Legislator Case Law & Legislation
2-21-18514/43 AI generated

2-21-18514/43 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-21-18514/43
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Määrata P. V. menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõista A. H. välja P. V. kasuks Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates

Legislator headnote

AI generated

2-21-18514/43 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Määrata P. V. menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõista A. H. välja P. V. kasuks Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr 2-21-18514

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. oktoober 2022, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-18514

Tsiviilasi

A. H. hagi P. V. vastu vara võõrast ebaseaduslikust

valdusest väljanõudmiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja A. H. (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline

esindaja

Mehis Adamson

Kostja P. V. (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Birje Kalmus

Viimase kohtuistungi toimumise

aeg

19. aprill 2022, edasine kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud A. H. kanda.

3. Määrata P. V. menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõista A. H. välja P. V. kasuks

1248 eurot.

4. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

5. Toimetada otsus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima,

vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse.

Hageja nõue ja põhjendused

1. A. H. (hageja) esitas 25. novembril 2021 Tartu Maakohtule hagiavalduse P. V. (kostja) vastu

vara võõrast ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt 5. juulil 2019 sündisid hageja briti lühikarvalise tõugu kassil V.

kassipojad. V. pidi saama aretuskass, kuna tal olid väga head Briti lühikarvalise tõu

omadused. Kahjuks selgus kassipoegade D. ja D. - D. sünni järel, et V. avaldus pärilik

tervisehäire ning aretuskassiks ta enam ei kvalifitseeru. Kassipoegade imetamise ajal

emasloomale steroidravi teha ei tohtinud, kuna see olnuks kahjulik kassipoegadele. Kuna ravi

oli hädavajalik, tuli leida kassipoegadele asendusema või hakata neid toitma toitesegudega.

3. 24. novembri 2019 õhtul tuli hageja juurde koju abikaasa A. V. poeg P. V. (kostja) koos

hagejale tundmatu tütarlapsega, keda abikaasa oli kutsunud hageja kasse vaatama. Abikaasa

ettepanekul andis hageja kaks kassipoega kostja juurde ajutiselt kasvatada, hageja poolt

seatud tingimustel. Hageja soovis kassidega regulaarselt ise tegeleda ning ükskõik mis

takistuse tekkimisel hageja seatud tingimustele soovis hageja loomi kohe koju tagasi. 26.

novembri 2019 õhtul viis hageja koos abikaasaga kaks kassipoega D. ja D. kostja juurde

koju. Hageja kordas veel kõik tingimused üle. Kuna kostjal polnud midagi kasside

vastuvõtuks olemas, viis hageja kostja juurde ka liivakasti, toidu ja liiva, sinna jäi ka hageja

transpordipuur. Hageja kinnitab, et pole kunagi omandit kassipoegadele kostjale üle andnud.

Hageja ja kostja leppisid samas kokku, et kassid tulevad koju tagasi samal nädalavahetusel, st

30. novembril 2019 ja jäävad kaheks päevaks koju. Üldse pidi kõigepealt olema katseaeg,

mille jooksul vaadatakse, kuidas kassid ennast kostja juures tunnevad ning kas poolte

kokkulepped ikka reaalselt kehtivad.

4. 29. novembril 2019 teatas kostja elukaaslane K. Facebooki Messengeris, et ta ikkagi ei taha

kasse hageja juurde jätta ja toob paariks tunniks. Hageja viitas sõlmitud kokkuleppele,

mispeale nõustus kostja elukaaslane siiski kassid ära tooma. Hagejal tekkisid esimesed

kahtlused, kas need inimesed on usaldusväärsed. 30. novembril 2019 tõi kostja kassid

hagejale koju ning nad olid kodus kuni 1. detsembri 2019 õhtuni. Mingit probleemi nende

harjumisega ei tekkinud. 1. detsembri 2019 õhtul tuli kostja kassidele järele ja hageja küsis

veelkord, kas hageja tingimus, et kassid regulaarselt kodus käivad, on talle täidetav. Kostja ja

tema elukaaslane K. kinnitasid, et neil pole selle vastu midagi. Pooled leppisid kokku, et

järgmine kord toovad nad kassipojad koju tagasi aastavahetusel, kuna lähevad ise kodust ära.

1. detsembri 2019 õhtul kirjutas kostja elukaaslane K. hagejale, et kassid olid rõõmsad nende

juurde jõudes ja kõik oli korras ja mingist stressist ei kirjutanud ta sõnagi.

5. 5. detsembril 2019 alustas kostja elukaaslane K. Messengeris vestlust, kus kirjeldas, et üks

kassipoeg on nende juures aevastama hakanud ja oleks vaja arsti juurde minna ning selleks on

tal vaja kassi passi. Hageja vastas, et passi pole arsti juures vaja, sest selles on info

vaktsineerimiste kohta. Hageja uuris kassi tervise kohta ja lepiti kokku, et veidi jälgib seda

looma, aga siis peaks ikkagi arstile näitama minema. Vaktsineerimispassidele tahtis kostja

elukaaslane K. ikkagi väga järgi tulla, üritas neid hagejalt igal juhul välja kaubelda. Hageja

sai aru, et K. üritab kavalusega passe endale saada. 6. detsembril 2019 leppisid hageja ja

kostja kokku õhtuks läbirääkimise aja, aga sellest ütles kosja hiljem ära.

6. Hageja on korduvalt kirjutanud kostjale sooviga saada loomad tagasi ja kirjadest võib näha, et

hageja ootas väga oma loomi tagasi. Kostja vastas, et temal on juriidiline õigus hageja varale

ning andis solvavaid hinnanguid nii hagejale, kui kõigile lemmikloomade aretajatele, kes

kostja sõnul oma ego ja heaolu loomade arvelt tõstavad. Seepeale pakkus kostja oma sõnul

hagejale vastutulekuna kasside eest keskmist turuhinda, millele hageja vastas, et need kassid

pole müügiks. Kuivõrd pooltevaheline suhtlus sisulisel lakkas ja kostja keeldus hagejale tema

omandit tagastamast, esitas hageja lepinguline esindaja kostjale korduva tagastamise nõude ja

kohtu hoiatuse, mille kätte saamist tõendab kostja enda poolne volikirja nõue, kuid sellele

rohkem sisulist põhjendust loomade ebaseadusliku valdamise kohta ei esitatudki. Vaatamata

telefonikõnele ja korduvale hoiatusele kostja hagejale kuuluvaid kasse ei ole tagastanud.

Hageja kinnitab, et pole kordagi loovutanud enda omandit kostjale ega sõlminud mistahes

lepingut loomade loovutamise kohta. Kostja pakkus loomadele ajutist peavarju nende

emaslooma ravi ajaks. Kuna hageja pole kostjale kasside omandiõigust üle andnud, tuleb

kostjal kassid omanikule viivitamatult tagastada.

7. Hageja palub hagi rahuldada, nõuda kostja ebaseaduslikust valdusest välja kaks briti

lühikarvalist kassi nimedega D. ja D. - D. ning palub anda need lahendi jõustumise järgselt

samal päeval üle hageja valdusse hageja elukoha aadressil. Menetluskulud palub hageja jätta

kostja kanda.

Kostja seisukohad

8. Kostja hagiavalduses esitatud nõuet ei tunnista ning palub jätta hagi rahuldamata.

9. Kostja hinnangul ei ole hageja tõendanud, et hageja on kasside omanik. Hageja ei ole

tõendanud ka, et ta oli kasside kostjale andmise ajal nende omanik (et kasside omanik ei

olnud nende isa omanik O. R. ). Kostja ei nõustu ka, et kassidele tuli leida asendusema või

hakata neid toitma toidusegudega selleks, et saaks ravida nende ema. Kostja nõustub, et 24.

novembril 2019 käis kostja oma elukaaslasega hageja juures kasse vaatamas ja 26. novembril

2019 viis hageja koos oma abikaasaga (kostja isa) kassid kostjale koju koos liivakasti, toidu,

liiva ja transpordipuuriga. Samal ajal leppisid pooled kokku, et kassid veedavad tuleval

nädalavahetusel kaks päeva hageja juures. Kostja ei nõustu aga, et hageja andis kassid kostale

ja tema elukaaslasele ajutiselt kasvatada. Hageja andis kassid kostjale ära. Samuti puudus

kokkulepe katseaja kohta.

