2-22-14497/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Määruse tegemise aeg ja koht

19. oktoober 2022, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-22-14497

Tsiviilasi

O. D. hagi O. E. vastu võla väljamõistmiseks

Menetlustoiming

hagi menetlusse võtmise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: O. D. , registrikood XXX, asukoht XXX.

Hageja esindaja: H. A.

e-post XXX

Kostja: O. E. , registrikood XXX, asukoht XXX.

Kostja seaduslik esindaja: juhatuse liige R. L.

RESOLUTSIOON

1. Jätta O. D. hagi O. E. vastu võla väljamõistmiseks menetlusse võtmata.

2. Jätta menetluskulud O. D. kanda.

3. Määrus toimetada hageja esindajale kätte.

4. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. O. D. (hageja) esitas 29. septembril 2022 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi O. E.

(kostja) vastu võla väljamõistmiseks.

2. Tartu Maakohus jättis 30. septembri 2022 määrusega hagi käiguta ja andis hagejale 14 päeva

määruse kättetoimetamisest alates puuduste kõrvaldamiseks, s.o selgete nõuete esitamiseks;

hagi aluseks olevate asjaolude täiendavaks selgitamiseks; hageja nimel hagiavalduse esitanud

isiku esindusõiguse kohta tõendite esitamiseks ning täiendava riigilõivu tasumiseks vastavalt

määruses märgitud selgitustele. Hageja sai Tartu Maakohtu 30. septembri 2022 määruse

e-toimiku vahendusel kätte 30. septembril 2022.

KOHTU SEISUKOHT

3. Hagiavalduses tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 363 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi

välja tuua hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ning hagi aluseks olevad faktilised asjaolud

(hagi alus). Sooritusnõue peab olema esitatud selliselt, et hagi rahuldamise korral oleks

võimalik otsust täita, st haginõudele esitatakse samad kriteeriumid, mis kohtuotsuse

resolutsioonile. Kohtuotsuse resolutsioon peab TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi olema selgelt

arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita ning selliselt peab olema sõnastatud ka haginõue

(vt Riigikohtu 10. mai 2017 lahend tsiviilasjas nr 3‑2‑1‑36‑17, p 16).

Hagiavalduse kohaselt ostis kostja 9. juulil 2021 hagejalt ventilatsioonimaterjale 2934 euro

64 sendi eest. Kostja ei tasunud ventilatsioonimaterjalide eest õigeaegselt. Hageja esitas

10. augustil 2021 kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse arve ja intresside tasumiseks

kokku summas 3200 eurot. Kostja tasus arve summas 2934 eurot 64 senti, kuid jättis tasumata

selleks perioodiks kogunenud intressi ja riigilõivu summas 265 eurot 36 senti. Hageja ei

täpsustanud selleks antud tähtaja jooksul, kui suur osa 265 eurost 36 sendist on tasumata

intressid ja kui suur osa on riigilõiv. Hageja ei esitanud ka intressi nõude arvestuskäiku. Hageja

ei selgitanud, kuidas sai 265 euro 36 sendi suurusest tasumata summast 457 euro 63 sendi

suurune summa. Hageja ei märkinud ka, milliselt summalt hageja soovib viivist 8% aastas ega

esitanud viivise arvestamise alguskuupäeva ja lõpu aega. Hageja ei esitanud seega selgeid

nõudeid. Selgete nõuete esitamata jätmine on hagiavalduse vorminõude oluline rikkumine.

Hagi jääb TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel seega menetlusse võtmata.

4. Hageja märkis, et ta soovib kostjalt varasemas tsiviilasjas tasumisele kuuluva riigilõivu

väljamõistmist. Riigilõiv on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi menetluskulu. Menetluskulude jaotus

ja rahaline suurus määratakse TsMS § 173 lg 1 ja § 174 lg 1 järgi kindlaks selles tsiviilasjas,

milles menetluskulud tekkisid. Riigilõivu tasumise kohustus määratakse seega kindlaks selle

tsiviilasja menetluses, milles riigilõivu tasuti. Varasemates tsiviilasjades avalduste esitamise

eest tasutud riigilõivu ei saa seega nõuda kostja vastu esitatavas uues hagis. Hageja nõue kostjalt

varasemates tsiviilasjades tasutud riigilõivu väljamõistmiseks jääb TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel

menetlusse võtmata.

5. Hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 järgi riigilõivu lähtuvalt

hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana. Hageja tasus hagiavalduse esitamise eest

riigilõivu 65 eurot. Hagiavalduse eest tuleb RLS § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 järgi tasuda riigilõivu

minimaalselt 100 euro. Hageja tasus riigilõivu seega ettenähtust vähem. Kohus palus hagejal

tasuda riigilõivu juurde lähtuvalt hageja poolt hagiavalduses esitatud hagi hinnast ja RLS lisast

1. Hageja ei teinud seda. Hagi jääb TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel seega menetlusse võtmata.

6. Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda.

Kohus selgitab, et hagejal on hagi menetlusse võtmata jätmise korral õigus taotleda

hagiavalduse eest makstud riigilõiv tagasi (TsMS § 150 lg 1 p 2). Riigilõivu tagastamiseks tuleb

esitada kohtule vastavasisuline taotlus. Taotluses tuleb märkida konto number, kuhu hageja

soovib riigilõivu tagastamist, ja konto omaniku nimi. Taotluses tuleb viidata tsiviilasja numbrile

2-22-14497. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal

riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik