Legislator Case Law & Legislation
3-22-2237/11 AI generated

3-22-2237/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-22-2237/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

X saabus 30.05.2016 Eesti Vabariiki Egiptuse passi XXXXXXX kehtivusega kuni 18.08.2022 ja viisa alusel. Isikul oli tähtajaline elamisluba Eestis elava Eesti kodanikust abikaasa juurde

Legislator headnote

AI generated

3-22-2237/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Isikul oli tähtajaline elamisluba Eestis elava Eesti kodanikust abikaasa juurde

Keywords

AI generated
medical care requirements deportation despite health issues asylum application of Ethiopian unfit notwithstanding health condition rights of access asylum-relevant grounds
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

21.10.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2237

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

Ege-Lii Luik

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist

– X

Asja läbivaatamine

19.10.2022 istungil

RESOLUTSIOON

Rahuldada taotlus ja anda Politsei- ja Piirivalveametile luba X kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid

mitte kauemaks kui 21.12.2022 (kaasa arvatud).

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 203 lg 1, § 204

lg 1 ja § 265 lg 5).

ASJAOLUD

1. X saabus 30.05.2016 Eesti Vabariiki Egiptuse passi XXXXXXX kehtivusega kuni 18.08.2022

ja viisa alusel. Isikul oli tähtajaline elamisluba Eestis elava Eesti kodanikust abikaasa juurde

elama asumiseks ajavahemikul 04.08.2016-03.08.2017, mida pikendati kaheks aastaks.

2. Isik esitas 20.05.2020 PPA-le tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse Eestisse abikaasa

juurde elama asumiseks välismaalaste seaduse (VMS) § 137 lg 1 alusel. Isik esitas 13.10.2020

taotluse ümbervormistamise avalduse tähtajalise elamisloa saamiseks Eestisse püsivalt elama

asumiseks. Isikule anti tähtajaline elamisluba Eestis elava abikaasa juurde elama asumiseks, kuid

isik ei ole PPA hinnangul talle antud elamisluba eesmärgipäraselt kasutanud: 29.05.2020 taotles

isiku abikaasa lahutust, kuna isiku ja tema abikaasa abielulised suhted lõppesid juulis 2019. Isik

ei ole PPA hinnangul Eestis eluga kohanenud ega läbinud kohanemisprogrammi.

3. PPA keeldus 14.02.2022 otsusega nr 15.3-3.2/26-1 X tähtajalise elamisloa andmisest püsivalt

Eestisse elama asumiseks, kuna isikul oli korduvaid avaliku korra rikkumisi, isik ei ole järginud

Eesti põhiseaduslikku korda ja Eesti õigusakte, ei ole austanud põhiseaduslikke väärtusi ja

printsiipe. PPA hinnangul võib isiku Eestis viibimine ohustada avalikku korda. Isikut on

3-22-2237

2(4)

kriminaalkorras karistatud ning tema katseaeg on kehtiv kuni 23.07.2022, mida pikendati kuni

23.09.2022 kontrollnõuete rikkumise tõttu. Isik ei ole muutnud oma käitumist. Isik ei ole teinud

tema karistamisest vajalikke järeldusi oma käitumise muutmiseks. Isikul on Eestis alaealine laps

ja lahutatud abikaasa, kelle korteris isik elab. Isik töötab alates 04.10.2020 samas äriühingus, kus

tal töökohustuste rikkumise tõttu varasemalt tööleping lõpetati. Samuti pole isik alates

03.10.2016 pidevalt töötanud ja ravikindlustust omanud.

4. X vaidlustas PPA otsuse. Tallinna Halduskohtu 02.06.2022 kohtuotsusega haldusasjas 3-22-

643 rahuldati isiku kaebus ja kohustati PPA-d isiku taotlust uuesti läbi vaatama. 04.07.2022 esitas

PPA otsuse peale apellatsioonkaebuse.

5. PPA tähtajalise elamisloa andmisest keeldumine üheks aluseks on Harju Maakohtu

23.07.2021 kohtuotsus, millega tunnistati X süüdi karistusseadustiku (KarS) § 274 lg 1 järgi ja

mõisteti talle karistuseks 10 kuud vangistust. 18.12.2020 kell 04.01 ründas isik

kinnipidamiskeskuses (KPK) peale tema kahtlustatavana kinnipidamist lähisuhte vägivalla

tunnustel alustatud kriminaalmenetluses tahtlikult oma ametikohustusi täitvaid politseinike.

Isikule mõistetud karistus jäeti kohaldamata, kui X ei pane 1-aastase katseaja kestel toime uut

kuritegu ja täidab talle katseajaks sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi kriminaalhooldaja

järelevalve all, mh kohustati X käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. Harju Maakohtu

23.11.2021 kohtumäärusega pikendati X Harju Maakohtu 23.07.2021 kohtuotsusega määratud

katseaega 2 kuu võrra, s.o kuni 23.09.2022. Harju Maakohus pööras 06.09.2022 määrusega

täitmisele X Harju Maakohtu 23.07.2021 kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata

karistuse seoses sellega, et isik on rikkunud kontrollnõuet ilmuda ametniku määratud ajal

osakonda registreerimisele ning lisakohustust mitte tarvitada alkoholi ning tekitab konflikte.

6. Väljakutsel isiku andmeid kontrollides selgus, et isikul puudub riigis viibimiseks seaduslik

alus ja ta peeti aadressil Viru tn 17, Tallinn kell 04:55 kinni. PPA hinnangul lõppes isiku

seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks 23.09.2022. Isiku sõnul temal on olemas Egiptuse

pass, mis on tema kodus, kuid passi kehtivus lõppes 2 kuud tagasi. Isiku endise abikaasa sõnul

isik kindlasti armastab oma poega, kuid isiku kultuurieripärade ja alkoholiprobleemide tõttu on

kooselu keeruline ning isik seab oma vajadused lapse vajadustest tähtsamaks. Endine abikaasa

arvas, et laps saab ka aru, et emal ja lapsel kahekesi olles on turvalisem ja pingevabam elu.

7. 19.10.2022 viidi isikuga läbi küsitlus ja võeti isik Eestis seadusliku aluseta välismaalasena

arvele, kuid taotluse koostamise hetkes ei olnud veel menetlus lõpuni viidud.

8. PPA esitas 19.10.2022 Tallinna Halduskohtule taotluse X kinnipidamiseks ja KPK-sse

paigutamiseks kuni kaheks kuuks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg

1 alusel, sest isiku suhtes esineb VSS § 23 lg 1 nimetatud põhimõte ja VSS § 23 lg 1 p-s 1, 2 ja

3 sätestatud kinnipidamise alus.

1) X ei ole võimalik 48 tunni jooksul Egiptusesse välja saata, kuna tal puudub kehtiv

reisidokument. Isiku dokument aegus. Isik ei ole endale reisidokumenti taotlenud. Kuna isikul

puudub seaduslik alus riigis viibimiseks, siis tal ei ole õigust ka töötada.

2) Isiku suhtes ei ole võimalik leebemaid järelevalvemeetmeid (VSS § 10) kohaldada.

Põgenemise ohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki

ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd

leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust

andma isiku varasem käitumine. Põgenemisohu tuvastamisel ei suuda leebemate

järelevalvemeetmete kohaldamine põgenemist eelduslikult ära hoida.

3) Isiku kinnipidamine on vajalik, et tagada X kättesaadavust isikule reisidokumendi

taotlemiseks ja väljasaatmise lõpuleviimiseks. Isik ei ole vabaduses viibides ise endale

3-22-2237

3(4)

reisidokumenti hankinud. Seega puudub alus arvata, et pärast lahkumisettekirjutuse saamist ta

alustaks selle taotlemisega.

4) Järelevalvemeetmete kohaldamine baseerub usaldusel, kuid isik oma varasema käitumisega

(politseiametniku ründamine, kriminaalhooldus nõuete mitte täitine, alkoholi liigtarvitamine) ei

ole sellist usaldust loonud. Isik küll väidab, et tema ei saa ilma pojata olla, kui sellest hoolimata

on ta jätkanud alkoholi kuritarvitamist, olles teadlik, et seetõttu võidakse tema tingimisi karistus

pöörata täitmisele. Täiendavalt on isik korduvalt öelnud, et ta ei lähe ilma pojata kusagile (VSS

§ 68 p 4). Arvestades isiku suhtumist Eesti õiguskorda (VSS § 68 p 6) ja varasemalt käitumist on

alus arvata, et vabaduses viibides võib isik asuda ennast PPA eest varjama ega täidaks talle

kohaldatud

järelevalvemeetmeid.

Arvestades

isiku

varasemat

hoolimatut

suhtumist

kriminaalhooldus nõuete mitte täitmisesse ja alkoholitarvitamist leiab PPA, et isik võib asuda

ennast varjama kas Eesti Vabariigis või lahkuda talle sobivasse Euroopa riiki vältimaks enda

väljasaatmist Egiptusesse. Isikul on küll elukoht, kuid pidevalt on antud aadressile tehtud

väljakutseid seoses isiku agressiivse käitumisega. Isikul ei ole alust töötamiseks ning samuti ei

soovi eksabikaasa, et isik selles korteris viibiks.

5) Isiku kinnipidamine ja KPK-sse paigutamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega

ega isiku tervise ja tema turvalisuse kaalutlusega

9. PPA jäi kohtuistungil esitatud taotluse juurde.

10. X selgitas istungil, et tal on olemas koht, kus viibida (saab ööbida sõbra juures). Kui isik

oleks kaks aastat tagasi elamisloa saanud, oleksid asjad teistmoodi. Isik soovib olukorda

parandada ning vabaduses viibida.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. VSS § 23 lg 1 kohaselt taotleb PPA halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv

välismaalane kinni ja paigutada ta KPK-sse kuni kaheks kuuks, kui VSS-s sätestatud

järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse

läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui:

1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3)

välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine

vastuvõtvast või transiidiriigist viibib.

12. X puudub õiguslik alus Eesti Vabariigis viibida. Isiku elamisloa kehtivus on lõppenud. X on

esitanud 20.05.2020 PPA-le tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse, mille asendas 13.10.2020

avaldusega tähtajalise elamisloa saamiseks Eestisse püsivalt elama asumiseks. PPA keeldus

14.02.2022 otsusega nr 15.3-3.2/26-1 C X tähtajalise elamisloa andmisest püsivalt Eestisse elama

asumiseks, kuna kaebajal oli korduvaid avaliku korra rikkumisi, kaebaja ei ole järginud Eesti

põhiseaduslikku korda ja Eesti õigusakte, ei ole austanud põhiseaduslikke väärtusi ja printsiipe.

X on vaidlustanud PPA keeldumise elamisloa andmisest halduskohtus (haldusasi 3-22-643).

Tallinna Halduskohtu 02.06.2022 otsusega rahuldati X kaebus, tühistati PPA 14.02.2022

tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise otsus nr 15.3-3.2/26-1 ning kohustati PPA-d kaebaja

taotlust uuesti läbi vaatama. PPA vaidlustas Tallinna Halduskohtu 02.06.2022 otsuse Tallinna

Ringkonnakohtus, Tallinna Ringkonnakohus võttis PPA apellatsioonkaebuse 13.07.2022

menetlusse, hetkel on kohtumenetlus pooleli. Kohtumenetluses ei ole tehtud otsust, et X oleks

õigus kohtumenetluse lõpuni viibida Eesti Vabariigis. PPA on 19.10.2022 teinud X ettekirjutuse

nr 1052253957 Eestist lahkumiseks, samuti kohaldanud Schengeni sissesõidukeeldu pikkusega

2 aastat.

13. Kohtu arvates esineb alus X kinnipidamiseks ja KPK-sse paigutamiseks kuni kaheks kuuks.

X puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid ning PPA tegeleb hetkel Egiptuse

saatkonnast nende hankimisega. X kinnipidamise poolt kõneleb tema varasem käitumine.

3-22-2237

4(4)

23.07.2021 kohtuotsusega tunnistati X süüdi KarS § 274 lg 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks

10 kuud vangistust, kuna isik ründas 18.12.2020 kell 04.01 KPK-s pärast tema kahtlustatavana

kinnipidamist ametikohustusi täitvaid politseinikke. X on hiljem korduvalt toime pannud

erinevaid korrarikkumisi, mh rikkunud katseajal kehtestatud kontrollnõudeid ‒ isik ei ilmunud

katseajal registreerimisele ning ei täitnud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Isik tekitas

konflikte. Haldusasja toimikusse on lisatud Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 03.01.2022

vastus nr 9-17.8/5-2, millest nähtuvalt on perekond X lastekaitse huviorbiidis alates 11.07.2019

seoses perekonnavägivalla juhtumitega. Sellest ajast on laekunud lastekaitsesse 5

lähisuhtevägivalla teadet. X endise abikaasa Y sõnul on suuremaks probleemiks X alkoholi

kuritarvitamine. Y on selgitanud PPA-le 18.10.2022 ja 19.10.2022, et on soovinud, et Y otsiks

endale oma elamispinna, kuid isik pole seda teinud, vaatamata korduvatele palvetele. Isikul on

alkoholiga probleemid ning kui tal oleks raha, tarbiks ta endise abikaasa sõnul alkoholi kogu aeg.

Kriminaalhoolduse üheks tingimuseks oli, et isik ei tarbiks alkoholi, kuid X ei saanud sellega

hakkama ja ikkagi tarbis alkoholi. Y sõnul X armastab oma last, kui siiski arvestab esmalt enda

vajadustega ning väga ei taha lapsega tegeleda. Kohtutoimikusse on esitatud KPK kainestusmaja

teenistuse 20.10.2022 vastus, mille kohaselt on X viibinud Tallinna Kainestusmajas 20.10.2022

seisuga kokku 20 (kahekümnel) korral. Enamus kainenemiselt toimetamise põhjused: avalikus

kohas joobes, agressiivne, häirib möödujaid, keeldub lahkumast või siis joobes, agressiivne,

lähisuhtevägivald.

14. X on kinnitanud, et ei soovi Eestist lahkuda. Kohus peab usutavaks, et X ei hakkaks PPA-ga

väljasaatmismenetluses koostööd tegema, arvestades mh tema alkoholiprobleeme ja varasemat

käitumist katseajal, mil ta ei ilmunud kontrolltoiminguteks kohale. Kohus ei pea tõenäoliseks, et

isik Eestist lahkuks, kuid on usutav, et ta ei oleks PPA ametnikele menetlustoimingute

tegemiseks kättesaadav. X kinnitas küll kohtuistungil, et saaks ööbida sõbra pool, kuid kohus

peab usutavaks, et X naaseks oma endise naise korterisse ning jätkuks endine eluviis, sh

perevägivald. Kohus leiab seetõttu, et VSS §-s 10 sätestatud järelevalvemeetmeid ei oleks

käesoleval juhul võimalik kohaldada. Ajaoludest nähtuvalt ei tähendaks KPK-sse paigutamine

ka isiku ebaproportsionaalset perekonnaelu riivet. X endine abikaasa ei ole soovinud, et isik elaks

tema ja lapse juures ning alkoholijoobes vanema nägemine ja pingeline olukord kodus ei ole

kindlasti X lapse parimates huvides.

15. Ülaltoodut arvestades rahuldab kohus PPA taotluse ja annab loa X kinnipidamiseks ja KPK-

sse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 21.12.2022

(kaasa arvatud).

(allkirjastatud digitaalselt)