4-10-3269/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

4-10-3269

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08. detsembril 2010. a Tartu, Kalevi 1 Väärteoasja number 4-10-3269 (1022010002323) kirjalikus menetluses Kohtunik Ene Muts Väärteoasi

H.V kaebus Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik Priit Kiidroni 11.09.2010.a otsuse peale Kaebuse esitaja H.V isikukood: XXX, elukoht: xxx Kohtuväline menetleja Lõuna Prefektuur RESOLUTSIOON juhindudes VTMS § 120 lg 1 ja § 132 p 3 Tühistada kohtuvälise menetleja, Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse va

liikluspolitseinik Priit Kiidroni 11.09.2010.a otsus ja VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada väärteomenetlus H.V suhtes.

H.V kaebus rahuldada. Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada Tartu Maakohtu kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule

30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kassatsiooni esitamise

õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates.

Asjaolud.

H.V

karistati Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse

liikluspolitseinik Priit Kiidroni 11.09.2010.a kiirmenetluses tehtud otsusega väärteoasjas nr 1022010002323 LS § 7460 ja § 7462 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 3000 krooni.

Otsuse kohaselt H.V 11.09.2010. a kella 7.17 ajal Tartumaal Rõngu vallas Rõngu

alevikus Valga maanteel juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Ajavahemikul 14.08.2010 kell 00.00 kuni 10.09.2010 kell 6.50 ei kasutanud ta sõidumeerikut ja

ajal, mil ei viibinud sõidukis, ei salvestanud käsikirjalikult või automaatse registreerimise teel kogu muu töö- ja puhkeaja kestust. H.V rikkus LS § 20 4 lg 11 ja EMÜ nõukogu määruse 3821/885 artikkel 15 nõudeid, pannes sellega toime LS § 7460 ja § 7462 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod. Karistust kergendavaks asjaoluks on rikkumise tunnistamine, raskendavad asjaolud puuduvad.

Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli andmetel on H.V 11.09.2010. a andnud

väärteo kohta järgmised ütlused: „Olen rikkumisega nõus, kuna mulle ei väljastatud tõendit, et varem pole selles firmas töötanud.“

Karistusregistri andmetel on H.V ajavahemikus 20.09.2002. a kuni 14.10.2008. a karistatud väärteomenetluses 6-l korral: 2-l korral LS § 7422 lg 2 järgi, 1-l korral LS § 7419 järgi, 1-l korral LS § 7435

lg 1 järgi ja 2-l korral LS § 747

järgi rahatrahvidega erinevas määras. Rahatrahvid on tasutud. Viimane rahatrahv tasuti 08.12.2008. a.

Kaebuse esitaja taotlus ja põhjendused.

27.09.2010.a esitas H.V kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse ja palub kohtuvälise

menetleja otsuse tühistamist. Kaebuse esitaja väidab, et juhtis OÜ xxxx sõidukit, kui

liikluspolitseinik ta peatas. Temalt nõuti lisaks juhi ja auto dokumentidele 28 päeva

sõidumeerikuid. Tal olid sama päeva ja kahe eelmise päeva sõidumeerikud. Kaebuse esitaja on

alates 04.04.2010. a töötu ja tal ei ole eelnevaid sõidumeerikuid kusagilt võtta. Ta tuli ainult proovima, kas saab selle tööga hakkama. Seadusi uurides leiab kaebuse esitaja, et ta pole LS § 204 lg 11 nõudeid rikkunud.

Kohtuvälise menetleja seisukoht.

Lõuna Prefektuur esitas 01.11.2010.a kirjaliku seisukoha, mille kohaselt kohtuväline menetleja on nõus asja lõpetamisega VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlustel, kui H.V

esitab Tartu Maakohtule xxx AS-i poolt väljastatud kirjaliku tõendi selle kohta, et ta oli kiirmenetluse otsuse koostamise hetkel ettevõttes töötanud ainult 2 päeva.

Liiklusseaduse § 204

lg 11

sätestab kohustused sõidumeeriku kasutamiseks viitega EMÜ nr 3821/85 artiklile.

Sama määruse artikli 115 lg 7 kohaselt peab juht esitama koostatud käsikirjalised kande4d ja väljatrükid, mis on ette nähtud käesoleva määruse ja määrusega (EÜ) nr 561/2006. Vastasel korral

on järelvalveametnikul väga raske kui mitte võimatu teostada järelevalvet sõidumeeriku nõuetekohase4 kasutamise kohta. See tähendab seda, et iga juht võib kontrollimisel väita, et olen esimesel päeval tööl vms. EMÜ nr 3821/85 artikkel 15 lg 7 c) Volitatud kontrolliametnik võib määruse (EÜ) nr 561/2006

täitmist kontrollida, analüüsides salvestuslehti, kuvades ekraanile või trükkides välja

sõidumeerikus või juhikaardil salvestatud andmeid või muul moel iga teist tõendussuutlikku dokumenti, mis tõendab, mittevastavust mõne sättega, näiteks artikli 16 lõigete 2 ja 3 sätetega. Kaebuse esitajale on süüks pandud seda, et kui temal ei olnud kontrollimiseks esitada 28 päeva

salvestuslehti, pidanuks ta esitama tõendi(d), mis kinnitavad tema sõnu ja vabastavad ta

vastutusest. Äärmisel juhul võib esitada ka H.V ja xxx AS-i vahel sõlmitud kirjaliku

töölepingu selle olemasolul. Käesoleval juhul ei ole H.V esitanud ei kohtuvälisele

menetlejale ega ka kohtule ühtegi tõendussuutlikku dokumenti, mis tõendab, et ta on uue tööandja juures tööl olnud ainult 2 päeva. Kohtuväline menetleja osutab internetist kättesaadavale autojuhi mittetöötamise tõendile, mis asub Autoettevõtete liidu kodulehel aadressil http://www.autoettevoteteliit.ee/attestation of activities et.doc

Kohtu järeldused.

Kohus lahendab H.V kaebuse kohtuvälise menetleja 11.09.2010.a. otsuse peale kirjalikus

menetluses VTMS § 120 lg 1 alusel. Mõlemad kohtumenetluse pooled on oma seisukoha avaldanud ja nad ei soovi asja arutamist kohtuistungil. Kohus lahendab kõigepealt menetlusliigi valiku küsimuse. VTMS § 55. Kiirmenetluse kohaldamine (1) Kohtuväline menetleja võib kohaldada kiirmenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on: 1) teatatud tema õigused ja kohustused, mis on ette nähtud käesoleva seadustiku §-s 19; 2) selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata; 3) võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning kui isik nõustub kiirmenetlusega. (2) Kiirmenetluse otsuses võib määrata: 1) füüsilisele isikule kuni 100 trahviühiku suuruse rahatrahvi; 2) juriidilisele isikule kuni 20 000 krooni suuruse rahatrahvi. (3) Kiirmenetlust ei kohaldata ja alustatakse üldmenetlust, kui: 1) menetlusalune isik ei nõustu kiirmenetlusega või kui ta on 14- kuni 18-aastane või psüühikahäirega; 2) on vaja otsustada konfiskeerimine, aresti kohaldamine või põhi- või lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse, riigisaladusele ja salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse, riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse või loomapidamise õiguse äravõtmine. (4) Kiirmenetluses tõendeid kogudes lähtub kohtuväline menetleja käesoleva seadustiku 5. peatüki sätetest. (5) Kiirmenetluse otsuse tegemisel peab kohtuväline menetleja lahendama käesoleva seadustiku §-s 108 loetletud küsimused.

H.V-le etteheidetava õiguserikkumise menetlemiseks on valitud väärteomenetluse

seadustiku 10. peatüki 2. jaos reguleeritud kiirmenetlus. VTMS § 55 lg 1 järgi võib kohtuväline menetleja kohaldada kiirmenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja lisaks sellele ja on menetlusalusele isikule: 1) teatatud tema õigused ja kohustused,

mis on ette nähtud VTMS §-s 19; 2) selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei

koostata; 3) võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning kui isik nõustub kiirmenetlusega.

VTMS § 56 reguleerib väärteo toimepanemise kohta menetlusaluse isiku ütluste andmise. Menetlusaluse isiku H.V ülekuulamise kohta on vormistatud ülekuulamise protokoll,

kuid selles puuduvad VTMS § 56 lg 2 p 7 järgi nõutavad ütlused väärteo toimepanemise

kohta. Kohus on eelpool esitatud asjaoludes neid ütlusi kirjeldanud ja leiab, et ütlused ei kajasta väärteo toimepanemise sisu, vaid põhjendavad tõendi puudumist.

Eeltoodust järeldub, et väärteo toimepanemise asjaolud ei olnud selged ja tuli koguda

tõendeid. Tõendi esitamise vajadusele viitab kohtuväline menetleja ka kohtule esitatud

väärteokaebusele antud vastuses. VTMS § 55 lg 4 järgi kiirmenetluses tõendeid kogudes lähtub kohtuväline menetleja käesoleva seadustiku 5. peatüki sätetest. VTMS § 31 lg 2 järgi ohtuvälisel menetlejal ja kohtul on õigus nõuda füüsiliselt ja juriidiliselt isikult väärteoasja lahendamiseks vajaliku dokumendi, eseme või muu objekti esitamist. Materjalidest tuleneb, et

dokumenti oli vaja nõuda juriidiliselt isikult, kelle esindajat ei olnud kohapeal. Seetõttu ei

olnud tõendit võimalik kohe saada. Puuduva tõendi saamiseks oli kohtuvälisel menetlejal õigus eelpoolnimetatud alusel pöörduda juriidilise siku poole dokumendi väljanõudmiseks või anda menetlusalusele isikule võimalus tõendi esitamiseks. Väärteoasja lahendamiseks vajalike dokumentideta ei ole võimalik teha järeldust väärteokoosseisu asjaolude olemasolu või nende puudumise kohta. Menetlusliigina kiirmenetluse valimisega ei antud menetlusalusele isikule võimalustki tõendi esitamiseks. Üldmenetluses asja lahendamisel jäänuks menetlusalusele isikule väärteoprotokolli koostamise järel võimalus esitada VTMS § 69 lg 6 alusel vastulause ja puuduv dokument. Kuigi menetlusalune isik on olnud nõus kiirmenetlusega, talle on ka teatatud VTMS §-s 19 ette nähtud õigused ja kohustused, selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata ja võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi, ei ole enne kiirmenetluses otsuse

tegemist olnud selged väärteo toimepanemise asjaolud. See tuleneb menetlusaluse isiku ütlustest. Väärteo lahendamiseks vajaliku dokumendita ei ole kogutud küllaldaselt tõendeid ja seetõttu

ei olnud võimalik otsuse tegemisel lahendada kõiki VTMS § 108 järgi lahendamisele kuuluvaid küsimusi. VTMS § 55 lg 5 järgi kiirmenetluse otsuse tegemisel peab kohtuväline menetleja lahendama VTMS §-s 108 loetletud küsimused. Kuigi VTMS § 31 lg 2 annab ka kohtule õiguse juriidiliselt isikult tõendeid nõuda, paneb see menetlusaluse isiku raskemasse

olukorda. Kui kohtuväline menetleja valis kergekäeliselt asja menetlemist kiirendava

menetlusliigi tõendeid kogumata ja nende esitamist võimaldamata, siis kohtus ebaselgete asjaolude kohta tõendite kogumine on menetlusaluse isiku raskemasse olukorda paigutamine.

Kohus leiab, et väärteokoosseis on tõendamata ning seetõttu puudub H.V teos väärteokoosseis. Väärteomenetlus tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

H.V

on karistusregistris korduvad liikluseeskirjade rikkumisega seotud

väärteokaristused. Karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 1 alusel karistusandmed kustutatakse

registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi või aresti

täitmisest on möödunud üks aasta. H.V karistusandmed kuuluvad karistusregistris

arhiveerimisele tähtaja möödumise tõttu. Seetõttu ei ole H.V varasemad karistused

arvestatavad. Eeltoodud põhjustel tuleb kaebus rahuldada ja kohtuvälise menetleja otsus tühistada. Kohus teeb otsuse lähtudes VTMS § 132 p 3.

Ene Muts Kohtunik