3-21-2636/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.10.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2636

Haldusasi

SWYRE OÜ kaebus Rahapesu Andmebüroo 22.10.2021

tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse nr 6-1/233-1

tühistamiseks ning Rahapesu Andmebüroo kohustamiseks

ennistama tühistatud tegevusluba nr FVT000429 ja tegema

tegevusloa kohta sissekanne majandustegevuse registrisse

Menetlusosalised

Kaebaja – SWYRE OÜ, volitatud esindaja advokaat Tõnis

Loorits

Vastustaja – Rahapesu Andmebüroo, volitatud esindaja KK

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta SWYRE OÜ kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21.11.2022 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimeta-

misest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS

§ 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-21-2636

2(12)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. SWYRE OÜ-le anti 29.01.2021 virtuaalvääringu teenuse osutamiseks tegevusluba nr

FVT000429.

2. SWYRE

OÜ

esitas

05.02.2021

majandustegevuse

registrisse

(MTR)

teate

majandustegevusest ajutisest loobumisest kuni 31.12.2021.

3. Rahapesu Andmebüroo (RAB) edastas 19.07.2021 virtuaalvääringu teenuse pakkujatele (sh

SWYRE OÜ-le) ettekirjutuse nr 4-6/2-1 teabe esitamiseks.

4. SWYRE OÜ vastas 20.08.2021, et äriühing ei ole virtuaalvääringu teenuse pakkumisega

alustanud.

5. RAB edastas 01.10.2021 SWYRE OÜ-le otsuse projekti, millele SWYRE OÜ esitas oma

arvamuse ja vastuväited 12.10.2021.

6. RAB tunnistas 22.10.2021 otsusega nr 6-1/233-1 rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 75 p 3 (kuni 15.03.2022 kehtinud redaktsioonis) alusel

SWYRE OÜ tegevusloa nr FVT000429 ja sellekohased MTR-i andmed kehtetuks, sest SWYRE

OÜ ei ole teenuse osutamisega alustanud kuue kuu jooksul alates tegevusloa väljastamisest.

1) RahaPTS § 75 p 3 ei anna tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsustamisel kaalutlusõigust,

vaid seab RAB-ile kohustuse tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks, kui teenuse osutamisega ei

ole alustatud kuue kuu möödumisel tegevusloa väljastamisest. Sellele vaatamata esitab RAB

põhjendused, miks ka seadusest tuleneva expressis verbis sätestatud kohustuseta oleks

tegevusloa kehtetuks tunnistamine proportsionaalne.

2) RahaPTS § 75 p 3 kohta on seletuskirjas märgitud, et selle eesmärgiks on takistada

olukordi, kus litsentsi kasutatakse mittesihipäraselt. RahaPTS § 75 p 3 on erisuseks

majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 37 lg 2 p-le 1, mille kohaselt

majandushaldusasutus võib tunnistada tegevusloa kehtetuks majandustegevuse mittealustamise

korral kahe aasta jooksul arvates tegevusloa väljastamisest või selle mitteteostamisel kahe aasta

jooksul. Seadusandja on pidanud oluliseks RahaPTS-s sätestada erisus kaheaastasest perioodist,

kuna kuuekuulist perioodi on peetud piisavaks, et ettevõtja jõuaks kõik ettevalmistused

taotletud tegevusalal tegutsemiseks ära teha ning tegutsema asuda.

3) MSÜS § 34 reguleerib ettevõtja majandustegevusest loobumist. RahaPTS § 75 p-st 3

tuleneb aga kohustus asuda tegutsema taotletud tegevusalal kuue kuu jooksul loa väljastamisest

alates. Seega oli kaebajal kohustus asuda tegevusalal tegutsema hiljemalt 29.07.2021. Ettevõtte

poolt esitatud majandustegevusest ajutise loobumise teade ei välista tema seaduses sätestatud

kohustust asuda taotletud tegevusalal tegutsema kuue kuu jooksul loa väljastamisest arvates.

RahaPTS § 75 p-ga 3 analoogne säte, mis annab õiguse järelevalveasutusel tegevusluba

kehtetuks tunnistada, kui teenusepakkuja ei alusta etteantud tähtaja jooksul teenuse pakkumist,

on sätestatud makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse (MERAS) § 22 lg 2 p-s 1 ning

krediidiasutuste seaduse (KAS) § 17 lg 1 p-s 1. MERAS-e viidatud sätte kohaselt võib

Finantsinspektsioon tegevusloa kehtetuks tunnistada, kui makseasutus või e-raha asutus ei ole

alustanud tegevust 12 kuu jooksul tegevusloa andmisest arvates /…/ või tema tegevus on

peatunud kauemaks kui kuueks järjestikuseks kuuks. Nimetatud sätted on analoogia mõttes

olulised põhjusel, et alates 10.03.2020 kohaldatakse RahaPTS § 2 lg 5 kohaselt ka

virtuaalvääringu teenusepakkujatele samu nõudeid, mis kohalduvad teistele finantseerimis-

asutustele (sh krediidi- ja finantseerimisasutustele).

3-21-2636

3(12)

4) Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine on Eestis ja laiemalt Euroopa Liidus suure

avaliku huviga eesmärk, mis on kaalukam üksikettevõtte õigusest ettevõtlusvabaduse

teostamisel. Tegevuslubade süsteem aitab tagada avalikku huvi viisil, kus üksnes nõuetele

vastavad äriühingud saavad osutada tegevusloale vastavat teenust. Nõuetele vastavuse tagamine

on ettevõtte enda mõjusfääris. Tegevusloa taotlemisel märgivad ettevõtted, millal nad hakkavad

teenust osutama. Kui ei ole kõrvalekaldumisi ja põhjendatud asjaolusid, siis eeldatakse, et

teenust hakatakse kirjeldatud viisil pakkuma tegevusloa saamise hetkest. Vastupidine olukord

tekitab läbipaistmatust nii teenuse pakkumisega seotud sektoris kui ka majanduskeskkonnas

tervikuna. Juhul, kui teenuse pakkuja ei alusta teenuse osutamist tema viidatud perioodil,

tähendab, et riskid, millega teenusepakkuja pidi teoreetiliselt kokku puutuma, ei vasta

tegelikkusele. Seetõttu ei saa RAB olla kindel, kas riskide juhtimiseks kasutatavad

riskijuhtimise meetmed on enam piisavalt tõhusad. Riskide realiseerumisel võib RahaPTS-i

mõttes olla võimalik teenusepakkuja kaudu pesta raha või rahastada terrorismi. See on aga

vastuolus RahaPTS § 1 lg-s 1 sätestatud eesmärgiga, milleks on tõkestada Eesti Vabariigi

rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks. See

tähendab kahju tervele riigile ning potentsiaalselt ka füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kui

nende suhtes toime pandud kuriteost saadud rahalisi vahendeid asutakse nimetatud teenuse-

pakkuja kaudu pesema.

5) Riiklikus rahapesu ja terrorismi rahastamise 25.05.2021 riskihinnangus1 on määratletud, et

virtuaalvääringu teenuse pakkujad on kõrge rahapesu ja terrorismi rahastamise riskiga sektor.

