2-19-8741/26 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gea Lepik, Meeli Kaur ja Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

21. oktoober 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-8741

Kohtuasi

X avaldus Tallinn, Tihase tn 2a // 2b korteriühistu

vastu korteriühistu 8. aprilli 2019. a üldkoosolekul

vastu võetud otsuse nr 6 kehtetuks tunnistamiseks ja

tühisuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26. jaanuari 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Tallinn, Tihase tn 2a // 2b korteriühistu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood 37905060285), lepinguline

esindaja Indrek Repnau

Puudutatud isik Tallinn, Tihase tn 2a // 2b korteriühistu

(registrikood

80140755),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Martin Kruus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 26. jaanuari 2022. a määrus osas, millega maakohus

jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Teha selles osas uus määrus,

millega jätta maakohtus kantud menetluskulud X kanda.

2. Harju Maakohtu 26. jaanuari 2022. a määrus on jõustunud osas, millega X avaldus

Tallinn, Tihase tn 2a // 2b korteriühistu 8. aprilli 2019. a üldkoosolekul vastu võetud

otsuse nr 6 kehtetuks tunnistamiseks ja tühisuse tuvastamiseks jäeti rahuldamata.

3. Määruskaebus rahuldada.

4. Jätta määruskaebemenetluse kulud X kanda.

5. Tallinn, Tihase tn 2a // 2b korteriühistu põhjendatud ja vajalikud menetluskulud nii

maa- kui ka ringkonnakohtus määrab kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul

praeguse määruse jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita

2-19-8741

2 (8)

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. X (avaldaja) esitas 7. juunil 2019 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Tihase tn 2a // 2b

korteriühistu (puudutatud isik, korteriühistu) vastu korteriühistu 8. aprilli 2019. a üldkoosolekul

vastu võetud otsuse nr 6 kehtetuks tunnistamiseks ja tühisuse tuvastamiseks.

Avalduse ja selle täpsustuste kohaselt on kinnistu aadressiga Tihase 2a // 2b, Tallinn jagatud

kuueteistkümneks

korteriomandiks,

mille

omanikud

on

korteriühistu

liikmed.

Korteriomanikele kuuluvad reaalosadena korterid ja kaasomandina kinnisasja maatükk ning

elamu konstruktsioonid ja abipinnad, mis ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa koosseisu.

Avaldaja, kes oli korteriomandi Tihase 2b-8 omanik, ja Y, kes on korteriomandi Tihase 2b-5

omanik, tellisid ümberehitusprojekti, mille kohaselt oli kavas laiendada Tihase 2b hoone teisel

korrusel asuvaid kortereid nr 5 ja 8 praeguse pööningu arvel. Puudutatud isiku 2007. a-l

toimunud üldkoosolekul andsid korteriomanikud nõusoleku Tihase 2b pööningukorruse

ümberehitamiseks, mille alusel tellis avaldaja 2012. a-l korterite ümberehitusprojekti. Projekti

alusel väljastas Tallinna Linnaplaneerimise Amet 16. aprillil 2013 ehitusloa nr 62649. Kaksteist

korteriomanikku, kes olid huvitatud pööningukorruse kaasomandiosa jagamisest reaalosadeks

ja võõrandamisest, et laiendada pööningukorruse arvel Tihase 2b kortereid nr 5 ja 8, sõlmisid

selleks 21. oktoobril 2015 notariaalse võlaõigusliku kokkuleppe korteriomandite koosseisude

muutmiseks ja kaasomandi lõpetamiseks.

Korteriühistu 8. aprilli 2019. a üldkoosolekul oli päevakorrapunkti nr 6 kohaselt hääletamisel

uute korteriomandite loomise küsimus. Hääletus oli salajane ja hääletama pidid kõik 12 kohal

olnud korteriomanikku. Hääletus päevakorrapunkti nr 6 üle on tühine ning see otsus tuleb

kehtetuks tunnistada. Hääletuses osalesid ka korteriomanikud, kes olid 21. oktoobril 2015

sõlminud notariaalse võlaõigusliku kokkuleppe korteriomandite koosseisude muutmiseks ja

kaasomandi lõpetamiseks. Oma notariaalse nõusoleku andnud isikud ei ole kokkuleppest

taganenud ning seega ei oleks nad saanud hääletuses osaleda. Samuti ei oleks hääletus tohtinud

toimuda salajasena. Kaheteistkümnest koosolekul osalenust oli eelnimetatud notariaalse

kokkuleppe sõlminud seitse korteriomanikku ning seega pidanuks hääletus toimuma ainult

nende viie korteriomaniku vahel, kes ei olnud eelnevalt oma nõusolekut andnud, ning

korteriomanike vahel, kes olid uued korteriomanikud. Seega on otsus tühine, kuna hääletajate

arv loeti valesti kokku.

Lisaks on vaidlusalune üldkoosoleku otsus tühine ka seetõttu, et hääletamisel osales

esindusõiguseta isik. Korterit nr 2a-1 esindas Q volituse alusel W. Samas ei nähtu üldkoosoleku

protokolli juures volituse olemasolu. Isegi kui eeldada volituse olemasolu, siis ei saa olla kindel,

et volitus sisaldab õigust hääletada pööningukorruse väljaehitamise poolt või vastu.

Üldkoosoleku protokollis ei ole kajastatud ühtki vastuväidet, kuna need ei ole juhatuse

liikmetele kasulikud.

2-19-8741

3 (8)

Avaldaja palus menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.

2. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

avaldaja kanda.

Ühtki korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) §-st 29 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) §-st 38 tulenevat tühisuse alust ei esine. Avaldaja ei ole tuginenud koosoleku

kokkukutsumise korra rikkumisele, mis oleks ka välistatud, sest avaldaja osales isiklikult

koosolekul ja hääletas. Vaidlusalune otsus ei ole vastuolus heade kommetega ning avaldaja ei

ole sellele tühisuse alusele ka tuginenud. Vaidlusalusel otsusel ei ole puutumust puudutatud

isiku võlausaldajatega või nende huvidega. Samuti ei ole otsus seotud ühegi avaliku huvi tõttu

kehtestatud õigusnormi või piiranguga. Otsuse vastuvõtmisel ei ole rikutud otsuste

vastuvõtmiseks ettenähtud korda. Asjaolu, et üldkoosolek otsustas päevakorrapunkti nr 6 üle

korraldada salajase hääletuse, ei ole vastuolus seaduse ega ühistu põhikirjaga. Isegi kui vastavad

tõele avaldaja väited selle kohta, et avaldaja on osade korteriühistu liikmetega sõlminud

mingisuguseid võlaõiguslikke kokkuleppeid, ei välista see eriomandi muutmisega seonduvate

otsuste hääletamist korteriühistu üldkoosolekul. Avaldaja ja puudutatud isiku vahel ei ole selles

küsimuses mingeid kokkuleppeid sõlmitud. Avaldaja ja kolmandate isikute vahel sõlmitud

lepingutest ei saa tekkida puudutatud isikule kohustusi. Alusetu on avaldaja väide, et

puudutatud isikul tulnuks üldkoosoleku päevakorrapunkti nr 6 otsustamisel lubada liikmetel

hääletada valikuliselt. Selline tegevus olnuks vastuolus seadusega. Avaldaja väide, et W esindas

üldkoosolekul Q ilma kehtiva volituseta, on alusetu. Q on andnud W-le üldvolikirja, mille alusel

on W volitatud teda esindama mh ka korteriühistu koosolekutel. Lisaks ei muudaks selle

korteriomaniku hääle kõrvalejätmine otsuse vastuvõtmist, kuna endiselt oleks täidetud

häälteenamuse nõue. Avaldaja ei ole põhistanud enda õigustatud huvi tühisuse tuvastamise

nõude esitamisel.

Puudutatud isik teavitas 13. detsembri 2021. a seisukohas, et tema poole on pöördunud korteri

Tihase tn 2b-8 uus omanik H. Kanne uue omaniku kohta on kinnistusraamatusse tehtud 6.

detsembril 2021. Seega ei kuulu avaldajale enam korteriomandit aadressil Tallinn, Tihase tn 2a

// 2b ning avaldaja ei ole enam korteriühistu liige. Kuna avaldaja on temale kuulunud

korteriomandi võõrandanud, ei saa avaldajal olla õiguslikku huvi asja edasise menetluse vastu.

Lisaks on H puudutatud isiku esindajale väitnud, et ta ei soovi korteriomandi pööningule

laiendamist ning ta ei soovi ka praeguses kohtuvaidluses astuda avaldaja asemele. Seega ei saa

avaldajal olla mingit huvi avalduse rahuldamiseks.

Puudutatud isik palus menetluskulud jätta avaldaja kanda.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Maakohus jättis 26. jaanuari 2022. a määrusega rahuldamata avaldaja avalduse korteriühistu

8. aprilli 2019. a üldkoosolekul vastu võetud otsuse nr 6 kehtetuks tunnistamiseks ja tühisuse

tuvastamiseks. Kohus jättis menetluskulud avaldaja ja puudutatud isiku enda kanda.

Maakohus selgitas, et kuna üldkoosolek toimus ja otsus võeti vastu 8. aprillil 2019, siis lähtus

kohus asja lahendamisel sellel ajal kehtinud seadustest.

Vaidlusalune korteriühistu üldkoosoleku otsus pole tühine KrtS § 29 lg 1 järgi, kuna esile ei ole

toodud koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisi. Vaidlusalune otsus ei ole tühine ka TsÜS

§ 38 lg 2 järgi, sest otsus ei ole vastuolus heade kommetega ning sellele ei ole avaldaja ka

viidanud. Otsusel ei ole mingisugust puutumust puudutatud isiku võlausaldajatega või nende

huvidega. Samuti ei ole otsus seotud ühegi avaliku huvi tõttu kehtestatud õigusnormi või

piiranguga. Otsuse vastuvõtmisel ei ole rikutud otsuste vastuvõtmiseks ettenähtud korda.

2-19-8741

4 (8)

Vaidlusaluse korteriühistu otsuse vastuvõtmisel järgiti KrtS § 20 lg-s 2 sätestatud nõudeid.

Korteriühistu on jagatud 16-ks korteriomandiks. Üldkoosolekul oli 16-st korteriühistu liikmest

esindatud 12, s.t koosolekul osalenud korteriomanikele kuulub üle poole häältest. Koosolekul

osalenud 12 korteriühistu liikme kaasomandi osa suurus on kokku 605 m2 ning koosolekul

mitteosalenud kaasomanike osade suurus on kokku 180,8 m2. Seega kuulus koosolekul

osalenud korteriomanikele üle poole kaasomandi osadest.

Korteriühistu 8. aprilli 2019. a üldkoosolekul osalenud 12-st liikmest hääletas otsuse poolt 4 ja

vastu 8 liiget. Seega on vaidlusalune otsus vastu võetud KrtS § 20 lg-s 1 sätestatud nõuetele

vastavalt ehk otsus on vastu võetud korteriomanike lihthäälteenamuse alusel.

Avaldajal puudub õigus taotleda vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist, kuna

avaldaja osales üldkoosolekul, kuid koosoleku protokollis pole kajastatud ühtki avaldaja

vastuväidet (TsÜS § 38 lg 4 teine lause). Avaldaja ei ole tõendanud, et ta esitas üldkoosolekul

vastuväite. Lisaks viibis avaldaja üldkoosolekul koos kahe teda esindava juristiga. Õigusalaste

teadmistega lepingulised esindajad pidid olema teadlikud vastuväite olulisusest ning sellest

tulenevalt tuli see ka õigeaegselt esitada. Avaldaja ei tuginenud sellele, et ta esitas koosolekul

vastuväiteid, kuid neid ei protokollitud.

Täiendavalt puudub avaldajal õigustatud huvi vaidlusaluse otsuse vaidlustamiseks. Avaldaja ei

ole enam Tihase tn 2b-8 korteri omanik. Avaldaja on korteri võõrandanud ja uueks omanikuks

on H. Kanne uue omaniku kohta on kinnistusraamatusse tehtud 6. detsembril 2021. Seega ei

kuulu avaldajale aadressil Tallinn, Tihase tn 2a // 2b enam korteriomandit ning avaldaja ei ole

enam korteriühistu liige. Uus omanik H on puudutatud isiku esindajale väitnud, et ei soovi

korteriomandi pööningule laiendamist ning ei soovi ka praeguses vaidluses astuda avaldaja

asemele.

Kuna tegemist on hagita menetlusega ja lahend on tehtud puudutatud isiku huvides, siis tuleks

menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 esimese lause alusel jätta

puudutatud isiku kanda. Võttes arvesse, et eeldused otsuse kehtetuks tunnistamiseks või selle

tühisuse tuvastamiseks ei ole täidetud ning avaldaja on menetluse vältel talle kuulunud

korteriomandi võõrandanud, mistõttu ta pole enam korteriühistu liige, on põhjendatud jätta

menetluskulud kummagi poole enda kanda.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

4. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada

menetluskulude jaotuse osas ning teha selles osas uus määrus, millega jätta puudutatud isiku

menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isik palub määrata temale hüvitamisele kuuluvate

menetluskulude suuruseks 818,80 eurot ja kohustada avaldajat menetluskulude tasumisega

viivitamisel tasuma kohtulahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni seaduses sätestatud

määras viivist.

4.1. Puudutatud isiku väitel jättis maakohus üllatuslikult menetluskulud poolte endi kanda.

Kohus kohaldas ebaõigesti on TsMS § 172 lg-t 1. Maakohtu seisukoht, et kuna praeguses asjas

on tegemist hagita menetlusega ja lahend on tehtud puudutatud isiku huvides, tuleks TsMS §

172 lg-s 1 sätestatust juhindudes jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda, on varasema

kohtupraktika valguses ekslik. See reegel puudutab üksnes menetlusi, kus hagita menetluses

osaleb ainult üks isik või mitu isikut, kelle huvi on samasuunaline. Lisaks ei ole kohus teinud

praeguses asjas lahendit puudutatud isiku huvides, nagu maakohus ekslikult määruse

põhjendavas osas märkis.

2-19-8741

5 (8)

4.2. Menetluses, kus osaleb mitu vastandliku huviga isikut, tuleks kohtul üldjuhul lahendada

menetluskulude jaotus analoogselt hagimenetluses sätestatuga. Sellist põhimõtet tuleks eriti

arvestada juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise või tühisuse tuvastamise nõuete

puhul, mis on reeglina hagiasi, kuid allub KrtS § 29 lg 2 alusel erandkorras hagita menetluse

reeglitele.

4.3. Praegusel juhul on kohaseks aluseks menetluskulude jaotuse üle otsustamisel TsMS § 172

lg 7 teine lause, mis sätestab, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus

jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. Selle sätte alusel tulnuks kohtul

jätta menetluskulud avaldaja kanda. Korteriühistu üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise

ja tühisuse tuvastamise nõuet lahendatakse KrtS 29 lg 2 alusel kohtus hagita menetluses üksnes

sellekohase avalduse alusel. Seega ei ole kohtul võimalik seda menetlust algatada ilma

huvitatud isiku avalduseta.

4.4. Isegi kui TsMS § 172 lg 1 teine lause annab kohtule võrdlemisi laia diskretsiooniõiguse

menetluskulude jaotuse otsustamisel, tuleb kohtul menetluskulude jaotust põhjendada.

Maakohus selgitas määruses, et avaldaja osales koosolekul koos kahe juristiga, kes pidid

õigusteadmistega isikutena teadma, et otsuse vaidlustamiseks tuleb esitada oma vastuväited

juba üldkoosolekul ning need ka protokollida lasta. Kuna avaldaja ei ole vastuväiteid esitanud,

puudus tal juba selle tõttu õigus üldkoosoleku otsust vaidlustada. Samuti on kohus

põhjendanud, et ei esine ka ühtegi muud võimalikku alust otsuse tühistamiseks või kehtetuks

tunnistamiseks. Seega pöördus avaldaja kohtusse alusetult, tekitades sellega puudutatud isikule

põhjendamatuid kulutusi.

4.5. Kummalisel kombel põhjendas maakohus menetluskulude poolte kanda jätmist esmalt

asjaoluga, et avaldaja esitas kohtule avalduse, mille rahuldamiseks puudusid kõik eeldused.

Teieks põhjendas kohus menetluskulude jaotust asjaoluga, et avaldaja on menetluse vältel talle

kuulunud korteriomandi võõrandanud, mistõttu ei ole ta enam korteriühistu liige. Puudutatud

isiku hinnangul ei saa kumbki asjaolu õigustada põhjendamatu avaldusega kohtusse pöördumist

ning olla aluseks menetluskulude jätmisele poolte endi kanda. Kohus pidi jätma menetluskulud

isiku kanda, kes pöördus põhjendamatu avaldusega kohtusse.

