2-22-12944/12 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-22-12944 Otsuse tegemise aeg ja koht

19. oktoober 2022. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi I Me ja A Me hagi D Me vastu elatise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg

29. september 2022. a

Menetlusosalised

Hagejad:

Hagejate seaduslik esindaja:

Kostja:

I M (isikukood xxx) A M (isikukood xxx)

A M (isikukood xxx, elukoht: xxx )

D M (isikukood xxx, elukoht: xxx )

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

2

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

HAGEJATE NÕUE

1. Viru Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on kostja D M hagejate I Me ja A Me isa. Hagejate vanamete abielu lahutati xxx. a. Lapsed elavad koos emaga. Kostja hagejatele elatist ei maksa, rahaliselt hagejaid ei toeta. Laste ema sissetulek on ühes kuus 587,28 eurot vanemahüvitis ja 620 eurot perehüvitis. Hagejate ema kannab üksi kõik lastega seotud kulutused. Hagejad taotlevad, et kohus mõistaks kostjalt välja elatise alates 01.09.2022. a 225,64 eurot kummalegi lapsele (kahele lapsele kokku 451,28 eurot) kuni nende täisealiseks saamiseni.

KOSTJA VASTUVÄITED

2. Kostja on seisukohal, et hagiavaldus on esitatud alusetul, kuna kostja osaleb maksimaalselt laste elus. Kõik kulutused, mis on seotud spordiringide ja riiete ostmisega, jagati alati võrdselt. Kostja katab laste kulud, kui lapsed viibivad kostja juures. Alates 11. septembrist 2022. a elab I koos kostjaga.

KOHTUISTUNG

3. Hagejate seaduslik esindaja selgitas, et I elab tõepoolest alates 11. septembrist 2022. a koos isaga, A elab ema juures. Hagejate seaduslik esindaja enam Ii kulude kandmisest osa ei võta, kuid hagejate seaduslikul esindajal puudub veendumus, et I on isa juures materiaalselt kindlustatud. Hagejate seaduslik esindaja jäi hagi juurde.

4. Kostja selgitas, et ta kannab kõik Iiga seotud kulud ning kuna kumbki vanem kasvatab ühte ühist last ja kannab kulutused, tuleks hagi jätta rahuldamata.

5. I M rääkis, et ta elab koos isaga ja on isa ülalpidamisel.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

3

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

8. TsMS § 436 lõike 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lõikele 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

TsMS § 436 lõike 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

9. Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lõike 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.

10. Pooltel on laste suhtes ühine hooldusõigus.

11. PKS § 96 ja § 97 lõikest 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama.

12. PKS § 100 lõige 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

13. Vaidlust ei ole selles osas, et alates 11. septembrist 2022. a elab A koos emaga ja I koos isaga. A ema kindlustab koos temaga elavat last materiaalselt ning Ii isa kindlustab koos temaga elavat last materiaalselt. Lapse ema ei võta osa Ii ülalpidamisest ja lapse isa ei võta osa A ülalpidamisest.

14. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11).

14. Kuna A Mel ja D Mel on kaks ühist alaealist last ning üks laps on ema ülalpidamisel ja teine laps on isa ülalpidamisel, välistab see elatise väljamõistmise kostjalt, kuna mõlemad vanemad panustavad sellisel juhul laste ülalpidamisse võrdselt.

Menetluskulude jaotus

15. Vastavalt TsMS § 173 lõikele 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 164 lõike 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Juhindudes TsMS § 164 lõikest 1 sätestatust jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

/ allkirjastatud digitaalselt /

4

Viljo Junolainen Kohtunik