1-10-2475/30 · Tartu Ringkonnakohus

1-10-2475

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 10. detsember 2010, Tartu Kriminaalasja number 1-10-2475 (09260103902) Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Ago Kutsar Kohtuistungi sekretär Margit Mägi Kriminaalasi Jaanus Uiga süüdistuses KarS § 141 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu 8. septembri 2010 otsus Apellatsiooni esitaja Lõuna Ringkonnaprokuratuur Prokurör Margus Gross Süüdistatav Jaanus Uiga, isikukood 36212142771, elukoht: XXX, XXXX, töökoht AS L T Varem kriminaalkorras karistatud 2 korda Kaitsja advokaat Heiki Kuningas Kohtuistungi aeg ja koht 29. november 2010, Tartus RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 4, 338 p 4 ja 340 lg 4 p 4: 1. Tühistada Tartu Maakohtu 8. septembri 2010 otsus osaliselt, see on Jaanus Uigale mõistetud 1 aasta ja 6 kuulise vangistuse asendamises üldkasuliku tööga 1090 tundi; 2. Jaanus Uigale KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõuete täitmise kohustuse panemine.

- 2 - 3. Mõistetud vangistusaja algust arvata Jaanus Uiga vanglasse saabumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates 10. detsembrist 2010.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 11. detsembrist 2010.

Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 11. detsembrist 2010.

Esimese astme kohtu otsuse sisu

Tartu Maakohtu 08.09.2010 otsusega mõisteti Jaanus Uiga süüdi KarS § 141 lg 1 järgi ja karistati 1 aasta ja 6 kuu vangistusega. KarS § 69 lg 1 alusel asendati J. Uigale mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 1090 tundi. KarS § 69 lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati J. Uiga üldkasuliku töö tegemise tähtaja jooksul järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Maakohus arutas J. Uigale KarS § 141 lg 1 järgi esitatud süüdistust selles, et tema 29.08.2009 õhtul kella 23 paiku XXX eluhoone esimesel korrusel asuva toa voodis astus M.M. tahte vastaselt M.M. suguühendusse, kasutades ära asjaolu, et M.M. magas, s.o seisundit, milles viimane polnud võimeline vastupanu osutama.

Seega pani J. Uiga toime KarS § 141 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o inimese tahte vastaselt temaga suguühendusse astumise kasutades ära tema seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama.

Maakohtus J. Uiga ennast temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud.

Maakohus, hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leidis, et J. Uigale esitatud süüdistus on tõendatud. J. Uiga käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud ning on põhjendatud ta temale esitatud süüdistuses süüdi tunnistada. Süüdistatav J. Uiga enda süüd eitavad ütlused on veenvalt ja usaldusväärselt ümber lükatud kriminaalasjas kogutud teiste tõenditega kogumis – kannatanu M.M. ütlustega, tunnistaja V.M. ütlustega, tunnistaja A.P. ütlustega, patsiendikaardiga, 30.08.2009 arstliku läbivaatuse aktiga, 05.11.2009 ekspertiisiaktis nr GE-1177-09/3914 kajastatud eksperdiarvamusega, sündmuskoha vaatlusprotokolliga. Eeltoodud tõenditest nähtuvad asjaolud on omavahel kooskõlas ja kinnitavad veenvalt süüdistuse põhjendatust.

- 3 - Karistuse mõistmisel arvestas maakohus isiku vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti süüteo toimepanemise asjaolusid ning menetlusaluse isiku varasemat käitumist ja tema suhtumist toimepandud õigusrikkumistesse.

KarS § 141 lg 1 sätestatu kohaselt on vägistamise eest karistuseks üks kuni viis aastat vangistust.

Maakohus leidis, et lähtudes J. Uiga süü ulatusest, vähemalt kaudse tahtlusega toime pandud teise astme kuriteo asjaoludest ja sellest, et vägistamise tulemusena kannatanu psüühiline seisund muutus kergesti haavatavaks, ta ei julge üksinda maakoduski viibida ja hakkas abi saamiseks XXXX juures käima, puuduvad J. Uiga karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud.

Kuna varasemalt on J. Uigat kriminaalkorras karistatud 2 korda ning karistatus on karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 5 alusel kehtiv, pidas maakohus õiguskorra kaitsmise huvides, sealhulgas teiste inimeste tervise ja elu kaitseks ja selleks, et mõjutada J. Uigat edasiselt hoiduma kuritegude toimepanemisest, põhjendatuks karistada teda vangistusega prokuröri taotletud määras - üle sanktsiooni miinimummäära, kuid alla keskmist määra, 1 aasta ja 6 kuu vangistusega.

Kuna varasemalt ei ole J. Uiga suhtes üldkasulikku tööd kohaldatud ja vangistuse reaalne kohaldamine peaks olema ja jääma kõige viimaseks kohaldamisele kuuluvaks meetmeks ning arvestades asjaolu, et J. Uiga andis kohtulikul uurimisel nõusoleku enda suhtes üldkasuliku töö kohaldamiseks, pidas maakohus põhjendatuks asendada vangistust 1090 tunni üldkasuliku tööga.

Maakohus leidis, et kuna varasema süüdimõistva kohtuotsusega kohaldatud 3-aastane käitumiskontroll ja kriminaalhooldus (Tartu Maakohtu 27.05.2002 otsus) ei andnud pikemas perspektiivis positiivset tulemust, sest sellele järgnevalt on J. Uiga jätkanud kuritegude toimepanemist (karistatud Tartu Maakohtu 18.05.2005 otsusega), ei ole põhjendatud ainult käitumiskontrolli kohaldamine. Juhul kui J. Uiga üldkasuliku töö tegemise ajal ei täida nõuetekohaselt kontrollnõudeid või kui ta jätab üldkasuliku töö tegemata, ei täida üldkasuliku töö tegemise ajakavasid, s.t kui ta hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, siis KarS § 69 lg 6 alusel kuulub tegemata üldkasuliku töö osa ümberarvestamisele vangistuseks ning J. Uigal tuleb vangistuses oma karistus lõpuni ära kanda.

Apellatsioonis esitatud taotluste sisu

Lõuna Ringkonnaprokuratuur esitas apellatsiooni, milles taotleb maakohtu otsus tühistamist osaliselt, s.o J. Uigale KarS § 141 lg 1 järgi mõistetud vangistuse üldkasuliku tööga asendamise osas ning mõista talle KarS § 141 lg 1 järgi karistuseks 1 aasta ja 6 kuud reaalset vangistust.

Apellatsiooni põhjenduste järgi on maakohus mõistnud J. Uigale süü suuruse ja isikut iseloomustavate andmetega kooskõlas oleva karistuse, kuid on karistust üldkasuliku tööga asendades ebaproportsionaalselt kahandanud karistuse kaalukust.

KarS § 56 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü, kusjuures arvestada tuleb ka võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

- 4 -

Prokurör ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kuna varasemalt ei ole J. Uiga suhtes üldkasulikku tööd kohaldatud ja vangistuse reaalne kohaldamine peaks olema ja jääma kõige viimaseks kohaldamisele kuuluvaks meetmeks, on põhjendatud asendada 1 aasta 6 kuud vangistust 1090 tunni üldkasuliku tööga.

Kuigi vangistust tuleks tõepoolest mõista üksnes viimase abinõuna, ei tähenda see iseenesest, et enne vangistuse kohaldamist tuleb erinevates süüdimõistvates kohtulahendites kohalda progresseeruvalt kõiki seaduses ettenähtud võimalusi karistusest vabastamiseks või karistuse asendamiseks. Selline tõlgendus soosiks retsidiivsust ning tekitaks järjepidevalt õiguskorda rikkuvates isikutes karistamatuse tunnet, mis omakorda kujutab endast reaalset ohtu teiste isikute seadusega kaitstud õigustele. Maakohus on otsuses nentinud, et varasema süüdimõistva kohtuotsusega kohaldatud 3-aastane käitumiskontroll ja kriminaalhooldus ei andnud pikemas perspektiivis positiivset tulemust.

Prokurör on seisukohal, et kuna J. Uigat ei ole karistusest tingimisi vabastatud mitte ühel vaid kahel korral ja seda nii pikaajalise vangistuse, kui rahalise karistuse kandmiselt, on korduv karistusest vabastamine tekitanud J. Uigas arusaama, et eriliigilised õiguserikkumised ei too kaasa reaalseid tagajärgi. Järelikult ei ole J. Uigat võimalik mõjutada karistusest vabastamise või karistuse asendamisega.

Karistuse mõistmisel ei saa pidada vähetähtsaks ka süüdlase enese suhtumist toimepandud õiguserikkumisse. J. Uiga ei ole väljendanud oma teo suhtes vähimatki reaalset kahetsust ega pidanud vajalikuks kannatanu ees vabandada. Tema selgituste järgi oli ta valmis vabandama üksnes kannatanu abikaasa ees ja sedagi peamiselt põhjusel, et vältida kannatanu abikaasaga tööalases alluvussuhtes oleva sugulase huve kahjustavaid tagajärgi. J. Uiga hindas toimepandut selgesõnaliselt normaalseks ja tavapäraseks. Sellise kinnistunud maailmapildi foonil tuleb uute samaliigiliste kuritegude toimepanemise ohtu J. Uiga poolt hinnata äärmiselt kõrgeks.

Õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt tuleb karistuse mõistmisel tähelepanu omistada ka kaitstava õigushüve olemusele. Inimese seksuaalse enesemääramise õigus on kaalukas osa põhiõigustest vabale eneseteostusele, vabadusele ja isikupuutumatusele. Sellise vääramatu õiguse rikkumisega seotud süütegude eest karistuse mõistmisel tuleb erilist tähelepanu pöörata karistuse preventiivsele toimele ning mõistetava karistuse efektiivsusele hoidmaks ära sarnaste tegude toimepanemist süüdimõistetu või teiste isikute poolt. Prokurör on veendunud, et antud juhul ei ole üldkasuliku töö tegemise kohustus küllaldaseks abinõuks mõjutamaks J. Uigat hoiduma edaspidi seksuaalse sunni kasutamisest.

Prokurör leidis, et eeltoodust tulenevalt on maakohus J. Uigale mõistetud karistuse asendamisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, mistõttu tuleb maakohtu otsus tühistada vangistuse üldkasuliku tööga asendamise osas ning karistada J. Uigat KarS § 141 lg 1 järgi reaalse vangistusega 1 aasta ja 6 kuud.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonis esitatud põhjendused väärivad tähelepanu.

- 5 - KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

J. Uiga on kuriteo toimepanemisega rikkunud naisisiku seksuaalse enesemääramise õigust. Tegemist on õigusega, mis rikub naise väga isiklikku ja privaatset õigust ja toob kaasa muuhulgas ka kannatanule psüühilisi üleelamisi. Nii oli see ka M.M. puhul, kes üleelatu tõttu kartis olla üksi ja oli sunnitud hingelise tasakaalu taastamiseks pöörduma XXXX poole. Kirjeldatu viitab J. Uiga süü olulisusele.

KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt on karistust kergendavaks asjaoluks puhtsüdamlik kahetsus. Ringkonnakohtus süüdistatav küll avaldas kahetsust toimunu pärast, samas ei nähtu, et ta seda varem, näiteks maakohtu istungil, teinud oleks, mistõttu ei saa kahetsust käsitleda puhtsüdamlikuna.

Seega puuduvad J. Uiga karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud.

J. Uigat on varem kahel korral karistatud kuritegude toimepanemise eest ja mõlemal korral on ta karistusest vabastatud. Neil asjaoludel leiab ringkonnakohus, et vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei ole süüdistatava suhtes piisav, et mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Ringkonnakohus nõustub apellatsiooni põhjendustega, et selline karistustest vabastamine ja vangistuse asendamine teise karistusega soodustab pigem karistamatuse tunnet, kui mõjutab kuritegude toimepanemisest hoiduma.

Neil asjaoludel ei vasta vangistuse asendamine üldkasuliku tööga kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule ja maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada ning mõista J. Uigale reaalne vangistus nii, nagu oli taotletud apellatsioonis.

Mati Kartau

Tiit Lõhmus

Ago Kutsar