2-22-686/17 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Margit Vutt, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

25. oktoober 2022, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-686

Tsiviilasi

Osaühing

KENTEX

FINANCE

EESTI

kaebus

kohtutäitur Oksana Kutšmei 06.01.2022 otsusele täiteasjas

nr 084/2021/8773

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 9. mai 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu KENTEX FINANCE EESTI määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja/avaldaja:

Osaühing

KENTEX

FINANCE EESTI, rk 11764025

lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Kaevando

Puudutatud isikud:

I kohtutäitur Oksana Kutšmei,

esindaja kohtutäituri abi Vladimir Kutšmei

II Flinty OÜ, rk 11202155

lepinguline

esindaja

advokaat

Grete-Kai

Teeäär

ja

vandeadvokaat Liis Könn

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 9. mai 2022. a määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Võtta tsiviilasja materjalide juurde Flinty OÜ 9. juunil 2022 koos vastusega

määruskaebusele esitatud tõendid.

3. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud osaühingu KENTEX FINANCE

EESTI kanda.

4. Määrata Flinty OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 648 eurot.

5. Mõista

osaühingult

KENTEX

FINANCE

EESTI

Flinty

OÜ

kasuks

menetluskulude katteks välja 648 eurot.

6. Mõista osaühingult KENTEX FINANCE EESTI Flinty OÜ kasuks välja viivis

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (648 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises

lauses sätestatud määras alates käesoleva määruse jõustumisest kuni selle

täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Osaühing KENTEX FINANCE EESTI (avaldaja, sissenõudja) esitas 16.01.2022 Tartu

Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada kohtutäitur Oksana Kutšmei (puudutatud isik I,

kohtutäitur) 06.01.2022. a otsus täiteasjas nr 084/2021/8773 osas, millega kohtutäitur tunnistas

tühiseks Flinty OÜ (puudutatud isik II, võlgnik) pangakonto arestimise 25.11.2021. a

arestimisakti alusel ja selgitas võlgnikule õigust nõuda avaldajalt temale kohtutäituri poolt

ülekantud summa tagastamist alusetu rikastumise sätete alusel, ning kohustada kohtutäiturit

Flinty OÜ 02.12.2021. a kaebust selles osas uuesti läbi vaatama.

Avalduse kohaselt esitas avaldaja 18.11.2021 kohtutäitur Oksana Kutšmeile avalduse

täitemenetluse algatamiseks võlgniku vastu jõustunud kohtulahendist tsiviilasjas nr 2-19-3061

tuleneva nõude (menetluskulude hüvitamise nõue 11 300,50 eurot ja viivis) sundtäitmiseks.

Kohtutäitur alustas võlgniku suhtes täitemenetlust 24.11.2021 ning esitas avaldused käsutamise

keelumärgete seadmiseks võlgniku kinnisasjadele. Samal päeval arestis kohtutäitur võlgniku

pangakonto avaldaja nõude ja täitekulude sundtäitmiseks vajalikus ulatuses (12 086,61 eurot)

ning rahuldas laekunud raha arvel avaldaja nõude täies ulatuses 02.12.2021.

Võlgnik esitas 02.12.2021 kohtutäituri tegevuse peale kaebuse, taotledes täitemenetluse

lõpetamist, kuna võlgnik olevat täitnud täitedokumendiks olevast kohtulahendist tuleneva

nõude 08.03.2021 tehtud tasaarvestusega, samuti taotles ta täiteasjas kohaldatud arestide

tühistamist ning kohtutäituri arvelduskontole kantud 12 086,61 euro tagastamist võlgniku

pangakontole. Tartu Maakohtu 03.12.2021. a määrusega tsiviilasjas nr 2-21-2595 peatati

täitemenetlus täiteasjas nr 084/2021/8773 kuni kohtulahendi jõustumiseni.

Kohtutäitur rahuldas 06.01.2022. a otsusega võlgniku kaebuse osaliselt, tunnistas tühiseks

võlgniku pangakonto arestimise 25.11.2021. a arestimisakti alusel 12 086,61 euro ulatuses.

Muus osas jättis kohtutäitur võlgniku kaebuse rahuldamata, sh jäi rahuldamata võlgniku taotlus

täitemenetluse lõpetamiseks. Kohtutäitur selgitas, et võlgnikul on õigus nõuda avaldajalt

kohtutäituri poolt avaldajale ülekantud 11 492,61 euro tagastamist alusetu rikastumise sätete

alusel.

Avaldaja leidis, et kohtutäitur ületas võlgniku vara arestimise tühiseks tunnistamisel enda

pädevust, täitemenetluse seadustik (TMS) talle sellist õigust ei anna. Võlgniku pangakonto

arestimine ei olnud tühine.

Täitemenetlus kuulub praegustel asjaoludel lõpetamisele. Kohtupraktika kohaselt ei takista

täitemenetluse lõpetamist see, et täitemenetlus on peatatud. Samuti ei saa täitemenetluse

lõpetamist takistada see, et täitemenetluse osaline on esitanud kaebuse kohtutäituri otsuse või

tegevuse peale mingis muus küsimuses (vt Tallinna Ringkonnakohtu 11.09.2020. a määrus

nr 2-20-3196, p 14).

2. Kohtutäitur Oksana Kutšmei palus jätta kaebuse rahuldamata.

Kohtutäitur palus lugeda kohtutäituri 06.02.2022. a otsuses esitatud seisukohad esitatuks ka

käesolevas asjas esitatud kaebuse osas.

Kohtutäituri hinnangul on ebaõige avaldaja seisukoht, mille kohaselt ei anna TMS

kohtutäiturile õigust tunnistada võlgniku vara arestimine tühiseks. Kohtutäituril puudus

06.01.2022. a otsuse tegemise ajal võimalus tühistada vara arestimise akt, sest konto oli aresti

alt vabastatud. TMS § 55 kohaldamise tagajärjeks on arestimise tühisuse tuvastamine ehk

arestimise tühiseks tunnistamine. Kohtutäitur leiab, et antud juhul ei olnud võlgniku konto

arestimine enne vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist põhjendatud. Flinty OÜ-l oli piisavalt

muud vara sissenõudja nõude täitmiseks.

Kohtutäitur ei nõustunud avaldaja seisukohaga, et täitemenetlus kuulub lõpetamisele.

Täitemenetlus on peatatud Tartu Maakohtu 03.12.2021. a määruse alusel tsiviilasjas

nr 2-21-2595. Täitemenetluse peatamise eesmärgiks võib mh olla võlgniku soov esitada

sissenõudja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. TMS § 221 lg 3 kohaselt võib

hagi esitada täitemenetluse lõpuni. Sellises olukorras täitemenetluse lõpetamine võib olla hagi

tagamise eesmärgiga vastuolus.

3. Võlgnik palus jätta kaebus rahuldamata.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Tartu Maakohus jättis 9. mai 2022. a määrusega avaldaja kaebuse rahuldamata ning

menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus määras võlgniku menetluskulude rahaliseks

suuruseks 720 eurot ja mõistis avaldajalt võlgniku menetluskulude katteks välja 720 eurot koos

viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates määruse jõustumisest kuni selle

täitmiseni.

Maakohus leidis, et kohtutäituril on õigus tuvastada arestimise tühisus. TMS § 55 järgi on

arestimine tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate

menetlusnormide olulise rikkumise korral ning sama paragrahvi teine punkt loetleb selliseks

mh olukorra, kus võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet. Kuivõrd pangakonto arestiti

24.11.2021 ja arestimisakti sai puudutatud isik II kätte alles 29.11.2021, siis on arestimine

TMS § 55 p 2 järgi tühine. Kohtutäitur ei ole otsuse tegemisel TMS §-le 55 tuginedes enda

pädevust ületanud. Arestimisakti tühisus on seadusest tulenev tagajärg.

Erandina võimaldab TMS § 64 lg 2 täituril arestida vara enne täitmisteate saatmist, kui

täitmisteate kättetoimetamisest tulenev viivitus võib oluliselt ohustada sundtäitmist.

Kohtupraktikas on selgitatud, et TMS § 64 lg 2 kohaldamine on erand ning üldjuhul ei tee täitur

enne vabatahtliku tasumise tähtaja möödumist muid toiminguid peale täitmisteate saatmise

(vt Riigikohtu 13. oktoobri 2009 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-09, p 10). TMS § 64 lg 2

kohaldamise eeldusena peavad esinema kaks asjaolu – täitmisteate kättetoimetamisega tekkiv

ajaline viivitus ja oluline oht sundtäitmise eesmärgi saavutamisele. Käesoleval juhul need

eeldused täidetud ei olnud. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu viivituse tekkimist

täitmisteate kättetoimetamisega ega ka olulist ohtu sundtäitmise eesmärgi saavutamisele, sest

võlgnikule kuuluvad mitmed kinnisasjad, mille väärtus ületab märkimisväärselt täitmisele

antud nõuet.

Võlgniku konto eelarestimist ei õigusta sissenõudja soov ega asjaolu, et sissenõudja nõude

täitmine võlgniku kinnisvara arvel võib potentsiaalselt olla aeganõudvam kui selle täitmine

võlgniku pangakontol olevate rahaliste vahendite arvel. Veelgi enam, TMS § 64 lg 2

kohaldamine on kohtutäituri diskretsiooniotsus ning kohtutäitur on ise nentinud, et selliseid

eelarestimist õigustavaid asjaolusid ei esinenud (kohtutäituri 06.01.2022 otsuse p 15, tl 15).

Seega ei saa arestimine kehtida ka seetõttu, et eelarestimisel on oluliselt rikutud menetlusnorme.

Maakohus märkis, et kohtutäituri selgitusi ei saa tühistada. Kohtutäituril on TMS § 8 lg-st 1

tulenevalt selgitamiskohustus. Kohtutäituri viidatud nõudeõiguse realiseerimine toimub

hagimenetluses.

Maakohus leidis, et ei saa kohtutäituri otsust menetluse lõpetamata jätmise osas tühistada, kuna

avaldaja ei ole vaidlustanud kohtutäituri otsust osas, millega täitemenetlus jäeti lõpetamata.

TMS § 218 lg 1 kohaselt ei saa kohtule kaevata täituri toimingute peale, mida pole eelnevalt

täiturile esitatud kaebuses vaidlustatud. Lisaks ei ole täidetud täitemenetluse lõpetamise

eeldused. TMS § 48 lg 1 p 3 alusel lõpetab kohtutäitur täitemenetluse nõude rahuldamiseks

vajaliku raha maksmisel kohtutäiturile. Käesoleval juhul laekus nõudesumma kohtutäituri

ametialasele kontole tühise aresti tagajärjel, võlgnik ei ole laekumist ka heaks kiitnud ning

kohtutäitur on tagastanud tema käes olnud summa. Seetõttu ei saa pidada raha laekunuks

täitemenetluse kaudu täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras ega lugeda nõuet täidetuks

ka muul viisil, mistõttu ei ole täidetud TMS § 48 lg 1 p 3 alused täitemenetluse lõpetamiseks.

Maakohus nõustus võlgniku seisukohaga, et täitemenetlust ei saa lõpetada, kui see on peatatud.

Täitemenetluse peatamise eesmärgiks võib olla võlgniku soov esitada sissenõudja vastu hagi

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. TMS § 221 lg 3 alusel võib hagi esitada

täitemenetluse lõpuni. Sellises olukorras täitemenetluse lõpetamine võib olla hagi tagamise

eesmärgiga vastuolus. Kohtumenetluses vaieldakse selle üle, kas avaldajal üldse on nõue

võlgniku vastu või on see lõppenud tasaarvestuse teel täitemenetluse väliselt. Sellises olukorras

ei saa täitemenetlust lõpetada TMS § 48 lg 1 p-de 2 või 3 alusel.

Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kuna TsMS § 175 lg 31

kohaselt kohtutäiturile menetluskulusid ei hüvitata, siis kohtutäituril hüvitatavad menetluskulud

puuduvad. Maakohus leidis, et võlgniku menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud 720 euro

ulatuses ning mõistis need avaldajalt välja koos viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.

