2-22-11140/6 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL T a g a s e l j a o t s u s

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Siiri Malmberg Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 24. oktoober 2022. a Paide kohtumaja

Tsiviilasja number 2-22-11140 Tsiviilasi XX hagi YY vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind 1580,76 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XX, isikukood x

Hageja seaduslik esindaja: QQ, isikukood x, e-post: x

Kostja: YY, isikukood x, e-post:x) Asja lahendamise viis Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

1. Rahuldada XXu hagi YY vastu elatise nõudes tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista YYilt (isikukood x) alaealise lapse XXu (isikukood x) kasuks alates 30.07.2022 kuni 24.10.2022 elatis kokku summas 498,59 eurot. Käesolevas punktis väljamõistetud elatise võlg tasuda QQe arvelduskontole nr x, AS-s SEB Pank selgitusega „elatise võlg XX“.

3. Välja mõista YYilt (isikukood x) alaealise lapse XXu (isikukood x) kasuks alates 25.10.2022 kuni XXu täisealiseks saamiseni, s.o xx.xx.xxxx, elatis perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 3 sätestatud baassummas (alates 01.04.2022. a 209,20 eurot), millele lisandub PKS § 101 lg-s 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (praegusel ajal 46,44 eurot), millest on maha arvestatud pool hagejale makstavast lapsetoetusest (praegusel ajal 30 eurot; PKS § 101 lg 5) ja 1/3 poolest hageja seaduslikule esindajale makstavast lasterikka pere toetusest (praegusel ajal 50 eurot (PKS § 101 lg 5). Igakuise elatise suurus on

2-22-11140 2

praegusel ajal 175,64 eurot. Käesolevas punktis väljamõistetud igakuine elatis tasuda QQe arvelduskontole nr x, AS-s SEB Pank iga kuu eest ette elatise tasumisele eelneva kuu 10. kuupäevaks, selgitusega „elatis XX“, näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.

4. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

Jätta menetluskulud kostja YY kanda. Kohtule teadaolevalt ei ole asjas menetluskulusid tekkinud, millest tulenevalt ei määra kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks.

Edasikaebamise kord

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1). Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2).

Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (TsMS § 416 lg 2).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Sisulised asjaolud

2-22-11140 3

30.07.2022 esitas hageja hagi kostja vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja laps. Nimetatud asjaolu nähtub ka rahvastikuregistrisse kantud andmetest. Kostja ei toeta hagejat rahaliselt ega osale tema kasvatamises. Hageja nõuab kostjalt elatist alates hagiavalduse esitamisest, s.o 30.07.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o xx.xx.xxxx, perekonnaseaduse (PKS) §-s 101 sätestatud miinimummääras. Hageja seaduslik esindaja saab lasterikka pere toetust.

Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 03.08.2022 kohtumäärusega. Hagimaterjalid koos hagi menetlusse võtmise määrusega on kostjale kätte toimetanud aadressile e-posti aadressil x. Kostja kinnitas kättesaamist 10.08.2022 e-kirjaga. Samuti on kohus hagimaterjalid koos hagi menetlusse võtmise määrusega kätte toimetatud kostja rahvastikuregistrisse kantud aadressil x x, x x, x x saadetise panemisega kostja postkasti 27.09.2022. Hagile vastamiseks antud tähtaja jooksul, s.o hiljemalt 11.10.2022, ei ole kostja kohtule hagivastust esitanud.

Kohtuotsuse põjendused

Perekonnaseadus (edaspidi PKS) § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 punkti 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lõike 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. PKS § 101 lõike 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on PKS § 101 lg 3 järgi baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ja pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma (käesoleval ajal on baassummaks 209,20 eurot). Baassummale lisandub PKS § 101 lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil (käesoleval ajal 46,44 eurot). Vanem ei pea PKS § 101 lg 5 järgi andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Seega tuleb elatise suurusest maha arvestada ½ lapsetoetusest, s.o 60 eurot/2=30 eurot. Kohus on kontrollinud, et hageja seaduslikul esindajal on kolm alaealist last ja ta saab lasterikka pere toetust 300 eurot. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 15 sätestab, et peretoetuste eesmäk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. PHS § 16 lg 1 p 5 on peretoetuseks ka lasterikka pere toetus. Vastavalt PHS § 21 lg 2 kohaselt on lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele 300 eurot. Kohtu hinnangul tuleb lasterikka pere toetuse puhul arvestada ka peres kasvavate laste teisi vanemaid. Seega arvestab kohus lasterikka pere toetust järgmise skeemi alusel: 300 eurot/3 lapsega=100 eurot. Arvestades, et lapsel on kaks vanemat, siis on kummagi vanema osa 102=50 eurot. Seega tuleb elatise suurusest maha arvestada 50 eurot.

PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Riigikohus on oma 22.03.2017 lahendis nr 3-2-1-117-16 asunud seisukohale, et kohtul on võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes

2-22-11140 4

kostja taotlusel. Antud juhul ei ole kostja vastavat taotlust esitanud ega ka hagile muul viisil vastu vaielnud.

Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja § 444 lg 1, kuivõrd hagi on õiguslikult põhjendatud vastavalt PKS § 97 p 1; § 99 lg 1, 2; § 100 lg 1, § 108; kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud. Sel juhul loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine. Vanem on kohustatud oma alaealist last perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 1 kohaselt ülal pidama ning seda ei pea tegema last kasvatav vanem üksi.

Kostja ei ole osalenud hagejate ülalpidamises piisavalt ja kohustuse mittetäitmisel on kohtul lähtuvalt lapse vajadustest ja vanemate varalisest seisundist õigus elatis kindla igakuise elatusrahana välja mõista. Seega on õiguslikult põhjendatud hageja nõue välja mõista kostjalt hageja ülalpidamiseks elatusraha alates hagi esitamisest s.o 30.07.2022 igakuuliselt PKS § 101 lg 1 - 5 sätestatud miinimummääras, mis hageja puhul on käesoleval ajal 209,20+46,44-30- 50=175,64 eurot, kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o xx.xx.xxxx. Elatise võlgnevus perioodil 30.07.2022 – 24.10.2022 on seega 498,59 eurot (juulis 2022 2 päeva eest (175,64/31 päevaga*2 päeva=11,33 eurot, augustis 175,64 eurot, septembris 175,64 eurot ja oktoobris 175,64/31 päevaga*24 päeva=135,98 eurot. 11,33+175,6+175,64+135,98=498,59 eurot).

Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud kostja kanda. Kohtule teadaolevalt ei ole asjas menetluskulusid tekkinud, millest tulenevalt ei määra kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Siiri Malmberg kohtunik