4-10-4306/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07.detsember 2010.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-10-4306 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuasi

Vaidlustatud lahend

I.I (is.kood xxx, elukoht xxx,

kodakondsus Eesti Vabariik, töökoht puudub, pensionär) väärteoasi KarS § 262 järgi

Põhja PP Kesklinna PO 23.12.2009.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2316,09,017191

Kohtutäitur Mati Roodese tasu väljamõistmise otsus täiteasjas 026/2010/2441

Menetlustoiming kaebuse läbi vaatamata jätmine ning tagastamine

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 172, V™S § 118 lg 2 p 1, § 193, kohus

määras:

Jätta I.I taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks Põhja PP Kesklinna PO 23.12.2009.a. üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2316,09,017191 rahuldamata.

Jätta I.I kaebus Põhja PP Kesklinna PO 23.12.2009.a. üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2316,09,017191 läbi vaatamata.

Jätta I.I kaebus kohtutäitur Mati Roodese tasu väljamõistmise otsusele täiteasjas 026/2010/2441 läbi vaatamata

Tagastada kaebus koos lisadega kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast,

mil kohtumenetluse pool või menetlusväline isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

2 Kohtu poolt tuvastatud asjaolud

I.I esitas 23.11.2010.a. Harju Maakohtule kaebuse Põhja PP Kesklinna PO 23.12.2009.a. üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2316,09,017191. Vaidlustatud otsusega karistati kaebajat

KarS § 262 alusel rahatrahviga summas 600 krooni. Kaebuse esitaja taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. Samuti vaidlustab kaebuse esitaja kohtutäitur Mati Roodese poolt täiteasjas 026/2010/2441 tehtud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse. Kaebaja palub ennistada kaebuse esitamise tähtaeg, kuna tema suhtes tehtud karistamisotsusest ei olnud teadlik ja seetõttu ei olnud võimalust ka otsust vaidlustada.

Kohtumääruse põhjendused

V™S § 114 lg 4 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise

menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.

Nähtuvalt kohtu poolt kohtuväliselt menetlejalt väljanõutud väärteotoimikus olevalt väärteoprotokollilt AB 1109394, 26.11.2009.a., on sellel kirjas, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 26.12.2009.a. Väärteoprotokolli kohaselt on kaebuse esitaja protokolliga tutvunud 26.11.2009.a. ning kinnituseks selle kohta on isik andnud

allkirja. Kaebuse esitaja allkiri väärteoprotokollil tõendab, et isikule tehti teatavaks kuupäev, millal kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.

Kooskõlas V™S § 70 lg 5 peab kohtuväline menetleja tegema väärteoprotokollile märke

kuupäeva kohta, millal kohtuvälise menetleja lahend on kättesaadav menetleja juures, mis

tähendab, et I.I pidi ise hoolitsema selle eest, et saaks õigeaegselt tema kohta tehtud otsuse kätte. Seejuures ei oma kaebetähtaja kulgemise seisukohalt tähendust, kas kaebaja läheb

otsusele järele või mitte. Asjaolu, et isik ei läinud kohtuvälise menetleja juurde otsusele õigeaegselt järele, ei ole objektiivne asjaolu, millega saaks põhjendada kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmist. V™S § 114 lg 4 kohaselt arvestatakse kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsuse peale kaebuse

esitamise tähtaega päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise

menetleja juures kättesaadav. Kohtu hinnangul järeldub viidatud sätetest ühemõtteliselt, et

kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemisel eeldatakse menetlusaluse isiku aktiivset rolli,

s.o seda, et menetlusalune isik läheks väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal ise kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma (RKL 3-1-1-83-08).

Seega, teades kuu aega varem kohtuvälise menetleja poolt otsuse kättesaadavaks tegemise kuupäeva, oleks kaebuse esitaja pidanud üles näitama vajalikku hoolsust kindlustamaks otsuse õigeaegne kättesaamine ning sellest tulenevalt oleks kaebuse esitajal olnud võimalus realiseerida oma kaebeõigus seaduses sätestatud ajal ning korras. Kaebus Harju Maakohtule on esitatud 23.11.2010.a., seega peale kaebuse esitamiseks seaduses

ettenähtud tähtaja möödumist. Kuna otsuse kättesaadavaks tegemise kuupäev, 26.12.2009.a., langes puhkepäevale, siis tuleb lugeda otsuse kättesaadavaks tegemise kuupäevaks 28.12.2009.a.

Seega algas kaebuse esitamise tähtaja kulgemine sellele järgnenud kalendripäevast, s.o

29.12.2009.a. Lähtudes nimetatud kuupäevast oli kaebuse esitamise tähtpäevaks kohtule 12.01.2010.a.

Vastavalt V™S § 38 lg-le 1 järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 sätestab, et mõjuval

põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu

määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kaebetähtaja

3

möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks.

Riigikohus on asunud seisukohale, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordivõi sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

määrus väärteoasjas nr 3-1-1-144-03 – RT III 2004, 2, 20 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-98 – RT III 1998,21,211).

I.I niisuguste takistuste esinemist kaebusest ning sellele lisatud materjalidest ei nähtu.

Kaebetähtaja möödalaskmise objektiivse asjaoluna ei ole käsitatav kaebaja väide, et ta ei teadnud tema suhtes tehtud karistamisotsusest, samas kui kaebaja ise seonduvalt oma ükskõikse suhtumisega ei astunud samme otsuse õigeaegseks kättesaamiseks. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et I.I ei pidanud kinni seaduses sätestatud

tähtajast kaebuse esitamiseks, kaebuse esitamise tähtaeg ei ole mööda lastud objektiivsetel põhjustel, mistõttu ei kuulu taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamisele ning seetõttu ei kuulu kaebus läbivaatamisele. V™S § 118 lg 2 p 1 kohaselt kui kaebus on esitatud pärast V™S § 114 lg 3 ja 4 sätestatud

tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata, teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule.

Kaebuse esitamist kohtutäituri otsuse ja tegevuse peale reguleerib täitemenetluse seadustiku §

217 lg 1, mille järgi kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Aulike Salo Kohtunik