MÄÄRUSKAEBUSE PÕHJENDUSED

6. Avaldaja esitas 25.05.2022 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada

maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega tühistada kohtutäituri 06.01.2022 a otsus

täiteasjas nr 084/2021/8773 osas, millega tunnistati tühiseks Flinty OÜ pangakonto arestimine

25.11.2021 arestimisakti alusel, ning jätta maakohtus kantud menetluskulud kohtutäituri kanda

ning mõista kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja avaldaja poolt maakohtu menetluses kantud

menetluskulud. Samuti palub avaldaja jätta kohtutäituri kanda kõik määruskaebuse

menetlemisel tekkivad kulud.

Määruskaebuse kohaselt on maakohus rikkunud määruse põhjendamise kohustust, kuna ei ole

viidanud ühelegi normile, mis annaks kohtutäiturile õiguse tuvastada arestimise tühisus.

Maakohus on asunud ekslikult seisukohale, et võlgniku pangakonto arestimine 24.11.2021 oli

tühine TMS § 55 p 2 alusel, kuna võlgnik sai arestimisakti kätte alles 29.11.2021. TMS § 55 p 2

kohaldamise aluseks saab olla üksnes see, et võlgnikule ei toimetatud kätte täitmisteadet, mitte

aga see, et talle ei toimetatud kätte arestimisakti. Põhjendamata on maakohtu seisukoht, et

täidetud ei olnud TMS § 64 lg-s 2 sätestatud eeldused võlgniku vara arestimiseks enne temale

täitmisteate kättetoimetamist. Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et täiteasjas

sundtäitmiseks esitatud avaldaja nõue võlgniku vastu ei ole täitmisega lõppenud.

Kuna avaldaja hinnangul tuleb tema kaebus kohtutäituri otsuse tühistamiseks rahuldada, tuleb

sellest tulenevalt jätta kõik käesoleva asja menetluskulud kohtutäituri kanda. Avaldaja

hinnangul ei ole võlgniku lepinguliste esindajate tunnitasu määr 180 eurot (ilma käibemaksuta)

põhjendatud.

7. Võlgnik palus jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata ning

menetluskulud avaldaja kanda.

Maakohus leidis õigesti, et võlgniku pangakonto arestimine 24.11.2021 oli tühine, sest

täitmisteade toimetati puudutatud isikule kätte alles pärast arestimist. Puudub põhjus arvata, et

võlgnikule kuuluvate kinnistute, mis hõlmavad 18 hektarit metsamaad, väärtus on väiksem kui

ca 11 500 eurot. Kinnisasju koormavad kohtulikud hüpoteegid Oliver Kruuda kasuks ei mõjuta

kinnisasjade väärtust. Kohtulikud hüpoteegid seati tsiviilasjast nr 2-19-3061 tulenevate nõuete

tagamiseks (lisad 1-4). Oliver Kruuda väidab, et ta on loovutanud tsiviilasjast nr 2-19-3061

tulenevad nõuded avaldajale (lisa 5), millest järelduvalt ei saa Oliver Kruuda kasuks seatud

kohtulikud hüpoteegid tagada enam mitte ühtegi nõuet ja tsiviilasjast nr 2-19-3061 tulenev nõue

on ka täidetud tasaarvestuse teel.

Võlgnik leiab, et täitemenetlust ei saa lõpetada, kuna täitemenetluse lõpetamise eeldused ei ole

täidetud ning peatatud täitemenetlust ei saa lõpetada.

Võlgniku hinnangul ei eksinud maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel. Advokaaditasu

tunnitasu määr 180 eurot on kohtupraktikas tavapärane ja aktsepteeritav.

8. Kohtutäitur Oksana Kutšmei leidis, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud,

mistõttu tuleb määruskaebus jätta rahuldamata. Kohtutäitur avaldas, et jääb kõigi enda poolt

maakohtule avaldatud seisukohtade juurde. Kohtutäitur palus jätta kõik käesoleva asjaga seotud

kohtukulud avaldaja kanda.

9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus

on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust selle

tühistamiseks või muutmiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel tuleb jätta määrus muutmata

ja määruskaebus rahuldamata. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad avaldaja kanda.

11. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja

tõendeid. Võlgnik esitas koos määruskaebusega 4 väljavõtet kinnistusraamatust Olpri-Petso 1,

Olpri Petso 2, Jõemetsa ja Vahimäe kinnistute kohta ning Oliver Kruuda teate nõude

loovutamise kohta. Nende tõenditega soovib võlgnik tõendada, et antud juhul puudus TMS § 64

lg-st 2 tulenev erand vara arestimiseks enne täitmisteate saatmist. Ringkonnakohus leiab, et

tegemist on asjakohaste tõenditega ja võtab nimetatud tõendid asja materjalide juurde.

12. Ringkonnakohus märgib, et määruskaebuses esitatud seisukohad kordavad maakohtule

esitatud väiteid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid

TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt.

Maakohus leidis õigesti, et kohtutäituril on õigus tuvastada arestimise tühisus. TMS § 55 järgi

on arestimine tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate

menetlusnormide olulise rikkumise korral ning sama paragrahvi teine punkt loeb selliseks mh

olukorra, kus võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet. Kuivõrd pangakonto arestiti

24.11.2021 ja täitmisteate sai võlgnik kätte alles 29.11.2021, siis on arestimine TMS § 55 p 2

järgi tühine. Kohtutäitur ei ole otsuse tegemisel TMS §-le 55 tuginedes enda pädevust ületanud.

Arestimisakti tühisus on seadusest tulenev tagajärg ja kohtutäitur konstateeris selle tagajärje

saabumist. Maakohus on oma määruse p-s 11 toonud välja arestimisakti hilinenud

kättetoimetamise. Tegelikult sai võlgnik 29.11.2021 kätte nii täitmisteate kui ka arestimisakti

ehk arestimise ajal ei olnud võlgnik kätte saanud kumbagi. Tegemist on kohtu lapsus linguae’ga

ja maakohus soovis ilmselgelt viidata täitmisteatele. Seda kinnitab maakohtu määruse p 12, mis

algab lausega „Erandina võimaldab TMS § 64 lg 2 täituril arestida vara enne täitmisteate

saatmist, kui täitmisteate kättetoimetamisest tulenev viivitus võib oluliselt ohustada

sundtäitmist“. Maakohus on piisavalt põhjendanud, miks TMS § 64 lg-st 2 tulenev erand

praegusel juhul ei kohaldunud.

13. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ja seetõttu jääb muutmata ka maakohtu

menetluskulude jaotus. Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja väitega, et maakohtu otsus on

põhjendamata ja ebaseaduslik võlgniku menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise

osas. Avaldaja heidab eelkõige ette, et võlgniku esindaja tunnitasu määr 180 eurot (ilma

käibemaksuta) on liiga kõrge. Riigikohus on selgitanud, et üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks

ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul ei ületa esindaja

tunnitasu oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

14. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 171 lg 1

alusel avaldaja kanda.

TsMS § 175 lg 31 kohaselt ei hüvitata kohtutäiturile temal tekkida võinud menetluskulusid,

seega kohtutäituril kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Võlgnik palub mõista avaldajalt välja määruskaebuse menetlusega seoses kantud

menetluskulud 1008 eurot (ilma käibemaksuta). Menetluskulu on tekkinud kohtumääruse ja

määruskaebusega tutvumisest, kliendi teavitamisest ning määruskaebusele seisukoha

koostamisest. Nimetatud toimingutele kulus võlgniku esindajatel aega kokku 5 tundi

36 minutit, esindajate tunnitasu on 180 eurot.

Ringkonnakohus leiab, et võlgniku lepinguliste esindajate tunnitasu 180 eurot ei ületa oluliselt

keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud

dokumentidega tutvumisele ja kliendile tutvustamisele kulunud ajakulu 36 minutit ja

määruskaebusele koostatud vastusele kulunud ajakulu 3 tundi selle sisu ja mahtu ning asja

keerukust arvestades. Seega on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud võlgniku

menetluskulud 648 eurot.

TsMS § 177 lg 4 ja võlgniku taotluse alusel mõistab ringkonnakohus avaldajalt võlgniku kasuks

välja viivise menetluskulult VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva

määruse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/