Täna järjest enam globaliseeruvas maailmas kasutavad rahapesijad ja terrorismi rahastajad

virtuaalvääringuid kuritegude toimepanemiseks või lõpuleviimiseks (lunaraha nõuded,

kelmused jm). Samuti tuleb arvestada, et RahaPTS-is sätestatud virtuaalvääringu teenuse

pakkujate suhtes kohaldatakse paljuski samasuguseid ootuseid nagu igale teisele finants-

asutusele (RahaPTS § 2 lg 5).

6) Kokkuvõtvalt on otsuse eesmärgiks ühelt poolt täita seadusandja poolt sätestatud kohustust

tegevusluba kehtetuks tunnistada, kuid teiselt poolt hoida ära kahju, mis tekib asjaolust, et

teenusepakkuja võetavad riskid ning nende juhtimiseks kasutatavad meetmed ei pruugi olla

tasakaalus. Käesoleval juhul on tegevusloa kehtetuks tunnistamine proportsionaalne meede.

Tegutsedes majandustegevuse valdkonnas, kus esinevad kõrgemad rahapesu ja terrorismi

rahastamise riskid ning sellest tulenevalt ka seadusandja poolt sellele sektorile kehtestatud

täiendavad nõuded hoolsusmeetmete kohaldamisel, kui ka seetõttu, et see sektor peab

tegutsemiseks taotlema tegevusloa, pidid ettevõttele olema teada tegevuse mittealustamisega

seonduvad tagajärjed. Tegevusloa kehtetuks tunnistamise alused on lisaks seadusele

kättesaadavad mh RAB-i veebilehel ning 25.06.2021 saatis RAB MTR-i vahendusel vastava

informatsiooni täiendavalt kõikidele teenusepakkujatele.

7) SWYRE OÜ on maininud, et alates 2021. a algusest on ettevõte teinud toiminguid, mis

kogumis on olnud suunatud äriühingu äriplaani elluviimisele (RahaPTS-iga ettevõtte vasta-

vusse viimine, kontori üürimine, töölepingute sõlmimine, koostööpartneritega läbirääkimiste

pidamine ja sõlmimine). Loetletud tegevused on seotud äritegevuse ettevalmistamisega.

Ettevõtte tegevusalaks on virtuaalvääringu teenuste pakkumine ning käesoleva tegevusala

teenused on nimetatud RahaPTS § 3 p-des 10 ja 101: virtuaalvääringu rahakotiteenus on teenus,

mille raames luuakse klientidele või hoitakse klientide krüpteeritud võtmeid, mida saab

kasutada virtuaalvääringute hoidmise, talletamise ja ülekandmise eesmärgil; virtuaalvääringu

vahetamise teenus on teenus, mille raames vahetab isik virtuaalvääringut raha vastu või raha

virtuaalvääringu vastu või üht virtuaalvääringut teise vastu. RAB kohustas 19.07.2021 saadetud

1 vt https://www.fin.ee/finantspoliitika-valissuhted/rahapesu-ja-terrorismi-rahastamise-

tokestamine/riskihinnangud

3-21-2636

4(12)

ettekirjutusega adressaati edastama ettevõtte teenustega seotud täiendavad andmed, mille

raames SWYRE OÜ vastas, et tegevusega pole alustatud. Virtuaalvääringu teenuste andmetega

seotud küsimustiku täitmise lahtrid jäid SWYRE OÜ poolt täitmata, mis viitab sellele, et need

andmed seoses ettevõtte tegevuse mittealustamisega puuduvad. Kui ettevõtja annab RAB-ile

teada, et tegevusega pole alustatud, siis lähtub RAB ettevõtja poolt edastatud informatsioonist.

Lisaks sellele, SWYRE OÜ ei tõendanud vastupidist ning ei edastanud RAB-i poolt küsitud

andmed ettekirjutuse raames ega arvamuse ja vastuväidete esitamisel. RAB-ile esitatud info

kohaselt oli ettevõtjal tegevuskoht olemas juba 29.01.2021, mil ettevõte tegevusloa sai. Vastasel

juhul ei oleks ettevõtja tegevusluba ka saanud. Eeltoodule tuginedes on RAB seisukohal, et

SWYRE OÜ ei ole täitnud kohustust asuda taotletud tegevusalal tegutsema kuue kuu jooksul

tegevusloa väljastamisest arvates.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. SWYRE OÜ esitas Tallinna Halduskohtule 15.11.2021 kaebuse (täiendatud 15.09.2022)

RAB-i 22.10.2021 otsuse nr 6-1/233-1 tühistamiseks ning RAB-i kohustamiseks ennistama

tühistatud tegevusluba nr FVT000429 ja tegema tegevusloa kohta sissekanne MTR-i.

1) RAB-i 22.10.2021 otsus ei ole kooskõlas kehtiva õigusega, meede ei ole proportsionaalne

taotletava eesmärgi suhtes, vastustaja on kohaldanud ebaõigesti otsustuse aluseks olevat

kaalutlusõigust ja otsus on hea halduse tava ning võrdse kohtlemise põhimõttega vastuolus.

2) Kaebaja ei saanud omada kohustust alustada tegevusloa teenuse osutamist kuue kuu

jooksul, sest kaebaja oli enda tegevusloa ajutiselt peatanud. MSÜS seaduseelnõu viitab § 34

lg-te 1 ja 2 selgituste puhul asjaolule, et need on olnud enne MSÜS vastuvõtmist reguleeritud

MTRS §-s 25. MTRS § 25 lg 3 sätestab, et registreeringule lisatakse kehtivuse ajutist peatamist

kajastav märge ning ettevõtja, kelle registreering erinõudega tegevusalal on peatatud, ei loeta

sellel tegevusalal registreerituks. See tähendab, et tegevusluba loetakse ajutiselt loobumise

perioodiks ettevõtjale mitteantuks ning tema tegevuse üle ei pea teostama järelevalvet. Pärast

tegevuse taasalustamist on võimalik teostada tema nõuetele vastavuse osas järelevalvet.

Eelnevast tulenevalt RahaPTS § 75 lg 1 p-st 3 tuleneva 6-kuulise perioodi arvestamine katkeb

ajutisest loobumise kestvuse perioodiks. Vastav tõlgendus on kooskõlas tegevusloa

regulatsiooni eesmärkidega ehk siis võimaldada kolmandatel isikutel kehtiva tegevusloa

olemasolu avalikust registrist kontrollida ja õigete registrikannete alusel võimaldada järelevalve

teostajal määratleda järelevalve subjekte, tagades seeläbi sektori läbipaistvuse. Ka RahaPTS

seletuskirjast ei nähtu, et oleks välistatud MSÜS § 34 lg-st 2 tuleneva õiguse kasutamine.

Lisaks, RahaPTS § 34 lg 5 sätestab, et majandustegevusest loobumise õigus ei välista ettevõtja

seadusest, haldusaktist või lepingust tulenevat kohustust majandustegevust jätkata, samuti ei

loeta nimetatud jätkamise kohustuse olemasolu korral ettevõtjat majandustegevusest

loobunuks. Normi enda sõnastus juba räägib majandustegevuse jätkamise kohustusest.

Ettevõtjal on jätkamiskohustus pärast tegevusloa ajutise peatamise lõpetamist.

3) Vastutaja on olnud alates 2017. a-st, kui virtuaalvääringu teenuste tegevusloa regulatsioon

tekkis, läbivalt seisukohal, et MSÜS § 34 lg 2 alusel majandustegevuse ajutine peatamine peatab

ka RahaPTS § 75 lg 1 p-st 3 tuleneva perioodi kulgemise (seda nii 2020. a õigusmuudatuse

eelselt kui ka järgselt). Veel tänaseni on MTR-is kajastatud hulganisti ettevõtteid, kellele on

tegevusluba väljastatud enam kui 6 kuud tagasi, küll aga ei ole nende tegevuslubasid tunnistatud

kehtetuks. Vastustaja esitas 25.06.2021 turuosalistele (mh kaebajale) teavituse senise

halduspraktika muudatusest. Muudatusest teavitamine annab täiendava kinnituse sellele, et ligi

4 aastat on tõlgendatud RahaPTS § 75 ja MSÜS § 34 koosmõju teisiti. Ühtlasi nähtub

halduspraktika muudatusest fundamentaalne vastuolu. Vastustaja normitõlgendus ja selle

rakenduspraktika läheb vastuollu seadusandja tegeliku tahtega. Kui igal juhul tuleb alustada

3-21-2636

5(12)

tegevusloa aluseks olevat tegevust 6 kuu jooksul, siis milles seisneb täiendava 2 aastase perioodi

kehtestamise või olemasolu mõte. Tegelikkuses on süstemaatilise tõlgenduse põhjal võimalik

näha, et seadusandja on näinud RahaPTS § 75 lg 1 p-i 3 ja MSÜS § 34 lg 2 ning MSÜS § 37 lg

2 p-i 1 koosmõjus ette järgmist tegevuslubade kehtetuks tunnistamise aluste esinemise käiku:

ettevõte taotleb tegevusluba ja saab tegevusloa; ettevõttel on alates tegevusloa saamisest

kohustus alustada majandustegevusega 6 kuu jooksul; kui tegevusluba peatatakse ajutiselt, ei

tohi ajutine peatamine olla tehtud perioodile, mis ületab alates tegevusloa väljastamisest kokku

kahte aastat (ajutise peatamise korral loetakse, et tegevusluba ei ole antud hetkel ettevõttele

antud ja kehtetuks tunnistamise alus tekib alles 2 aasta möödumisel).

4) RahaPTS § 2 lg 5 sätestab, et sama paragrahvi lg 1 p-s 10 nimetatud virtuaalvääringu

teenuse pakkujatele kohaldatakse samas seaduses finantseerimisasutuste kohta sätestatut. Tegu

on siseviitelise normiga, mis ei võimalda virtuaalvääringu teenuse osutajate suhtes rakendada

MERAS § 22 lg 2 p-st 1 ega KAS § 17 lg 1 p-st 1 tulenevate normide rakendamist. RahaPTS §

75 koosmõjus MSÜS §-ga 34 (sh ka MSÜS § 37) reguleerivad eraldiseisvalt vastustaja poolt

viidatud küsimusi, mis tähendab, et analoogia kohaldamiseks puudub alus ja vajadus. Sealjuures

vastustaja üritab kohut eksitada väitega, mis viitaks analoogsetele tegevusnõuetele virtuaal-

vääringu teenuste osutajate, krediidi- ja finantsasutuste vahel. MERAS ja KAS sätestavad

kardinaalselt erinevad tegevusnõuded finants- ja krediidiasutustele võrreldes virtuaalvääringu

teenuse osutajatega. Isegi, kui tegevussektorist tulenevalt eksisteerib antud tegevuste vahel

mõningane sarnasus, siis see ei ole alus RahaPTS § 75 lg 1 p 3 ja MSÜS § 34 eiramiseks.

Vastustaja on vaidlustatud otsuses põhjendanud analoogia kohaldamise põhjendatust mh läbi

ettevõtte tegevuskava ja äriplaani hindamise ning seeläbi riskide maandamiseks rakendatavate

meetmete piisavuse hindamisega. Tegu on otseselt kehtiva materiaalõigusega vastuollu mineva

võrdlusega. Äriplaan ei ole virtuaalvääringu teenuste osutajate tegevusloa taotlemisel

tegevusloa kontrolliese (RahaPTS § 72) erinevalt MERAS § 15 lg 1 p-s 5 ja KAS § 15 lg 2 p-s

3 sätestatust.

5) RahaPTS § 75 lg 1 p-i 3 rakendamine eeldab kaalutlusõiguse teostamist ja vastustaja on

teostanud kaalutlusõigust ebaõigesti. Kaebaja hinnangul ei tohiks kaalutlusõiguse teostamise

küsimus olla vaidluse lahendamisel keskseks küsimuseks. Küll aga juhul, kui kohus peaks

leidma, et MSÜS § 34 lg 5 muudab võimatuks tegevusloa ajutise peatamise, tuleneb vastustaja

haldusakti õigusvastasus mh kaalutlusõiguse ebaõigest teostamisest.

RahaPTS § 75 lg 1 p-s 3 märgitud „tegevusalal tegutsemine“ on määratlemata õigusmõiste, mis

ei kätke endas pelgalt teenuse osutamise käivitamist klientide tehingute läbiviimise kontekstis,

vaid tegutsemist laiemalt teenuse osutamise ettevalmistamisel. Tegevusalal tegutsemiseks tuleb

lugeda ka seda, kui teostatakse tegevusala spetsiifilisi teenuse käivitamise ettevalmistusi ja/või

kui ollakse teenuse osutamiseks valmis, aga ükski klient ei ole veel teenust tarbinud. Kaebaja

on tegelenud teenuse osutamiseks vajaliku taristu loomisega – üürinud kontori, tegelnud

personaliotsinguga, pidanud läbirääkimisi tugiteenuste pakkujatega ja sõlminud koostöö-

lepinguid. Tegelikkuses on kaebaja tegelenud veel teenuse osutamise platvormi arendus-

tegevuse ja turundusplaani väljatöötamisega, tehnilise taristu integreerimise jmt. Teoreetiliselt

on kaebaja teenus käivitamiseks käesolevaks hetkeks valmis (puudub lihtsalt kehtiv

tegevusluba). Vastustaja on jätnud põhjendamatult antud asjaolud hindamata. Kaebaja rõhutab,

et tegevuse alustamise kaalutluskoht tuleneb mh asjaolust, kas ettevalmistavad tegevused

kätkevad endas kavatsust asuda majandustegevust läbi viima või mitte. Vastustaja ei ole neid

asjaolusid välja selgitanud. Vastustaja on lähtunud lihtsalt statistikast, mille kohaselt pole ühtegi

klienditehingut läbi viidud. Selline eeldus on absurdne, sest tegevusega on alustatud ka siis, kui

teenus on avatud tarbimiseks, aga kliendid ei ole veel jõudnud teenust kasutada. Vastustaja

viidatud riskihinnangus välja toodud hinnangud, milles väljendatakse sisuliselt hädakorralist

vajadust terve virtuaalvääringu teenuste sektor viivitamatult kinni panna, on ülepaisutatud.

3-21-2636

6(12)

6) Vastustaja on oluliselt rikkunud uurimispõhimõtet. Vastustaja on 19.07.2021 esitanud

turuosalistele masspäringu seoses turuosaliste poolt teostatud tehingutega. Kaebaja on

masspäringule vastanud ja andnud infot, et tehingud ei ole hetkel veel teostatud, mis on

elementaarne, sest kaebaja tegevusluba oli ajutiselt peatatud kuni 31.12.2021 ja kaebaja ei

tohtinudki teenust osutada. Vastustaja oleks pidanud selgitama välja järgmised asjaolud: kas

kaebaja on alustanud majandustegevuse läbiviimist ja millistes toimingutes see seisneb; kas

kaebaja majandustegevuse läbiviimist kajastavad tegevused on seotud kaebaja tegevusloa

aluseks oleva teenuse osutamisega.

7) Rakendatud meede ei ole proportsionaalne. Vastustaja märgitud eesmärgid olid täidetud

juba enne vaidlustatud otsuse vastuvõtmist. Eesmärkide täitmist ilmestab kokkuvõtvalt järgnev:

kaebaja ettevõtte tegevuse puhul puudub alus järeldamaks, et see ei ole olnud läbipaistev –

kaebaja on teostanud enda teavitamise kohustust läbi MTR-i, kaebaja on vastanud ja olnud

kättesaadav järelevalveasutusele; kaebaja ettevõtte tegevuse puhul puudub alus järeldamaks, et

see ei ole usaldusväärne – vaidlust pole selles, et kaebaja on vastanud RahaPTS-st tulenevatele

tegevusloa nõuetele, kuivõrd talle on tegevusluba väljastatud; kaebaja on kasutanud

tegevusluba sihipäraselt ja on selgitanud seda vastustajale – kaebaja viljeletud majandustegevus

seisnes teenuse käivitamiseks ettevalmistuste tegemises ja see oli vastustajale teada. Vastustaja

sisustab rakendatud meetme proportsionaalsust läbi kaebaja kõrgendatud teadlikkuse ja

asjaoluga, et tegevuse mittealustamise tagajärjed pidid olema talle teada. Tegu on absurdsete

väidetega. Vastustaja enda ligi 4 aastat kestnud läbiv halduspraktika seisnes normi

tõlgendamises ja rakendamises viisil nagu kaebaja oli seda teinud. Vastustaja tegevus nii

halduspraktika muutmisel (ilma, et õigusmuudatust oleks aset leidnud) ja halduspraktika

järjepidevuse puudumisega (mh võrdsete haldussubjektide teineteisest põhjendamatu

eristamine) on hea halduse tava ja võrdsuse põhimõtet oluliselt rikkuvad (vt ka Euroopa Hea

Halduse Tava eeskirja artiklid 5 ja 10 ning Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-61- 01, p 5 ja 3-3-1-

65-06, p 25).

8) Alates 2021. a juunikuust peatusid sisuliselt kõik virtuaalvääringu teenuste tegevuslubade

menetlused. Ilma selleks õiguslikku alust omamata tegevuslubasid lihtsalt sisuliselt ei

menetletud. Viimast kommunikeeriti avalikkusele nii vastustaja asutuse juhi kui ka

rahandusministri poolt avalikus meedias. Järelevalveasutuse rõhuasetus seati tegevuslubade

kehtetuks tunnistamisele, et valmistuda MONEYVAL ekspertkomitee saabumiseks Eestisse.

Vaidlustatav haldusakt on osa mainitud kehtetuks tunnistamise nn lainest, kus otsust üritatakse

põhistada kõikvõimalikel viisidel, lootes, et vähemalt üks käsitlus jääb pidama.

9) Lisaks tuleb tähele panna, et kaebajal tuleb uue tegevusloa taotluse esitamisega tasuda

uuesti riigilõiv. Täielikult on jäetud hindamata asjaolu, et kaebaja on juba ühe ligi 120 päevase

tegevusloa menetluse perioodi läbinud. Uue tegevusloa taotlemisega järgneks sellele täiendav

120 päevane periood. Tegu on perioodiga, mille jooksul kohustatakse kaebajat kandma taaskord

asjatuid passiivseid kulusid, mille jooksul kaebaja riskib personali ja klientidest ilma jäämisega

jne.

10) Seadusandja on väljendanud enda tahet tegevuslubade ajutise peatamise võimaluse

välistamiseks alles 15.03.2022 jõustunud muudatusega RahaPTS §-s 726. Seega alles alates

15.03.2022 muutus kaebajale võimatuks tegevusloa ajutine peatamine. Kuni 14.03.2022 (k.a),

veel enam, aastal 2021 (sh 22.10.2021 – haldusakti tegemise päev) oli kaebajal õigus enda

tegevusloa ajutiseks peatamiseks.

8. RAB palub 23.12.2021 vastuses (täiendatud 28.09.2022) jätta kaebus rahuldamata.

1) RAB-i 22.10.2021 otsus on kooskõlas kehtiva seadusega, hea halduse tavaga ning

vastustaja on kõiki isikuid kohelnud võrdselt.

3-21-2636

7(12)

2) Kaebajal oli kohustus alustada tegevusloa teenuse osutamist 6 kuu jooksul pärast

tegevusloa saamist. Kaebaja MSÜS § 34 lg 2 tõlgendus ei ole seadusega kooskõlas, sest jätab

arvestamata MSÜS § 34 lg 5 tegeliku tähenduse. Kaebaja märgib MSÜS § 34 lg 5 kohta, et

normi enda sõnastus räägib majandustegevuse jätkamise kohustusest. Jätkamise kohustusega

seoses on seadusandja viidanud asjaolule, et ettevõtjal on jätkamiskohustus nt peale tegevusloa

ajutise peatamise lõpetamist – ettevõttel ei saa olla kestvat jätkamise kohustust vastavalt

RahaPTS § 75 p-st 3 tuleneva 6 kuu perioodi kestel, kui tegevusluba on samal ajal MSÜS § 34

lg 2 alusel ajutiselt tähtaegselt peatatud. MSÜS § 34 lg 5 on erisäte MSÜS § 34 lg 2 suhtes ning

toob sisse erisuse, et teatud tegevusvaldkondades ei ole võimalik majandustegevust ajutiselt

peatada, sest see tuleneb valdkonna spetsiifikast. Näiteks seetõttu, et majandustegevusest ajutise

loobumise perioodil ei ole võimalik ettevõtte üle teostada järelevalvet ning ei ole võimalik

tuvastada, millal ta ei vasta enam nõuetele, mis on tegevusloa olemasoluks kohustuslik.

3) RahaPTS § 75 p 3 eesmärk on vältida tegevusloa kasutamist kuritegelikel või mitte-

sihipärastel eesmärkidel, Eesti riigi maine kahjustamist ja tegevusloa väärtuse devalveerumist

(vt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eelnõu 459 SE seletuskiri2, lk 59).

4) Kaebajale väljastati tegevusluba 29.01.2021 ning juba 05.02.2021 esitas kaebaja MTR-i

teate majandustegevuse ajutisest loobumisest kuni 31.12.2021. Kaebaja esitas RAB-ile

20.08.2021 vastuse, mille kohaselt tegevusega pole alustatud. Vastustaja andis kaebajale

võimaluse esitada vastuväited tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse projektile (seejuures

pikendas kaebaja taotlusel tähtaega), millele kaebaja vastas 12.10.2021. Kaebaja väitis, et on

alates 2021. a algusest teinud toiminguid, mis kogumis on olnud suunatud äriühingu äriplaani

elluviimisele. Samas ei esitanud kaebaja ühtegi tõendit, et oma väiteid tegevuse kohta tõendada.

Vastustaja on seisukohal, et kui kaebaja oleks ka tegelikkuses teinud kõik tema poolt loetletu ja

ta oleks olnud valmis teenust pakkuma juba alates 15.11.2021, siis oleks kaebaja esitanud

vastavasisulised tõendid (nt kirjavahetus klientidega, lepingud, eellepingud jne). Kuna aga

kaebaja väited olid üldsõnalised ja tõendamata, siis ei ole kaebaja väited teenuse pakkumise

valmisolekust eluliselt usutavad. Samuti ei ole eluliselt usutavad kaebaja väited ülemaailmsest

pandeemiast ilmnenud takistustest majandustegevusele jne, arvestades, et loobumise avaldus

tehti juba 7 päeva pärast tegevusloa saamist. Tegevusloa saamise hetkel oli pandeemia kestnud

juba üle 9 kuu ja mõjutas riikide majandust ja interneti teel pakutavaid teenuseid vähe.

Eeltoodust nähtub, et vastustaja ei ole rikkunud uurimispõhimõtet ja tagas kaebajale ära-

kuulamisõiguse. Samuti võib teha järelduse, et kaebajal puudus vajadus selle tegevusloa järele

ja see tuli kehtetuks tunnistada. Igaks juhuks tegevusloa omamine tegevusala, millel kaebaja ei

tegutse, ei ole kooskõlas seadusandja eesmärgiga. Kaebaja pidi sellest tagajärjest aru saama ja

sellega arvestama. Kaebajal oli kohustus asuda tegevusalal tegutsema hiljemalt 29.07.2021.

Ettevõtte poolt esitatud majandustegevusest ajutise loobumise teade ei välista tema seaduses

sätestatud kohustust asuda taotletud tegevusalal tegutsema kuue kuu jooksul loa väljastamisest

arvates. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine tegevusalal, millel äriühing ei tegutse, ei riiva

äriühingu õigusi intensiivselt ning vajadusel võib ettevõte igal ajal taotleda uut tegevusluba.

5) Halduspraktika muutmine on õiguspärane ning põhjendatud. Nagu juba eelnevalt märgitud,

siis MSÜS § 34 lg 5 kohaselt ei välista majandustegevusest loobumise õigus ettevõtja seadusest,

haldusaktist või lepingust tulenevat kohustust majandustegevust jätkata, samuti ei loeta

nimetatud jätkamise kohustuse olemasolu korral ettevõtjat majandustegevusest loobunuks.

Seega isegi kui ettevõte loobub ajutiselt majandustegevusest, siis ei peata see kohustust asuda

kuue kuu jooksul tegutsema taotletud tegevusalal.

2 vt https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/fb03e20e-caf7-463d-9b60-

ddf6021742b2/Rahapesu%20ja%20terroris

3-21-2636

8(12)

6) Seadusandja tahe on lähtuvalt RahaPTS § 75 p-st 3 ja MSÜS § 34 lg-st 5 tagada turul

tegevusloa kohustusega ettevõtete läbipaistvus, usaldusväärsus, hoida tekkida võivad kahjud

minimaalsena seeläbi, et nad kasutaksid tegevusluba sihipäraselt, asuksid õigeaegselt tegema

tegevusloa valdkonnas ja seda kuue kuu jooksul, ning vastupidisel juhul tunnistada ettevõtja

tegevusluba kehtetuks, sest ettevõtte kohustust asuda tegutsema taotletud tegevusalal kuue kuu

jooksul ei ole võimalik ettekirjutuse alusel kõrvaldada. Eeltoodu tõttu tuli vastustajal viia oma

halduspraktika kooskõlla seaduse eesmärgiga ja seadusandja tahtega, sest kui jätkata

haldusasutuse eelnevat halduspraktikat, siis see ei võimalda rakendada riskipõhist järelevalvet,

tekitab läbipaistmatust nii teenuse pakkumisega seotud sektoris kui ka majanduskeskkonnas

tervikuna.

7) Kaebaja on ise märkinud, et vastustaja teavitas turuosalisi halduspraktika muutumisest.

Seega kohtleb vastustaja kõiki võrdselt. See, et RAB ei ole jõudnud kõikide ettevõtjate osas

kontrolli läbi viia ja tegevuslubasid kehtetuks tunnistada, viitab tööle, mida RAB peab tegema.

Riigikohus on möönnud, et halduspraktikast võib tõusetuda haldusvälisele isikule usalduse

kaitse, kuid rõhutanud, et ebaõige halduspraktika sellist usaldust ei tekita (Riigikohtu lahend nr

3-3-1-23-06, p 12). Samuti on Tallinna Ringkonnakohus oma 14.04.2020 otsuses haldusasjas

nr 3-19-175 märkinud, et võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumiseks ei loeta seda, kui

haldusorgan muudab oma halduspraktikat. Kokkuvõtvalt on vastustajal olnud õigus oma

halduspraktikat muuta ja viia see vastavusse RahaPTS § 1 lg 1 sätestatud eesmärgiga.

Halduspraktika muutmine on olnud õiguspärane ning alates turuosalistele teadaandmisest on

vastustaja rakendanud ka vastavat halduspraktikat.

8) Analoogia kohaldamine MERAS § 22 lg 2 p-ga 1 ja KAS § 17 lg 1 p-ga 1 on asjakohane.

Alates 10.03.2020 kohaldatakse RahaPTS § 2 lg 5 kohaselt ka virtuaalvääringu teenuse-

pakkujatele samu nõudeid, mis kohalduvad teistele finantseerimisasutustele (sh krediidi- ja

finantseerimisasutustele). Seadusandja viitab RahaPTS-i seletuskirjas kahju ärahoidmisele,

mida on tõenäoliselt silmas peetud ka MERAS-e ja KAS-i vastavate sätete kehtestamisel.

MERAS-e ja KAS-i põhimõtted on olulised ka virtuaalvääringu valdkonnas.

9) RahaPTS § 75 p 3 ei anna tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsustamisel kaalutlusõigust.

Sätte eesmärk on takistada olukordi, kus tegevusluba kasutatakse mittesihipäraselt. Seadusandja

on pidanud kuue kuulist perioodi piisavaks, et ettevõtja jõuaks kõik ettevalmistused taotletud

tegevusalal tegutsemiseks ära teha ning juba ka tegutsema asuda. Kuna vastustajal ei ole

RahaPTS § 75 p 3 eelduste täitmisel kaalutlusõigust, siis ei ole kaebaja väited otsuse

proportsionaalsuse kohta ka asjakohased. Vaatamata sellele, et seadusandja ei näinud ette

RahaPTS-s diskretsiooniõigust, on vastustaja siiski kaalunud, kas kaebaja tegevusloa kehtetuks

tunnistamine võib ebaproportsionaalselt piirata ettevõtte ettevõtlusvabaduse teostamist ning kas

selline meede on kohane, vajalik ja mõõdukas. Samuti on vastustaja hinnanud, kas haldusakti

eesmärki oleks võimalik saavutada kohaldades mõnda teist seaduses sätestatud vahendit. RAB

leidis, et tegevusloa kehtetuks tunnistamine oli proportsionaalne meede.

10) Arusaamatu on kaebaja seisukoht, et 2021. a-l kehtinud RahaPTS ei sätestanud tegevusloa

taotlejatele kohustust esitada tegevusloa taotlemisel enda äriplaani. Iga tõsiseltvõetav ettevõte,

kellel on kindel soov alustada tegevust, olenemata valdkonnast, omab kindlat plaani, kuidas

hakkab tema ettevõte tegutsema, millist teenust/kaupa vms pakkuma, kes on olemasolevad ja

potentsiaalsed kliendid jne. Seega iseenesest mõistetavana peaks iga äritegevus algama

äriplaani koostamisega. Kuna virtuaalvääringu valdkond on kõrge riskiga valdkond, siis on

õiguspärane, kui tegevusloa väljastaja nõuab tegevusloa taotluse menetlemise käigus ettevõtte

äriplaani.

3-21-2636

9(12)

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus leiab, et SWYRE OÜ kaebus tuleb jätta rahuldamata.

10. Kaebajale väljastati 29.01.2021 virtuaalvääringu teenuse tegevusluba, kuid ta esitas

05.02.2021 (7 päeva hiljem) MTR-i teate majandustegevusest ajutisest loobumise kohta kuni

31.12.2021. RAB-i 22.10.2021 otsusega tunnistati kaebaja tegevusluba RahaPTS § 75 p 3 alusel

kehtetuks, mistõttu ei ole kaebajal võimalik virtuaalvääringu teenuseid osutada ning sellega tulu

teenida. Pooled vaidlevad sisuliselt selle üle, kas RAB tunnistas õiguspäraselt RahaPTS § 75

p-le 3 tuginedes kaebajale väljastatud tegevusloa kehtetuks ajal, mil kaebaja oli majandus-

tegevusest ajutiselt loobunud.

11. RahaPTS § 75 p 3 (alates 15.03.2022 kehtivas redaktsioonis on sama alus sätestatud

RahaPTS § 75 lg 1 p-s 3)3 sätestab, et lisaks MSÜS § 37 lg-s 1 sätestatule tunnistab RAB

RahaPTS § 70 lg-s 1 nimetatud4 tegevusloa kehtetuks, kui ettevõtja ei ole taotletud tegevusalal

tegutsema asunud kuue kuu jooksul loa väljastamisest arvates.

Kohus on seisukohal, et tegemist on imperatiivse normiga, mis ei anna RAB-ile kaalutlusõigust

otsustamaks, kas tegevusluba kehtetuks tunnistada. Olukorras, kus normi eeldused on täidetud,

tuleb tegevusluba kehtetuks tunnistada (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2021 määrust

käesolevas asjas). See tähendab ühtlasi, et kaebaja väited kaalutlusõiguse ebaõigest teostamisest

ei oma käesoleval juhul tähtsust ning kohus neid ei analüüsi.

RAB edastas mh kaebajale 19.07.2021 ettekirjutuse täiendava teabe edastamiseks, millisele

kaebaja vastas 20.08.2021 kirjaga, teatades, et ettevõtja ei ole virtuaalvääringu teenuse

pakkumisega alustanud (vt kaebuse lisa 3). Seejärel tegi RAB 01.10.2021 otsuse projekti

kaebaja tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohta, mille osas kaebaja esitas oma seisukoha ja

vastuväited 12.10.2021. Kaebaja selgitas 12.10.2021 seisukohas, et ta on alates 2021. a algusest

teinud üksnes toiminguid, mis on kogumis olnud suunatud äriühingu äriplaani elluviimisele –

nt hankinud kontoripinna, organiseerinud raamatupidamisteenuse osutamise, sõlminud

töölepinguid, pidanud läbirääkimisi koostööpartneritega, sõlminud teenuse osutamiseks

vajalikke muid lepinguid jm (vt kaebuse lisa 5). Seega puudub vaidlus selles, et kaebaja ei

osutanud ühelegi kliendile tegevusloa väljastamisest (29.01.2021) kuni selle kehtetuks

tunnistamiseni (22.10.2021) virtuaalvääringu teenust (vt RahaPTS § 3 p-d 91 ja seal viidatud

punkte). Kohus leiab, et kõikvõimalike ettevalmistavate tegevuste läbiviimist virtuaalvääringu

teenuse pakkumiseks ei saa pidada taotletud tegevusalal tegutsemiseks RahaPTS § 75 p 3

tähenduses. Kohtu hinnangul tuleb RahaPTS § 75 p-s 3 kasutatud mõistet „taotletud tegevusalal

tegutsema asumine“ tõlgendada selliselt, et see hõlmabki konkreetsel tegevusalal pakutavate

teenuste osutamist ehk siis praegusel juhul virtuaalvääringu teenuste osutamist klientidele (vt

ka RahaPTS § 3 p-d 91 ja seal viidatud punkte). Vastupidise tõlgenduse korral ei täidaks

RahaPTS § 75 p 3 oma eesmärki ehk seda, et tegevusloa taotleja alustaks esimese kuue kuu

jooksul tegevusega, vaid ta võibki tegevusega alustamise edasi lükata väitega, et

majandustegevus on alles ettevalmistusfaasis. Sellisel juhul ei oleks selgust mh selles, kas ja

millal tegevusloa saanud ettevõtja üldse reaalse majandustegevusega alustab. Eeltoodust

tulenevalt ei saa RAB-ile ette heita ka uurimiskohustuse rikkumist, kuivõrd RAB selgitas

piisaval määral välja RahaPTS § 75 p 3 kohaldamise aluseks olevad asjaolud (st olukorras, kus

kaebaja teavitas, et ta ei ole virtuaalvääringu teenuse pakkumisega alustanud, ei pidanud RAB

täiendavalt uurima, milline oli kaebaja valmisolek kõnesolevate teenuste pakkumiseks).

3 Kuivõrd vaidlustatav otsus on tehtud 22.10.2021, siis lähtub kohus nimetatud haldusakti õiguspärasuse

hindamisel ka sellel ajal kehtinud RahaPTS redaktsioonist (HKMS § 158 lg 2 teine lause).

4 RahaPTS § 70 lg 1 p 4 kohaselt peab ettevõtjal olema tegevusluba virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks.