4.6. Maakohus jättis põhjendamatult tähelepanuta taotluse, milles puudutatud isik palus

võimalust menetluskulude nimekirja esitamiseks enne asja otsustamist. Puudutatud isik esitas

määruskaebuses enda menetluskulude nimekirja, mille esitamiseks kohus talle varem võimalust

ei andnud. Puudutatud isikule osutati õigusabi tunnitasuga 144 eurot, millele lisandub

käibemaks. Puudutatud isiku lepinguline esindaja on teinud järgmised menetlustoimingud:

• 28. oktoobril 2019 vastuse koostamine vastavalt kohtu 7. oktoobri 2019. a määruses

nõutule – 1,5 t;

• 13. detsembril 2021 menetluse seisundi analüüs; tõendite kogumine kinnistusraamatust

ning taotluse koostamine kohtule menetluse lõpetamiseks – 1,2 t;

• 11. veebruaril 2022 määruskaebuse koostamine ja esitamine kohtule – 2,5 t.

Seega on puudutatud isiku menetluskulud lepingulise esindaja õigusabikulud 748,80 eurot ja

määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 70 eurot.

5. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Avaldaja leidis, et

maakohtu määrus on menetluskulude jaotuse osas seaduslik ja põhjendatud. Kohtul on hagita

asjades ulatuslik kaalutlusõigus, lähtudes õigluse põhimõtest. Avaldaja leidis, et lahend on

tehtud kõigi menetlusosaliste huvides. Seega on õiglane jätta menetluskulud TsMS § 172 lg-st

1 tulenevalt menetlusosaliste endi kanda.

2-19-8741

6 (8)

6. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel

tühistada osas, millega kohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Ringkonnakohus saab teha selles osas uue määruse, millega jätab maakohtus kantud

menetluskulud avaldaja kanda. Määruskaebus rahuldatakse. Hüvitatavate menetluskulude

suuruse määrab kindlaks maakohus pärast praeguse määruse jõustumist.

8. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määrust osas, mille

peale edasi on kaevatud. Puudutatud isik vaidlustab maakohtu määrust osas, millega jaotati

menetluskulud. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus jättis avalduse

korteriühistu 8. aprilli 2019. a üldkoosoleku otsuse nr 6 kehtetuks tunnistamiseks ja tühisuse

tuvastamiseks rahuldamata. Selles osas on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 1, lg 2 p 1 ja lg 4

teise lause koosmõjus § 463 lg-ga 2 kohaselt jõustunud. Järelikult kontrollib ringkonnakohus

maakohtu määrust üksnes menetluskulude jaotuse osas.

9. TsMS § 172 sätestab menetluskulude jaotuse erireeglid hagita menetluses. TsMS § 172 lg 1

kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Sama

lõike teise lause kohaselt, kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, mh siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või

tõendi. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt, kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel

ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene

teisiti.

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis ebaõigesti menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi

menetlusosaliste endi kanda. Maakohtus kantud menetluskulud oleks tulnud jätta avaldaja

kanda.

10.1. Maakohus lähtus menetluskulude jaotamise otsustamisel sellest, et kuna lahend tehti

puudutatud isiku huvides, tuli menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda. Kuna aga eeldused

otsuse kehtetuks tunnistamiseks või tühisuse tuvastamiseks ei olnud täidetud ning avaldaja oli

menetluse vältel talle kuulunud korteriomandi võõrandanud, mistõttu polnud ta enam ka

korteriühistu liige, oli maakohtu arvates põhjendatud jätta menetluskulud kummagi

menetlusosalise enda kanda.

10.2. Riigikohus on selgitanud, et TsMS § 172 lg 1 esimest lauset on otstarbekas kohaldada

juhul, mil hagita menetluses selle iseloomu tõttu peale avaldaja teisi menetlusosalisi ei ole, nt

registriasjad, lapsendamise menetlus vms. Mitme menetlusosalisega hagita menetluses on

üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (2. juuni

2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 18 teine lõige).

10.3. Praegune hagita vaidlus ei ole ühe menetlusosalisega vaidlus. Avaldaja kui korteriühistu

liige esitas avalduse puudutatud isiku kui korteriühistu vastu viimase 8. aprilli 2019. a

üldkoosolekul vastu võetud otsuse nr 6 kehtetuks tunnistamiseks või tühisuse tuvastamiseks.

Kuna praeguses hagita menetluses osales mitu isikut, tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel

lähtuda TsMS § 172 lg 1 teisest lausest.

2-19-8741

7 (8)

10.4. Avaldaja avaldus on jõustunud kohtulahendiga jäetud rahuldamata. Sellises olukorras on

ringkonnakohtu hinnangul õiglane jätta menetluskulud avaldaja kanda. Asja materjalidest ei

nähtu ning ka menetlusosalised ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mis annaks alust kõrvale

kalduda üldreeglist, mille kohaselt on mitme menetlusosalisega hagita menetluses üldjuhul

õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti.

