2-22-10898/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-22-10898

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

19. oktoober 2022, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-10898

Tsiviilasi

R.J. maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja/võlgnik R.J. (isikukood XXX; elukoht XXX; telefon

XXX; e-post XXX);

usaldusisik E.V. (OÜ Õigusbüroo Faktootum; Õpetaja 9a, 51003

Tartu; e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja R.J. (isikukood XXX) pankrot kell 15.00 ja algatada R.J. kohustustest

vabastamise menetlus.

2. Määrata usaldusisiku E.V. töötasu suuruseks XXX eurot, millele lisandub käibemaks

XXX eurot, kokku XXX eurot.

3. Välja mõista riigi vahenditest usaldusisiku tasu XXX eurot, millele lisandub käibemaks

XXX eurot, kokku XXX eurot, OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096, KMKR

EE100583320, arvelduskonto nr XXX Swedbank AS).

4. Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes E.V. (OÜ Õigusbüroo Faktootum;

Õpetaja 9a, 51003 Tartu; telefon XXX, XXX; e-post XXX).

5. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 8. novembril 2022 kell XX.XX Kalevi 1 Tartus

Tartu kohtumaja saalis nr XXX.

6. Kohustada R.J. osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.

7. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue

pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul

pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist

oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast

nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja.

Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002

lõikes 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu

võtta üksnes haldur.

8. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja

võlanimekiri.

9. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve

teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule

esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 19. oktoobril 2023.

10. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara

kohta (FiMS § 47 lõiked 1 ja 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab

kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta

määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada

mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49

lõige 9).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need

pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku

varale.

11. Jätta menetluskulud R.J. kanda.

12. Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.

Määrus toimetada kätte võlgnikule, usaldusisikule ja punkt 3 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste

Keskusele. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmetega

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Usaldusisikule tasu määramise peale

võib usaldusisik või võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

1. R.J.(avaldaja/võlgnik)

esitas

XX.XX.XXXX

Tartu

Maakohtule

füüsilise

isiku

maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr XXX).

Avalduse kohaselt on võlgnik puuduva töövõime ja raske puudega, kes ei saa oma võlgadega enam

hakkama. Vanglas puudub tal töö tegemise võimalus. Vanglast vabanedes hakkab ta saama

toimetulekutoetust XXX eurot kuus.

2. Kohus võttis 08.09.2022 määrusega R.J. maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas tema

usaldusisikuks E.V..

3. Usaldusisik on 10.10.2022 esitanud kohtule füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) §-s 17

sätestatud vara- ja võlanimekirja ning arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks

sobivaima menetluse liigi kohta.

Kohtu põhjendused

4. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega

võlgniku varade ja kohustuste kohta ning hinnanguga võlgniku majandusliku olukorra kohta.

Üldandmed

Võlgnik sündis XXX. Põhihariduse omandas XXX Koolis. Hiljem on õppinud umbes ühe aasta

jooksul XXX Kutserehabilitatsiooni Keskuses XXX eriala. Õpinguid ei lõpetanud. Võlgnik ei ole

olnud abielus, lapsi ei ole. Võlgnik on olnud kooseludes, kuid need on lõppenud ilma taastumise

võimaluseta. Võlgnik on olnud vägivaldne ja on viitega karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2

punktidele 2 ja 3 kandnud vanglakaristust ajavahemikus XX.XX.XXXX kuni XX.XX.XXXX ja

XX.XX.XXXX kuni XX.XX.XXXX. Pärast vanglast vabanemist elab võlgnik ajutiselt vanaema

juures, kuid loodab, et edaspidi õnnestub kohaliku omavalitsuse antava abi toel üürida omaette

eluruum. Võlgniku kinnitusel on tal olnud probleeme tervisega ja raskusi hariduse omandamisega

alates lapsepõlvest, probleemide kompenseerimiseks on ta saanud riigilt pensioni ja muid

sotsiaaltoetusi. Võlgniku väitel on tal tuvastatud puuduv töövõime. Sellele vaatamata on ta aeg-ajalt

teinud lihtsamaid töid, vahel ametlikult ning vahel mitteametlikult. Maksu- ja Tolliameti andmetel

on võlgniku tulu suurus 2021. aastal olnud keskmiselt 220,25 eurot (neto) kuus (töötasu MTÜ Valga

Abikeskusest XXX eurot, pension XXX eurot, haigushüvitis XXX eurot).

Vara

Maksejõuetusavalduse esitamise seisuga (27.07.2022) oli AS-is SEB pank avatud võlgniku kontodel

raha XXX eurot – arvelduskontol nr XXX XXX eurot ja kogumishoiusel nr XXX XXXeurot.

Kogumishoiuse saldo on püsinud muutumatuna aastaid, arvelduskonto saldo moodustus 2021. aasta

septembris ja oktoobris võlgnikule pensioni ja sotsiaaltoetuse maksmise tulemusena. Pank debiteerib

kontolt iga kuu teenustasu XXX eurot. AS SEB Pank üsna raskesti mõistetavate tõekspidamiste tõttu

ei ole usaldusisikul kindlat teadmist, kas kontode saldod on enam-vähem sama suured ka praegu ja

edaspidi kuni pankroti väljakuulutamiseni. Võlgnik vabanes vanglast 30.09.2022 ning tema

kinnitusel ei ole ta pärast seda oma kontosid käsutanud. Usaldusisik eeldab, et võlgniku pankroti

väljakuulutamise hetkel tema kontodel olev summa hakkab täies ulatuses kuuluma pankrotivara

hulka. Usaldusisikul puuduvad andmed, et võlgnikule kuuluks või oleks varem kuulunud

realiseerimisväärtust omavat materiaalset vara. Samuti puuduvad andmed mistahes alusel varaliste

nõuete olemasolu kohta.

Vanglas viibimise ajal puudus võlgnikul sissetulek. Loodetavasti hakkab ta edaspidi taas saama

Sotsiaalkindlustusametilt pensioni ja puudega inimese sotsiaaltoetust. Võlgniku väitel püüab ta leida

tööd ning hakata teenima töötasu.

Kohustused

Teadaolevad võlgniku kohustused on järgmised:

Võlausaldaja nimi:

Aadress:

Võlasumma:

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital

menetlus@plusplus.ee

8538,87 €

2. Osaühing Aktiva Finants

ylar@julianus.ee

8104,45 €

3. OK Incure OÜ

mail@okincure.ee

1625,73 €

4. Intrum Debt Finance AG

mail@intrum.ee

1342,18 €

5. Elisa Teleteenused AS

elisa@elisa.ee

684,48 €

6. Maksu- ja Tolliamet

emta@emta.ee

550,00 €

7. Holm Bank AS

info@holmbank.ee

484,14 €

8. OMEGA INVEST OÜ

mail@omegainvest.ee

324,30 €

9. Politsei- ja Piirivalveamet

ppa@politsei.ee

164,00 €

10. Coop Pank AS

info@cooppank.ee

7,97 €

11. A.K.

XXX

4422,00 €

12. R.A.

XXX

732,89 €

13. R.L.

XXX

492,00 €

14. Õ.P.

XXX

358,00 €

15. O.K.

XXX

228,00 €

16. A.B.

XXX

141,00 €

17. S.T.

XXX

114,00 €

18. J.R.

XXX

76,62 €

KOKKU:

28 390,63 €

Maksejõuetus

Võlgnik on kasutanud krediiti, juurdlemata seejuures võetud kohustuste täitmise võimalikkuse üle.

Tõenäoliselt puudus ka võlgnikule krediiti pakkunud isikutel mainimisväärne huvi võlgniku varalise

võimekuse suhtes. Eeltoodust tuleneb, et krediidi taotleja sai kergelt ja kiiresti raha oma

tarbimissoovide rahuldamiseks ning krediidi pakkujad on saanud nõudeõiguse, millel ei ole väärtust

ega hakkagi olema. Enamik võlgnikku kohustavatest kohtulahenditest on tehtud 2019. ja 2020. aastal.

Võib eeldada, et kohustused on võetud mõnevõrra varem, so perioodil, mille kohta AS SEB Pank

teavet ei anna, mis aga põhimõtteliselt välistab usaldusisiku poolt ammendava teabe kogumise ning

takistab usaldusisiku ülesannete täitmist (puudub võimalus võlgniku poolt laenude võtmise aja,

laenude mahu ja kasutamise viisi väljaselgitamise ning analüüsimise abil anda arvamus võlgniku

maksejõuetuse põhjuste ja tekkimise tõenäolise aja kohta). Ei ole teada, et laenatud raha eest oleks

võlgnik soetanud väärtuslikke esemeid, mida saaks võlgade katteks müüa. Kuna võlgnik suhtus

varaliste kohustuste võtmisse ja laenatud raha kasutamisse liiga kergekäeliselt, on selle tagajärjeks

maksejõuetus. Usaldusisiku arvates ei ole alust väita, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on

kuritegu. Edasise menetluse käigus on võimalik asjaolusid täpsustada, kuid esialgsetele andmetel on

võlgnik olnud püsivalt maksejõuetu hiljemalt alates 2019. aastast.

5. Usaldusisiku aruande kohaselt koosneb võlgniku teadaolev vara Sotsiaalkindlustusametilt

loodetavasti saadavast sissetulekust, millest seaduse kohaselt arestitav osa on väga väike. Võlgniku

teadaolevate kohustuste maht on 28 390,63 eurot. Isegi kui võlgnik hakkab tulevikus teenima töötasu,

on tema tervise seisundit ning hariduse ja kutseoskuste piiratust silmas pidades vähetõenäoline, et ta

suudaks kohustusi oma sissetuleku arvel märkimisväärses ulatuses täita. Kuna ei ole teada muid

kohustuste täitmise katteallikaid peale võlgniku jooksva sissetuleku, mille arvel suudab võlgnik

rahuldada aga väga väikese osa tema vastu suunatud varalistest nõuetest, ei ole võlgniku

makseraskused ületatavad võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimisega.

Kohus, vaadanud R.J. maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab tema püsiva maksejõuetuse tõttu välja

pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §-

s 45 sätestatule (FiMS § 18 lg 2 p 2). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust

võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1

alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus (võlgniku suhtes toimub

22 täitemenetlust).

6. Kohus nimetab pankrotihalduriks E.V., kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele

nõuetele.

7. FiMS § 45 lõigete 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lõikes 3 nimetatud asjaolule

tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus

algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks

ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja

üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest

vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata,

kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo,

rahapesualase kuriteo, kelmuse või KarS §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo

toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast

seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma

majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse

üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul

enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase

kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu

takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide

kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud

võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma

kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses

sätestatud kohustusi.

8. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus

kontrollis, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lõikes 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamata jätmise alused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab

usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise

menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse

lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku

ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka

juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et E.V. on vajalike erialaste

teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FiMS § 46 lg 3

kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal

aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule

pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle

aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt

XX.XX.XXXX.

Usaldusisiku tasu

9. FiMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist,

mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu

ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2

nimetatud otsuse tegemisel. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg.

Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo

pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Usaldusisik peab kohtule esitama tööaja arvestuse

andmed. Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele

14 pooltundi.

PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus pankroti väljakuulutamisel ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamisel ning võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, usaldusisiku tasu

hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär XXX eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja

arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise

korra § 2 lg 1 järgi on tasu XXX eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu arvestatakse poole tunni

täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete

täitmisele kulunud aega (14 pooltundi) tuleb E.V. le tasuks usaldusisiku ülesannete täitmise eest

määrata XXX eurot, millele lisandub käibemaks XXX eurot, kokku XXX eurot. Kuna võlgnikul

puudub vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb usaldusisiku tasu hüvitamine määrata riigi vahenditest.

FiMS § 54 lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb,

so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik