2-22-103242/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 21.10.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-103242 Tsiviilasi

I. R. hagi K. S.i (S.) vastu võlgnevuse nõudes Hagihind 429,99 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I. R. (isikukood xxxx; elukoht xxxx; e-post xxxx) Kostja K. S. (isikukood xxxx; elukoht xxxx) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista K. S.´ilt I. R. kasuks K. S.´i ja I. R. vahel 15.12.2021 sõlmitud laenulepingutest tulenevalt põhivõlgnevus summas 150 eurot, intress summas 65 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis summas 150 eurot.

3. Jätta hagi rahuldamata osas, milles I. R. palub välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise summas 64,99 eurot.

4. Jätta I. R. menetluskulud 85% ulatuses K. S.´i kanda ja 15% ulatuses I. R. enda kanda.

5. Jätta K. S.´i menetluskulud 15% ulatuses I. R. kanda ja 85% ulatuses K. S.´i enda kanda.

6. Määrata K. S.´ile hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot.

7. Välja mõista K. S.´ilt I. R. kasuks menetluskuludena 119 eurot.

8. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused

1. I. R. (hageja) esitas 31.01.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse K. S.´ilt (kostja, võlgnik) 429,99 euro saamiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 24.05.2022 määrusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas Harju Maakohtule hagiavalduse 08.06.2022 (täpsustatud 29.08.2022).

Hagi aluseks on hageja ja kostja vahel 15.12.2021 sõlmitud laenulepingutest tulenev võlgnevus. Hagi kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 150 eurot, lepingujärgsed intressid summas 65 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise summas 214,99 eurot.

Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud 04.10.2022. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.

2. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud põhivõlgnevuse, intressi ja osaliselt sissenõutavaks muutunud viivise osas. Seega kohus rahuldab hagiavalduse põhivõlgnevuse summas 150 euro, intressi summas 65 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise summas 150 euro osas.

Hagi jääb rahuldamata osas, millega hageja palub välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise summas 64,99 (214,99 – 150) eurot.

2.1. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viiviseid summas 214,99 eurot. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses (vt ka Riigikohtu

26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Käesoleval juhul on põhivõla suuruseks 150 eurot ning hageja nõuab kostjalt viivist kõrgemas kui seadusjärgses määras. Hageja ei ole suurema kahju olemasolu põhjendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa.

3. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

4. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

Kohus rahuldab hagiavalduse ca 85 % ulatuses (hageja esitas hagis nõude välja mõista kostjalt kokku 429,99 eurot (põhinõue 150 eurot + intress 65 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 214,99 eurot)). Kohus rahuldab hageja nõude summas 365 eurot (põhinõue 150 eurot + intress 65 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 150 eurot). Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskuludest 85% kostja kanda ja 15% ulatuses hageja enda kanda; kostja menetluskuludest jääb 15% ulatuses hageja kanda ja 85% ulatuses kostja enda kanda.

5. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks riigilõiv summas 140 eurot. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 65 eurot ning Harju Maakohtule hagiavalduse esitamisel täiendavalt riigilõivu summas 75 eurot. Seega kokku on hageja käesolevas tsiviilasjas maksnud riigilõivu summas kokku 140 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 429,99 eurot. Hagilt hinnaga kuni 500 eurot tuli hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõiv summas 140 eurot. Kohus leiab, et hageja poolt tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud menetluskuluga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja menetluskuluna on põhjendatud riigilõiv summas 140 eurot.

6. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud. Kohus määrab kostjale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot. Puuduvad menetluskulud, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.

7. Kuivõrd kohus jätab 85% hageja menetluskuludest kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulu 119 eurot (140 x 85%).

8. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik