3-22-2237/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedX saabus 30.05.2016 Eesti Vabariiki Egiptuse passi XXXXXXX kehtivusega kuni 18.08.2022 ja viisa alusel. Isikul oli tähtajaline elamisluba Eestis elava Eesti kodanikust abikaasa juurde
Legislator headnote
AI generated3-22-2237/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Isikul oli tähtajaline elamisluba Eestis elava Eesti kodanikust abikaasa juurde
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Janek Laidvee
Määruse tegemise aeg ja koht
21.10.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-22-2237
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiseks ja
kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja
Ege-Lii Luik
Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist
– X
Asja läbivaatamine
19.10.2022 istungil
RESOLUTSIOON
Rahuldada taotlus ja anda Politsei- ja Piirivalveametile luba X kinnipidamiseks ja
kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid
mitte kauemaks kui 21.12.2022 (kaasa arvatud).
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul
määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 203 lg 1, § 204
lg 1 ja § 265 lg 5).
ASJAOLUD
1. X saabus 30.05.2016 Eesti Vabariiki Egiptuse passi XXXXXXX kehtivusega kuni 18.08.2022
ja viisa alusel. Isikul oli tähtajaline elamisluba Eestis elava Eesti kodanikust abikaasa juurde
elama asumiseks ajavahemikul 04.08.2016-03.08.2017, mida pikendati kaheks aastaks.
2. Isik esitas 20.05.2020 PPA-le tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse Eestisse abikaasa
juurde elama asumiseks välismaalaste seaduse (VMS) § 137 lg 1 alusel. Isik esitas 13.10.2020
taotluse ümbervormistamise avalduse tähtajalise elamisloa saamiseks Eestisse püsivalt elama
asumiseks. Isikule anti tähtajaline elamisluba Eestis elava abikaasa juurde elama asumiseks, kuid
isik ei ole PPA hinnangul talle antud elamisluba eesmärgipäraselt kasutanud: 29.05.2020 taotles
isiku abikaasa lahutust, kuna isiku ja tema abikaasa abielulised suhted lõppesid juulis 2019. Isik
ei ole PPA hinnangul Eestis eluga kohanenud ega läbinud kohanemisprogrammi.
3. PPA keeldus 14.02.2022 otsusega nr 15.3-3.2/26-1 X tähtajalise elamisloa andmisest püsivalt
Eestisse elama asumiseks, kuna isikul oli korduvaid avaliku korra rikkumisi, isik ei ole järginud
Eesti põhiseaduslikku korda ja Eesti õigusakte, ei ole austanud põhiseaduslikke väärtusi ja
printsiipe. PPA hinnangul võib isiku Eestis viibimine ohustada avalikku korda. Isikut on
3-22-2237
2(4)
kriminaalkorras karistatud ning tema katseaeg on kehtiv kuni 23.07.2022, mida pikendati kuni
23.09.2022 kontrollnõuete rikkumise tõttu. Isik ei ole muutnud oma käitumist. Isik ei ole teinud
tema karistamisest vajalikke järeldusi oma käitumise muutmiseks. Isikul on Eestis alaealine laps
ja lahutatud abikaasa, kelle korteris isik elab. Isik töötab alates 04.10.2020 samas äriühingus, kus
tal töökohustuste rikkumise tõttu varasemalt tööleping lõpetati. Samuti pole isik alates
03.10.2016 pidevalt töötanud ja ravikindlustust omanud.
4. X vaidlustas PPA otsuse. Tallinna Halduskohtu 02.06.2022 kohtuotsusega haldusasjas 3-22-
643 rahuldati isiku kaebus ja kohustati PPA-d isiku taotlust uuesti läbi vaatama. 04.07.2022 esitas
PPA otsuse peale apellatsioonkaebuse.
5. PPA tähtajalise elamisloa andmisest keeldumine üheks aluseks on Harju Maakohtu
23.07.2021 kohtuotsus, millega tunnistati X süüdi karistusseadustiku (KarS) § 274 lg 1 järgi ja
mõisteti talle karistuseks 10 kuud vangistust. 18.12.2020 kell 04.01 ründas isik
kinnipidamiskeskuses (KPK) peale tema kahtlustatavana kinnipidamist lähisuhte vägivalla
tunnustel alustatud kriminaalmenetluses tahtlikult oma ametikohustusi täitvaid politseinike.
Isikule mõistetud karistus jäeti kohaldamata, kui X ei pane 1-aastase katseaja kestel toime uut
kuritegu ja täidab talle katseajaks sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi kriminaalhooldaja
järelevalve all, mh kohustati X käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. Harju Maakohtu
23.11.2021 kohtumäärusega pikendati X Harju Maakohtu 23.07.2021 kohtuotsusega määratud
katseaega 2 kuu võrra, s.o kuni 23.09.2022. Harju Maakohus pööras 06.09.2022 määrusega
täitmisele X Harju Maakohtu 23.07.2021 kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata
karistuse seoses sellega, et isik on rikkunud kontrollnõuet ilmuda ametniku määratud ajal
osakonda registreerimisele ning lisakohustust mitte tarvitada alkoholi ning tekitab konflikte.
6. Väljakutsel isiku andmeid kontrollides selgus, et isikul puudub riigis viibimiseks seaduslik
alus ja ta peeti aadressil Viru tn 17, Tallinn kell 04:55 kinni. PPA hinnangul lõppes isiku
seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks 23.09.2022. Isiku sõnul temal on olemas Egiptuse
pass, mis on tema kodus, kuid passi kehtivus lõppes 2 kuud tagasi. Isiku endise abikaasa sõnul
isik kindlasti armastab oma poega, kuid isiku kultuurieripärade ja alkoholiprobleemide tõttu on
kooselu keeruline ning isik seab oma vajadused lapse vajadustest tähtsamaks. Endine abikaasa
arvas, et laps saab ka aru, et emal ja lapsel kahekesi olles on turvalisem ja pingevabam elu.
7. 19.10.2022 viidi isikuga läbi küsitlus ja võeti isik Eestis seadusliku aluseta välismaalasena
arvele, kuid taotluse koostamise hetkes ei olnud veel menetlus lõpuni viidud.
8. PPA esitas 19.10.2022 Tallinna Halduskohtule taotluse X kinnipidamiseks ja KPK-sse
paigutamiseks kuni kaheks kuuks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg
1 alusel, sest isiku suhtes esineb VSS § 23 lg 1 nimetatud põhimõte ja VSS § 23 lg 1 p-s 1, 2 ja
3 sätestatud kinnipidamise alus.
1) X ei ole võimalik 48 tunni jooksul Egiptusesse välja saata, kuna tal puudub kehtiv
reisidokument. Isiku dokument aegus. Isik ei ole endale reisidokumenti taotlenud. Kuna isikul
puudub seaduslik alus riigis viibimiseks, siis tal ei ole õigust ka töötada.
2) Isiku suhtes ei ole võimalik leebemaid järelevalvemeetmeid (VSS § 10) kohaldada.
Põgenemise ohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki
ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd
leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust
andma isiku varasem käitumine. Põgenemisohu tuvastamisel ei suuda leebemate
järelevalvemeetmete kohaldamine põgenemist eelduslikult ära hoida.
3) Isiku kinnipidamine on vajalik, et tagada X kättesaadavust isikule reisidokumendi
taotlemiseks ja väljasaatmise lõpuleviimiseks. Isik ei ole vabaduses viibides ise endale
3-22-2237
3(4)
reisidokumenti hankinud. Seega puudub alus arvata, et pärast lahkumisettekirjutuse saamist ta
alustaks selle taotlemisega.
