2-21-121610/30 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 19. oktoober 2022

Tsiviilasja number

2-21-121610

Tsiviilasi

A.A.

ja

B.B.

hagi

E.K.

vastu

elatise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

E.K. apellatsioonkaebuse hind iga vastustaja vastu

500 eurot 76 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 20. aprilli 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

E.K. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(kostja):

E.K.

(isikukood

XXXXXXXXXXXX)

Vastustajad (hagejad):

1. A.A. (isikukood XXXXXXXXXXXX)

2. B.B. (isikukood XXXXXXXXXXXX)

Vastustajate seaduslik esindaja A.V.

RESOLUTSIOON

1. Jätta E.K. apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta Tartu Maakohtu 20. aprilli 2022. a otsus

muutmata.

3. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte

endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule

päeva

jooksul

otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab

ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks

või

riigilõivu

tasumiseks

või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi

taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. A.A. (hageja I) ja B.B. (hageja II) esitasid 15. juulil 2021 maksekäsu kiirmenetluse avalduse

E.K.lt (kostja) kummagi hageja kasuks elatise 292 eurot väljamõistmiseks alates 15. juulist

2021. Seoses kostja poolt nõudele esitatud vastuväitega lõpetas kohus maksekäsu kiirmenetluse

ning andis 29. juuli 2021. a määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

Hagiavalduse kohaselt elavad hagejate vanemad eraldi oktoobrist 2019 ja hagejad elavad

alaliselt koos emaga. Pärast hagejate vanemate kooselu lõppu maksis kostja hagejatele elatist

300 eurot kuus (kahele lapsele kokku) kuni maini 2021. a. Juunis 2021. a vähendas kostja ilma

ette hoiatamata elatist 200 euroni (kahele lapsele kokku). Hagejate ema päringutele teatas kostja

20. juunil 2021, et edaspidi maksab ta elatist 200 eurot kuus, sest arvestab transpordikuludega,

mis tekivad tal hagejatega suhtlemisel. Suhtluskorra järgi kannab transpordikulud kostja. Kostja

tõlgendab seda punkti hagejatele ülalpidamise andmisena. Juulis 2021. a hoidis kostja hagejaid

enda juures ilma hagejate emaga eelnevalt läbirääkimata ja eelnevalt hoiatamata nädala kauem

ning jättis augustis elatise seetõttu üldse maksmata.

Kuigi kostja väitel puudub tal raha elatise maksmiseks, on ta leidnud võimaluse käia reisil,

pidada pulmi, vahetada elamispind suurema vastu jne. Arvestades kostja enda poolt

majandusliku seisundi ankeedis välja toodud kulusid, ei peaks tal olema raskusi hagejatele

miinimumelatise tasumisega. Olenemata hagejate viibimisest

kostja juures

kahel

nädalavahetusel kuus, on hagejatel vältimatud püsikulud, mis ei ole sõltuvad nende viibimisest

kostja juures ning need ei vähene seetõttu, et kostja veedab hagejatega aega.

Hagejate ja nende ema kulutused eluasemele on kokku 427 eurot kuus, millest iga hageja kulu

on 142 eurot. Hageja I transpordikulud on põhjendatud, hageja II saab veel sõita tasuta.

Hagejal I on oma mobiiltelefon, ta I käib muusikakoolis kuutasuga 27 eurot, lisandub õpetajate

kingiraha ja töövihikute kulu umbes 30 eurot aastas. Hageja I on harjunud saama taskuraha 40

eurot kuus. Hageja II lasteaiatasu on 54 eurot. Vahel esineb ka ootamatuid väljaminekuid.

Kostja ei osale hagejate kooliks ja lasteaiaks ettevalmistamisel. Kõik hagejate riiete, jalatsite ja

õppevahendite kulud kannab hagejate ema, keda aitavad ka tema vanemad ja vanavanemad.

Kostja pole esitanud mõjuvat põhjust, mis annaks aluse elatise alla miinimummäära

vähendamiseks. Kostja pole esitanud andmeid ega tõendeid kolmanda lapse kulude kohta.

Hagejad on kostjaga vaid paaril nädalavahetusel kuus, kuid siis peab kostja hagejate kulud

kandma, neid ei kaeta elatise arvel. Kostja pole tõendanud väidetavaid kulutusi transpordile.

Hagejad veedavad kostjaga keskmiselt kaks täispäeva ja neli poolikut päeva kuus. Selle aja

võrra on hagejate esindajal väiksem toidukulu. Hagejad on juba hagi esitamisel arvestanud

hagejate kostja juures viibimisega, sest suhtluskord on kehtestatud enne elatise nõude esitamist.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja suhtes on käimas võlgadest vabastamise menetlus

(tsiviilasi nr 2-19-19301). Kostja jättis hagejate esindaja pankrotimenetlusest välja ja võttis kõik

abielu jooksul võetud kohustused enda kanda. Kostjale jääb kuus kätte vaid 584 eurot.

Miinimumelatise väljamõistmine ei ole põhjendatud, kuna kostjal on veel temaga koos elav

laps ja peagi sünnib perre veel üks laps. Kostja sissetulekust ei piisa kõigi laste ühetaoliseks

ülalpidamiseks miinimumelatise ulatuses ja see on mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamisel.

Kostja saab igale lapsele kulutada 146 eurot kuus. Kostja kannab üksinda kõik kulud, mis on

seotud laste suhtluskorrast tuleneva transpordiga Jõgeva–Tallinn–Jõgeva. Samuti vajab kostja

vahendeid ajaks, kui hagejad on tema juures (kulutused söögile, huvitegevusele, eluruumi

kulud). Ajal, kui hagejad on kostja juures, ei ole nende emal osaliselt ka kulusid. Kostja vaidles

vastu ka osadele hagejate kuludele.

Sügisest 2021. a ei saa kostja enam hagejatega koos olla nii pikalt, nagu lepiti kokku

suhtluskorras, sest ühel hagejal on pühapäeviti trenn, mistõttu peab hageja Jõgevale tagasi

jõudma juba ennelõunal.

Kostja pere suurem korter leiti soodsamatel tingimustel. Eelmise korteri üürilendaja soovis üüri

tõsta 349 euroni, kuid uues suuremas korteris on üür 350 eurot. Reisidel ei ole kostja käinud.

Pulmade eest tasus kostja uus abikaasa.

Kostjal on ka kolmas ülalpeetav, 3. juunil 2018 sündinud C.C.. Kostjaga koos elava lapse kulud

kokku on 515 eurot, millest enamuse kannab kostja abikaasa, kostja annab kulude katteks 100

eurot.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas hagi 20. aprilli 2022. a otsusega osaliselt ning mõistis kostjalt välja

kummagi hageja kasuks elatise 173 eurot 44 senti kuus perioodil 15. juulist 2021 kuni

31. märtsini 2022 ja 185 eurot 64 senti kuus alates 1. aprillist 2022 kuni kumbagi hageja

täisealiseks saamiseni. Maakohus jättis kostja kanda hagejatega suhtluskorra täitmisega

kaasnevad transpordikulud ning menetluskulud poolte endi kanda.

Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 97 p-le 1 on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist.

PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad

ja alanejad sugulased.

Hagejad on kostja lapsed (dtl 51). Hagejad elavad koos emaga Jõgevamaal. Kostja elab

Tallinnas ning tal on veel üks laps C.C. (dtl 51). Pooled ei vaidle selle üle, et kostja tasus

hagejatele elatist vanemate omavahelise kokkuleppe alusel kokku 300 eurot kuus kuni juunini

2021. a, alates juunist 2021. a on kostja tasunud elatist 200 eurot kuus ja augustis ei tasunud

kostja elatist üldse.

Hagi esitamise ajal kehtinud PKS § 101 sätestas, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla

väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 1. jaanuarist

2020 oli töötasu alammääraks 584 eurot, seega ei võinud 2021. aastal igakuine elatis ühele

lapsele olla väiksem kui 292 eurot.

Alates 1. jaanuarist 2022 muutus elatise miinimummäära arvestamine. Kehtiva PKS § 101 lg 1

kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud

summa. Sama paragrahvi lg-tes 3 ja 4 määratakse miinimumelatise arvestamise alused. Igakuise

elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta

tarbijahinnaindeksi muutusega. Elatise määramisel arvestatakse lastele makstavaid lastetoetusi

ja lasterikka pere toetusi ning seda, kui palju laps viibib ülalpidamiskohustusliku vanema

juures. Elatist vähendatakse, kui laps viibib teise vanema juures kuus keskmiselt vähemalt 7

päeva. Samuti vähendatakse elatist kui elatist nõuavad ühe pere mitu last, kuid vaid siis kui

nende vanusevahe on vähem kui 3 aastat. Perioodil 1. jaanuarist – 31. märtsini 2022 oli

lastetoetuse arvesse võtmise järel miinimumelatiseks 213 eurot 44 senti. Pärast baassumma

indekseerimist 1. aprillil 2022 on uueks miinimumelatiseks 225 eurot 64 senti. Pooled ei vaidle,

et lastetoetus laekub hagejatega koos elavale vanemale.

Puudub vaidlus, et hagejad ei viibi kostja juures aasta keskmisena igas kuus vähemalt 7

ööpäeva, mistõttu PKS § 101 lg-s 6 sätestatud elatise vähendamise alust ei esine, hagejate

vanusevahe on rohkem kui 3 aastat.

PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.

Vanem peab kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks

ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud

elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus

vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks

varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Seega tuleb hinnata, kas kostjaga koos elav laps võiks jääda kehvemasse seisu, kui hagejad,

juhul, kui kohus kostjalt hagejate kasuks elatise miinimummääras välja mõistab. Samuti tuleb

hinnata hagejate tegelikke vajalikke kulusid. Seejärel saab otsustada, kas on põhjendatud

kostjalt hagejate kasuks elatise väljamõistmine alla miinimummäära. PKS § 105 lg 3 kohaselt

tuleb arvestada ka seda, milline on hagejate kummagi vanema varaline seisund.

Hagiavalduse kohaselt on hageja I kulud 639 eurot 50 senti ja hageja II kulud 593 eurot. Kostja

leidis, et arvesse tuleb võtta ka tema kulu suhtluskorra täitmisel. Autoga sõidu puhul on kulud

80 euro, rongiga 50 eurot kuus. Maakohus leidis, et nimetatud kulu tuleb hagejate kuludena

arvesse võtta. Pooled kinnitasid, et suhtluskorda reguleerivas määruses pandi suhtluskorra

täitmisega seotud kulude kandmine kostjale. Kuna kostja teeb need kulud hagejate huvides, on

need hagejate kulud. Hagejad on veel liiga väikesed, et üksi ühistransporti kasutada, mistõttu

peab vanem neile järele tulema ja tagasi tooma. Hagejad on kostja juures kahel nädalavahetusel

kuus, mis tähendab neljal korral Tallinnast Jõgevale ja tagasi sõitmist. Seega suurenevad

hagejate kulud kuus keskmiselt 25–40 eurot kummalgi. Kostja kannab need kulud vahetult ja

kohus saab neid elatise suuruse määramisel arvesse võtta.

Maakohus, tuginedes 2020. a koostatud RAKE uuringule, leidis, et hagejate esindaja on

märkinud toidukulud pea kaks korda suuremaks, kui uuringus tuvastatud kulu. Maakohus ei

pidanud neid kulusid usutavaks. Samuti ei pidanud maakohus usutavaks hagejate kulusid

tervishoiule, s.o kummalgi hagejal 30 eurot kuus ja samas summas kulutusi hügieenitarvetele.

Hagejad ei põe kroonilisi haigusi ja neil puudub vajadus muretseda kalleid antiallergeenseid

pesemisvahendeid vms, mistõttu mõlemad kulud on ebausutavalt suured. Kummagi hageja

vajaduse rahuldamise mõistlik kulu oleks 20 eurot kuus. Vältimatud püsikulud ei ole kulud

lemmiklooma ülalpidamiseks, mida hagejate esindaja on näidanud igas kuus 15 eurot kummagi

hageja kohta. Need kulud peaks kandma looma omanikust täiskasvanu või tuleb need kanda

muude meelelahutuskulude summa arvelt, mida on hagejate esindaja näidanud ka suure

summana, s.o 30 eurot kuus.

Maakohus leidis, et hageja I põhjendatud kulud on kokku keskmiselt umbes 550 eurot ja

hageja II kulud keskmiselt 500 eurot. Kui jagada need kulud võrdselt vanemate vahel, peaks

kumbki vanem kandma hageja I kuludest 275 eurot ja hageja II kuludest 250 eurot. Pärast

lastetoetuste mahaarvamist jääks vanemate kanda hageja I puhul 245 eurot ja hageja II puhul

220 eurot.

Kuna hagejad on soovinud elatise väljamõistmist miinimummääras, mitte tegelike kulude

alusel, ei olnud neil kohustust oma kulusid tõendada. Seega lähtus maakohus eeldusest, et

kummagi hageja kulud on kahekordne miinimumelatise suurus ja lastetoetus, s.o hagi esitamise

ajal 584 eurot, perioodil 1. jaanuarist 2022 – 31. märtsini 2022 487 eurot 88 senti ja alates

1. aprillist 2022 511 eurot 28 senti.

Kostja teatas (dtl 91–92), et temaga koos elava lapse kulud on 495 eurot 26 senti, lisandub

transpordikulu. Maakohus, tuginedes hagejate põhjendatud ja vajalikuks peetud kulude

suurustele, leidis, et kostjaga koos elaval lapse põhjendatud kulud oleks umbes 480 eurot,

maksimaalselt sama suured, kui hagejal II 500 eurot. Kuna ka selle lapse osas makstakse

lastetoetust 60 eurot, jääb vanemate kanda maksimaalselt 440 eurot, mis teeb kummagi vanema

osaks 220 eurot. Kostja peab kõiki oma lapsi ülal pidama ühetaoliselt. Kui kostja leiab, et ta

suudab hagejatele maksta elatist vaid 100 eurot pluss 40 eurot transpordikulu, peaks ta ka

endaga koos elavat last ülal pidama samas ulatuses. Kohtu hinnangul ei pea kostja endaga

kooselavat last ülal vaid 140 euro ulatuses. Kostja esitatu alusel soovib ta endaga koos elavat

last eelistada hagejatele.

Hagejate ema sissetulek oli perioodil 1. juulist – 27. oktoobrini 2021 keskmiselt 511 eurot,

lisanduvad peretoetused ja elatisabi. Sotsiaaltoetus kulub vaid vanema isiklike kulude katteks.

Kostja enda andmete kohaselt on tema sissetulek töötasu 1800 eurot, Covid-19 leviku ajal 1000

eurot. Kostja konto väljavõttelt (dtl 94–101) nähtub, et kostja saab lisaks töötasule ja

haigushüvitisele aeg ajalt ka töövõimehüvitist. Perioodil 1. juunist – 17. novembrini 2021 oli

kostja keskmine sissetulek 1137 eurot 17 senti kuus. Seega on kostja sissetulek hagejate ema

sissetulekust umbes kaks korda suurem, mistõttu on asjakohatud kostja väited, et tema peaks

kandma hagejate kuludest väiksema osa kui hagejate ema. PKS § 105 lg 3 kohaselt tuleb

ülalpidamiskohustuse jagamisel arvestada kummagi vanema sissetulekut ja varalist seisundit.

Seega vanemale, kelle varaline seisund on parem, võib määrata suurema ülalpidamiskohustuse

võrreldes varaliselt kehvemas seisus oleva vanemaga. Praegusel juhul on hagejad palunud

määrata ülalpidamiskohustuse vanamatele võrdses ulatuses, seega kostjale isegi soodsamalt.

Seega peaks kumbki vanem panustama hagejate ülalpidamisse miinimumelatise summas ja,

arvestades kostja sissetulekut, saaks ta samas ulatuses panustada ka endaga koos elava lapse

ülalpidamisse. Alused elatise vähendamiseks alla miinimumelatise määra puuduvad.

Asjaolu, et kostja suhtes toimub kohustustest vabastamise menetlus, ei ole asjakohane.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 173 lg-d 3 ja 5 sätestavad, et kohustustest vabastamise menetluses

ei pea võlgnik andma usaldusisikule üle töö- või teenistussuhtes või muust sarnasest suhtest või

ettevõtlusest saadavat tulu, millele ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadistiku (TMS)

§ 132 lg-te 1 ja 2 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata ühe kuu palga alamäära suurusele

sissetulekule. Mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandkiu võrra palga

alammäärast kuus. Seega jääb kostjale ka kohustustest vabastamise menetluses kätte 2022. a

aastal 654 eurot ja iga lapse kohta veel 218 eurot. Nimetatud 218 eurot on vaid 7 euro võrra

väiksem, kui alates 1. aprillist 2022 kehtiv miinimumelatis ja perioodil jaanuar – märts 2022. a

oli see isegi elatisest suurem. Kohustustest vabastamise menetlus ei takista kostjal hagejate

ülalpidamist. Kostjale jääb kätte kahekordne miinimumpalga suurune summa, s.o 1308 eurot

ning kui kostja peaks teenima sellest summast rohkem, jääb talle seda ületavast osast kätte veel

25%.

