3-22-617/10 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe (eesistuja), Monika Laatsit, Villem

Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

25.10.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-617

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute

sooritamiseks loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja MK

Puudutatud isik – C, volitatud esindaja vandeadvokaat

Jaak Siim

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 17.03.2022 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

C määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde määruskaebuse lisad 1–6.

2. Rahuldada C määruskaebus Tallinna Halduskohtu 17.03.2022 määruse peale asjas

nr 3-22-617 osaliselt.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 17.03.2022 määruse resolutsiooni punkt 2 osas,

milles anti Maksu- ja Tolliametile luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks käsutamise

keelumärke seadmist C-le kuuluvale sõiduautole BMW 520D (registreerimisnumber

XXXXXX).

4. Mõista Maksu- ja Tolliametilt C kasuks välja menetluskulud 141 eurot. Muus osas

jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

5. Avaldatavas määruses asendada puudutatud isiku ja Q nimi, äriühingu W OÜ nimi,

hüpoteegi esemeks oleva kinnisasja andmed ja keelumärke esemeks oleva sõiduki

andmed tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3; § 265

lg 5).

3-22-617

2(9)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 14.03.2022 Tallinna Halduskohtule maksukorralduse

seaduse (MKS) § 1361 lg 1 ning § 130 lg 1 p 1 ja lg 2 alusel taotluse loa saamiseks kohtuliku

hüpoteegi seadmiseks C-le kuuluvale kinnisasjale aadressiga XXX (registriosa number

XXXXXXXX) summas 81 000 eurot ja käsutamise keelumärke seadmiseks C-le kuuluvale

sõiduautole BMW 520D (registreerimisnumbriga XXXXXX).

MTA menetluses on W OÜ (registrikood XXXXXXX) maksuvõla sissenõudmine. W OÜ

maksuvõlg on seisuga 09.03.2022 kokku 91 445,41 eurot, millele lisandub arvestuslik intress

147,74 eurot. W OÜ maksuvõlad on tekkinud ajavahemikul juuni 2018 – oktoober 2019

deklareeritud, kuid tasumata maksukohustustest kokku 61 559,26 eurot, intressinõuetest

29 786,15 eurot ja tähtaegselt tasumata maksukohustustelt arvutatud intressist, mis on

14.03.2022 seisuga kokku 147,74 eurot.

W OÜ registreeriti äriregistris 10.01.2017. Äriühingu asutaja ja ainuosanik oli 10.01.2017–

03.12.2019 C. W OÜ juhatuse liikmed olid 10.01.2017–08.05.2019 C ja 23.04.2018–

03.12.2019 ka Q, kes on C lähikondne, tema lapse isa. W OÜ osakud võõrandati 03.12.2019

OÜ-le F (registrikood XXXXXXXX) ja juhatuse liikmeks sai Z, kes on maksuhaldurile tuntud

kui variisik ehk nn firmamatja. C juhatuse liikmeks oleku ajal, s.o maksustamisperioodil

10.08.2018–10.05.2019 on W OÜ-l tasumata maksukohustusi 54 098,45 eurot, millele lisandub

intress 10.03.2022 seisuga 26 569,25 eurot. Maksumenetluse võimalik tulemus on

vastutusotsuse koostamine MKS § 40 alusel ja C solidaarne vastutus W OÜ maksukohustuste

54 098,45 euro ja intressi 26 569,25 euro täitmise eest.

Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et C vastutab W OÜ MKS §-s 8 nimetatud kohustuste

rikkumise eest. Maksuhaldur alustas 14.09.2018 korraldusega nr 12.2-3/045535-1 W OÜ

maksustamisperioodi jaanuar – august 2018 maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise

õigsuse kontrolli. Kontrollimenetluses tuvastati, et W OÜ on teinud palgaväljamakseid

mitteresidentidest füüsilistele isikutele ja nendelt on jäetud arvestamata, deklareerimata ja

tasumata tööjõumaksud kokku 17 038,90 eurot. Ajavahemikul märtsist augustini 2018 on

tehtud W OÜ pangakontolt ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid kokku 205 429,90 eurot,

kuid need on jäetud deklareerimata ja neilt arvestamata erijuhtude tulumaks kokku 51 357,48

eurot. W OÜ esitas pärast kontrollimenetluses rikkumiste tuvastamist 03.04.2019 ja 14.05.2019

tagasiulatuvalt maksustamisperioodi märts – august 2018 maksudeklaratsioone, millega

ettevõtte maksukohustused suurenesid kokku 68 396,38 eurot. Täiendavalt deklareeritud

maksukohustusi W OÜ ära ei tasunud ning tänaseni on parandusdeklaratsioonide alusel

tasumata maksukohustused 34 508,54 eurot. Äriühingu pangakonto väljavõttest nähtub, et

ajavahemikul

01.09.2018–02.10.2019

on

C-le

väljastatud

pangakaardiga

nr

XXXXXXXXXXXXXXXX pangaautomaadist välja võetud sularaha kokku 262 475 eurot ja

tehtud C-le ülekandeid 3565 eurot, mille selgituseks on märgitud „ülekanne“ või „kokkulepe“.

Ajavahemikul 10.01.2019–08.10.2019 on W OÜ pangakontolt välja võetud sularaha ka Q-le

väljastatud pangakaardiga nr XXXXXXXXXXXXXXXX kokku 58 940 eurot. Olles äriühingu

W OÜ omanik ja juhatuse liige, omas C mõju W OÜ majandustegevusele ning raamatupidamise

korraldamisele ning oli vastutav äriühingu MKS-st ning maksuseadustest tulenevate rahaliste

ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest. Vahetult pärast 17.04.2019

kontrolliakti nr 12.2-3/045535-14 saamist astus C W OÜ juhatuse liikme kohalt tagasi ning

03.12.2019 võõrandas äriühingu osakud variisikule Z-le kuuluvale OÜ-le F.

Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava vastutusotsuse

sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. C on W OÜ juhatuse liikmena

rikkunud tahtlikult MKS §-s 8 sätestatud kohustusi. C suhtumist avalik-õiguslike kohustuste

täitmisse iseloomustab see, et ta astus pärast kontrollimenetluses rikkumise tuvastamist

3-22-617

3(9)

juhatuse liikme kohalt tagasi ja võõrandas äriühingu variisikule. See tegevus oli maksuhalduri

hinnangul kantud soovist vabaneda võimalikust vastutusest. Seetõttu võib C sarnaselt suhtuda

ka vastutusotsusega määratavasse kohustusse ning selle täitmise vältimiseks võõrandada oma

vara. C iga-aastastest sissetulekustest tulevikus määratava maksukohustuse täitmiseks ei piisa.

Maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud, maksuvõlg ei ole kustutatud ning säilinud on

äriühingu õigusvõime (MKS § 96 lg 6). Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole

möödunud (MKS § 98 lg 1). Maksukohustuste aegumistähtaeg algab 10.08.2018, kuna vanim

tasumata maksukohustus on maksustamisperioodil juuli 2018 deklareeritud tulumaks, mille

tasumistähtaeg möödus 10.08.2018. Vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse käigus

nõuab maksuhaldur C-lt sisse maksukohustusi, mis on tekkinud maksustamisperioodil

07.2018–04.2019. C-le rakendub viieaastane maksusumma määramise tähtaeg, sest ta on

rikkunud oma juhatuse liikme kohustusi tahtlikult.

W OÜ varast ei jätku maksuvõla tasumiseks. Arestimiste tulemusena on maksunõuete katteks

laekunud 3353,19 eurot. Kohtutäitur on tasunud 3970,75 eurot. Liiklusregistri andmetel kuulub

W OÜ-le kolm sõidukit, millele on kantud kohtutäituri poolt käsutamise keelumärked, kuid

kohtutäiturile ei ole sõidukite asukoht teada ning enam kui kahe aasta jooksul ei ole kohtutäituril

õnnestunud W OÜ maksunõudeid sisse nõuda. Maksuhaldurile teadaolevalt puuduvad

ettevõttel kinnistud ja muu register- või vallasvara, millele sissenõue pöörata. W OÜ ei ole

tegutsev äriühing.

Võttes arvesse C varalist seisu ja vastutusotsusega potentsiaalselt määratavat maksuvõlga

80 667,25 eurot ja kohtutäituri tasu 7098 eurot, on otstarbekas taotleda luba seada kohtulik

hüpoteek C-le kuuluvale kinnistule aadressil XXX summas 81 000 eurot ja lisaks käsutamise

keelumärge C-le kuuluvale sõidukile BMW 520D. 25.08.2021 oli eeltoodud kinnistu kohta

avaldatud internetiportaalis Okidoki müügikuulutus hinnaga 81 000 eurot. Isikule kuuluva

sõiduki väärtus on internetiportaali Auto24.ee andmetel 14 200–18 800 eurot. Maksuhaldur

lõpetab C vastu suunatud täitetoimingud, kui isik on esitanud tagatise suuruses 87 765,25 eurot,

valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Kui C soovib tagatissumma kanda

deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtus 80 667,25 eurot.

2. Tallinna Halduskohus rahuldas 17.03.2022 määrusega MTA taotluse (resolutsiooni p 1)

ja andis loa taotleda Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmist C-le

kuuluvale kinnisasjale aadressiga XXX summas 81 000 eurot ning käsutamise keelumärke

seadmist C-le kuuluvale sõiduautole BMW 520D (registreerimisnumber XXXXXX)

(resolutsiooni p 2).

MTA taotlus vastab seaduses sätestatud nõuetele ning on piisaval määral põhistatud.

Vastutusmenetlus võib alata ka halduskohtule täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa

taotluse esitamisega. MTA on taotluses põhjendanud, et vastutusmenetluse tõenäoliseks

tulemuseks on rahalise nõude määramine puudutatud isikule (MKS § 1361 lg 1). Samuti on

taotluses jälgitav tulevikus määratava vastutuskohustuse suuruse kujunemine. Maksuhaldur on

esitanud andmed, et W OÜ-lt maksuvõla sissenõudmine ei ole olnud tulemuslik. Kuigi osaliselt

on maksuvõla sundtäitmine olnud edukas, oli viimane laekumine enam kui 3 kuud tagasi. Ehkki

W OÜ-l on liiklusregistri andmetel 3 sõidukit, on kohtutäitur juba seadnud neile käsutamise

keelumärke ja nende asukoht on teadmata. Muu register- ja vallasvara äriühingul puudub. Ka

on tõenäoline, et tekkinud maksuvõlga ei ole võimalik sisse nõuda äriühingu majandustegevuse

tulemusena tekkiva tulu arvelt, kuivõrd äriühing on käibemaksukohustuslaste registrist

28.12.20219 kustutatud ning viimane majandusaasta aruanne on esitatud 2017. a kohta.

MTA on esitanud piisavad põhjendused, mis annavad alust kahtluseks, et W OÜ maksuvõla

ning puudutatud isiku kui äriühingu endise juhatuse liikme tegevuse vahel esineb põhjuslik seos

ning ta võib vastutada solidaarselt äriühinguga tekkinud maksuvõla eest (MKS § 40 lg 1).

3-22-617

4(9)

Puudutatud isiku juhatuse liikmeks oleku ajal on W OÜ teinud palgaväljamakseid

mitteresidentidest füüsilistele isikutele, millelt on jäetud arvestamata, deklareerimata ja

tasumata tööjõumaksud. Samuti on W OÜ pangakontolt tehtud ettevõtlusega mitteseotud

väljamakseid, mis on jäetud deklareerimata ja millelt on arvestamata tulumaks. Puudutatud isik

on vahetult pärast kontrollimenetluses rikkumise tuvastamist astunud tagasi juhatuse liikme

kohalt ning hiljem võõrandanud osaluse isikule, kes äriregistri andmetel on seotud 326

äriühinguga (st tõenäoliselt on tegemist variisikuga).

Arvestades puudutatud isiku varasemat käitumist, esineb põhjendatud kahtlus, et

vastutusmenetluse tulemusel määratava vastutuskohustuse sundtäitmine võib osutuda oluliselt

raskemaks või üldse võimatuks. Esineb kahtlus, et täitetoimingute sooritamata jätmisel enne

vastutusmenetluse lõppu võib puudutatud isik asuda oma võõrandama, et vältida

vastutuskohustuse sundtäitmist oma vara arvelt. Maksuhaldur ei pea jääma ootama, millal isik

hakkab oma vara võõrandama ja muudab end maksejõuetuks, loataotluse võib esitada juba

põhjendatud kahtluse korral.

MKS § 96 lg-s 6 nimetatud alused puuduvad. Samuti ei ole maksusumma aegumistähtaeg

möödunud, kuna maksude arvestamise ja tasumise kohustus tekkis augustis 2018 (MKS § 98).

Arvestades, et puudutatud isik on oma juhatuse liikmeks oleku ajal omanud mõju W OÜ

majandustegevusele

ja

raamatupidamise

korraldamisele,

kohaldub

praegusel

juhul

maksusumma määramisele viieaastane aegumistähtaeg.

Kohtuliku hüpoteegi seadmine on põhjendatud ja proportsionaalne. Kohtuliku hüpoteegi

seadmine kinnisasjale ei takista selle kasutamist ega valdamist. Seetõttu on põhjendatud

kohtuliku hüpoteegi seadmine puudutatud isikule kuuluvale kinnisasjale summas 81 000 eurot,

mis vastab kinnisasja hinnangulisele väärtusele, ning käsutuse keelumärke seadmine

puudutatud isikule kuuluvale sõiduautole BMW 520D, mille hinnanguline väärtus on 14 200–

18 800 eurot. Maksuhaldur on märkinud taotluses ka andmed tagatise kohta. Täitekulusid (7098

eurot) ei saa pidada ülemääraseks, arvestades, et sundtäitmisel on kinnisasja müümiseks pädev

kohtutäitur. MKS §-d 130-131 ei anna maksuhaldurile õigust pöörata sissenõuet kinnisasjadele.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3. C palub 07.04.2022 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja teha uus määrus,

millega jätta MTA taotlus rahuldamata. Määruskaebuse esitaja palub jätta menetluskulud MTA

kanda.