3-21-2636

10(12)

Lisaks tuleb siinkohal märkida, et kaebaja põhjendused ja tegevused on vastuolulised. Ühest

küljest on kaebaja esitanud majandustegevusest ajutise loobumise teate ning selgitanud

20.08.2021, et ettevõtja ei ole virtuaalvääringu teenuse pakkumisega alustanud. Teisalt on

kaebaja selgitanud, et on alates 2021. a algusest tegutsenud teenuse osutamise

ettevalmistamisega, leides ühtlasi, et ka ettevalmistuste tegemine tuleb lugeda tegevusalal

tegutsemiseks. Seega jääb ebaselgeks, miks oli kaebaja esitanud majandustegevusest ajutise

loobumise teate 2021. a veebruarist, kui ta enda arvates tegelikkuses tegutses loajärgsel

tegevusalal alates 2021. a algusest. Kaebaja väited ettevalmistuste tegemisest ning seisukoht, et

kaebuse esitamise ajaks oli teenus käivitamiseks valmis (puudus vaid tegevusluba), on seejuures

paljasõnalised.

12. Kohus peab oluliseks viidata ka RahaPTS seletuskirjale5, milles on osundatud mitmele

praktikas tõusetunud probleemile. Nimelt saavad tegevusloa ettevõtjad, kes ei hakka tegutsema

Eestis (tegutsetakse internetis ning Eestis füüsilist asukohta ei omata) ning ei tegutse taotletud

tegevusloa raames. Samuti on RahaPTS seletuskirjas osundatud probleemile, et praktikas

võetakse Eesti tegevusluba, mida kasutatakse teenusepakkuja usaldusvääruse tõstmiseks

viidates MTR-is avalikult ligipääsetavale loale. Sellisel juhul ei ole tegevusluba võetud mitte

teenuse osutamiseks, vaid enda usaldusväärsuse tõstmiseks äripartnerite ja välisriigi pankade

silmis. Seletuskirja kohaselt ei ole sellisel juhul ohtu tegevusloa kasutamiseks kuritegelikel

eesmärkidel, aga esineb oht, et tegevusloa väärtus devalveerub ning seda taotletakse n-ö „igaks

juhuks“. Selleks, et pärssida turgu ebaausatel eesmärkidel või tegevusluba mittesiht-

otstarbeliselt kasutatavate ettevõtjate tegevust, lühendati varasem kaheaastane periood

tegutsemise alustamiseks kuuele kuule.

Eelnevast tuleneb, et 27.11.2017 jõustunud RahaPTS üheks eesmärgiks on olnud vältida

tegevusloa ebaausat või mittesihtotstarbelist kasutamist, vähendades sellel eesmärgil perioodi,

mille jooksul peab ettevõtja oma majandustegevusega alustama. Nimelt enne RahaPTS § 75 p

3 jõustumist ja ka täna kehtib MSÜS § 37 lg 2 p 1, mis sätestab, et majandushaldusasutus võib

tunnistada tegevusloa kehtetuks mh juhul, kui majandustegevusega ei ole alustatud kahe aasta

jooksul arvates tegevusloa väljastamisest või majandustegevust ei ole teostatud kahe aasta

jooksul. Kohus leiab, et 27.11.2017 jõustunud RahaPTS § 75 p-s 3 kehtestatud regulatsioon on

proportsionaalne, arvestades RahaPTS seaduse eesmärki ning asjaolu, et tegevusloa taotlemise

eesmärgiks on vastaval tegevusalal reaalse majandustegevuse läbiviimine. Samuti saab 6 kuud

pidada piisvalt pikaks ajaks, et selle aja jooksul viia mh lõpule ka kõik teenuse osutamiseks

vajalikud ettevalmistavad tegevused. Praegu on kaebaja peatanud oma majandustegevuse

ajutiselt kuni 31.12.2021 juba nädal aega pärast virtuaalvääringu teenuse tegevusloa saamist

ning sealjuures ei ole selgitanud, millised takistused olid tal teenuse osutamisega alustamiseks.

Samuti ei ole kaebaja esitanud haldus- ega kohtumenetluses selliseid tõendeid, mis annaksid

alust arvata, et kaebajal üldse oli enne vaidlustatud otsuse tegemist reaalne valmisolek

virtuaalvääringu teenuste osutamiseks. Need asjaolud kogumis viitavad kohtu hinnangul

võimalusele, et kaebaja taotles tegevusluba n-ö igaks juhuks või muudel eesmärkidel, mitte

soovist asuda ise tegevusloaga lubatud tegevusalal tegutsema (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu

21.12.2021 määrust käesolevas asjas).

13. Praegusel juhul möödus kuus kuud tegevusloa andmisest 29.07.2021. Kuivõrd kaebaja ei

olnud selleks ajaks alustanud virtuaalvääringu teenuste osutamisega, siis oli RAB-il RahaPTS

§ 75 p-st 3 tulenev alus kaebaja tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks.

5 Seletuskiri rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eelnõu 459 juurde, lk 59, vt

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/fb03e20e-caf7-463d-9b60-

ddf6021742b2/Rahapesu%20ja%20terroris

3-21-2636

11(12)

Vastustaja viidatud MERAS § 22 lg 2 p 1 ja KAS § 17 lg 1 p 1 ei ole aga käesoleval juhul

asjakohased, kuna MERAS ega KAS ei reguleeri virtuaalvääringu valdkonna tegevuslubade

väljastamist ega kehtetuks tunnistamist. Samuti võimaldavad MERAS § 22 lg 2 p 1 ja KAS §

17 lg 1 p 1 kaalutlusõiguse teostamist erinevalt RahaPTS § 75 p-st 3 (vt ka Tallinna Halduskohtu

07.06.2022 otsus nr 3-21-2858, p 11). Analoogia kohaldamiseks puudub vajadus, kuivõrd

RahaPTS-s puudub lünk, mida on vajalik teiste seaduste abil täita.

14. Nõustuda ei saa ka kaebaja tõlgendusega sellest, et majandustegevusest ajutiselt loobunud

äriühingule ei laiene RahaPTS § 75 p-s 3 sisalduv nõue alustada tegutsemist taotletud

tegevusalal kuue kuu jooksul ning nimetatud tähtaja kulgemine katkeb ajutise loobumise ajaks.

MSÜS § 34 lg 2 sätestab, et majandustegevusest loobumine on ettevõtja poolt majandus-

tegevuse vabatahtlik lõpetamine ühel või enamal loa- või teatamiskohustusega tegevusalal. Kui

majandustegevusest loobutakse teatud tähtajani, võib ettevõtja teatada majandustegevusest

loobumise ja selle taasalustamise kuupäeva (majandustegevusest ajutiselt loobumise teade).

MSÜS § 34 lg 5 sätestab, et majandustegevusest loobumise õigus ei välista ettevõtja seadusest,

haldusaktist või lepingust tulenevat kohustust majandustegevust jätkata, samuti ei loeta

nimetatud jätkamise kohustuse olemasolu korral ettevõtjat majandustegevusest loobunuks.

