3-22-877/22 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. oktoober 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-877

Haldusasi

Xi

kaebus

Politsei-

ja

Piirivalveameti

13.04.2022

ettekirjutuses nr 1052254589 kohaldatud sissesõidukeelu

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

Anastassia Donets

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 13.04.2022 ettekirjutuses nr 1052254589

kohaldatud sissesõidukeelu tühistamiseks rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 24.11.2022 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-22-877

2(7)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X, kes on Tadžikistani kodanik, saabus 06.02.2022 Eesti Vabariiki töötamise eesmärgil

Vene Föderatsioonist Narva piiripunkti kaudu. Kaebajale oli väljastatud lühiajalise töötamise

registreerimisluba nr 1056757504 ning D-liiki viisa EST100347336 kehtivusega 06.02.2022–

06.02.2023.

2. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tunnistas 11.03.2022 kehtetuks kaebaja lühiajalise

töötamise registreeringu ning 18.03.2022 kaebaja Eesti D-liiki viisa. PPA koostas Xile

13.04.2022 ettekirjutuse nr 1052254589 Eestist lahkumiseks, millega kehtestati sissesõidukeeld

Schengeni viisaruumi 2 aastaks. Otsuse põhjendused olid järgmised.

1) Xi lühiajalise töötamise registreerimisluba tunnistati kehtetuks, kuna OÜ Franest andmetel

isik ettevõttesse tööle ei jõudnud. 18.03.2022 tunnistati viisaregistris kehtetuks Xi D-viisa

EST100347336. Isik on viibinud alates 18.03.2022 Eestis ja Schengenis ilma seadusliku aluseta

kokku 27 päeva. PPA viis Xiga 13.04.2022 läbi küsitluse, mille käigus isik tunnistas, et viibis

Eestis ilma seadusliku aluseta. Isikule selgitati, et ta oleks pidanud pärast lühiajalise töötamise

registreerimisloa ja viisa kehtetuks tunnistamist Eestist ja Schengenist lahkuma.

2) PPA määras väjasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg 11 alusel Xile

lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtajaks 7 päeva. Isik oli nõus vabatahtlikult Eestist

ja Schengeni territooriumilt lahkuma.

3) VSS § 74 lg 1 kohaselt kohaldatakse lahkumisettekirjutuses välismaalase suhtes

sissesõidukeeldu kolmeks aastaks. PPA ei tuvastanud humaanseid kaalutlusi, millega oleks

võimalik isikule sissesõidukeeldu mitte kohaldada. Isikul puuduvad nii perekondlikud,

sotsiaalsed kui ka majanduslikud sidemed Eestiga.

4) VSS § 74 lg 3 kohaselt võib kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks, kui

sissesõidukeelu kohaldamise tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades

ebaproportsionaalne. isik on täitnud kaasaaitamiskohustust ning aidanud PPA-l juhtumi

asjaolusid välja selgitada. Isik saabus Eesti Vabariiki töötamise eesmärgil, kuid teda peteti ning

ta jäi ilma palgast ja töökohast. Isikul puudus eesmärk rikkuda Eesti Vabariigi seadust ja viibida

ebaseaduslikult Eestis. Politsei teavitas isikut viisa kehtetuks tunnistamisest, kuid isik ei

pöördunud PPA poole õigel ajal. Seega on kolmeaastane sissesõidukeeld ebaproportsionaalne,

kohaldada tuleb sissesõidukeeldu 2 aastaks. Isikule anti võimalus vastuväidete esitamiseks, kuid

isikul ei olnud vastuväiteid.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3. X esitas 19.04.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti

13.04.2022 ettekirjutuses nr 1052254589 kohaldatud sissesõidukeelu tühistamiseks (täiendav

seisukoht 03.10.2022). Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Kaebaja sai 11.03.2022 teada, et temale väljastatud lühiajalise töötamise registreerimisluba

on tunnistatud kehtetuks ning et edaspidi tunnistatakse tema D-viisa kehtetuks. TimeTR OÜ

esitas PPA-le 21.03.2022 päringu seoses kaebaja viisa kehtivuse küsimusega eesmärgiga võtta

kaebaja tööle. Ettevõte võttis 12.04.2022 PPA-ga telefoni teel uuesti ühendust. TimeTR OÜ

teatas kaebajale, et tema viisa on tunnistatud kehtetuks. Kaebaja ilmus teavitusest järgmisel

päeval 13.04.2022 PPA esindusse ning talle koostati samal päeval lahkumisettekirjutus koos

sissesõidukeeluga 2 aastaks. Kuna TimeTR OÜ ootas oma 21.03.2022 esitatud päringule PPA

vastust 22 päeva, oli kaebaja sunnitud ootama ja lootma, et PPA annab talle võimaluse asuda

3-22-877

3(7)

TimeTR OÜ-sse tööle. Kaebaja ei teadnud enne Eestisse tulekut, et probleemide tekkimisel

abistab välismaalasi PPA.

2) Formaalselt puudus kaebajal seaduslik alus Eestis viibimiseks ja ettekirjutuses on õigesti

leitud, et kaebaja ületas oma viibimisaega Eesti Vabariigis 27 päeva. Vastustajal tulnuks arvesse

võtta kõiki tähtsust omavaid asjaolusid. Kaebaja ei ole tahtlikult rikkunud Eesti Vabariigi

seadusi. Ta tuli Eestisse töötamise eesmärgil, sest Eesti töötasud on oluliselt suuremad kui

kaebaja kodumaal, kus asuvad tema ülalpidamist vajavad lapsed. Kaebaja tööandja osutus

petiseks ning töötasu ja töökoha kaotamisega sattus kaebaja segadusse. Ta asus siiski koheselt

uut tööandjat otsima. Kaebajal ei olnud piisavalt rahalisi vahendeid endale lennupileti

ostmiseks. Kaebaja oli sunnitud pärast ettekirjutuse saamist piletite soetamiseks raha laenama,

kuivõrd PPA ei teavitanud teda võimalusest saada PPA-lt abi tagasisõidupileti soetamiseks.

3) VSS § 7 lg 1 ei ole täielikult kaebaja suhtes kohaldatav. Sätet tuleks kohaldada juhtudel,

kui välismaalasel on kavatsus viibida Eestis viibimisaluseta, rikkudes tahtlikult Eesti Vabariigi

seadusi, kuid kaebajal puudus tahtlus ning ta lootis, et uue tööandja leidmisega võimaldab PPA

kaebajal taotleda uue D-viisa ja jätkata Eestis töötamist. Kaebaja Eestis viibimise eesmärgiks

oli raha teenimine oma laste ülalpidamiseks. Kaebaja ei hakanud end politsei eest varjama ega

ebaseaduslikult töötama. Ta ei ole seega Eesti Vabariigi jaoks ebasoovitav välismaalane VSS §

6 mõttes.

4) Kaheks aastaks kohaldatud sissesõidukeeld on liiga karm ja ebaproportsionaalne

kaasaaitamiskohustuse täitnud isikule, kes ei ole õigusemõistmisest kõrvale hoidnud. Kaebaja

ei rikkunud seadust tahtlikult. Kaebaja viibis Eestis esmakordselt ning sattus algusest peale

hätta. Potentsiaalse tööandja poolt saadetud kirjale ootas kaebaja vastust, lootes, et uue tööandja

ilmumisel lubab PPA kaebajal taotleda uut lühiajalise töötamise registreerimisluba ja D-viisat,

et kaebajal ei oleks vajadust lahkuda.

4. Politsei- ja Piirivalveamet palub 23.05.2022 vastuses jätta kaebus rahuldamata, leides

järgmist.

1) Vaidlustatud haldusakt on õiguspärane ning sissesõidukeelu tühistamiseks puudub alus.

Välismaalasel peab Eestis viibimiseks olema seaduslik alus, ilma seadusliku aluseta on

välismaalasel Eestis viibimine keelatud. Kaebajal puudus ettekirjutuse tegemise ajal Eestis

viibimiseks seaduslik alus. Seega oli vastustajal ettekirjutuse tegemiseks õiguslik alus ja ühtlasi

ka vastav kohustus. PPA koostas kaebajale ettekirjutuse Eestist lahkumiseks, kuivõrd tal puudus

seaduslik alus riigis viibimiseks. Ettekirjutus oli kaebajale kätte toimetatud haldusmenetluse

seaduse (HMS) § 28 lg 1 kohaselt 13.04.2022, mille kohta kaebaja andis oma allkirja

lahkumisettekirjutusele. PPA lahkumisettekirjutuse tutvustamisel selgitab muu hulgas ka

ettekirjutuse edasikaebamise korda, ning sissesõidukeelu puhul peale vabatahtliku

lahkumiskohustuse täitmist asjaolude muutmisel Siseministeeriumile sissesõidukeelu tähtaja

muutmise/tühistamise taotluse esitamise võimalusest, tulenevalt VSS §-st 75 lg 2, 3.

2) Vastustajale jääb arusaamatuks kaebaja väide, millise vastuse saamine PPA-lt võttis

ootamatult palju aega. Isikul oli võimalus pöörduda koheselt PPA poole asjaolude

väljaselgitamiseks ning täpsema info edastamiseks ehk täpsustada oma viibimisasjaolusid ning

paluda PPA-d viisat mitte kehtetuks tunnistada, kuid kaebaja seda ei teinud. ta oleks pidanud

lahkuma Eesti Vabariigi ja Schengeni viisaruumi territooriumilt tema viisa kehtetuks

tunnistamisel või pöörduma PPA poole asjaolude väljaselgitamiseks. Isik sai aru, et rikkus

ajutise viibimise tingimusi ja oli nõus vabatahtlikult lahkuma Eestist. PPA määras kaebajale

lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtajaks 7 päeva ja kaebaja oli määratud päevade

arvuga nõus. Kaebaja sai aru, et peab 7 päeva jooksul Schengeni territooriumilt lahkuma ja oli

nõus vabatahtlikult tagasi pöörduma oma kodakondsusjärgsesse riiki Tadžikistani. Seega

3-22-877

4(7)

siinkohal ei saa vastustaja nõustuda kaebaja väitega, et ta pidi pöörduma oma tuttavate poole

raha laenamiseks selleks, et soetada endale tagasipöördumispilet. Kaebajal oli õigus edastada

PPA-le vastavasisuline teave selle kohta, et kaebajal puuduvad piisavad rahalised vahendid

lennupileti soetamiseks, mille tagajärjel oleks PPA konsulteerinud kaebajat või suunanud

vastavate ametkondade poole.

3) Sissesõidukeeld on tõkend, mille eesmärk on vältida ebasoovitava välismaalase Eestisse

saabumist ja Eestis viibimist. VSS § 74 lg 1 kohaselt kohaldatakse lahkumisettekirjutuses

välismaalase suhtes sissesõidukeeldu kolmeks aastaks. Kaebaja puhul ei esinenud humaanseid

kaalutlusi, millega PPA-l oleks võimalik isikule sissesõidukeeldu mitte kohaldada. Kaebajal

puudusid nii perekondlikud, sotsiaalsed kui ka majanduslikud sidemed Eestiga. Lisaks kaebaja

ei esitanud tõendeid asjaoludest, mida saaks käsitleda humaansete kaalutlustena.

4) Kaebaja on seisukohal, et temal süüd selles, et ta viibis Eesti Vabariigis seadusliku aluseta

ei ole, ning sissesõidukeed on ebaproportsionaalselt pikk. Vastustaja hinnangul ei ole

välismaalase teadmatus ja/või eksimus kaalutlus, mis tingiks sissesõidukeelu kohaldamata

jätmise. PPA võttis need asjaolud arvesse sissesõidukeelu kehtivusaja vähendamisel. Seega

kaebaja suhtes kohaldatud sissesõidukeeld Schengeni alale kaheks aastaks on asjakohane ja

proportsionaalne.

5) Kaebajal on võimalus esitada kas PPA kaudu või otse Siseministeeriumile vabas vormis

taotluse sissesõidukeelu tühistamiseks. Vastustaja pöörab kaebaja tähelepanu sellele, et

kaebajal võimalik kaebusest loobuda ja pöörduda sissesõidukeelu tähtaja muutmise taotlusega

Siseministeeriumi poole.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kaebuses on vaidlustatud PPA 13.04.2022 lahkumisettekirjutus nr 1052254589. Nimetatud

ettekirjutusega kohustati kaebajat seitsme päeva jooksul Eesti Vabariigist lahkuma ning

kohaldati Schengeni ala sissesõidukeeldu kaheks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmise

päevast. Kaebaja taotleb otsuse tühistamist sissesõidukeelu kohaldamist puudutavas osas.

6. Käesolevas haldusasjas puudub vaidlus selle üle, et kaebaja ületas oma viibimisaega Eesti

Vabariigis 27 päeva. Kaebajal oli võimalus enne vaidlustatud otsuse tegemist nii

lahkumisettekirjutust kui ka sissesõidukeeldu puudutavas osas esitada oma seisukohad (dtl 53-

56).

7. Asjas tuleb seega lahendada küsimus, kas olukorras, kus kaebajal puudus Eestis

viibimisalus, oli õiguspärane ja proportsionaalne kohaldada tema suhtes 2-aastast

sissesõidukeeldu.

8. VSS § 2 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus.

Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Välismaalane, kellel ei ole

seaduslikku alust Eestis viibida, on kohustatud riigist lahkuma. VSS § 7 lg 1 sätestab, et

viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele tehakse ettekirjutus Eestist lahkumiseks. VSS

§ 7 lg 2 sätestab, et kui lahkumisettekirjutusega tehakse kindlaks, et välismaalane viibib Eestis

ebaseaduslikult, kohustatakse välismaalane Eestist lahkuma, määratakse lahkumiskohustuse

vabatahtliku täitmise tähtaeg, tehakse hoiatus välismaalase suhtes sunniraha rakendamise kohta

lahkumisettekirjutuse täitmata jätmise korral, tehakse hoiatus lahkumiskohustuse sundtäitmise

kohta ja vajaduse korral kohaldatakse välismaalase suhtes sissesõidukeeldu. Seega tuli PPA-l

teha kaebajale lahkumisettekirjutus tulenevalt VSS § 2 lg-st 1, § 3 lg-st 2 ja § 7 lg-st 1.

3-22-877

5(7)

9. Vastustaja

andis

kaebajale

kaalutlusõiguse

alusel

seitsmepäevase

tähtaja

lahkumiskohustuse vabatahtlikuks täitmiseks, kuna kaebaja tegi menetluses koostööd, ta ei

olnud esitanud valeandmeid või võltsitud dokumente ning ta polnud muul moel takistanud

menetluse efektiivset läbiviimist. Kaebaja nõustus 13.04.2022 toimunud ärakuulamisel Eesti

Vabariigist vabatahtlikult lahkuma seitsme päeva jooksul (dtl 55).

10. Kaebaja vaidlustab aga tema suhtes kohaldatud kaheaastast Eesti ja Schengeni

territooriumile sissesõidukeeldu, mis on kaebaja hinnangul liiga karm ja ebaproportsionaalne,

võttes arvesse, et kaebaja on täitnud kaasaaitamiskohustust juhtumi asjaolude väljaselgitamisel

ega ole õigusemõistmisest kõrvale hoidnud. Kaebaja möönab Eesti õiguskorra rikkumist

viibimisaluseta riigis viibimisega, kuid kinnitab vastava tahtluse puudumist ja selgitab, et sattus

esmakordsel Eestisse saabumisel algusest peale hätta seoses tööandjalt petta saamise ja

töötasust ilmajäämisega.

