2-21-116934/21 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

24. oktoober 2022. a, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn

kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-21-116934

Tsiviilasi

Moneyzen

OÜ

hagi

R.

L. vastu

võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

4967,30 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Moneyzen OÜ (rg-kood 12541882, aadress Maakri

tn 19/1, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond),

lepinguline esindaja Kristina Kallas

Kostja R. L. (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada Moneyzen OÜ hagi R. L. vastu täies ulatuses.

2. Välja mõista R. L.lt Moneyzen OÜ kasuks laenulepingust nr L181000832 tulenev

võlgnevus 4327,78 eurot (sh põhivõlgnevus 3526,13 eurot, intress 226,33 eurot,

haldustasu 59,20 eurot ja seisuga 21.10.2021 sissenõutavaks muutunud viivis 516,12

eurot).

3. Välja mõista R. L.lt Moneyzen OÜ kasuks sissenõutavaks muutunud viivis

arvestatuna võla põhiosalt (s.o 3526,13 eurot) alates 22.10.2021 kuni otsuse

tegemiseni, so kuni 24.10.2022 k.a summas 648,81 eurot.

4. Välja mõista R. L.lt Moneyzen OÜ kasuks viivis määraga 0,05% päevas arvestatuna

võla põhiosalt (s.o otsuse tegemisel 3526,13 eurot) alates 25.10.2022 kuni põhinõude

tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 2361,20 eurot (3526,13 eurot – 516,12 eurot –

648,81 eurot).

5. Menetluskulud jätta R. L. kanda.

6. Määrata Moneyzen OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 400

eurot (s.o menetluses tasutud riigilõiv), milline mõista R. L.lt Moneyzen OÜ kasuks

välja.

7. Tagastada Moneyzen OÜ-le enamtasutud riigilõiv 25 eurot, mis kanda Moneyzen

OÜ (rg-kood 12541882) arvelduskontole nr EE927700771001275707 (LHV Pank).

Tsiviilasi nr 2-21-116934

2 (5)

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Taotledes

menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse (TsMS

§ 187 lg 6). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle

läbivaatamist istungil (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi

kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik,

kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

Esitatud nõuded ja nende kohta esitatud seisukohad, vastuväited ja esitatud tõendid

1. Hageja poolt esitatud asjaolud, seisukohad ja tõendid

1.1. Kohtu menetluses on Moneyzen OÜ (edaspidi hageja) hagi R. L. (kostja) vastu

põhivõlgnevuse 3526,13 euro, intressi 226,33 euro, lepingu haldustasu 59,20 euro ja kuni

21.10.2021 sissenõutavaks muutunud viivise 516,12 euro ja täiendava viivise väljamõistmiseks.

1.2. Esitatud asjaoludel on hageja ja kostja vahel 17.09.2018 sõlmitud laenuleping nr

L181000832 (dtl 42-45). Kuna kostja jättis tähtaegselt tasumata 4 järjestikust igakuist makset,

ütles hageja laenulepingu ennetähtaegselt üles 28.12.2020 (dtl 88). Hageja ja kostja sõlmisid

19.01.2021 kohtuvälise kompromissi (dtl 94-97), mida kostja täitma ei asunud. Kostjal on

seisuga 21.10.2021 tasumata laenu põhiosa 3526,13 eurot, intress laenu põhiosa kasutamise

eest 226,33 eurot ja haldustasu 59,20 eurot. Hageja on viivise arvestanud laenulepingu

eritingimustes kokkulepitud viivisemääraga 0,05% (ehk 17,94%). Laenulepingu lõppemise

kuupäevaga seisuga 28.12.2020 on viivis 5,72 eurot ja pärast laenulepingu ülesütlemist

summalt 3526,13 eurot ajavahemiku eest 05.01.2021-21.10.2121 on viivis 510,40 eurot, kokku

21.10.2021 seisuga 516,12 eurot.

2. Kostja poolt esitatud asjaolud, vastuväited ja tõendid

2.1. Kostja hagi õigeks ei võta ja hagiavalduses kostja vastu suunatud nõudeid ei tunnista.

Kostja hinnangul on hageja käitunud heade kommete vastaselt ning põhjustanud alusetult

kostjale oma tegevusega kohtumenetluse ja lisakulutusi. Kostja vastuväite kohaselt on hageja

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet kuna ei järginud mitte ühtegi VÕS § 4032 lg-s

1 toodud kohustust, sealhulgas ei küsinud pank kostjalt laenulepingu sõlmimisel teavet kostja

varalise olukorra kohta ega andnud mitte mingeid selgitusi olles teadlik, et kostja on rahalistes

raskustes. Laenuandjale oli teada laenulepingut sõlmides, et kostjal on kohustusi. Kostja on

nõus sõlmima kompromissi põhiosa 3526,13 eurot tasumiseks 36 kuulise tähtajaga.

Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad

3. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid

asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses. Menetluskulud jätab kohus kostja kanda

ning määrab hüvitatavad kulud kindlaks käesolevas otsuses.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas

esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust

tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel

võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud

Tsiviilasi nr 2-21-116934

3 (5)

õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid,

otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub

rahuldamisele.

5. Kohus tuvastab järgmised asja lahendamiseks tähtsust omavad asjaolud, milles tulenevalt

poolte seisukohtadest ja kooskõlas TsMS § 231 lg-ga 2 vaidlus puudub:

5.1. Hageja ja kostja vahel sõlmiti 17.09.2018 laenuleping nr L181000832. Laenulepinguga sai

kostja laenu summas 5000 eurot. Laenulepinguga lepiti kokku intressimäär 17,94%,

tagasimakse periood 48 kuud ja viivisemäär 0,05% päevas. Laenulepingu sihtotstarve oli

BestCredit OÜ, Ühisraha OÜ, Monestro P2P OÜ ja ESTO AS laenude refinantseerimine (dtl

42-45);

5.2. Kostja allkirjastas 31.12.2018 laenulepingu nr L181000832, millisega muudeti tagasimakse

kuupäeva. Alates jaanuar 2019 on maksepäevaks jooksva kuu viimane kuupäev (dtl 52-55);

5.3. Kostja allkirjastas 09.04.2020 laenulepingu nr L181000832, millisega vähendati kuumakset

põhiosa tagasimaksete arvelt perioodil 30.04.2020-30.09.2020 (dtl 62-65);

5.4. Hageja 10.12.2020 nõudis kostjalt võlgnevuse 445,78 eurot tasumist ja hoiatas

laenulepingu ennetähtaegse lõpetamise eest (dtl 103);

5.5. Hageja ütles laenulepingu üles 28.12.2020 (dtl 88).

6. Vaidlus puudub selles, et kostja on tarbija võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 5 mõistes ja hageja

finatsteenuse osutaja, mistõttu kohalduvad asjas VÕS 22. peatükis lisaks laenulepingut

reguleerivatele sätetele ka 2. jaos sätestatud tarbijakrediidilepingut ja sellega seotud lepinguid

reguleerivad sätted. VÕS § 402 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega

oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu. VÕS § 401 lg 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta

sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks

isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen),

laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas

koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud

laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui

see on kokku lepitud. Tasu krediidi kasutamise eest on sätestatud ka VÕS § 401 lg-s 1. VÕS §

8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et

kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt

täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas

ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või

tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

7. Hageja ja kostja leppisid 17.09.2018 laenulepingus nr L181000832 kokku krediidisummas

5000 eurot, intressimääras 17,94%, tagasimakse perioodis 48 kuud, lepingutasus 175 eurot,

krediidiskooris 5 eurot, viivisemääras 0,05% päevas, krediidi sihtotstarbes ja haldustasus 12

eurot kuus ning nende tingimuste osas poolte vahel ka vaidlus puudub. Kostja on esitanud

vastuväite vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise kohta.

8. VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud 1) omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Kostja väitel ei

ole hageja vastutustundlikku laenamise põhimõtet järginud, kuna ei küsinud kostjalt

laenulepingu sõlmimisel teavet kostja varalise olukorra kohta ega andnud mitte mingeid

selgitusi olles teadlik, et kostja on rahalistes raskustes.

9. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, tuvastab, et hageja ei ole vastutustundliku

laenamise põhimõtet rikkunud. Kostja seisukoht, et temalt ei küsitud teavet varalise olukorra

Tsiviilasi nr 2-21-116934

4 (5)

kohta ega hinnatud tema krediidivõimelisust, on ekslik. Kostja avaldas teavet oma varalise

olukorra kohta laenutaotluses, millisest nähtuvad nii kostja kohustused, igakuised väljaminekud

kui ka tulud (dtl 69). VÕS § 14 lg 1 sätestab, et lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu

sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja

õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid,

peavad need olema tõesed. Kostja poolt hagejale avaldatud teabe ning asjas esitatud tõendite

pinnalt oli kostja krediidivõimeline. Kostja taotles laenu kokku 309,44 euro kuumakse

refinantseerimiseks (BestCredit OÜ 64,12 eurot, Ühisraha OÜ 75,21 eurot, Monestro P2P OÜ

117,85 eurot ja ESTO AS 52,26 eurot) märkides oma tuluna 730 eurot ja igakuise

väljaminekuna 400 eurot. Refinantseerimise tulemusena igakuise tulu 730 eurot olemasolu

korral jäi kostjale AS LHV Finance laenu tagastamiseks 102,28 eurot (50,45 eurot + 51,83

eurot), laenulepingu nr L181000832 makseks 158,73 eurot ning igakuiste väljaminekute tarbeks

