide sisu ega

tulemused

ei

ole

proportsionaalsed

konsultatsioonidele

järgnevalt

esitatud

menetlusdokumentide sisu ega mahuga.

Maakohtu menetluses ei ole hageja esindajate ajakulu kohtuistungiteks valmistumiseks

tervikuna vajalik ja põhjendatud. Istungiteks valmistumine oli ilmselt aeganõudvam kui

tavapäraselt. Hageja esindaja oli esimese kohtuistungi toimumise ajaks aga hageja

tunnistajatega varem konsulteerinud ning ta oli ka vaidluse asjaoludega kursis. Hagejal oli teisel

kohtuistungil uus esindaja. Hageja võib võtta endale soovi korral uue esindaja kasvõi iga uue

menetlustoimingu tegemiseks, kuid olukorras, kus hageja otsustab endale lihtsalt uue esindaja

võtta, ei saa pidada uue esindaja ajakulu tsiviilasja materjalidega tutvumisele selliseks kuluks,

mis oli hageja õiguste kaitsmiseks vältimatult vajalik ja põhjendatud. Teise istungi

ettevalmistamise ajakulu on seega põhjendatud üksnes ulatuses, mis hageja esindajal oleks

nagunii kulunud istungi ettevalmistamiseks. See ei ole aga põhjendatud ulatuses, mis kulus

kogu tsiviilasja materjalidega tutvumiseks. Istungitele kulunud aeg on põhjendatud.

Maakohus leidis, et kõike eelnevat arvestades on hageja esindajate ajakulu maakohtu

menetluses tehtud toimingute osas vajalik ja põhjendatud kokku 33 tunni ulatuses. Hageja

esindajate tunnitasu on vajalik ja põhjendatud. Hageja esindajakulud on maakohtu menetluses

seega vajalikud ja põhjendatud kokku 3362 eurot 50 senti [(2,5 × 125) + (30,5 × 100)].

Asja

esimesel

korral

ringkonnakohtus

menetlemisel

esitasid

hageja

esindajad

apellatsioonkaebuse, tutvusid kostja vastusega ja osalesid ühel istungil, mis kestis 1 tund ja

3 minutit. Arvestades vaidluse õiguslikku keerukust ning esitatud dokumentide mahtu, oli

hageja esindajate ajakulu asja esimesel korral ringkonnakohtus menetlemisel vajalik ja

põhjendatud kokku 14 tunni ulatuses. Hagejal oli asja esimesel korral ringkonnakohtus

menetlemisel jälle kaks uut esindajat. Olukorras, kus hageja otsustab endale uue esindaja võtta,

ei saa pidada uue esindaja ajakulu tsiviilasja materjalidega tutvumisele selliseks kuluks, mis oli

hageja õiguste kaitsmiseks vältimatult vajalik ja põhjendatud. Olukorras, kus esindajad on

koostanud põhjaliku apellatsioonkaebuse ja tutvunud sellele esitatud vastusega, ei ole istungiks

ettevalmistumisele vajalik ega põhjendatud kulutada niivõrd palju aega, nagu hageja esindajad

on seda teinud.

Asja esimesel korral Riigikohtus menetlemisel esitasid hageja esindajad vastuse kostja

kassatsioonkaebusele ja Riigikohtu antud täiendava tähtaja jooksul täiendava seisukoha. Hageja

esindajate ajakulu asja esimesel korral Riigikohtus menetlemisel oli vajalik ja põhjendatud

kokku 14 tunni 30 minuti ulatuses. Hagejal olid ringkonnakohtus ja Riigikohtus samad

esindajad. Hageja esitatud apellatsioonkaebuses ja kassatsioonkaebuse vastuses esitatud väited

on olemuslikult sarnased. Hagejate esindajad ei pidanud kassatsioonkaebusele vastamiseks

seega täiesti uut õigusliku positsiooni välja töötama, vaid said osaliselt tugineda ka varem

tehtule.

Asja teisel korral ringkonnakohtus menetlemisel osalesid hageja esindajad istungil, mis kestis

28 minutit, esitasid taotluse käekirjaekspertiisi läbiviimiseks ja hageja kokkuvõtlikud

seisukohad. Hageja esindajate ajakulu asja teisel korral ringkonnakohtus menetlemisel oli

vajalik ja põhjendatud kokku 7 tunni ulatuses. Hagejat esindasid samad esindajad, kes esindasid

hagejat ringkonnakohtus esimesel korral ja ka Riigikohtus. Hageja esindajad olid vaidlusega

seega

põhjalikult

kursis.