Halduskohus on jätnud tähelepanuta Riigikohtu praktikas avaldatud seisukoha, mille kohaselt

üldjuhul ei või täitmist tagavad toimingud olla esimeseks menetlustoiminguks. Erandina on

peetud võimalikuks algatada vastutusotsuse koostamise menetlus täitmist tagavate toimingute

sooritamiseks loa saamise taotlusega kahel juhul: kui eelnevas maksumenetluses on

kontrollitud juriidilise isiku maksukohustusega seotud asjaolusid ja juhatuse liikmete vastutust

või kui kahtlus maksukohustuslase võimaliku käitumise suhtes ning maksumenetluse

algatamise vajadus tekkis tagastusnõude tuvastamise käigus (vt Riigikohtu 05.04.2017 määrus

nr 3-3-1-68-16, p 11; 18.03.2020 määrus nr 3-19-1178/14, p 9 jt). Praegusel juhul ei esinenud

kumbagi erandit ja halduskohtu määrus tuleb tühistada juba ainuüksi sel põhjusel. Maksuhaldur

toimetas küll eelnevalt maksukontrolli W OÜ suhtes, mille juhatuse liige puudutatud isik varem

oli, kuid ei kontrollinud selle käigus tema vastutusega seotud asjaolusid. Puudutatud isikut

menetlusse ei kaasatud ning temalt teavet ja dokumentide esitamist ei nõutud. Lisaks hõlmas

14.09.2018 korraldusega nr 12.2-3/045535-1 alanud maksukontroll vaid maksustamisperioode

jaanuar – august 2018, kuid MTA taotlusest nähtuvalt soovib MTA vastutusotsust teha ka

perioodide september 2018 – aprill 2019 eest, mille puhul eelnevas maksumenetluses ei ole

3-22-617

5(9)

kontrollitud juriidilise isiku maksukohustusega seotud asjaolusid ega juhatuse liikmete

vastutust.

Puudutatud isik ei nõustu halduskohtuga, et puuduvad MKS § 96 lg-s 6 nimetatud alused, mille

esinemine välistab vastutusotsuse tegemise, ja et maksusumma aegumistähtaeg ei ole

möödunud.

Kohtupraktikast

tulenevalt

ei

ole

juhatuse

liikme

mõju

äriühingu

majandustegevusele ja raamatupidamise korraldamisele äriühingu seadusliku esindaja tahtlust

iseloomustavaks ja kinnitavaks asjaoluks. Tahtlus on seotud eeskätt subjektiivsete tunnustega –

isiku teadlikkus enda käitumise õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimine. MKS § 40 lg-s

1 nimetatud tahtluse puhul peab seega juriidilise isiku seaduslik esindaja mõistma, et ta rikub

sama seaduse §-s 8 nimetatud kohustusi (Riigikohtu 12.06.2013 otsus nr 3-3-1-17-13, p 14) ja

tahtlus eeldab ka seadusliku esindaja soovi oma kohustusi rikkuda (Riigikohtu 19.11.2014 otsus

nr 3-3-1-43-14, p 16). W OÜ suhtes tehtud maksukontrolli käigus ei tuvastanud maksuhaldur

puudutatud isiku tegevuses mistahes tahtlusele viitavaid asjaolusid. Puudutatud isikult ei võetud

seletusi ei suulises ega kirjalikus vormis. Küll aga andis seletusi korduvalt osaühingu teine

juhatuse liige Q, kes selgitas, et puudutatud isik osaühingu majandustegevuses ei osalenud ja

töötasu ei saanud (vt 18.02.2019 maksukohustuslase suuliste seletuste protokolli p-d 7 ja 17).

Puudutatud isik ise saatis 29.04.2019 maksuhaldurile teate, milles avaldas, et ta ei ole kokku

puutunud W OÜ tegevusega alates 2017. a lõpust ja äriühing tegutseb alates 2018. a-st täielikult

Q juhtimisel. Seega ei tegelenud puudutatud isik W OÜ juhtimise ning raamatupidamis- ja

maksuarvestuse korraldamisega ajavahemikul 10.08.2018−10.05.2019 ja W OÜ minetused

maksukohustuste arvestamisel, deklareerimisel ja täitmisel olid tingitud Q tegevusest ja

tegevusetusest.

Puudutatud isik möönab, et äriühingu juhatuse liikme kohustuste täitmata jätmine ehk nn

passiivseks juhatuse liikmeks olek ei vabasta isikut seadusliku esindajana vastutusest MKS §

40 lg 1 alusel, kuid sellisel juhul saab juhatuse liikme süü vormi puhul rääkida mitte tahtlusest,

vaid raskest hooletusest. Seetõttu tuleb puudutatud isikule võimaliku vastutusotsuse tegemisel

lähtuda MKS § 98 lg 1 esimeses lauses sätestatud kolmeaastasest aegumistähtajast ja sel juhul

on MTA juba minetanud võimaluse teha puudutatud isikule vastutusotsus maksustamisperioodi

juuli 2018 – märts 2019 osas. Lisaks ei ole võimalik talle teha vastutusotsust

maksustamisperioodi 04.2019 osas, sest puudutatud isik oli juhatuse liige kuni 08.05.2019.

Järelikult lõppes tema staatus juhatuse liikmena enne seda, kui saabus maksudeklaratsiooni

vormi TSD esitamise tähtaeg 2019. aasta aprillikuu kohta (10.05.2019). Ka 14.05.2019

parandusdeklaratsioonide esitamise ajal ei olnud puudutatud isik enam osaühingu juhatuse liige

ega saa vastutada deklareeritud andmete õigsuse ja parandusdeklaratsioonide alusel tasumisele

kuuluvate maksusummade tasumata jätmise eest. Samuti ei saa puudutatud isiku vastutuse

kontekstis tähendust omada MTA 14.03.2022 taotluse p-s 3 välja toodud asjaolu, et ka pärast

juhatuse liikme kohalt lahkumist (kuni 02.10.2019) on puudutatud isikule väljastatud

pangakaardiga nr XXXXXXXXXXXXXXXX pangaautomaadist välja võetud sularaha ning

tehtud tema isiklikule pangakontole ülekandeid kogusummas 3565 eurot. Need tehingud tegi

Q, kelle valduses oli nimetatud pangakaart ja kes tegi W OÜ nimel panga kaudu tehinguid.

Kui ringkonnakohus peaks siiski jõudma järeldusele, et halduskohtu määruse täies osas

tühistamine ei ole põhjendatud, tuleb määrus tühistada osas, millega halduskohus andis MTA-

le loa käsutamise keelumärke seadmiseks puudutatud isikule kuuluvale sõiduautole BMW

520D. Tegemist on ületagamise olukorraga. Kohus andis MTA-le loa kohtuliku hüpoteegi

seadmiseks nimetatud kinnisasjale summas 81 000 eurot. Kinnisasja tegelik väärtus on praegu

enam kui kolmandiku võrra suurem. Seda tõendab väljatrükk kinnisvaraportaalis kv.ee

avaldatud müügikuulutusest, millest nähtuvalt müüakse praegu samal tänaval sisuliselt üle tee

asuvat peaaegu sama suurt (vahe 58 m2) kinnistut 127 000 euroga. Teiseks on puudutatud isiku

kinnistust tehtud fotolt näha, et kinnistule on alustatud elamu ehitamist, valminud on

3-22-617

6(9)

vundament ja alustatud seinade ehitamisega. Kuna kõik kommunikatsioonide rajamise tööd on

lõpetatud, võib kinnistu praegune väärtus küündida isegi kuni 160 000−170 000 euroni. Seega

on võimalik seada kõnealusele kinnisasjale tunduvalt suurem hüpoteek ja puudub vajadus teha

liiklusregistrisse puudutatud isiku sõiduki kohta käsutamise keelumärge.

4. MTA palub 22.04.2022 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

MTA jääb oma 14.03.2022 taotluses esitatud seisukohtade juurde ja nõustub halduskohtu

määruse põhjendustega. Halduskohus leidis õigesti, et kõik taotluse rahuldamise tingimused

olid täidetud. Kohtupraktikas on tunnustatud, et vastutusmenetlus võib alata ka halduskohtule

täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa taotluse esitamisega ja loamenetluse olemusega

ei ole kooskõlas, kui kohus peaks hakkama maksuotsuse tegemise asjaolusid sisuliselt hindama

juba enne maksumenetluse lõppemist. MKS § 136¹ lg-s 1 nimetatud loa andmine ei eelda

tõsikindlat veendumust, et maks määratakse või selle tasumisest kõrvalehoidumine aset leiab,

piisav on ratsionaalne kahtlus, et täitmist tagavaid toiminguid kohaldamata võib maks jääda

tasumata. Määruskaebuse väited seonduvad suures osas tõendite hindamise ning maksude

määramise ja suuruse põhjendatuse küsimusega, mille osas tuleb kujundada seisukoht

vastutusmenetluse, mitte loamenetluse raames.

Tegemist ei ole ületagamisega. Määruskaebuse esitaja ei ole kahtluse alla seadnud halduskohtu

seisukohta, et keelumärke seadmine puudutatud isikule kuuluvale mootorsõidukile ei kahjusta

omaniku huve ülemäära.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

5. Puudutatud isik esitas määruskaebusega järgmised tõendid: 28.03.2022 kinnistusraamatu

väljavõte XXX kinnistu kohta; 06.04.2022 liiklusregistri väljavõte sõiduki BMW 520D kohta;

MTA 18.02.2019 maksukohustuslase suuliste seletuste protokoll; puudutatud isiku 29.04.2019

avaldus MTA-le; 28.03.2022 väljatrükk kinnisvaraportaali kv.ee müügikuulutusest YYY

kinnistu kohta; 29.03.2022 foto XXX kinnistust (dtl 196–212). Ringkonnakohus võtab need

tõendid HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg-te 2 ja 3 alusel asja materjalide juurde. Need on haldusasja

lahendamisel asjassepuutuvad ja esitatud tähtaegselt.

II

6. MKS § 1361 lg 1 kohaldamise tingimused on järgmised: maksuhaldur peab kontrollima

maksude tasumise õigsust, kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse

määramine ning kontrollimise käigus on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et

kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või

võimatuks (Riigikohtu 05.04.2017 määrus nr 3-3-1-68-16, p 11). Täitmist tagavate toimingute

sooritamiseks loa andmise otsustamisel tuleb kohtul kontrollida, kas maksuhalduri esile toodud

faktilistel asjaoludel on vastutusotsuse tegemine võimalik ja tõenäoline ning ei esine

vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Vastutusotsuse tegemine on välistatud, kui

maksusumma määramine on aegunud, maksuvõlg on kustunud või juhatuse liikme tahtluse või

raske hooletuse tuvastamise on ebatõenäoline (Riigikohtu 12.02.2020 määrus nr 3-19-1672, p

18). Halduskohus leidis õigesti, et praegusel juhul on eeldused loa andmiseks täidetud.

7. Vastutusotsuse koostamise menetlus võib alata ka täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

loa saamise taotluse esitamisega (Riigikohtu 14.05.2013 määrus nr 3-3-1-7-13, p 12;

18.03.2020 määrus nr 3-19-1178, p 9). Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isikuga, et

praegusel juhul ei saanud maksuhaldur taotluse esitamisega halduskohtule vastutusmenetlust

3-22-617

7(9)

alustada. Riigikohus on selgitanud, et erandina on peetud võimalikuks algatada vastutusotsuse

koostamise menetlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamise taotlusega kahel

juhul: kui eelnevas maksumenetluses on kontrollitud juriidilise isiku maksukohustusega seotud

asjaolusid ja juhatuse liikmete vastutust või kui kahtlus maksukohustuslase võimaliku

käitumise suhtes ning maksumenetluse algatamise vajadus tekkis tagastusnõude tuvastamise

käigus. Samas on Riigikohus rõhutanud, et eelneva menetluse nõue ei ole omaette eesmärk,

vaid oluline on see, et maksuhaldur oleks asjaolud piisava kindlusega välja selgitanud ja

suudaks tekkinud kahtlust tõendada. Olukorras, kus kavandatav vastutusotsus seonduks

äriühingu deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksukohustustega, on aktsepteeritud, et

maksuhalduri piisavalt põhjendatud kahtlus võib olla tekkinud ka äriühingu maksuvõla

sissenõudmise menetluse tulemusel (vt Riigikohtu 18.03.2020 määrus nr 3-19-1178, p-d 9–14;

Tallinna Ringkonnakohtu 11.10.2021 määrus nr 3-21-556, p 6). Kohtule loataotluse

esitamisega vastutusmenetluse alustamise eelduseks ei ole ka see, et juhatuse liikmelt oleks

varasema menetluse käigus seletusi võetud. Juhatuse liige kuulatakse ära ning tema täpne roll

maksukohustuse

tekkimises

ja

maksuvõla

tasumata

jätmises

selgitatakse

välja

vastutusmenetluse raames (Riigikohtu 02.06.2017 määrus nr 3-3-1-17-17, p 12).

8. MKS § 1361 alusel loa andmine otsustatakse piiratud informatsiooni põhjal enne

maksukontrolli lõppemist (ehk enne vastutusotsuse koostamist). Seega ei pea loa andmist

otsustav kohus võtma lõplikku seisukohta vastutusotsuse sisuliste eelduste täitmise ja

vastutusotsuse õiguspärasuse osas. Täitmist tagavateks toiminguteks loa andmise menetluses

kontrollitakse eelkõige vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude puudumist või esinemist,

mitte ei tuvastata vastutuskohustuse tõendatust (Riigikohtu 02.06.2017 määrus nr 3-3-1-17-17,

p 11; 09.06.2014 määrus nr 3-3-1-24-14, p 11.3; 05.05.2014 määrus nr 3-3-1-4-14, p 9.3).

Seetõttu ei pidanud halduskohus ega pea ka ringkonnakohus hindama seda, kas puudutatud

isiku tegevus oma kohustuste täitmisel oli tahtlik või põhjustatud raskest hooletusest. See, kas

ja

millises

süü

vormis

puudutatud

isik

maksuvõla

tasumise

eest

solidaarselt

maksukohustuslasega vastutab, selgitatakse lõplikult välja vastutusmenetluses, mitte täitmist

tagavate toimingute sooritamise taotluses (Riigikohtu 02.06.2017 määrus nr 3-3-1-17-17, p 12;

12.02.2020 määrus nr 3-19-1672, p 21). Seetõttu jätab ringkonnakohus tähelepanuta

puudutatud isiku väited selle kohta, et ta ei saa vastutada juhatuse liikme kohustuste tahtliku

rikkumise eest ning et ta 2018. a-l enam W OÜ tegevusega kokku ei puutunud.

9. Kuna puudutatud isik oli W OÜ juhatuse liige ajal, mil maksuvõlg tekkis, oli tal kohustus

tagada äriühingu maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja

täielik täitmine (MKS § 8 lg 1). Halduskohus leidis õigesti, et praegusel juhul põhjendas

maksuhaldur piisavalt kahtlust, et puudutatud isik võib vastutada solidaarselt äriühinguga

tekkinud maksuvõla eest (MKS § 40). Puudutatud isiku juhatuse liikmeks oleku ajal,

maksustamisperioodil märts – august 2018, on W OÜ teinud palgaväljamakseid

mitteresidentidest füüsilistele isikutele, millelt on jäetud arvestamata, deklareerimata ja

tasumata tööjõumaksud. Samuti on samal perioodil W OÜ pangakontolt tehtud ettevõtlusega

mitteseotud väljamakseid, mis on jäetud deklareerimata ja millelt on arvestamata tulumaks.