468,99 eurot (kostja märkis laenutaotluses 400 eurot). Seega ületas kostjale jääv summa kostja

enda poolt märgitud igakuiste väljaminekute suurust 68,99 euro võrra. Kostja

krediidivõimelisust laenulepingu sõlmimisel kinnitab ka see asjaolu, et kostja täitis

laenulepingut kohaselt 18 kuud ning esimesed makseraskused tekkisid kostjal tõenäoliselt

aprillis 2020, kui kostja taotles maksepuhkust. Kuna esitatud asjaoludel rikkus kostja alates

31.07.2020 lepingut ning ei olnud hagejale ka kogu saadud raha tagastanud, on kostja väide

selle kohta, et hageja on alusetult pöördunud kohtusse, kohatu.

10. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 195 lg 1 sätestab, et lepingu ülesütlemine toimub

avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. VÕS § 196 lg-st 1 tuleneb, et tähtajalise

kestvuslepingu võib etteteatamistähtaega järgimata üles öelda mõjuval põhjusel, eelkõige kui

ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult

nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni.

VÕS § 196 lg 2 esimene lause sätestab, et kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool

rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise

lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Kostja ei ole vaidlustanud

hageja väidet selle kohta, et ülesütlemise seisuga oli kostjal laenulepingujärgsed võlgnevused

(dtl 103), ega ka seda, et laenuleping on hageja poolt üles öeldud (dtl 88). Märgitust tulenevalt

kohus rahuldab hageja hagi põhivõlgnevuse 3526,13 euro (s.o tagastamata laen), intresside

226,33 euro ja lepingu eritingimustes kokkulepitud haldustasu 59,20 eurot väljamõistmiseks.

11. Hageja nõuab laenulepingu alusel sissenõutavaks muutunud viiviseid seisuga 21.10.2021

summas 516,12 eurot ning alates 22.10.2021 lisanduvaid viiviseid määraga 0,05% päevas. VÕS

§ 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda

rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene lause sätestab, et

võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või

lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või

lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva

seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga

on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt

seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära alusel avaldatud intressimäär

on alates 01.07.2016 kuni käesoleva otsuse koostamiseni 0,00%.

Tsiviilasi nr 2-21-116934

5 (5)

12. Laenulepingu (dtl 43, 53, 63) kohaselt on pooled leppinud kokku viivise määras 0,05%

päevas. Kuigi kokkulepitud viivise päevamäär aastamäärana ületab intressimäära (365

kalendripäeva = 18,25%, 366 kalendripäeva 18,3%), ei ületa viivisemäär seaduses sätestatud

kolmekordset määra ning ei ole kohtupraktika kohaselt tarbijat ebamõistlikult kahjustav (vt

Riigikohtu 14.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Kohus mõistab sissenõutavaks

muutunud viivise välja summas 516,12 eurot.

13. Tulenevalt hageja edasiulatuva viivise nõudest ja TsMS §-st 367 mõistab kohus viivise

alates 22.10.2021 kuni otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 648,81 eurot järgmise

arvestuse kohaselt:

Võlaperiood

%

aastas

%

päevas

Summa

päevas

Perioodis

päevi

Perioodi

summa

22.10.2021 – 31.12.2021

18,25

0,05

1,763065

125,177615

01.01.2021 - 24.10.2022

18,25

0,05

1,763065

523,630305

ning alates 25.10.2022 protsendina VÕS § 113 lg-s 1 kolmandas lauses sätestatud määras, so

0,05% päevas.

Menetluskulud

14. TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Hageja on

taotlenud menetluskulude jätmist kostja kanda. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse

kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hageja taotluse ja jätab

menetluskulud kostja kanda.

15. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis,

kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt

menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise

lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

16. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas

400,00 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise ja toimingu tegemise vältimatu

eeltingimus. Muid kulusid ei ole hageja taotlenud ning tsiviilasja materjalidest lisanduvaid

kulusid ka ei nähtu.

17. Hageja on 30.09.2022 esitanud avalduse riigilõivu tagastamiseks TsMS § 150 lg 1 alusel.

Kohus on 10.05.2022 määruses tsiviilasjas 2-21-116934 selgitanud hagejale, et ta on tasunud

riigilõivu ettenähtust rohkem, s.o 25 eurot ning tal tuleb esitada riigilõivu tagastamiseks

avaldus. Kohus rahuldab hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks Pärnu Maakohtu 10.05.2022

määruse tsiviilasjas 2-21-116934 p-s 6 teises lõikes esitatud põhjendustel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

kohtunik