11. VSS § 6 kohaselt on sissesõidukeeld tõkend, mille eesmärk on vältida ebasoovitava

välismaalase Eestisse saabumist ja Eestis viibimist. VSS § 74 lg 1 järgi kohaldatakse

lahkumisettekirjutuses

välismaalase

suhtes

sissesõidukeeldu

kolmeks

aastaks

lahkumisettekirjutuse täitmise päevast arvates. Tulenevalt VSS § 74 lg-st 3 võib siiski kohaldada

sissesõidukeeldu lühemaks ajaks või jätta see kohaldamata, kui kolmeaastane tähtaeg on kõiki

tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne. Sätte lg 4 võimaldab jätta

sissesõidukeelu kohaldamata humaansetel kaalutlustel. Ettekirjutuse ja sissesõidukeelu otsuse

tegemise ajal kehtinud VSS § 74 lg 41 sätestas, et lahkumisettekirjutuses võib piirata

välismaalase suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtivust Eesti Vabariigi territooriumiga, kui

välismaalasel on seaduslik alus Schengeni konventsiooni liikmesriigis elamiseks või ajutiseks

viibimiseks. VSS sätetest nähtuvalt on lahkumisettekirjutuse tegemisel kohaldatavaks

sissesõidukeeluks seega 3 aastat, mida saab vähendada või millest üldse loobuda, kui esinevad

mingid sellised põhjused, mis muudavad sissesõidukeelu kohaldamise kolmeks aastaks

ebaproportsionaalseks.

12. Niisiis on sissesõidukeelu kohaldamine kaalutlusotsus, mis eeldab isiku ärakuulamist ja

asjakohaste kaalutluste esitamist (nt Riigikohtu 19.02.2019 otsus nr 3-17-1545, p-d 33–34;

01.10.2019 otsus nr 3-18-1891, p 16). Vastustaja pidi vaidlustatud ettekirjutusega

sissesõidukeelu tähtaja määramisel hindama kaebaja juhtumi asjaolusid ja langetama nende

pinnalt otsuse. Ettekirjutusega määratud sissesõidukeelu tähtaja kontrollitavuse tagamiseks tuli

kajastada kaalumisel arvesse võetud asjaolusid ettekirjutuse põhjendustes.

13. Vastustaja on sissesõidukeelu kohaldamise kestust vaidlustatud otsuses põhjendanud.

Vastustaja märkis otsuses, et sissesõidukeelu kohaldamata jätmiseks ei ole alust, sest

humaanseid kaalutlusi ei esinenud. Vastustaja tõi vaidlustatud otsuses välja, et kaebajal

puuduvad perekondlikud, sotsiaalsed ja majanduslikud sidemed Eestiga, mis väärivad kaitsmist.

Otsuses on arvestatud, et kaebaja ebaseaduslik viibimine Eestis ei olnud tahtlik rikkumine ning

kaebaja tegi vastustajaga koostööd tema viibimise asjaolude väljaselgitamisel. Kui kaebajale

selgus tema Eestis viibimise ekslikkus, nõustus ta Eestist lahkumisega talle määratud

vabatahtliku lahkumistähtaja jooksul. Eeltoodud asjaolud on otsusest nähtuvalt loetud

iseloomult kergendavaks, s.t need räägivad sissesõidukeelu lühendamise kasuks. Vastustaja

kinnitab, et võttis ettekirjutuse tegemisel ja sissesõidukeelu tähtaja määramisel kõiki neid

kaalutlusi arvesse kogumis, pidades VSS § 74 lg-s 1 määratud kolmeaastast tähtaega

ebaproportsionaalseks ja lühendades VSS § 74 lg 3 alusel tähtaega ühe aasta võrra kahele

aastale.

14. Välismaalaste seaduse (VMS) § 106 lg 1 kohaselt võib lühiajaliselt Eestis töötada

välismaalane, kellel on seaduslik alus Eestis ajutiseks viibimiseks ning kelle töötamine on enne

3-22-877

6(7)

tööle asumist registreeritud PPA-s. VMS § 104 lg 2 järgi on Eestis ajutiselt viibival

välismaalasel keelatud Eestis töötada, kui tööandja ei ole tema lühiajalist töötamist PPA-s

registreerinud. VMS § 285 lg 1 sätestab, et tööandja on kohustatud teavitama PPA-d

välismaalase tema juurde tööle asumisest, lühiajalise töötamise registreerinud välismaalasega

töösuhte aluseks oleva lepingu sõlmimata jätmisest, välismaalase tööle asumata jätmisest,

töötamiseks antud tähtajalises elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimuste muutmisest,

töösuhte aluseks oleva lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ja välismaalase töötamise

tegelikust lõpetamisest.

15. Asjaoludest nähtuvalt saabus kaebaja Eestisse 06.02.2022 Vene Föderatsioonist Narva

piiripunkti kaudu, kasutades Tadžikistani passi nr xxxxxxxxx kehtivusega 23.05.2019-

22.05.2029 ja Eesti D-viisat nr EST100347336 kehtivusega 06.02.2022-06.02.2023. Kaebajale

oli PPA-s taotletud lühiajalise töötamise registreerimisluba nr 1056757504 ettevõttesse

OSAÜHING FRANEST (reg.nr. 10884023) kehtivusega 01.02.2022-01.05.2023. PPA

tunnistas 11.03.2022 kaebaja eelmainitud LTR-i kehtetuks, kuna OÜ FRANEST andmetel

kaebaja nende juurde tööle ei asunud. Kaebajat teavitati sellest, et tema lühiajalise töötamise

registreerimisluba on kehtetuks tunnistatud ning tema viisa tunnistatakse samuti kehtetuks, kui

kaebaja ei leia endale uut tööandjat.

16. Kaebuses esitatud asjaolude kohaselt leidis kaebaja endale uueks võimalikuks tööandjaks

TimeTR OÜ. TimeTR OÜ ettevõtte juhataja pöördus 21.03.2022 vastustaja poole kaebaja viisa

kehtivuse ja kaebaja tööle registreerimise küsimusega ning jäi ootama vastustaja tagasisidet (dtl

75, p 2.2.1). 12.04.2022 pöördus TimeTR OÜ juhataja telefonitsi vastustaja poole, mille käigus

sai talle ja tema kaudu kaebajale teatavaks, et kaebaja viisa on 18.03.2022 tunnistatud kehtetuks

ning kaebajal tuleb esimesel võimalusel pöörduda vastustaja poole. Kaebaja pöördus pärast

12.04.2022 uuelt võimalikult tööandjalt viibimisaluse kohta teabe saamist vastustaja poole

13.04.2022, s.o järgmisel päeval. Vastustaja on seisukohal, et kaebajal oli võimalus pöörduda

koheselt PPA poole asjaolude väljaselgitamiseks, täpsustada oma viibimisasjaolusid ning

paluda PPA-d viisat mitte kehtetuks tunnistada, kuid kaebaja ei pöördunud PPA poole

õigeaegselt. Kaebaja selgitab, et enne Eestisse sõitmist ei teavitanud keegi teda sellest, et Eestis

töötamisega seoses tõusetunud probleemide lahendamiseks võib ta pöörduda PPA poole ning

sellisele õigusele ei viidanud PPA ka kaebajale väljastatud lühiajalise Eestis töötamise

registreerimise kinnituses. Seega ei olnud kaebaja enda kinnitusel teadlik sellest, et probleemide

ilmnemisel abistab välismaalasi PPA.

17. Ehkki käesoleva haldusasja esemeks ei ole kaebaja lühiajalise töötamise registreerimine

või sellega seonduvad küsimused, viitab kohus siiski, et kaebaja on Eestisse esmakordsel

saabumisel läbinud lühiajalise viisa ja lühiajalise töötamise registreerimise menetlused.

Vastavad menetlused läbinuna pidi kaebaja teadma, et välismaalastega seonduvaid küsimusi

või probleeme lahendab PPA. Isegi kui kaebaja vastavast võimalusest teadlik ei olnud või ei

saanud aru PPA tegevusest välismaalasi abistava haldusorganina, ei ole kaebaja vastav

teadmatus ja/või eksimus selliseks kaalutluseks, mis pidanuks vältimatult tingima

sissesõidukeelu kohaldamata jätmise. Kaebaja pöördumine PPA-sse vahetult pärast uue

võimaliku tööandja kaudu teabe saamist ei tähenda, et kaebajale ei saa enam ette heita varasemat

PPA poole mittepöördumist. Kuigi asjaoludest nähtuvalt ei saa väita, et kaebaja oli pahauskne

või viibis Eestis tahtlikult selleks õigust omata, on kohustus jälgida välisriigis viibimise

seaduslikkust eelkõige välimaalasel endal.

18. Ühtlasi märgib kohus, et välimaalasel puudub üldine põhiõigus Eestis viibimiseks,

elamiseks ja töötamiseks. Varasemas kohtupraktikas on leitud, et välismaalase soovi Eestis

töötada ei saa pidada sedavõrd kaalukaks asjaoluks, mis võimaldaks pidada sissesõidukeelu

kohaldamist ebahumaanseks või selle tähtaega ebaproportsionaalseks (Tartu Ringkonnakohtu

3-22-877

7(7)

10.09.2019 otsus nr 3-17-1926, p 15). Üksnes välismaalase soov Eestis töötada ei kaalu üles

Eesti riigi õigust mitte lubada riiki mõne aja jooksul välismaalasi, kes on siin viibinud ilma

õigusliku aluseta.

19. Kaebajale oli enne ettekirjutuse tegemist tagatud õigus olla ärakuulatud ning vastustaja on

sissesõidukeelu kehtestamisel lähtunud teabest, mille kaebaja haldusmenetluses käigus

vastustajale andis. Kaebaja ei esitanud küsitluse käigus vastuväiteid 2-aastase sissesõidukeelu

kohaldamisele (dtl 53-54). Vastustaja on ettekirjutuses piisavalt selgelt ja arusaadavalt oma

seisukohti selgitanud ning asjaolusid kirjeldanud. Kohtule ei nähtu eelnevast tulenevalt

kaalutlusõiguse rikkumist vastustaja poolt. Vastustaja leidis õiguspäraselt, et kaebajal puuduvad

Eestis ja Schengeni konventsiooni liikmesriikides kaitsmist väärivad isiklikud, majanduslikud

või muud sidemed ning asjaolu, et kaebaja soovib Eestis töötada ja sissetulekut teenida, ei ole

sedavõrd kaalukas, et see tooks endaga kaasa sissesõidukeelu õigusvastasuse ja tühistamise.

Põhjuseks, mis annaks aluse sissesõidukeelu perioodi veelgi lühendada või sellest üldse

loobuda, ei ole kaebaja poolt kohtumenetluses väljendatu, et ta ei saanud aru vajadusest

pöörduda PPA-sse ja jäi lootma uue tööandja leidmisele ja seejärel uue lühiajalise töötamise

registreerimisloa ja D-viisa saamisele või et ta ei varjanud ennast ega rikkunud seadusi

tahtlikult. Võõrriiki tööle minnes tuleb isikul endale eelnevalt oma õigused ja kohustused

selgeks teha.

20. Kohus leiab eelnevast tulenevalt, et sissesõidukeelu kohaldamise otsus on õiguspärane ning

selle tühistamiseks puudub alus. Seega jätab kohus rahuldamata kaebaja nõude tühistada PPA

13.04.2022 ettekirjutuses nr 1052254589 kohaldatud sissesõidukeeld.

21. Vastustaja on märkinud, et kaebajal on võimalus esitada kas PPA kaudu või otse

Siseministeeriumile vabas vormis taotlus sissesõidukeelu tühistamiseks. Sissesõidukeelu

kehtivusaja muutmist reguleerib VSS § 32. Kohus selgitab kaebajale, et pärast tähtaegselt

lahkumisettekirjutuse täitmist on kaebajal õigus taotleda sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamist

või selle kehtivusaja lühendamist (VSS § 32).

22. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole

menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste

menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)