Kuigi W OÜ on esitanud nimetatud maksustamisperioodi kohta parandusdeklaratsioonid, ei ole

äriühing siiski täiendavalt deklareeritud maksukohustusi tasunud ning praeguseni on tasumata

parandusdeklaratsioonide alusel maksukohustused 34 508,54 eurot. Ka hiljem (s.t pärast 2018.

a augustit) on puudutatud isikule väljastatud pangakaardiga pangaautomaadist välja võetud

suures ulatuses sularaha ja tehtud ülekandeid, mille selgituseks on märgitud „ülekanne“ või

„kokkulepe“. Kohe pärast kontrollimenetluses rikkumise tuvastamist astus puudutatud isik

tagasi juhatuse liikme kohalt ning hiljem võõrandas W OÜ osaluse isikule, kes äriregistri

andmetel on seotud üle 300 äriühinguga ja on seega tõenäoliselt variisik. Seega ei ole

puudutatud isiku suhtes vastutusotsuse tegemine välistatud. Eeldusel, et puudutatud isiku süü

vormiks on tahtlus, nagu MTA on taotluses märkinud, ei ole temalt maksuvõla sissenõudmine

3-22-617

8(9)

aegunud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et puuduvad ka muud MKS § 96 lg-s 6

sätestatud vastutusotsuse tegemist välistavad asjaolud. W OÜ-l on maksuvõlg, mida ei ole

kustutatud. Kuna maksuhaldur on asunud äriühingu maksuvõlga sisse nõudma (vt MTA

taotluse p 7), on samuti täidetud MKS § 96 lg-s 5 ettenähtud vastutusotsuse tegemise eeldus.

Kokkuvõttes sai halduskohus põhjendatult järeldada, et maksukontrolli tõenäoliseks

tulemuseks on puudutatud isikule rahalise nõude või kohustuse määramine (MKS § 1361 lg 1).

10. Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isikuga, et ta ei saa vastutada 14.05.2019 esitatud

parandusdeklaratsioonide alusel tasumata maksukohustuste eest. Maksukohustus tekib reeglina

vahetult seaduse alusel ning maksuvõlg on tekkinud hetkest, mil maksukohustuslane oleks

pidanud deklareerima ja täitma seadusest tuleneva maksukohustuse (Riigikohtu 21.04.2011

otsus

nr

3-3-1-48-10,

p

16).

14.05.2019

parandusdeklaratsioonid

puudutasid

maksustamisperioodil märts – august 2018 ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt tasutavat

tulumaksu ja seega oli vastav maksukohustus tekkinud puudutatud isiku juhatuse liikmeks

oleku ajal. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa praeguses menetlusstaadiumis välistada ka

puudutatud isiku vastutust 2019. a aprilli maksukohustuste tasumata jätmise osas. Kuigi

puudutatud isik oli W OÜ juhatuse liige kuni 08.05.2019, mil ei olnud veel saabunud 2019. a

aprilli maksude tasumise ja deklareerimise tähtaeg, oli puudutatud isik endiselt edasi äriühingu

ainuosanik (dtl 145–146). Seega ei saa välistada puudutatud isiku vastutust nt MKS § 40 lg 11

alusel.

11. MTA taotluse rahuldamine eeldab põhjendatud kahtlust, et pärast maksuseadusest tuleneva

rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse

tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks (MKS § 1361 lg 2 p 1). Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu hinnanguga, et maksuhaldur on ka seda kahtlust piisavalt põhjendanud.

Puudutatud isiku juhatuse liikmeks oleku ajal on W OÜ jätnud tähtaegselt maksud

deklareerimata ja on esitanud parandusdeklaratsioonid alles pärast kontrollimenetlust; samuti

on jäetud maksukohustused täitmata, kuid samal ajal on pangaautomaadist puudutatud isikule

väljastatud pangakaardiga välja võetud suures ulatuses sularaha. Puudutatud isik on

võõrandanud äriühingu tõenäoliselt variisikule. Nimetatud asjaolude alusel on piisav alus

arvata, et puudutatud isik võib vastutusotsusega määrata kohustuse vältimiseks oma vara

võõrandada. Põhjendatud kahtlus sundtäitmise hilisemast raskendatutest ei eelda seda, et isik

oleks juba astunud konkreetseid samme selleks, et raskendada rahalise kohustuse hilisemat

sissenõudmist. MKS § 1361 alusel täitmist tagavate toimingute sooritamise eesmärk ongi sellist

käitumist ennetada (Riigikohtu 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p 22).

