3-22-2201/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

18.10.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2201

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus Xi ja Yi suhtes täitmist

tagavate toimingute tegemiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Rauno Õismaa

Isik, kelle suhtes taotletakse loa andmist I– X

(isikukood xxxxxxxxxx)

Isik, kelle suhtes taotletakse loa andmist II – Y

(isikukood xxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamise vorm

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti 17.10.2022 haldustoiminguteks loa andmise taotlus.

2. Anda Maksu- ja Tolliametile luba Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu)

kohtuliku hüpoteegi seadmiseks summas 125 079,51 eurot Xile kuuluvale 1/2

kaasomandi osale kinnisasjast asukohaga xxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxx).

3. Anda Maksu- ja Tolliametile luba Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu)

kohtuliku hüpoteegi seadmiseks summas 125 079,51 eurot Yile kuuluvale kinnisasjale

asukohaga xxxxxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxx).

4. Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata

teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetada määrus

kätte Xile ja Yile.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud

kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle

sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks,

võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks,

et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud.

1. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega

sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 4 kohaselt

otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses.

HKMS ja MKS ei näe taotluse lahendamisel ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes

sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust

otsustada asi kohtuistungil. See ei oleks ka kooskõlas loa taotlemise eesmärgiga kohaldada vara

säilimist tagavaid meetmeid enne, kui isik saab teada maksukohustuste määramisest ning

hakkab selle täitmise vältimiseks vara võõrandama. Puudutatud isikul on võimalus esitada loa

andmisele vastuväited edasikaebemenetluses (RKHKm nr 3-3-1-24-14, p 11.5). Seega otsustab

kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

2. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et üldjuhul ei või täitmist tagavad toimingud olla

esimeseks menetlustoiminguks, sest kahtlus, et rahalise nõude või kohustuse sundtäitmine võib

osutuda raskeks või võimatuks, saab tekkida üksnes varem toimunud menetluses. Erandina on

peetud võimalikuks algatada vastutusotsuse koostamise menetlus täitmist tagavate toimingute

sooritamiseks loa saamise taotlusega ka juhul, kui eelnevas maksumenetluses on kontrollitud

juriidilise isiku maksukohustusega seotud asjaolusid ja juhatuse liikmete vastutust (vt RKHKm

nr 3-3-1-68-16, p 11 ja seal viidatud kohtupraktika). Niisiis on praegusel juhul taotluse

esitamine ja seeläbi vastutusmenetluse alustamine isikute suhetes lubatav.

3. Loa andmise menetluses tuleb kohtul kohtupraktikast tulenevalt esiteks kontrollida, kas

maksuhalduri esile toodud faktilistel asjaoludel on vastutusotsuse tegemine võimalik ja

tõenäoline ning ega ei esine vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Vastutusotsuse

tegemine on välistatud, kui maksusumma määramine on aegunud, maksuvõlg on kustunud või

juhatuse liikme tahtluse või raske hooletuse tuvastamise on ebatõenäoline (RKHKm nr

3-19-1672, p 18). Teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva

rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse

tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kui loa andmise eeldused on täidetud, tuleb

kontrollida

ka

kohaldatava

meetme

põhjendatust

ja

proportsionaalsust

võrdluses

maksukohustusega, mille täitmist soovitakse tagada (RKHKm nr 3-3-1-15-12, p 57). Seejuures

tuleb rõhutada, et loa andmisel ei kontrolli kohus üksikasjalikult seda, kas käimasoleva

menetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav vastutusotsus oleks õiguspärane.

4. X TÜ on maksuvõlg, mis põhivõla osas koosneb X TÜ-ga 14.06.2022 ühinenud X OÜ poolt

maksustamisperioodil jaanuar 2021 kuni märts 2022 deklareeritud, kuid tasumata jäetud

maksukohustustest. Äriühingu seaduslik esindaja vastutab äriühingu maksuvõla eest vaid juhul,

kui maksukohustuslane ise ei ole suuteline seda tasuma (MKS § 96 lg 5). Sundtäitmise

võimatusele viitab praeguses asjas see, et äriühingu maksuvõla sissenõudmine äriühingult

endalt ei ole andnud tulemusi. Äriühingule ei kuulu registervara, mille arvelt võiks äriühingu

maksunõude täitmine osutuda võimalikuks. Seega on maksuhaldur taotluses piisavalt ära

näidanud, et äriühing maksukohustuslasena ise ei suuda maksuvõlga tasuda ning

maksukohustuse edaspidise sissenõudmise võimalus on ebatõenäoline.

5. X OÜ poolt X TÜ-le ühinemise tulemusel üle läinud maksukohustused on tekkinud ajal, mil

ettevõtte juhatuse liikmeteks olid Xi ja Y. Seega oli MKS § 8 lg-st 1 tulenevalt just nende

kohustuseks tagada õigete andmetega deklaratsioonide esitamine ning deklareeritud

maksukohustuste tähtaegne ja täielik täitmine. Taotluses on maksuhaldur asunud seisukohale,

et Xi ja Y on MKS § 8 lg-st 1 tulenevaid kohustusi rikkunud. Maksuhaldur on põhjendanud, et

kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on vastutusotsuse tegemine. Maksuhaldur on taotluses

piisavalt põhjendanud kahtlust, et Xi ja Y võisid rikkuda maksuseadustest tulenevaid kohustusi

ning juhatuse liikmete tegevuse ja maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos. Maksuvõla

tekkimise ajal on X OÜ-st teadmata põhjustel nii sularahas kui ka juhatuse liikmetele ja nendega

seotud äriühingutele tehtud ülekannetega välja liikunud 236 304,48 eurot. Maksuhalduril on

tekkinud põhjendatud kahtlus, et äriühingu pangakontolt välja läinud rahalisi vahendeid ei

kasutatud ettevõtluse tarbeks, kuna siis ei oleks X OÜ-l tekkinud ka maksuvõlga summas 98

644,51 eurot. Äriühingust raha väljaviimine ajal, mil oli teada, et äriühingul tekivad ja on juba

tekkinud maksukohustused, on käsitatav teadliku maksuvõla tekitamise ja tasumata jätmisega.

Asjas ei nähtu tõendeid, mis annaks juba vastutusmenetluse algstaadiumis põhjuse välistada, et

juhatuse liikmed tegutsesid MKS § 40 lg-s 1 sätestatud vormis (RKHKm nr 3-3-1-17-17, p 13).

6. Vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine. Kuigi X OÜ on X TÜ-ga ühinemise

tõttu kustutatud, läks maksukohustus ühinemisel X TÜ-le üle. X TÜ ei ole käesoleval hetkel

kustutatud ning maksuvõlg ei ole ilmselgelt aegunud. MKS § 98 lg 1 kohaselt on maksusumma

aegumistähtaeg kolm aastat. Maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral

on maksusumma määramise aegumistähtaeg viis aastat. Aegumistähtaeg algab selle

maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel

maksusumma valesti arvutati.

7. Täitetoiminguks loa andmisel tuleb otsus teha olukorras, kus puuduvad kindlad tõendid isiku

käitumise kohta tulevikus. Tegemist on prognoosiga, mis ei nõua, et maksuhaldur tõendaks ja

halduskohus tuvastaks konkreetse maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema

sundtäitmise tulemuslikkust. Teisisõnu ei eelda põhjendatud kahtlus, et isik juba oleks astunud

samme selleks, et raskendada rahalise kohustuse hilisemat sissenõudmist. MKS § 1361

sätestatud meetme eesmärk ongi sellist käitumist ennetada (RKHKm nr 3-3-1-4-13, p 22).

Põhjendatud kahtluse hindamisel on olulise kaaluga isiku käitumine maksuõigussuhtes ja

sellest järelduv usaldusväärsus, nt isiku osalus maksuvõla põhjustanud sündmustes ja käitumine

maksumenetluse jooksul. Hilisemale sundtäitmise võimatusele ei saa osutada üksinda asjaolu,

et isikul puudub tõenäoliselt raha maksukohustuse koheseks ja täielikuks täitmiseks (RKHKm

nr 3-19-1672, p 27). Loa andmiseks piisab, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust

asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (RKHKm nr 3-3-1-15-12, p 50c).