4) Järelevalvemeetmete kohaldamine baseerub usaldusel, kuid isik oma varasema käitumisega
(politseiametniku ründamine, kriminaalhooldus nõuete mitte täitine, alkoholi liigtarvitamine) ei
ole sellist usaldust loonud. Isik küll väidab, et tema ei saa ilma pojata olla, kui sellest hoolimata
on ta jätkanud alkoholi kuritarvitamist, olles teadlik, et seetõttu võidakse tema tingimisi karistus
pöörata täitmisele. Täiendavalt on isik korduvalt öelnud, et ta ei lähe ilma pojata kusagile (VSS
§ 68 p 4). Arvestades isiku suhtumist Eesti õiguskorda (VSS § 68 p 6) ja varasemalt käitumist on
alus arvata, et vabaduses viibides võib isik asuda ennast PPA eest varjama ega täidaks talle
kohaldatud
järelevalvemeetmeid.
Arvestades
isiku
varasemat
hoolimatut
suhtumist
kriminaalhooldus nõuete mitte täitmisesse ja alkoholitarvitamist leiab PPA, et isik võib asuda
ennast varjama kas Eesti Vabariigis või lahkuda talle sobivasse Euroopa riiki vältimaks enda
väljasaatmist Egiptusesse. Isikul on küll elukoht, kuid pidevalt on antud aadressile tehtud
väljakutseid seoses isiku agressiivse käitumisega. Isikul ei ole alust töötamiseks ning samuti ei
soovi eksabikaasa, et isik selles korteris viibiks.
5) Isiku kinnipidamine ja KPK-sse paigutamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega
ega isiku tervise ja tema turvalisuse kaalutlusega
9. PPA jäi kohtuistungil esitatud taotluse juurde.
10. X selgitas istungil, et tal on olemas koht, kus viibida (saab ööbida sõbra juures). Kui isik
oleks kaks aastat tagasi elamisloa saanud, oleksid asjad teistmoodi. Isik soovib olukorda
parandada ning vabaduses viibida.
KOHTU PÕHJENDUSED
11. VSS § 23 lg 1 kohaselt taotleb PPA halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv
välismaalane kinni ja paigutada ta KPK-sse kuni kaheks kuuks, kui VSS-s sätestatud
järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse
läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui:
1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3)
välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine
vastuvõtvast või transiidiriigist viibib.
12. X puudub õiguslik alus Eesti Vabariigis viibida. Isiku elamisloa kehtivus on lõppenud. X on
esitanud 20.05.2020 PPA-le tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse, mille asendas 13.10.2020
avaldusega tähtajalise elamisloa saamiseks Eestisse püsivalt elama asumiseks. PPA keeldus
14.02.2022 otsusega nr 15.3-3.2/26-1 C X tähtajalise elamisloa andmisest püsivalt Eestisse elama
asumiseks, kuna kaebajal oli korduvaid avaliku korra rikkumisi, kaebaja ei ole järginud Eesti
põhiseaduslikku korda ja Eesti õigusakte, ei ole austanud põhiseaduslikke väärtusi ja printsiipe.
X on vaidlustanud PPA keeldumise elamisloa andmisest halduskohtus (haldusasi 3-22-643).
Tallinna Halduskohtu 02.06.2022 otsusega rahuldati X kaebus, tühistati PPA 14.02.2022
tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise otsus nr 15.3-3.2/26-1 ning kohustati PPA-d kaebaja
taotlust uuesti läbi vaatama. PPA vaidlustas Tallinna Halduskohtu 02.06.2022 otsuse Tallinna
Ringkonnakohtus, Tallinna Ringkonnakohus võttis PPA apellatsioonkaebuse 13.07.2022
menetlusse, hetkel on kohtumenetlus pooleli. Kohtumenetluses ei ole tehtud otsust, et X oleks
õigus kohtumenetluse lõpuni viibida Eesti Vabariigis. PPA on 19.10.2022 teinud X ettekirjutuse
nr 1052253957 Eestist lahkumiseks, samuti kohaldanud Schengeni sissesõidukeeldu pikkusega
2 aastat.
13. Kohtu arvates esineb alus X kinnipidamiseks ja KPK-sse paigutamiseks kuni kaheks kuuks.
X puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid ning PPA tegeleb hetkel Egiptuse
saatkonnast nende hankimisega. X kinnipidamise poolt kõneleb tema varasem käitumine.
3-22-2237
4(4)
23.07.2021 kohtuotsusega tunnistati X süüdi KarS § 274 lg 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks
10 kuud vangistust, kuna isik ründas 18.12.2020 kell 04.01 KPK-s pärast tema kahtlustatavana
kinnipidamist ametikohustusi täitvaid politseinikke. X on hiljem korduvalt toime pannud
erinevaid korrarikkumisi, mh rikkunud katseajal kehtestatud kontrollnõudeid ‒ isik ei ilmunud
katseajal registreerimisele ning ei täitnud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Isik tekitas
konflikte. Haldusasja toimikusse on lisatud Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 03.01.2022
vastus nr 9-17.8/5-2, millest nähtuvalt on perekond X lastekaitse huviorbiidis alates 11.07.2019
seoses perekonnavägivalla juhtumitega. Sellest ajast on laekunud lastekaitsesse 5
lähisuhtevägivalla teadet. X endise abikaasa Y sõnul on suuremaks probleemiks X alkoholi
kuritarvitamine. Y on selgitanud PPA-le 18.10.2022 ja 19.10.2022, et on soovinud, et Y otsiks
endale oma elamispinna, kuid isik pole seda teinud, vaatamata korduvatele palvetele. Isikul on
alkoholiga probleemid ning kui tal oleks raha, tarbiks ta endise abikaasa sõnul alkoholi kogu aeg.
Kriminaalhoolduse üheks tingimuseks oli, et isik ei tarbiks alkoholi, kuid X ei saanud sellega
hakkama ja ikkagi tarbis alkoholi. Y sõnul X armastab oma last, kui siiski arvestab esmalt enda
vajadustega ning väga ei taha lapsega tegeleda. Kohtutoimikusse on esitatud KPK kainestusmaja
teenistuse 20.10.2022 vastus, mille kohaselt on X viibinud Tallinna Kainestusmajas 20.10.2022
seisuga kokku 20 (kahekümnel) korral. Enamus kainenemiselt toimetamise põhjused: avalikus
kohas joobes, agressiivne, häirib möödujaid, keeldub lahkumast või siis joobes, agressiivne,
lähisuhtevägivald.
14. X on kinnitanud, et ei soovi Eestist lahkuda. Kohus peab usutavaks, et X ei hakkaks PPA-ga
väljasaatmismenetluses koostööd tegema, arvestades mh tema alkoholiprobleeme ja varasemat
käitumist katseajal, mil ta ei ilmunud kontrolltoiminguteks kohale. Kohus ei pea tõenäoliseks, et
isik Eestist lahkuks, kuid on usutav, et ta ei oleks PPA ametnikele menetlustoimingute
tegemiseks kättesaadav. X kinnitas küll kohtuistungil, et saaks ööbida sõbra pool, kuid kohus
peab usutavaks, et X naaseks oma endise naise korterisse ning jätkuks endine eluviis, sh
perevägivald. Kohus leiab seetõttu, et VSS §-s 10 sätestatud järelevalvemeetmeid ei oleks
käesoleval juhul võimalik kohaldada. Ajaoludest nähtuvalt ei tähendaks KPK-sse paigutamine
ka isiku ebaproportsionaalset perekonnaelu riivet. X endine abikaasa ei ole soovinud, et isik elaks
tema ja lapse juures ning alkoholijoobes vanema nägemine ja pingeline olukord kodus ei ole
kindlasti X lapse parimates huvides.
15. Ülaltoodut arvestades rahuldab kohus PPA taotluse ja annab loa X kinnipidamiseks ja KPK-
sse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 21.12.2022
(kaasa arvatud).
(allkirjastatud digitaalselt)