10. Kostja sõnul kasside äraandmist mainis kostja isa esimest korda telefonis, kui pakkus

äraandmiseks kahte kassipoega. Alguses ei olnud kostja huvitatud, kuid kui isa uuesti

kassipoegasid pakkus, otsustasid kostja ja tema elukaaslane kasse vaatama minna. Kasse

pakuti äraandmiseks ka kostja vennale. Kui kostja ja tema elukaaslane kasse 24. novembril

2019 vaatamas käisid, näitas hageja neile äraandmiseks kahte kassipoega. Hageja rääkis

kostjale ja kostja elukaaslasele kostja isa juuresolekul, et kassipoegi ei saa müüa, kuna neil

pole pabereid ja neil on geenirike. Lisaks ütles hageja kostjale, et kuus kassi oleks neile liiga

palju ning sel põhjusel soovivad kaks poega ära anda, eelistatuna koos ühte perre. Kasse

pakuti kostjale ja tema elukaaslasele, kuna hageja sooviks oli, et kassid läheksid koos

tuttavale inimesele. Räägiti sellest, kui pikk on kasside eluiga ning kui pika kohustuse kostja

ja tema elukaaslane kasside endale võtmisega võtavad. Hageja sooviks oli saada aeg-ajalt

infot kasside kohta (pildid, videod kassidest). Hageja ütles, et kui kostja või kostja

elukaaslane neid kasse enam ei taha, siis tooksid nad kassid hagejale, mitte ei annaks võõrale.

Lisaks ütles hageja, et ta sooviks, et kostja või kostja elukaaslane tooks kasse vahest nende

juurde mängima, et pesakond ei jääks omavahel võõraks. Seda ütles hageja ka enne kostja ja

kostja elukaaslase lahkumist ning kostja vastus sellele oli, et kui see kassidele meeldib ja see

neile hea on, siis ei ole see nende jaoks probleem. Pärast seda uuris hageja kostjalt, et kuidas

kostja ja tema elukaaslane seda ette kujutavad. Kostja ja kostja elukaaslane vastasid, et

tooksid kassid hageja juurde hoida siis kui kostja ja kostja elukaaslane ise kodust ära lähevad.

11. 26. novembril 2019 otsustasid kostja ja kostja elukaaslane, et on valmis enda perre kaks kassi

võtma. Kostja helistas oma isale ja küsis uuesti üle, kas kassid on ikkagi ära andmiseks ja

ilma rahata. Kostja isa kinnitas seda, mida oli kinnitanud ka hageja nende kohtumisel, et

kassid on ära anda. Hageja ja kostja isa tõid 26. novembri 2019 õhtul kassid kostja ja tema

elukaaslase koju. Hageja küsis kostjalt ja kostja elukaaslaselt, et kas nad saaksid

nädalavahetusel kassid hageja juurde mängima tuua ning kostja ja kostja elukaaslane olid

sellega nõus. Hageja lausus, et oli küll mõelnud kasside ära andmise peale, aga nüüd kui see

hetk käes on, on ikka raske, mis kostja hinnangul näitab, et ka hageja mõistis antud olukorda

kui kasside äraandmist kostjale.

12. Kostja on seisukohal, et hageja andis kassid kostjale ja kostja elukaaslasele alaliselt ehk

päriseks eesmärgiga, et kostja ja kostja elukaaslane oleksid kasside omanikud ning kostja ja

kostja elukaaslane võtsid kassid nimetatud eesmärgiga hagejalt vastu. Kostja ja hageja

leppisid kokku, et kostja hoiab hagejat kasside eluga aeg-ajalt kursis (kostja saadab hagejale

kassidest pilte või videid) ning vajadusel veedavad kassid aega ka hageja juures ning kui

kostja või kostja elukaaslane soovivad kassidest loobuda, siis viivad nad need kassid päriseks

ehk alaliselt hagejale. Kokkulepet, et kasside omanikuks saab kostja, kuid kostja hoiab aeg-

ajalt hagejat kasside eluga kursis ja võimalusel või vajadusel viib kasse ka hagejale külla,

kinnitab ka hageja ja kostja elukaaslase kirjavahetus (hageja soovis, et kostja ja kostja

elukaaslane kassidesse kiinduks, hageja lubas kostjale kasside vaktsineerimispassid, hageja

väljendas selgelt, et kassid kiibistab kostja või kostja elukaaslane, hageja väljendas selgelt, et

kasside kodu on kostja kodus ning soovis, et kassid hagejat külastaksid).

13. Kostja on seisukohal, et hageja kinkis suusõnalise lepinguga kostjale kaks kassi, kinkeleping

oli tingimustega, et kostja hoiab hagejat kingitud kasside eluga aeg-ajalt kursis (kostja saadab

hagejale kassidest pilte, videoid) ning hageja saab aeg-ajalt veeta aega kingitud kassidega

hageja kodus. Kuna kostjale sai pärast kinkelepingu sõlmimist teatavaks, et kasside hageja

juurde viimine ei mõju kassidele psühholoogiliselt hästi, siis palus kostja hagejal muuta

tingimust, et kassid veedavad aegajalt aega hagejaga hageja kodus, selliseks, et hageja ei

veeda aega kassidega oma kodus vaid teeb seda kostja kodus. Selline tingimuse muutmine

tähendab seda, et hageja ei jää oluliselt soovitust ilma, sest teine tingimus, et kostja saadab

aegajalt hagejale kassidest pilte või videoid, jäi samaks ning endiselt oleks võimalik hagejal

kingitud kassidega aega veeta.

14. Kui kohus peaks asuma seisukohale, et pooltevaheline leping oli hoiuleping, tuleb hagejal

hüvitada kostjale enne kasside väljaandmist hoiutasu ja kulutused, ning kostja keeldub kasside

väljaandmisest enne, kui talle on hüvitatud hoiutasu ja kulutused.

KOHTU SEISUKOHT

15. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

16. Hageja on esitanud kostja vastu nõude vara võõrast ebaseaduslikust valdusest

väljanõudmiseks (vindikatsiooninõue). Hageja nõude aluseks on asjaõigusseaduse (AÕS) § 80

lg 1, mille kohaselt omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja

valdab. Kooskõlas AÕS § 82 lg-ga 1 peab omanik vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab

temale kuuluvat asja. Seega vindikatsiooninõude esitanud isik peab vaidluse korral talle asja

suhtes kuuluva omandiõiguse tõendama. AÕS § 90 lg 1 kohaselt vallasasja valdaja, samuti iga

varasem valdaja loetakse valduse ajal asja omanikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Kui

valdaja väidab, et vinditseeritav asi kuulub talle, kehtib AÕS § 90 lg 1 kohaselt valdaja

omandiõiguse eeldus ning vindikatsiooninõude esitanud isik peab selle nõude edukaks

maksma panekuks ümber lükkama, st tõendama, et ta on vinditseeritava asja omanik.

17. Vaidluse all ei ole, et hageja on briti lühikarvalise kassi V. omanik, kellel sündisid 5. juulil

2019 kassipojad. Samuti ei ole vaidluse all, et hageja andis kaks kassipoega (nimedega D. ja

D. - D. ) 26. novembril 2019 kostja valdusesse. Pooled vaidlevad peamiselt selle üle, kas

hageja andis kassid kostjale ära või andis kassid kosja juurde ajutiselt hoiule, st kas kasside

omandiõigus läks üle kostjale. Samuti on kostja esitanud asjas vastuväite, mille kohaselt ei ole

hageja tõendanud, et oli kõnealuste kassipoegade omanik. Kostja on soovinud tõendada, et

kassipoegade omanikuks oli kasside isa omanik O. R. .

18. Kostja on esitanud kohtule osapoolte poolt allkirjastamata paarituslepingu, mille kohaselt

esimene sündinud pesakond kuulub O. R. (tl 93). Samuti on kostja esitanud kirjavahetuse,

milles hageja kinnitas lepingu kättesaamist ja kirjeldas raskusi dokumendi allkirjastamisega,

kuid samas avaldas nõusolekut lepingu tingimustega (tl 92, 94-95). Kostja taotluse O. R.

tunnistajana ülekuulamiseks jättis kohus 19. aprilli 2022 kohtuistungil rahuldamata. Kohus on

seisukohal, et kostja esitatud tõendid ei kinnita kasside kuulumist O. R. nende kostja

valdusesse andmise ajal. Kohus leiab, et AÕS § 90 lg 1 alusel tuleb eeldada, et hageja oli

kassipoegade kostja valdusesse andmise ajal nende omanik.

19. Kassipoegade kostjale andmise asjaolude ja tingimuste tõendamiseks on kohus kuulanud

vande all üle pooled ning tunnistajatena kostja elukaaslase K. K. ja kostja venna M. V. .

20. Hageja vande all antud seletuste kohaselt andis ta kassid abikaasa pojale seetõttu, et tema

emakass jäi haigeks ja teda pidi steroidravimitega ravima; rinnapiimaga oleks saanud seda ka

kassipojad ja see oleks neile ohtlik olnud. Kassipojad olid sel hetkel nelja kuused. Kasse oli

väga raske emast eraldi hoida. Steroidravimit sai anda konserviga, emakass hakkas ka poegi

konservi juurde meelitama. Kokku oli viis kassipoega, need kaks kassipoega olid sellel hetkel

terved, aga ülejäänud olid juba sümptomitega ja ka neid oli vaja ravima hakata. Hageja

nägemus oli, et kassid on kostja juures olles hageja kontrolli all. Kassid pidid olema kostja

juures kuni vajadus püsib. Hageja pidi saama neid enda juurde koju, et veenduda kas nende

tervis on korras ja kas nad on hooldatud, ja et nad ka võõraks ei jääks. Oli kokkulepe, et võib

soovi korral kostja juurde minna. Tegemist on geneetilise haiguse, mitte nakkushaigusega.

Hageja abikaasa tegi ettepaneku, et tema poeg elab neil lähedal, ta on suur loomasõber ja ta

on nõus võtma kassid enda juurde hoiule. Hageja uskus, et ta saab kassid tagasi. Kõigepealt

tuli Priit vaatama, kas kassid meeldivad talle ja kas ta tahab neid enda juurde hoiule. Siis koos

abikaasaga (kostja isa) viisid nad kassid P. juurde. Tal ei olnud ühtegi kassi jaoks vajalikku

tarvikut, toitu, ükski märk ei näidanud, et kostja tahab saada omanikuks. Hageja ütles, et

teevad kõigepealt katseaja, kuidas see mõjub kassidele ja kuidas omavahelised kokkulepped

hakkavad kehtima. Priit ütles, et talle sobib täita hageja tingimusi. Nad leppisid kokku, et

hageja saab kasse pidevalt jälgida ja toob neid ka hageja juurde, et ta saaks kontrollida, et

nendega on kõik korras. Hageja ei ole kunagi lubanud neid kasse kellelegi kinkida. Hageja ei

ole pakkunud neid kasse kellelegi kingiks ega müügiks. Hageja ei ole kunagi kostja vennale

kasse pakkunud. K. K. nägi ta esimest korda siis, kui nad P. kasse tulid vaatama ja ta oli

juures ka siis, kui kassid P. juurde viis. Hageja sõnul ta ütles, kui kaua ja mis põhjusel kassid

P. juurde tulevad. Nad rääkisid, et teevad katseaja, kas see keskkond sobib kassidele ja kas

neil lööb mingi haigus välja. Hageja ei ole rääkinud kinkimisest. Katseaeg oli aasta lõpuni.

Vahepeal tõid nad kassid ka tagasi ja siis viisid jälle ära. Hageja kordas ka siis, et annab

kassid ainult siis, kui nad täidavad tema tingimusi. Hageja sõnul ei ole volitanud ta kostjat

käima kassidega arsti juures, ei ole lubanud ja volitanud kostjat kasse kiibistada, ei ole

lubanud kastreerida. Hageja sõnul toitu pidi viima hakkama sinna regulaarselt viima, hageja

lubas kanda kõik kulud. Toit, liivakast, mänguasjad ja transpordipuur said kõik sinna. Hageja

pidi viima sinna toitu, aga ta ei saanud hiljem enam sisse. Liivakasti sai hageja hiljem tagasi.

K. pakkus liivakasti tagasi, kuna nad olid ostnud suurema ja hageja oli valmis selle kinni

maksma. Hageja pidi mõtlema, millal nad kassid steriliseerivad. See oli hageja otsus ja see

sõltus kasside tervislikust seisukorrast. Hageja pidi otsustama ka seda, millal ta paneb oma

kõigile kassidele kiibid. Jutt oli, et kui minna ussirohtu andma, siis hea oleks, kui pass oleks

kaasas. Kasside elueast juttu ei olnud. Kassid olid kostja juures hoiukodus ja ta palus kasse

enda juurde külla nende päriskoju.

21. Kostja vande all antud seletuste kohaselt tema jaoks algas asi sellega, kui isa (hageja

abikaasa) talle helistas, et neil on kodus viis kassipoega, kokku seitse kassi, et kas ta tahab

kahte kassi endale. Kui isa uuesti helistas ja pakkus kahte kassi, rääkis kostja sellest oma

elukaaslasele K. . Isa ütles, et neil on kaks kassipoega ära anda, kuna kasse on palju. Kostja

küsis üle, kas kassid on ikka tasuta. Isa saatis ka e-kirjaga pildid kassidest. Seejärel käisid nad

K. kasse vaatamas. Hageja ja kostja isa rääkisid, et tahavad kassid ära anda lähedasele

inimesel. Nad tahtsid saada infot kasside kohta, kuidas neil läheb, ja et kasse toodaks vahepeal

külla. Kostja ütles, et kui see kassidele hästi mõjub, ei ole see tema jaoks probleem. Hageja

küsis, kuidas nad seda näeksid. Kostja vastas, et kui kostja elukaaslasega on nädalavahetusel

ära või reisil. Kui nad olid kasse vaatamas, kostja küsis K. käest, kas ta tahab võtta endale

15aastase kohustuse. Hageja parandas, et ei, see on 20aastane kohustus, et need kassid elavad

20 aastat. Otsuse kassid võtta langetasid nad ülejärgmisel päeval. Samal päeva õhtul tõid

hageja ja kostja isa neile kassid, selleks ajaks olid nad ära tellinud ka asjad kassidele

(kraapimispuu, liivakast). Kuni asjad saabuvad, tõi hageja liivakasti, mille nad andsid tagasi.

Samuti tõi hageja pooliku paki kuivtoitu. Kui hageja kassid puurist lahti lasti, ütles ta

sõnasõnalt, et „ma olen mõelnud küll kasside äraandmise peale, aga nüüd kui see päev on

käes, siis on ikka raske“. Kui nad hakkasid ära minema, siis ta ütles, et kui te neid kasse enam

ei taha, te võite alati need minu juurde tagasi tuua, et nad tänavale ei satuks. Esimest korda

kuulis kostja lühiajalist hoiust, kui hageja saatis talle pärast vaidluse tekkimist e-kirja. Kostja

sõnul pakuti talle kasse äraandmiseks, mitte hoidmiseks. Et kassid olid antud hoida emakassi

tervenemiseni, oli esimest korda hagiavalduses. Kostjal ei tekkinud kordagi kahtlust, et tema

ei saanud kasside omanikuks. Hageja tahtis kasse nädalavahetuseks enda juurde, kuna tal oli

raske loobuda. Kui nad kassid nädalavahetuseks hageja juurde viisid, ei räägitud enam

mingisugustest tingimustest. Hageja kurtis muret seoses kostja isaga. Hageja ei ole osalenud

kassida ülalpidamises pärast seda, kui kassid kostjale anti.

22. Tunnistaja M. V. vande all antud ütluste kohaselt pakuti kõigepealt neid kasse talle.

Esimesena helistas isa 2019. a sügisel, oktoobri lõpus või novembri alguses. Isa võttis

ühendust, et neil on hunnik kasse, et kas ta ei tahaks endale kahte kassi, tahaks kahest kassist

lahti saada. Lõpuks kutsuti teda külla, et võta laps kaasa ja vaatame kasse. Seal kohtumisel oli

ka hageja kohal, kus pakuti kahte kassipoega, kuna neil on üle. Tunnistaja sõnul ei olnud neil

soovi kasse võtta, kuna neil oli jänes juba. Jutt oli kasside ära andmisest. Rahast juttu ei

olnud.

23. Tunnistaja K. K. vande all antud ütluste kohaselt nägi ta hagejat esimest korda siis, kui

käisid kostjaga kasse vaatamas. Tunnistaja sõnul anti neile need kassid ära hageja poolt.

Hageja rääkis, et seitse kassi on korterisse liiga palju, et kaks kassi tahaks ära anda. Tunnistaja

küsis, kas ühte kassi ei saaks, mispeale hageja ütles, et tema ei taha kasse eraldada ja annaks

kassid koos. Ta rääkis, mida kassid söövad ja kuidas on. Siis ta rääkis, et kasside emal tekkis

sünnituse käigus mingi allergia ja ühel (emasel) kassipojal on see ka juba avaldunud, aga

isastel ei tohiks see avalduda. Kohtumine kestis 15-20 minutit. Kostja küsis tunnistaja käest,

kas ta tahab võtta endale 15-aastase kohustuse. Hageja parandas kohe, et kassid elavad kuni

20 aastani. Hageja küsis, et kui nad kassid võtavad, kas vahepeal tooksid kasse ka tema

juurde. Kostja ütles, et kui see kassidele hästi mõjub, siis see ei ole mingi probleem. Nad

täpsustasid, et võivad kassid viia hageja juurde siis, kui on reisil näiteks. Siis nad läksid koju

ja otsustasid paari päeva pärast, et võtavad kassid. Hageja ja kostja isa tõid kassid nende

juurde. Neil oli puur kaasas, kaks kassi olid sees. Hageja oli kurb, ütles, et oli mõelnud

kasside äraandmisele aga kui see päev nüüd käes on, siis on raske. Tal olid peaaegu pisarad

silmas. Nad tegid tellimuse kasside liivakastidele, aga need ei jõudnud veel nendeni. Hageja

andis ühe liivakasti neile. Mingit ajutist juttu kindlasti ei olnud. Ainuke asi, mida hageja

mainis, et tooge kassid tagasi, oli siis kui ta ütles, et kui nad kasse enam ei taha, siis ärge neid

tänavale visake. Hageja tahtis kasse nädalavahetuseks veel endale, millega nad olid nõus.

Tunnistaja sai aru, et kasside ära andmine on raske tema jaoks. Kui kassid toodi neile, anti

kaasa ka poolik pakk kuivtoitu. Kui tellitud asjad kohale jõudsid, siis andis liivakasti hagejale

tagasi. Hageja kirjutas, et otsustage ise, millal te kassid kiibistate. Väide passide välja

skeemitamise kohta on vale ja solvav. Hageja ise pakkus talle neid passe. Tunnistaja ise küsis

alles pärast seda, kui hageja oli neid talle pakkunud. Kassid olid ära anda. Kostja küsis veel

isalt üle, kas kassid on ikka tasuta, et tõukassid. Mingisugust hoidu ja tähtaega ei olnud. Isegi

kostjale saadetud kirjas ei mainitud seda, et kassid olid antud hoida kuni emakassi

tervenemiseni. Tunnistaja sai kohe esimesel kohtumisel aru, et kassid kingitakse neile.

Tunnistaja ja kostja võtsid kogu vastutuse seoses kassidega (ravikulud, toit, ronimispuu jne).

Tunnistaja suhtles hagejaga, millal ta kavatseb kiibid panna, kastreerida. Kui kassid oleksid

tema omad olnud, siis ta oleks saanud öelda, et seda otsustab tema.

24. Kostja elukaaslase ja hageja vahelisest sõnumivahetusest nähtub, et kasside koduna käsitleti

kostja kodu. Hagile lisatud sõnumivahetusest kostja elukaaslasega nähtub, et nad arutasid

kasside hageja juurde viimist. Hageja kirjutas 29. novembril 2019 kostja elukaaslasele: „see

koht, kus nad rohkem on, jääb koduks, aga kui nad harjuvad ka siin olema, siis jääb side oma

õdede ja vennaga“ (tl 29). Hageja ja kostja elukaaslase sõnumivahetus ei kinnita hageja

väidet, nagu üritas kostja elukaaslane kasside vaktsineerimispasse hagejalt igal juhul välja

kaubelda. Hageja ja kostja elukaaslase sõnumivahetusest nähtuvalt kostja elukaaslane on

kasside vaktsineerimispasse 5. detsembril 2019 küsinud, kui ta soovis ühe kassiga arsti juures

kontrollis käia (tl 31). Enne seda on hageja ise kostja elukaaslasele kirjutanud, et „passid

annan ka teile“ (tl 66).

25. Kohus leiab, et hageja ja kostja elukaaslase sõnumivahetus ega hageja kirjavahetus kostjaga

vahetult pärast vaidluse tekkimist ei kinnita hageja ütlusi selle kohta, et kassid olid kostja

juurde hoiule antud seoses emakassi raviga ning kuni vajadus püsib – st et tegemist pidi olema

ajutise lahendusega. Vahetult pärast vaidluse tekkimist peetud sõnumi- ja kirjavahetusest

nähtuvalt oli hageja seisukohal, et kassid olid antud hageja seatud tingimustel kostja juurde

kasvatada. 13. detsembri e-kirjas kostjale hageja kirjutas, et „meie kokkulepe, et kassid

kasvavad sinu juures, oli tingimuslik, ning tingimused rääkisin põhjalikult läbi“ ning

„pakkusin sulle võimalust oma loomi kasvatada, mitte ai andnud üle nende omandit (tl 13), 6.

detsembril kirjutas hageja elukaaslasele, et „me ei soovinud neid kasse lihtsalt ära kinkida ega

anda, tingimuseks oli, et kui ilmneb asjaolusid, mis ei klapi, siis tulevad nad koju tagasi“ (tl

37 pöördel).

26. Kohus leiab, et hageja ja kostja elukaaslase sõnumivahetus ei kinnita ka hageja ütlusi selle

kohta, et kõik kassidesse puutuv pidi olema tema otsustada ja tema pidi kandma ka kulud.

Hagile lisatud sõnumivahetusest kostja elukaaslasega nähtub, et hageja ja kostja elukaaslane

küll arutasid kassidesse puutuvat, kuid siit ei nähtu, et kassidesse puutuv pidi olema hageja

otsustada. Näiteks kostja elukaaslane pidi arsti juurde kontrollima minema, kui üks kassidest

aevastas (tl 31-33). Kostja elukaaslane küsis hagejalt infot selle kohta, kas kassidel on

vaktsiinid tehtud ning küsinud nõu steriliseerimise ja kiibi panemise osas (tl 66-67).

Sõnumivahetusest ei nähtu mingeid viiteid sellele, et kulud pidi kandma hageja.

Sõnumivahetusest nähtub kostja ja tema elukaaslase poolt kassidele asjade ostmine. 27.

novembril 2019 kostja elukaaslane kirjutas hagejale: „Täna ostame neile kraapimispuu ja

liivakasti ka ära“.

27. Arvestades kostja vande all antud seletusi, tunnistajate ütlusi ning hinnates hageja vande all

antud seletusi koos asjas esitatud kirjalike tõenditega, ei ole hageja kohtu hinnangul

tõendanud, et tema on vaidlusaluste kasside omanik.

28. Kohus loeb kostja vande all antud seletuste ja tunnistajate ütlustega tõendatuks, et hageja

andis vaidlusalused kassid kostjale tasuta ära. Seega olid pooled kohtu hinnangul sõlminud

kinkelepingu (VÕS § 259). Hageja ei ole tuginenud kinkelepingu rikkumisele kostja poolt

ning nõudnud kasse tagasi kinkelepingust taganemisele tuginedes. Kui kinkeleping on

täidetud, võib kinkija VÕS § 268 lg 1 ja § 267 p 3 kohaselt kinkelepingust taganeda ja

kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda, kui kingisaaja jätab

õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse. VÕS § 116 lg 1 järgi peab

lepingust taganemiseks olema teine lepingupool lepingut oluliselt rikkunud. Vaidlust ei ole

selles, et hageja soovis saada infot selle kohta, kuidas kassidel läheb, ja et kasse vahel külla

toodaks, millega kostja oli nõus. Vaidlus poolte vahel tekkis pärast seda, kui kostja

elukaaslane oli loomaarstidelt uurinud ja teada saanud, et kasside tagasi hageja juurde külla

viimine ei ole kasside huvides. Kostja elukaaslane pakkus, et hageja saab käia nende juures

kasse vaatamas (tl 33 pöördel). Ka kostja on pakkunud, et nad võivad saata pilte, videoid ja et

hageja võib neil külas käia kassidega mängimas (tl 14). Kohtu hinnangul ei ole kostja

kinkelepingut oluliselt rikkunud, millisel juhul oleks hagejal olnud õigus lepingust taganeda ja

nõuda lepingu alusel üle antu tagastamist.

Menetluskulud

29. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahuks otsus tehti. Seega

jäävad menetluskulud hageja kanda.

30. Kostja taotleb lepingulise esindaja kulude hüvitamist kogusummas 1528,80 eurot (lepingulise

esindaja tunnihind 130 eurot, millele lisandub käibemaks, ajakulu 12 tundi ja 35 minutit).

Kostjal on menetluses olnud kaks lepingulist esindajat. Kostja on esitanud menetluskulude

nimekirja ja taotluse menetluskulude hüvitamise kohta, milles taotleb üksnes oma viimase

lepingulise esindaja (Birje Kalmuse) kulude hüvitamist. Toimiku materjalidest nähtuvalt Birje

Kalmus on esindanud kostjat 19. aprilli 2022. a toimunud kohtuistungil, esitanud 23. mail

2022 ettepaneku kompromissi sõlmimiseks ja 25. aprillil 2022 kirjaliku seisukoha ja tõendid,

12. augustil 2022 lõppeseisukohad ja menetluskulude nimekirja ning 23. augustil 2022

seisukohad hageja menetluskulude nimekirjale ja täiendava menetluskulude nimekirja.

Arvestades esindaja poolt tehtud menetlustoiminguid ning asja keerukust ja mahtu, loeb

kohus kostja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks 8 tunni ulatuses. Kostja lepingulise

esindaja tunnihind (koos käibemaksuga 156 eurot) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest

makstavat tasu ja on põhjendatud. Seega määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks

suuruseks ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja 1248 eurot.

31. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus kostja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrus Miilaste

kohtunik