10.5. Puudutatud isik on õigesti esile toonud, et korteriühistu otsuse vaidlustamine sarnaneb

hagimenetlusega, kuid õiguspoliitilise otsusena on korteriomandi asjad kvalifitseeritud hagita

asjadeks. Ka hagimenetlusele on TsMS § 162 lg 1 järgi omane, et menetluskulud kannab pool,

kelle kahjuks otsus tehti. Praeguses asjas on selgelt võimalik tuvastada menetlusosaline, kelle

kahjuks lahend tehti. Selleks on avaldaja, kelle avaldus jäeti rahuldamata.

10.6. Ringkonnakohus nõustub puudutatud isikuga, et menetluskulude avaldaja kanda jätmist

toetab ka TsMS § 172 lg 7 teine lause. Praeguse menetluse sai kohus algatada üksnes avalduse

alusel ning avaldaja avaldus jäeti rahuldamata.

11. Eelnevast tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse menetluskulude jaotuse

osas ning teeb selles osas uue määruse, millega jätab maakohtus kantud menetluskulud avaldaja

kanda.

12. Määruskaebuse rahuldamise tõttu jäävad ka määruskaebemenetluse kulud TsMS § 171 lg 1

alusel avaldaja kanda.

13. Kolleegium märgib, et Riigikohus on selgitanud, et mõistlik ei ole tõlgendada TsMS § 174

lg-d 3 ja 5 koostoimes selliselt, et kõrgema astme kohus peab kindlaks määrama mh alama

astme kohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse olukorras, kus ta muudab alama astme

kohtu lahendit sel määral, et sellega kaasneb menetluskulude jaotuse muudatus (vt 12. mai

2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-15916, p 16; 20. aprilli 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

142-15, p-d 19 jj). Praegusel juhul ei ole maakohus puudutatud isiku menetluskulude rahalist

suurust kindlaks määranud. Seega ei tee seda ka ringkonnakohus. TsMS § 177 lg 2 järgi määrab

puudutatud isiku põhjendatud ja vajalikud menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus

kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul määruse jõustumisest.

14. Puudutatud isik on määruskaebuses märkinud, et maakohus ei võimaldanud tal esitada

maakohtus kantud menetluskulude nimekirja. See väide on osaliselt põhjendatud.

Asja materjalidest nähtuvalt andis maakohus 13. aprilli 2020. a määrusega menetlusosalistele

menetluskulude nimekirjade esitamiseks tähtaja kuni 18. maini 2020. Puudutatud isik esitas

menetluskulude nimekirja 15. mail 2020. Pärast seda on puudutatud isik esitanud kohtule 13.

detsembril 2021 taotluse menetluse lõpetamiseks, kuna avaldaja oli oma korteri võõrandanud,

ja kohus on seda arvestanud, võimaldades avaldajal esitada taotluse kohta oma seisukoht. Ehkki

puudutatud isik palus 13. detsembri 2021. a taotluses, et kohus annaks mõistliku võimaluse

menetluskulude esitamiseks, ei andnud kohus menetluskulude nimekirjade esitamiseks uut

tähtaega, vaid tegi 26. jaanuaril 2022 asjas lõpplahendi.

Kolleegium leiab, et kirjeldatud asjaoludel oleks maakohus pidanud andma menetlusosalistele

uue tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks, kuna tulenevalt puudutatud isiku 13.

detsembri 2021. a taotlusest võis menetlusosalistel olla tekkinud täiendavaid menetluskulusid.

Seda eriti olukorras, kus puudutatud isik seda võimalust kohtult eraldi palus. Puudutatud isik

on esitanud oma maakohtus kantud menetluskulude nimekirja määruskaebuses. Osas, milles

see sisaldab maakohtus pärast 18. maid 2020 kantud kulusid, tuleb maakohtul puudutatud isiku

esitatud täiendatud nimekirjaga menetluskulude kindlaksmääramisel arvestada, andes

2-19-8741

8 (8)

avaldajale võimaluse esitada puudutatud isiku maakohtus kantud menetluskuludele soovi korral

vastuväiteid.

15. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Praeguse määruse

peale võib TsMS § 696 lg 3 esimese lause ja TsMS § 178 lg 1 esimese lause järgi esitada

määruskaebuse Riigikohtule. Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1 esimese lause järgi

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)