8. MTA hinnangul on Xi ja Y enam kui aasta jooksul äriühingust suurtes summades raha välja

viinud ja ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid teinud, jättes samal ajal maksukohustused

täitmata. Kohus nõustub, et selline teguviis iseloomustab isikute hoolimatut suhtumist avalik-

õiguslikesse kohustustesse. Samuti näitab isikute suhtumist avalik-õiguslike kohustuste

täitmisesse see, et pärast seda, kui nad said teada, millised tingimused tuleb täita X OÜ

maksuvõla ajatamiseks, jätsid nad need täitmata ning lahkusid koheselt juhatuse liikme

ametikohalt, misjärel sai juhatuse liikmeks variisiku tunnustega ja probleemsete äriühingute

likvideerijana tuntud H. P. See annab alust eeldada, et maksuvõla ajatamise taotluse esitamise

eesmärgiks oli maksuvõla sundtäitmise vältimine. Selline käitumine on piisav selleks, et

tekitada põhjendatud kahtlus, et isikud võivad asuda kõrvale hoidma tulevikus määrata võiva

maksukohustuse täitmisest, mistõttu maksukohustuse hilisem täitmine võib oluliselt raskemaks

või võimatuks osutuda. Kokkuvõttes võib olla tõenäoline, et Xi ja Y võivad vastutusotsusega

määratava kohustuse täitmist vältima asuda. Sellisel juhul võib tekkida olukord, kus

vastutusotsuse tegemisel ei ole selle sundtäitmine enam võimalik. Taolise olukorra tekkimise

vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist

tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist vastutusotsusega.

9. MTA on valinud Xi osas täitetoiminguks kohtuliku hüpoteegi seadmise Xile kuuluvale 1/2

kaasomandi osale kinnisasjast asukohaga xxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxx). MTA esitatud

andmete kohaselt on kinnisasja hinnanguline väärtus 240 000 eurot. Seda saab pidada usutavaks

ja põhjendatud hinnanguks. MTA on valinud Yi osas täitetoiminguks kohtuliku hüpoteegi

seadmise Yile kuuluvale kinnisasjale asukohaga xxxxxxxxx(registriosa nr xxxxxxx). MTA

esitatud andmete kohaselt on kinnisasja hinnanguline väärtus 120 768 eurot. Ka seda saab

pidada usutavaks ja põhjendatud hinnanguks.

10. Hüpoteekide seadmine ei takista puudutatud isikutel kinnisasjade valdamist, kasutamist ega

käsutamist. MTA taotleb hüpoteekide seadmist ulatuses, mis katab tulevase maksusumma ja

eeldatavad sundtäitmise kulud. Kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmine aitab tagada

vastutusotsusega määratava maksukohustuse täitmist ja on samas isiku õigusi väheriivav

meede. Seega peab kohus MTA taotletud täitetoiminguid Xi ja Y suhtes proportsionaalseks.

11. Täitekulude eeldatavaks suuruseks on 5436 eurot kohtutäituri tasu ja 3000 eurot muud

täitmiskulud. Kohus peab sellises määras täitekulusid mõistlikuks ja proportsionaalseks. Seega

koos maksuvõlaga tuleks kohtulik hüpoteek seada 125 079,51 euro ulatuses.

12. MTA on taotluses selgitanud, et MKS § 136¹ lg 3 kohaselt lõpetab MTA Xi ja Yi vastu

suunatud täitetoimingud, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui

Xi või Y on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt ning valides tagatise liigi

vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et

esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus

oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Kui Xi või Y soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on

kantava deposiidi väärtuseks 116 643,51 eurot.

13. Kokkuvõttes on MTA taotlus proportsionaalne ja põhjendatud olemasoleva maksuvõla ja

eeldatavate täitekulude tagamiseks, mistõttu kohus rahuldab selle.

14. Määrus toimetatakse kätte MTA-le, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa

alusel täitetoimingute sooritamisest. Xile ja Yile toimetatakse määrus kätte pärast kohtu

teavitamist täitetoimingute sooritamisest.

(allkirjastatud digitaalselt)