Kohus leiab, et MSÜS § 34 lg 5 kohaldub olukorras, kus ettevõtja on juba alustanud

majandustegevusega ning soovib majandustegevuse kas osaliselt või täielikult lõpetada (vt ka

Tallinna Halduskohtu 07.06.2022 otsus nr 3-21-2858, p 12 ja 15.09.2022 otsus nr 3-21-2857, p

31). Praegusel juhul ei ole kaebaja aga taotletud tegevusalal majandustegevusega reaalselt

alustanud (vt ka käesoleva otsuse p-d 11 ja 12), mistõttu on MSÜS § 34 lg 5 käesoleva vaidluse

raames asjassepuutumatu säte. MSÜS § 34 lg-d 2 ja 5 ei reguleeri olukorda, kus ettevõtja ei

plaanigi väljastatud tegevusloas märgitud tegevusalal majandustegevusega tegelema hakata ehk

soovib majandustegevusega alustamise edasi lükata. Sellist olukorda reguleerib RahaPTS § 75

p 3, sätestades nõude, et majandustegevust tuleb alustada kuue kuu jooksul. Majandustegevuse

alustamise edasilükkamise võimalust RahaPTS ette ei näe.

Tallinna Halduskohus on 15.09.2022 otsuse nr 3-21-2857 p-s 28 märkinud, et kui RahaPTS §

75 lg 1 p-i 3 kohaldamine oleks välistatud olukorras, kus ettevõtte majandustegevus on

peatunud, siis muutuks norm sisutühjaks. See annaks ettevõtjatele võimaluse seadusele

mittevastamisel oma majandustegevuse algust enda suva järgi edasi lükata ning seadusandja

eesmärk, mille pärast 6-kuuline tähtaeg kehtestati, jääks täitmata. Need seisukohad on

asjakohased ka praeguses asjas. Ühtlasi nõustub kohus vastustajaga selles, et olukord, kus

tegevusloa saanud ettevõtja ei hakka teenust pakkuma taotluses kirjeldatud viisil vahetult pärast

tegevusloa saamist (s.o hiljemalt 6 kuu jooksul), tekitab läbipaistmatust nii teenusega seotud

sektoris kui ka majandussektoris tervikuna ning on vastuolus RahaPTS-i üldise eesmärgiga,

milleks on tõkestada Eesti rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja

terrorismi rahastamiseks (RahaPTS § 1 lg 1). Sellisel juhul ei pruugi ka riskid, millega

teenusepakkuja pidi teoreetiliselt kokku puutuma, enam tegelikkusele vastata ning vastustajal

puudub kindlus, kas riskide juhtimiseks kasutatavad riskijuhtimise meetmed on enam piisavalt

tõhusad.

15. Kaebaja on ka viidanud RAB-i varasemale halduspraktikale, mille kohaselt on RAB

aktsepteerinud lähenemist, et RahaPTS § 75 p-s 3 sätestatud 6-kuuline tegevuse alustamise

tähtaeg peatub ajaks, mil ettevõtja on ajutiselt majandustegevusest loobunud. Halduspraktika

muutmisest teavitas RAB kaebajat 25.06.2021 massteavitusega (vt kaebuse lisa 1).

Esmalt märgib kohus, et kaebaja viitab õigesti sellele, et vaidlustatud otsuse tegemise ajal

kehtinud RahaPTS ei keelanud majandustegevusega alustanud ettevõtjal tegevusluba ajutiselt

peatada. Alles 15.03.2022 jõustunud RahaPTS § 726 järgi ei saa virtuaalvääringu teenuse

3-21-2636

12(12)

pakkuja enam ajutiselt tegevusluba peatada. Samuti jõustus 15.03.2022 RahaPTS § 75 lg 1 p 5,

mille kohaselt ei tohi virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevus olla peatunud kauemaks kui

kuueks järjestikuks kuuks. Eelnevast aga ei saa järeldada, et vaidlustatud otsuse tegemise ajal

kehtinud RahaPTS § 75 p 3 ja MSÜS § 34 lg-d 2 ja 5 võis tõlgendada selliselt, et

majandustegevusega alustamiseks ette nähtud 6-kuuline periood peatus / lükkus edasi ajaks, mil

ettevõtja oli ajutiselt tegevusloa peatunud (vt ka kohtuotsuse p 14). Lisaks ei õigusta kaebaja

tõlgendust ega RAB-i varasemat praktikat kaebaja viide MSÜS § 37 lg 2 p-le 1, kuna alates

27.11.2017 jõustus RahaPTS § 75 p 3, mis on erinormiks MSÜS § 37 lg 2 p 1 suhtes. Seega

võis kohtu hinnangul kaebaja tõlgendus ja RAB-i varasem praktika olla põhjendatud üksnes

enne

27.11.2017

jõustunud

RahaPTS-i,

mil

tegevusloa

kehtetuks

tunnistamine

majandustegevusega alustamata jätmise tõttu oli sätestatud diskretsioonilisena (vt ka Tallinna

Halduskohtu 07.06.2022 otsust nr 3-21-2858, p 13). Kokkuvõttes leiab kohus, et RAB on

tänaseks asunud eelviidatud norme tõlgendama õigesti, vastasel korral jääksid seadusandja

püstitatud eesmärgid täitmata ja RahaPTS § 75 p-st 3 tulenev kohustus muutuks sisutuks.

RAB-i varasem ebaõige halduspraktika ei andnud kaebajale õiguspärast ootust sellele, et tema

suhtes tehakse erand ning jätkatakse ebaõige halduspraktikaga. Haldusorgan peab kõiki isikuid

kohtlema võrdselt, kuid võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumiseks ei loeta seda, kui

haldusorgan muudab oma halduspraktikat (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 14.04.2020 otsus nr

3-19-175, p 10 ja Riigikohtu 29.05.2006 otsused nr 3-3-1-23-06, p 12 ja 3-3-1-53-04, p 13). Ka

asjaolu, et RAB ei olnud vaidlustatud otsuse tegemise ajaks jõudnud uut halduspraktikat

rakendada (kõigi) teiste ettevõtjate suhtes, ei anna alust järelduseks, et RAB on isikuid kohelnud

ebavõrdselt. RAB on oma vastuses kaebusele kinnitanud, et see asjaolu viitab üksnes tööle,

mida RAB peab tegema. Ühtlasi kinnitas RAB, et tänaseks on uut halduspraktikat rakendatud

ka järjepidevalt. Lisaks ei saa kohtu hinnangul väita, et RAB-i tegevus oleks olnud vastuolus

hea halduse tavaga. Halduse tegevus peab olema kooskõlas õigusega ning see, et varasemalt

tõlgendas haldusorgan mingeid õigusnorme ebaõigesti ja sellest lähtuvalt muudab õigus-

normidele antud tõlgendust, ei ole käsitletav hea halduse tava rikkumisena.

16. Kaebaja muud kaebuses esitatud väited (nt uue tegevusloa taotlemisega kaasnevatest

negatiivsetest tagajärgedest) ei muuda RAB-i 22.10.2021 otsust õigusvastaseks.

17. Kuna RAB-i 22.10.2021 tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsus on eeltoodud põhjustel

õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus, siis ei ole alust ka kohustamiskaebuse

rahuldamiseks. Seega jääb kaebaja kaebus tervikuna rahuldamata.

18. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja pole

menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud

menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

kohtunik