Hageja

esindajate

ajakulu

ringkonnakohtu

istungiks

ettevalmistamisele on seega põhjendamatult suur. Hageja käekirjaekspertiisi taotlus on lühike.

Samas lisas hageja sellele ka võrdlusmaterjali, mille hankimine ja kohtule esitamine võis olla

aeganõudev. Sellele toimingule 7 tundi 30 minutit kulutamine on siiski ebamõistlikult palju,

arvestades, et esindajal piisas dokumentide hankimiseks lihtsalt päringute tegemisest.

Arvestades eeltoodut oli hageja esindajakulu ringkonna- ja Riigikohtu menetluses tehtud

toimingute osas kokku vajalik ja põhjendatud 35 tunni 30 minuti (14 + 14,5 + 7) tunni ulatuses

kokku 6213 eurot 92 senti (35,5 × 175,04).

Hageja esindajakulud on seega põhjendatud ja vajalikud kokku 11 491 euro 70 sendi ulatuses

[(3362,5 + 6213,92) × 1,2]. Hageja esindajakulud tuleb TsMS § 174 lg 10 järgi hüvitada koos

käibemaksuga. Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb hageja esindajakulu 11 491 eurot

70 senti kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud on

seega kokku 14 203 eurot 70 senti (2050 + 662 + 11 491,70).

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Maakohtu 26. augusti 2022. a määruse

tühistada osas, milles kohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata menetluskulu

12 934 eurot 30 senti (sh käibemaks) ja teha uue määruse, millega mõista kostjalt hageja kasuks

välja täiendav menetluskulu 12 934 eurot 30 senti. Hageja ei vaidlusta maakohtu poolt välja

mõistmata 5 eurot ja 10 senti.

Hageja leiab, et maakohus ei ole menetluskulude kindlaksmääramisel oma järeldusi piisavalt

põhjendanud ja põhjendused on vastuolulised. Maakohus on jätnud arvestamata asjaolu, et

hageja argumentatsioon ja menetluslikud otsused on viinud kohtupraktika ja õiguskirjanduse

seniste valitsevate seisukohtade muutmiseni. Tegemist oli keskmisest keerukama tsiviilasjaga,

kuid kohus on jätnud nimetatud asjaolu arvestamata.

Maakohus on mõistnud esindajakuludest välja üksnes alla poole. Hageja esindajakulud on

kõigis kohtuastmetes kokku olnud 24 426 eurot. Jääb arusaamatuks, millises ulatuses oleks

kohus pidanud esindajakulusid põhjendatuks ja vajalikuks siis, kui tegu ei oleks olnud

keskmisest keerukama asjaga. Maakohus ei ole analüüsinud hageja esindajakulusid

üksikasjalikult ja toimingupõhiselt. Samuti ei ole maakohus piisavalt põhjendanud, kuidas ta

on jõudnud vastavate summadeni, seejuures on jäetud kuluaruannetes sisalduvatele

toimingutele viitamata.

Maakohtu menetlus kestis ebatavaliselt kaua (2,5 aastat). Nimetatud aja lõikes esindajakulu

põhjendatuks pidamine üksnes 33 tunni ulatuses on hageja arvates ebamõistlik, seejuures oli

tegelik esindajate ajakulu maakohtus 55,44 tundi. Ka ei selgu maakohtu määrusest täpselt,

millises ulatuses on maakohus mingit konkreetset hageja esindajate tehtud toimingut pidanud

põhjendatuks ja vajalikuks ning millises ulatuses mitte. Hagejal oli vaja teha olulisi pingutusi

tunnistajate leidmiseks, taotleda ekspertiisi läbiviimist jms. Selliselt kulus arusaadavalt ka

esindajate toimingutele kokku rohkem aega.

Maakohus on ka ringkonnakohtus ja Riigikohtus kantud esindajakulusid kokku pidanud

põhjendatuks üksnes alla poole (35,5 tundi). Tegelik ajakulu on 83,9 tundi. Maakohus luges

esindajate põhjendatud ajakuluks ringkonnakohtu esimesel menetlemisel üksnes 14 tundi.

Maakohus ei ole selgitanud, milliseid kuluridasid ta loeb põhjendatuks. Kuna esimese astme

kohtulahend oli loogiliselt ja hästi argumenteeritud ning kooskõlas varasema õiguspraktika ja -

kirjandusega,

tuli

arusaadavalt

kulutada

õiguskirjanduse

analüüsimisele

ning

apellatsioonkaebuse seisukohtade väljatöötamisele rohkem aega kui tavapäraselt. Jääb

arusaamtuks, millises ulatuses maakohus pidas istungiks ettevalmistamist põhjendatuks ja

vajalikuks, teiseks tuleb arusaadavalt eristada menetlusdokumendi kirjalikku koostamist ja

istungiks ettevalmistamist.

Maakohus luges põhjendatud ja vajalikuks esindajate ajakuluks Riigikohtu menetluses 14,5

tundi tegeliku 23,2 tunni asemel. Maakohus ei ole selgitanud, millises osas ta ei pea hageja

toiminguid põhjendatuks. Riigikohtule tuli otsast peale koostada teistsuguse rõhuasetuse ja

ümbertöötatud argumentidega menetlusdokumendid. Arvestamata on jäänud ka asjaolu, et

hageja töö tagajärjel leidis aset praktikas oluline muudatus, mille tegemiseks pidas Riigikohus

vajalikuks kokku kutsuda tsiviilkolleegiumi kogu koosseisu. Ringkonnakohtu lahend erines nii

sisult kui ka rõhuasetuselt maakohtu lahendist oluliselt ja lõppastmes jõudis Riigikohus siiski

ringkonnakohtust erinevale seisukohale.

Maakohus luges põhjendatuks teises ringkonnakohtu menetluses hageja esindajate ajakulu

üksnes 7 tunni ulatuses. Hageja esindajate ajakulu teises ringkonnakohtu menetluses oli kokku

20,9 tundi. Hageja hinnangul saab lugeda istungiks ettevalmistumisele ja lõplike seisukohtade

esitamisele kulunud aega põhjendatuks ja vajalikuks suuremas ulatuses, kui seda tegi

maakohus.

Hageja leiab, et kohtu järeldused ei ole kooskõlas kohtu põhjendustega (mh asja keerukuse

osas) ning kohus on jätnud põhjendamatult hageja esindajakulud olulises ulatuses arvestamata.

Selliselt on maakohtu lahend vastavas ulatuses põhjendamata ja vastuoluline ning

esindajakulusid tuleb arvestada tegelikult terves ulatuses.

6. Kostja palub määruskaebusele esitatud vastuses jätta määruskaebuse rahuldamata.

Maakohus on oma seisukohti põhjendanud, osaliselt arvestanud nii hageja kui ka kostja

argumente ning jätnud ka osa kummagi poole argumentidest arvestamata. Maakohtu seisukoha

kujunemine on jälgitav. Kostja jääb maakohtus esitatud seisukohtade juurde ja leiab jätkuvalt,

et hageja menetluskulusid olnuks põhjust vähendada suuremaski ulatuses kui maakohus seda

tegi.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu

määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks

või muutmiseks. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ning hageja

määruskaebuse rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1, § 659).

Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ega pea TsMS § 659 ja § 654 lg-st 6

juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata.

Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal

maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

8. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus

sekkub üksnes juhul, kui on ületatud diskretsioonipiire (Riigikohtu 18. mai 2010. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja

ja keerukuse hindamise osas (Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-

14, p 11). Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab

vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava

kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike

menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra

korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks

vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja

asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle

sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust (Riigikohtu 14. aprilli 2021. a

määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 19).

Ringkonnakohtu hinnangul hindas maakohus hageja lepinguliste esindajate kulude

põhjendatust ja vajalikkust kooskõlas TsMS § 175 lg-s 1 sätestatuga. Maakohus ei ole

diskretsioonipiire ületanud.

9. Maakohus on menetluskulude kindlaksmääramisel hinnanud hageja esindamiseks vajalikku

ajakulu ning arvestanud sealjuures tervikuna tsiviilasja olemust, keerukust ja mahtu.

Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus ei ole arvestanud, et tegemist oli keskmisest

keerukama ja mahukama vaidlusega. Maakohus leidis õigesti, et hageja esitatud

menetluskulude nimekirjas esitatud kõikide kulude ulatuses ei saa osutatud teenust pidada

mõistlikuks ja vajalikuks. Maakohus on ajakulu vähendamisel selgitanud, millele tuginedes ei

saa lugeda kõiki hageja taotletud menetluskulusid põhjendatuks.

10. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga ka selles, et maakohtu määrus on vastuoluline.

Maakohtu määrus on igati arusaadav ja jälgitav ning ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu

määruses vastuolusid.

11. Menetluskulude kindlaksmääramisel ei pea kohus analüüsima minutilise täpsusega iga

üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi, vaid pigem tuleb asja hinnata

tervikuna. Seda on maakohus ka teinud. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul piisavalt

põhjalikult analüüsinud hageja lepinguliste esindajate toiminguid ning maakohtu seisukoht

nende toimingute põhjendatuse ja vajalikkuse kohta on jälgitav ning seostatud tsiviilasja

olemuse, keerukuse ja mahuga.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesolevas vaidluses saab pidada põhjendatuks

hageja õigusabikulu 68,5 tunni (33 tundi maakohtus ning ringkonna- ja Riigikohtus kokku 35,5

tundi) ulatuses, kokku seega 11 491 eurot 70 senti. Tähendust ei ole sellel, et see on alla poole

hageja taotletud menetluskuludest, kuna menetluskulude kindlaksmääramisel lähtutakse

põhjendatuse ja vajalikkuse kriteeriumist.

12. Maakohus on hageja esindajakulu maakohtu menetluses põhjalikult analüüsinud ja leidnud,

et mitte kogu kulunud aeg ei olnud vajalik ega põhjendatud. Maakohus on kuupäevaselt välja

toonud, milliseid konsultatsioone ja miks ta ei pea põhjendatuks. Näiteks on maakohus mõne

menetluskulu kohta (nt asjatundjatega peetud konsultatsioonide tulemused, kirjavahetused)

märkinud, et kohtule ei ole vastavaid menetlusdokumente esitatud. Lisaks on maakohus

selgitanud, millest lähtuvalt ta ei ole pidanud esindajate ajakulu kohtuistungite

ettevalmistamiseks tervikuna põhjendatuks. Ringkonnakohus nõustub muuhulgas maakohtu

seisukohaga, et menetlusosaline võib võtta kasvõi iga uue menetlustoimingu tegemiseks uue

esindaja, aga esindaja vahetamine peab olema vältimatult vajalik ja põhjendatud. Käesolevas

asjas on hagejal olnud erinevad esindajad ning menetluskulude nimekirjas esitatud toimingute

ajakulust saab järeldada, et esindajate vahetamine on põhjustanud täiendavat ajakulu. Sellist

ajakulu ei saa pidada põhjendatuks, kui see ei ole tingitud erakorralisest asjaolust või esindaja

ilmselgest ebapädevusest. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja menetluskulud on

maakohtu menetluses vajalikud ja põhjendatud 33 tunni ulatuses, kokku 3362 eurot 50 senti.

13. Ringkonnakohtu ja Riigikohtu menetluskulude kindlaksmääramise puhul on maakohus

samuti põhjendanud hageja menetluskulude suurust ja vajalikkust ning selle tulemusena

jõudnud põhjendatult seisukohale, et põhjendatud ja vajalikuks saab pidada menetluses tehtud

toimingute ajakulu kokku 35 tundi ja 30 minutit (14 tundi ringkonnakohtus ja 14,5 tundi

Riigikohtus ning 7 tundi teistkordsel läbivaatamisel ringkonnakohtus) kokku 6213 eurot 92

senti.

Maakohus on õigesti märkinud, et hagejal oli ringkonnakohtus esimesel läbivaatamisel jälle

kaks uut esindajat ja maakohus ongi sellest lähtuvalt vähendanud esindajate ajakulu, kuna uue

esindaja ajakulu tsiviilasja materjalidega tutvumisele ei saa pidada põhjendatuks. Hageja ei ole

määruskaebuses toonud välja ühtegi argumenti ega põhjust, mis lükkaks maakohtu vastava

seisukoha ümber. Samuti on maakohus põhjendatult vähendanud ringkonnakohtus istungi

ettevalmistamiseks kulunud aega ja selgitanud, millest tulenevalt ta on vähendanud hageja

esindajate ajakulu Riigikohtu menetluses ja ringkonnakohtu teistkordses menetluses.

14. Kokkuvõttes on maakohtu määrus põhjendatud ja seaduslik ja seda ei ole vaja muuta.

15. Määruskaebusega

seotud

menetluskulud

jäävad

menetlusosaliste

endi

kanda

(TsMS § 178 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)