4-21-4828/40 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 4-21-4828 Otsuse kuupäev 24. oktoober 2022 Kohtukoosseis Eesistuja Saale Laos, liikmed Juhan Sarv ja Heili Sepp Kohtuasi Tarmo Karma väärteoasi looduskaitseseaduse § 74 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 5. mai 2022. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tarmo Karma kaitsja vandeadvokaat Maksim Greinoman, kassatsioon Teised kassatsioonimenetluse pooled Kohtuväline menetleja Keskkonnaamet, esindaja Kristi Lehtorg Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 5. oktoober 2022, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Tühistada Pärnu Maakohtu 5. mai 2022. a otsus ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel väärteo aegumistähtaja möödumise tõttu. 2. Kassatsioon rahuldada osaliselt. 3. Tagastada kaitsja taotlus täiendavate tõendite asja juurde võtmiseks läbivaatamatult. 4. Mõista riigilt Tarmo Karma kasuks välja 1787 eurot 60 senti valitud kaitsjale maakohtu ja kassatsioonimenetluses makstud tasu ning kulude katteks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Keskkonnaameti 6. detsembri 2021. a otsusega karistati Tarmo Karmat veeseaduse (VeeS) § 260 lg 1 järgi rahatrahviga 320 eurot. Väärteokirjelduse kohaselt rajas ta täpselt tuvastamata ajal vahemikus 1. juunist kuni 11. novembrini 2020 Saaremaal Läänemere ranna veekaitseja ehituskeeluvööndisse laudtee. Sellega rikkus ta looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lg-t 3 ja VeeS § 119 p 5. 2. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kaebuse menetlusaluse isiku kaitsja, kes taotles väärteomenetluse lõpetamist väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel väärteo tunnuste puudumise tõttu või alternatiivselt VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel. 3. Pärnu Maakohtu 5. mai 2022. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohus tühistas kohtuvälise menetleja otsuse T. Karma karistamises VeeS § 260 lg 1 järgi ja mõistis karistuse karistusseadustiku (KarS) § 63 lg-st 1 juhindudes LKS § 74 lg 1 sanktsiooni järgi. Muus osas jättis maakohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata.

4-21-4828

2(3) KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 4. Kaitsja esitas kassatsiooni, milles ta taotleb asja saatmist maakohtule uueks arutamiseks või väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel. Kassatsioonimenetluse poolte seisukohtade, taanduste ja muude taotluste esitamise tähtaja jooksul esitas kaitsja taotluse täiendavate tõendite asja juurde võtmiseks. 5. Kohtuväline menetleja kassatsioonile ei vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 6. Väärteoprotokolli kohaselt pani menetlusalune isik väärteo toime ajavahemikus 1. juunist kuni 11. novembrini 2020. Täpsemalt maakohus laudtee rajamise aega ei tuvastanud. VTMS § 2 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 7 lg 3 koosmõjus tõlgendatakse väärteomenetluses kõrvaldamata kahtlus menetlusaluse isiku kasuks. Väärteo toimepanemise ajaks tuleb seega lugeda 1. juuni 2020. (Vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15. aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-37-16, p 11 ja 21. märtsi 2018. a otsus nr 4-17-3969/37, p 7.1.) 7. KarS § 81 lg 3 kohaselt on väärtegu aegunud, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat, kui seadus ei näe ette kolmeaastast aegumistähtaega. Seadus ei sätesta kõnealuse väärteo puhul kolmeaastast aegumistähtaega. Samuti ei ilmne väärteoasja materjalist KarS § 81 lg-s 7 märgitud asjaolusid, mis oleks tinginud väärteo aegumise peatumise. Kuigi maakohus tegi kohtuotsuse enne seda, kui väärteo aegumistähtaeg 1. juunil 2022 möödus, pole otsus kassatsiooni esitamise tõttu jõustunud. 8. VTMS § 29 lg 1 p 5 kohaselt tuleb väärteomenetlus aegumistähtaja möödumisel lõpetada. Sama paragrahvi kolmandast lõikest järeldub, et aegumine on väärteomenetluses absoluutne menetlustakistus, mis ei võimalda asja edasist menetlemist (viimati Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. märtsi 2022. a otsus nr 4-21-995/56, p 7). Kuna väärteo toimepanemisest on möödunud kaks aastat, kolme aasta erand ei kohaldu ja väärteo aegumine pole vahepeal peatunud, tuleb väärteomenetlus aegumise tõttu lõpetada. Kolleegium jätab kassatsiooni ülejäänud väited seetõttu tähelepanuta. Kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt. 9. Kaitsja taotluse võtta asja juurde täiendavad tõendid (VTMS § 158 lg 2 p 5) tagastab kolleegium läbivaatamatult, sest see on esitatud hilinenult. Nimelt näeb VTMS § 158 lg 5 ette, et kassatsiooni saab täiendada kuni kassatsioonitähtaja lõpuni, kuid kõnealune taotlus esitati pärast selle möödumist. 10. Menetlusaluse isiku kaitsja taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist. Maakohtule esitatud taotluse ja sellele lisatud arvete kohaselt maksti valitud kaitsjale tasuna seoses kaebuse esitamise ja maakohtus toimunud menetlusega 4202 eurot 88 senti (sh käibemaks). VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lg 1 p-des 1–3 ja 5–6 ette nähtud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi või kohaliku eelarve vahenditest. VTMS § 38 lg 1 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 järgi on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kas kaitsja ühe tööühiku hind on mõistliku suurusega. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. oktoobri 2018. a otsus nr 4-18-616/54, p 47.) Kassaator ei ole vaidlustanud maakohtu hinnangut, et kaitsjatasu mõistlik suurus maakohtu menetluses ei ületa antud juhul 1200 eurot. Maakohus

4-21-4828

3(3) põhjendas oma seisukohta kaebuse argumentide põhjendamatuse ja väärteoasja vähese mahuga ning sellega, et kaitsja esitas palju asjasse puutumatut materjali. Kolleegium mõistab seega VTMS § 23 alusel riigilt menetlusaluse isiku kasuks välja 1200 eurot (sh käibemaks) valitud kaitsjale maakohtu menetluses makstud tasu ning kulude katteks. 11. Riigikohtule esitatud taotluse kohaselt on kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu suurus 709 eurot 88 senti (sh käibemaks). Taotlusele lisatud arvete kohaselt on tasu suurus tegelikult 704 eurot 60 senti (sh käibemaks), selle summa võtab kolleegium tasu väljamõistmisel aluseks. Kuna kaitsja taotlus täiendavate tõendite asja juurde võtmiseks tagastatakse läbivaatamatult, on kaitsjatasu mõistlik suurus selle võrra väiksem. Ülejäänud osas peab kolleegium osutatud õigusabi vajalikuks ning õigusteenuse tunnihinda ja ajakulu põhjendatuks. Seega mõistab kolleegium VTMS § 23 alusel riigilt menetlusaluse isiku kasuks välja 587 eurot 60 senti (sh käibemaks) valitud kaitsjale kassatsioonimenetluses makstud tasu ning kulude katteks. (allkirjastatud digitaalselt)