12. Kui loa andmise eeldused on täidetud, tuleb kontrollida ka kohaldatava meetme

põhjendatust ja proportsionaalsust võrdluses maksukohustusega, mille täitmist soovitakse

tagada. Kohtul tuleb täitmist tagavaks toiminguks loa andmise taotluse lahendamisel arvestada

ületagamise keeluga (nt Riigikohtu 05.04.2019 määrus nr 3-17-2005, p 9). Puudutatud isik

leiab, et temale kuuluva hüpoteegiga koormatud kinnistu turuväärtus on märkimisväärselt

suurem MTA väidetust. Selle kinnituseks on ta esitanud 28.03.2022 väljavõtte

müügikuulutusest, millest nähtuvalt müüakse puudutatud isikule kuuluva kinnistuga sarnast

kinnistut hinnaga 127 000 eurot (dtl 209). Samuti on puudutatud isik esitanud foto selle kohta,

et tema kinnistul on alustatud elamu ehitamist, valminud on vundament ja alustatud seinade

ehitamisega (dtl 212). Riigikohus on selgitanud, et kinnisvara, sõiduki ja muu vara hinna

kindlaks määramisel tuleb lähtuda selle tavalisest turuväärtusest lahendi tegemise ajal ning info

puudumisel võib arestitava vara väärtuse suurusjärgu hindamisel lähtuda ka arvutivõrgu

tuntumates avalikes müügikeskkondades (nt kinnisvara või mootorsõidukite müügipakkumiste

portaalis) olevate müügipakkumiste keskmistest turuhindadest (Riigikohtu 28.01.2013 määrus

nr 3-3-1-16-12, p 20). Ringkonnakohtu hinnangul on puudutatud isik nende tõenditega piisavalt

tõendanud, et puudutatud isiku kinnistu väärtus oli juba halduskohtu määruse tegemise ajaks

3-22-617

9(9)

suurem kui MTA väidetud 81 000 eurot. MTA hinnang tugines 25.08.2021 avaldatud

müügikuulutusele ja sellest nähtuvalt ei olnud kinnistul veel elamu ehitamist alustatud (dtl 131).

Ringkonnakohus

nõustub puudutatud isikuga, et

maksuhalduri

nõuet

(tõenäoline

vastutuskohustus 80 667,25 eurot ja võimalikud täitekulud 7098 eurot) on võimalik täies

ulatuses tagada kinnisasjale suurema hüpoteegi seadmisega. Kinnistusraamatust nähtuvalt ei

ole kõnealusel kinnisasjal muid hüpoteeke peale halduskohtu 17.03.2022 määrusega seatu.

Täiendavalt sõiduautole BMW 520D käsutuse keelumärke seadmine ei ole põhjendatud.

13. Eelneva põhjal tuleb määruskaebus rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab

halduskohtu 17.03.2022 määruse resolutsiooni p 2 osas, millega anti MTA-le luba taotleda

käsutamise keelumärke seadmist C-le kuuluvale sõiduautole BMW 520D. Ringkonnakohus ei

saa siiski ise anda luba C-le kuuluvale kinnisasjale suurema hüpoteegi seadmiseks, kui MTA

on taotlenud. Seega jääb muus osas halduskohtu määruse resolutsiooni p 2 muutmata. MTA-l

on vajaduse korral võimalik taotleda halduskohtult luba C-le kuuluvale kinnisasjale aadressiga

XXX seatud hüpoteegi suurendamiseks summani, mis katab tõenäolise vastutuskohustuse

80 667,25 eurot ja võimalikud täitekulud 7098 eurot.

III

14. Puudutatud isik palub määruskaebuse rahuldamise korral mõista MTA-lt välja

menetluskulu 1410 eurot (koos käibemaksuga), millest 3 eurot on riigilõiv kinnistusraamatu

väljavõtte eest ja ülejäänu esindajakulu.

HKMS § 108 lg 2 sätestab, et kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud

proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja

põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Ringkonnakohus rahuldas määruskaebuse

sõiduautole keelumärke seadmist puudutavas osas ja hüpoteegi seadmist puudutavas osas jättis

rahuldamata. Arvestades seatud hüpoteeki (81 000 eurot) ja tagatava kohustuse suurust

(tõenäoline vastutuskohustus 80 667,25 eurot ja võimalikud täitekulud 7098 eurot), aga ka

puudutatud isikule kuuluva sõiduki võimalikku väärtust, rahuldas ringkonnakohus seega

hinnanguliselt ligikaudu 1/10 määruskaebusest. Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isiku

kantud menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud. Puudutatud isik on kinnitanud, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane. Seega tuleb MTA-lt puudutatud isiku kasuks välja mõista 141 eurot.

MTA ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seetõttu jäävad MTA võimalikud

menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

15. Puudutatud isik taotleb määruskaebuses, et avaldatavas kohtumääruses asendataks tema

nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldataks tema isikukoodi, aadressi ega muid

andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Ringkonnakohtu hinnangul on taotlus

põhjendatud ja tuleb rahuldada. Avaldatavas määruses tuleb puudutatud isiku ja temaga seotud

isiku Q nimi, samuti äriühingu nimi, hüpoteegi esemeks oleva kinnisasja andmed ja keelumärke

esemeks oleva sõiduki andmed asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)