Kostjalt tuleb välja mõista elatis järgmiselt: vahetult kantavad kulud 40 eurot kuus (sõidukulud

seoses suhtluskorra täitmisega) ja raha perioodiline maksmine kummalegi hagejale 173 eurot

44 senti kuus (213,44–40) alates hagi esitamisest kuni 31. märtsini 2022 ning 185 eurot 64 senti

kuus alates 1. aprillist 2022 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Kuigi 2021. aastal oli

miinimelatis suurem, kui 213 eurot 44 senti, ei ole õiglane mõista välja elatis tol ajal kehtinud

miinimumsummas, sest hagejate kulud ei olnud nii suured. Õiglane on määrata ka 2021. aasta

elatis 2022. aasta alguses kehtinud miinimumsumma suurusena. Kostja on menetluse ajal elatist

osaliselt tasunud ja selles osas tuleb kohustus lugeda täidetuks.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub mõista välja hagejate

kasuks elatis 173 eurot 44 senti kuus perioodil 15. juulist 2021 kuni 31. märtsini 2022 ja alates

1. maist 2022 130 eurot kuus kuni hagejate täisealiseks saamiseni.

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole maakohus arvestanud, et kostjal sündis 29. märtsil 2022

veel üks laps. Seega elab kostjaga koos kaks tema alaealist last. Kuivõrd alles sündinud laps

toitub rinnapiimast, siis ei ole kostja abikaasal võimalik tööle minna. Kostjal väljamõistetud

elatise maksmisel on temaga kooselavate laste ülalpidamine vähem kindlustatud.

Kostja igakuine sissetulek on 1200 eurot. Kostja on võimeline maksma igale hagejale elatist

130 eurot kuus.

Elatise suuruse määramisel palub kostja arvestada, et hagejate sõidukuludeks kostja juurde ja

tagasi kulub igakuiselt 100–150 eurot.

Kostja võttis enda kanda kohustused, mis olid tekkinud eelmise abielu halbade otsuste tagajärjel

ja säästis hagejate ema pankrotist. Kostja lubas heas usus hagejad ema juurde ja jättis kogu

abielu jooksul soetatud vallasvara väärtuses kokku üle 10 000 euro hagejate emale.

5. Hagejad ei ole apellatsioonkaebusele vastanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus

muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks ega muutmiseks. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad poolte endi kanda.

7. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu

otsust ei ole vaidlustatud elatise 173 eurot 44 senti kuus igale hagejale perioodil 15. juulist 2021

kuni 31. märtsini 2022 väljamõistmise osas. Ringkonnakohus kohustas kostjat 7. juuni 2022. a

määruses oma nõuet täpsustama, kuivõrd apellatsioonkaebuses ei selgunud, kas kostja

vaidlustab ka aprill 2022. a eest väljamõistetud elatise suurust. Kostja ei ole nõuet täpsustanud.

Ringkonnakohus märkis 20. juuni 2022. a määruses, et apellatsioonimenetluses on elatise alates

1. maist 2022 väljamõistmine. Maakohtu otsus on vaidlustamata osas TsMS § 456 lg 4 teise

lause järgi jõustunud.

8. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva

suurusena. Maakohus mõistis elatise välja kindla summana. Ka kostja taotleb

apellatsioonkaebuses elatise kindla summana väljamõistmist.

Apellatsioonkaebuses ei vaidlusta kostja maakohtu poolt tuvastatud hagejate põhjendatud

kulutuste suurust. Apellatsioonkaebuse peamine väide on, et maakohus jättis arvestamata

asjaoluga, et kostjal sündis 29. märtsil 2022 veel üks laps.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui

seadusest ei tulene teisiti. Kostja väitel sündis tema noorem laps 29. märtsil 2022. Maakohus

tegi otsuse käesolevas asjas 20. aprilli 2022. Seega oli kostjal piisavalt aega tõendi esitamiseks.

Ka apellatsioonkaebusele ei ole kostja tõendeid lapse sünni kohta esitanud. Isegi kui kostja

väide vastaks tõele, ei ole see maakohtu poolt väljamõistetud elatise muutmise aluseks.

9. PKS § 102 lg-te 1 ja 2 järgi vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei

ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanemad ei vabane PKS § 102 lg 1

kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1

nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse

ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema

töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Teiste laste olemasolu annab alust vähendada elatist alla seaduses sätestatud alammäära üksnes

juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra. Seega tuleb

kohtul elatise vähendamise eeldustena tuvastada, et kostjal on veel mõni alaealine laps, ning

analüüsida, kas kostjal on võimalik maksta kõigile lastele miinimumelatist (s.t analüüsida

kostja sissetulekuid ja laste vajadusi). Vanemal, kes tugineb laste ebavõrdsele olukorrale, tuleb

esile tuua, kohtul aga tuvastada, millised on kohustatud vanema iga lapse vajadused ja

võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse

(Riigikohtu 25. aprilli 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-100215, p 23).

Hagejatele elatise väljamõistmisel ei tohiks sattuda halvemasse olukorda kostja ülejäänud kaks

last, seega peaks kostja eelduslikult maksma hagejateks mitteolevatele lastele elatist vähemalt

samas ulatuses, nagu hagejatele.

Maakohus mõistis elatise väiksemas summas, kui on seadusega kehtestatud miinimummäär.

Kostja ei vaidlusta maakohtu poolt tuvastatud hagejate vajaduste suurust. Kostja

apellatsioonkaebuse kohaselt on tema sissetulekuks 1200 eurot kuus. Kostja ei täpsusta

apellatsioonkaebuses, kas tegemist on bruto või neto töötasuga. Maakohtu menetluses kinnitas

kostja, et tema sissetulek on 1800 eurot bruto, Covid-19 viiruse leviku ajal oli see vähendatud

1000 euroni (dtl 136). Maakohus tuvastas kostja pangakonto väljavõtete põhjal, et kostja

keskmine sissetulek perioodil 1. juunist – 17. novembrini 2021 oli 1137 eurot 17 senti kuus.

Kostja ei ole nimetatud asjaolu vaidlustanud ning see on kooskõlas kostja apellatsioonkaebuses

väidetuga tema sissetuleku kohta.

Kui jagada kostja sissetulek, mis on ligikaudu 1200 eurot kostja ja tema nelja ülalpeetava

alaealise lapse vahel, arvestades hagejatele väljamõistetava elatise suurust ning seda, et kahe

teise lapse ülalpidamiseks kulub ligikaudselt sama summa, siis jääb kostjale tema enda

ülalpidamiseks summa, mis vastab kahekordsele ühe lapse elatisele. Ringkonnakohtu hinnangul

on kostja suuteline maksma elatist väljamõistetud ulatuses, kahjustamata seejuures enese ega

oma teiste laste ülalpidamist.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et asjaolu, et kostja suhtes toimub

kohustustest vabastamise menetlus, ei ole asjakohane. Maakohus tugines õigesti kuni

30. juunini 2022 kehtinud PankrS regulatsioonile koosmõjus TMS sätetega selgitades, milline

summa peaks kohustustest vabastamise menetluses kostjale kätte jääma. Sarnane regulatsioon

on kehtestatud ka alates 1. juulist 2022 kehtima hakanud füüsiliste isikute maksejõuetuse

seaduse (FIMS) § 47 lg-s 4.

10. Kostja palub apellatsioonkaebuses elatise määramisel arvestada, et hagejate sõidukuludeks

kostja juurde ja tagasi kulub igakuiselt 100–150 eurot. Kostja ei ole sõidukulusid sellises

ulatuses tõendanud. Kostja tugines sõidukulude tasumisele ka maakohtu menetluses (dtl 48,

136). Istungil kinnitas kostja, et sõidukulu on autoga sõidu puhul 80 eurot ja rongiga sõidu

puhul 50 eurot. Maakohus leidis, et tegemist on hagejate põhjendatud kuludega ning kostja

kannab need kulud vahetult. Maakohus võttiski sõidukulude tasumist kostja poolt elatise

suuruse määramisel arvesse. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist mõistlike ja põhjendatud

kuludega ning puudub alus sõidukulude ümberhindamiseks ning väljamõistetud elatise suuruse

muutmiseks.

11. Kostja apellatsioonkaebuse väited selle kohta, et kostja päästis hagejate ema

pankrotimenetlusest ning võttis kõik hagejate vanemate ühised kohustused enda kanda, samuti

jättis pärast kooselu lõppu hagejate emale vallasvara, on asjakohatud. Käesoleva vaidluse

esemeks on hagejatele elatise väljamõistmine, mitte hagejate vanemate omavaheliste varaliste

suhete lahendamine.

12. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke