3-20-597/80 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Kaire

Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. oktoober 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-20-597

Haldusasi

X ja Y kaebus Tori valla ja Keskkonnaameti tekitatud

kahjulike

tagajärgede

heastamiseks

ning

kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 19. veebruari 2021. a otsus

Menetlusosalised

Kaebajad – X ja Y, esindaja adv Marina Kelpman

Vastustajad –

Tori vald, esindaja SJ

Keskkonnaamet, esindaja MLS

Kolmas isik – OÜ Nurme Teedeehitus, esindaja v.adv

Sandor Elias

Menetluse alus ringkonnakohtus

X ja Y apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata X ja Y 13.09.2022 ja 19.09.2022 vastuväited kohtu tegevusele.

2. Võtta Keskkonnaameti 15.09.2022 menetlusdokumendi lisa 1 ning X ja Y 19.09.2022

menetlusdokumendi lisad 1–3 haldusasja nr 3-20-597 materjalide juurde.

3. Jätta Keskkonnaameti 15.09.2022 menetlusdokumendi lisad 2–3 ning X ja Y

19.09.2022 menetlusdokumendi lisad 4–6 haldusasja nr 3-20-597 materjalide juurde

võtmata.

4. Jätta X ja Y apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 19.02.2021

otsuse haldusasjas nr 3-20-597 resolutsioon muutmata, kuid muuta halduskohtu

otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.

5. X-le ja Y-le antud menetlusabi kulud jätta riigi kanda.

6. Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes nende

endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

3-20-597

2(14)

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 17. novembril 2022

(HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks

läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse

menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see

on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X ja Y on alates 2000. a-st elanud Pärnu maakonnas Tori vallas (endine Sauga vald)

Nurme külas asuval Toominga kinnistul (registriosa nr 2840206; katastritunnus

73001:001:0391; pindala 2,15 ha; sihtotstarve 100% maatulundusmaa).

2. Sauga Vallavolikogu kehtestas 27.02.2002 otsusega nr 6 Kruusa maaüksuse

detailplaneeringu, mille eesmärgiks oli ehitada välja täite- ja puistematerjalide sorteerimise ja

ladustamise platsid. Kruusa kinnistu (registriosa nr 2350806; katastritunnused 73001:001:0538,

73001:001:1180, 73001:001:1181; pindala kokku ca 5,7 ha; sihtotstarve 100% tootmismaa)

asub Toominga kinnistu vahetus läheduses (kinnistuid eraldab Nurme-Papsaare kõrvalmaantee,

teeregistri nr 19123). Keskkonnaamet (KeA) väljastas 02.09.2016 korraldusega nr 1-3/16/2252

OÜ-le Nurme Teedeehitus jäätmeloa nr L.JÄ/327966 kehtivusega 02.09.2016–01.09.2021

jäätmete käitlemiseks Nurme jäätmekäitluskohas, mis paikneb mh Kruusa kinnistul.

3. X ja Y esitasid Tallinna Halduskohtule 03.04.2020 kaebuse, mille lõplikeks nõueteks

jäid taotlused heastada neile Tori valla ja KeA põhjustatud kahjulikud tagajärjed ning hüvitada

tekitatud kahju. Kaebajate kodu läheduses asuvast Nurme jäätmekäitluskohast kandub nende

elukohta tolm ja müra, mis mõjutavad negatiivselt kaebajate tervist ja heaolu ning nende

võimalusi tegeleda Toominga kinnistul ettevõtlusega. Pideva müra ja tolmuga aastatel 2017–

2020 on kaasnenud kaebajatele ja nende lastele häirivad ja tõsised tagajärjed (sh on kahjustatud

nende vaimset tervist), samuti ei ole X-l olnud võimalik tegeleda Toominga kinnistul

äritegevusega ja saada sellest sissetulekuid. Alates 2017. a juulist kuni kaebuse esitamiseni

2020. a aprillis on X-l jäänud saamata sissetulek 32 425,83 eurot.

4. Tallinna Halduskohus jättis 19.02.2021 otsusega rahuldamata X ja Y taotluse

ekspertiisi määramiseks, jättis kaebuse rahuldamata ning vastustajate ja kolmanda isiku

menetluskulud nende endi kanda. Taotlus Terviseameti kohustamiseks korraldada mürauuring

jääb rahuldamata, sest võimaliku müra ja tolmu kohta on asjas esitatud juba piisavalt tõendeid.

Täiendav mürauuring ei annaks asjas lisaväärtust, sest OÜ Nurme Teedeehitus on rajanud oma

kinnistu ette müratõkke. Samuti oleks mürauuring äärmiselt aja- ja ressursikulukas.

3-20-597

3(14)

Kaebajate väitel kahjustavad Nurme jäätmekäitluskohast lähtuvad mõjutused (tolm ja müra)

nende tervist ja heaolu ning haldusorganid ei ole probleemi lahendanud (keskkonnaseadustiku

üldosa seaduse (KeÜS) § 23 lg-d 1 ja 4). Kuna kaebajad ei ole Toominga kinnistu omanikud,

ei saa nad tugineda omandi kaitsele, ning HKMS § 44 lg 1 tõttu jäävad tähelepanuta ka väited,

mis seonduvad ümbruskonna elanike õiguste rikkumisega. Kuna kaebajad ei vaidlustanud

tähtaegselt üldplaneeringut ega jäätmeluba ning tuginevad kaebuses mh KeÜS-le, siis ei hinda

kohus väiteid selle kohta, et kaebajate elukoht puudub üldplaneeringu põhijooniselt. Kruusa DP

ja jäätmeluba on kehtivad haldusaktid, millest tulenevalt on OÜ-l Nurme Teedeehitus õigus

Nurme jäätmekäitluskohas ehitus- ja lammutusjäätmeid ning maavara kaevandamisel tekkinud

jäätmeid sortida ja vaheladustada eesmärgiga neid taaskasutada. Tööde teostamine on lubatud

korrakaitseseaduse (KorS) § 56 lg-s 2 sätestatud ajavahemikel.

Keskkonnainspektsioon ei tuvastanud 16.06.2017 kontrolli raames Nurme jäätmekäitluskohas

ühtegi rikkumist, mis mõjutaks kaebajate elukohaks olevat kinnistut. Kontroll keskendus

spetsiaalselt tolmu levikule ettevõtte platsilt üle tee Toominga kinnistule. Kontrolli käigus

tuvastati, et kaebajate elamu on platsist nr 1 (kus hoiustatakse killustikku) 220 m kaugusel ja

platsi väljasõiduteest ca 150 m kaugusel. Platsist nr 2 (kus hoiustatakse freesasfalti) on elamu

95 m kaugusel. Kontrollimise hetkel võis märgata platsi nr 1 väljasõiduteelt veokitega kaasa

kanduvat tolmu, mida kandus vähesel määral ka maanteele, kuid üle tee kanduv tolmureostus

ei olnud maapinnal ega puudel visuaalselt tuvastatav. Keskkonnainspektsioon kontrollis objekti

lisaks 02.07.2020 ja leidis, et OÜ Nurme Teedeehitus tegevus vastab jäätmeloa nõuetele. Laos

olevad jäätmed on tolmu vähendamiseks paigutatud jäätmekäitluskoha kaugemasse osasse,

aeg-ajalt pühitakse ja kastetakse teid ning OÜ Nurme Teedeehitus kavatseb jäätmekäitluskoha

sissesõidutee ja kinnistu ette tee äärde istutada puudest heki, et vähendada tolmu eraldumist

ettevõtte territooriumilt. Terviseameti 06.11.2019 müra mõõtmise aruande tulemuste järgi võib

Toominga kinnistul esineda päevasel ajal kogumüratase vahemikus 49–55 dBA. OÜ Nurme

Teedeehitus tööst põhjustatud müra päevased hinnatud tasemed Toominga kinnistul on

vahemikus 43–49 dBA. Müra maksimaalsed tasemed võivad küündida kuni 65 dBA-ni.

Müra põhjendamatu tekitamine on keelatud (atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) § 55 lg 1,

§ 59). Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 „Müra normtasemed“ järgi

on elamumaa-aladel, maatulundusmaa aladel müra piirväärtus liiklusmüra puhul päeval 60 (65)

dBA ja tööstusmüra puhul päeval 60 dBA ning öösel liiklusmüra puhul 55 (60) dBA ning

tööstusmüra puhul 45 dBA. Arvestades, et Terviseameti mõõtmiste tulemused ei ületanud 65

dBA, on kaebajate väited lakkamatu müra kohta tõendamata. Paljasõnalised ja vastuolulised on

lisaks kaebajate väited, et müramõõtmise aruanne on tehtud väärate algandmetega. Kolmas isik

on välja toonud, et mürarikkamaid töid tehakse üksnes 10–15 korda aastas. X 2017. a videod

on filmitud vahetult kolmanda isiku kinnistu läheduses ning kajastavad kolmanda isiku

kinnitusel erandlikku olukorda (kuiv aeg, kevad). Kolmas isik kasutab leevendavaid meetmeid

(kõvakate, kastmine, soolatamine) ning kinnistute vahele jääb maantee ja märkimisväärne

kõrghaljastus, mis aitab summutada võimalikku müra ja tolmu. Kaebajatega seonduvat arutati

Sauga Vallavolikogu 17.08.2017 istungil, kus toodi mh välja, et tolm hakkas kaebajaid häirima

pärast maja juures puude mahavõtmist. Lisaks on selgitatud, et tee ääres on kõrgepingeliin, mis

ei luba rajada kõrghaljastust. Keskkonnainspektsioon karistas 29.06.2014 väärteootsusega nr

940015000143 X selle eest, et ta raius Toominga kinnistul veekaitsevööndis maha 134 puud.

Seega on usutavad väited, et tolm võib kanduda kaebajate elukohani mh kaebajate enda

tegevuse tagajärjel kuival ajal, kui puud on raagus.

Kaebajad on esitanud heastamiskaebuse, mille aluseks on kaebaja õigusi rikkuvate tagajärgede

tekitamine haldusakti või toiminguga (vt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 11 lg 3). Kaebajate

3-20-597

4(14)

hinnangul tuleb selleks, et neile oleks tagatud võimalus elada Toominga kinnisasjal tolmu- ja

müravabalt, rajada Kruusa DP-s ette nähtud 32 000 m2 haljasala / kuusemets. DP elluviimine

ei ole üldjuhul kohustuslik, ent kui DP-d on asutud ellu viima, tuleb selle käigus järgida DP-s

kehtestatud nõudeid (vt Riigikohtu 05.03.2019 otsus nr 3-13-385, p 12). Kruusa DP on ellu

viidud. Seletuskirja p 3 järgi on planeeritavale alale nähtud ette metallvõrk aiaga ning Nurme

ja Vana-Pärnu mnt äärde tuleb rajada kõrghaljastus. Kolmanda isiku esitatud fotodelt nähtub,

et see kohustus on täidetud ja Kruusa kinnistu äärde on rajatud nn müravall, mille ette ja peale

on istutatud kõrghaljastus (kased, kuused, elupuud). Kohtule ei nähtu, et mõnest õigusaktist

tuleneks kolmandale isikule kohustus rajada kõrghaljastust 32 000 m2. Kuivõrd Kruusa DP-st

tulenev kohustus on täidetud, ei hinda kohus muid väiteid seoses heastamiskaebusega.

X taotleb varalist kahju (saamata jäänud tulu) seoses Toominga kinnistul ettevõtluse jätkamise

võimatusega (kaebaja osalusega MTÜ kaotas aastas 50 000 eurot). Kuna kaebajad ei saa

korraldada oma elukohas laagreid ja üritusi, samuti on häiritud terviseraja kasutamine, siis

kaotasid kaebajad sissetuleku. Kaebajad ei ole märkinud, milliste konkreetsete haldusaktidega

on nende õigusi rikutud, kuid nende hinnangul tulenevad kõik probleemid jäätmeloast, Kruusa

DP-st ja üldplaneeringust. Kuna kaebajad ei ole eeltoodud haldusakte tähtaegselt vaidlustanud

ja need on igaühele täitmiseks kohustuslikud (haldusmenetluse seaduse § 60 lg 2), ei saa kohus

hinnata nende õiguspärasust. Üldplaneering pigem soosib rohealade rajamist Nurme külas ja

kaebajad ei ole selles osas toonud välja oma subjektiivsete õiguste rikkumist. Kruusa DP-st

tulenevad nõuded on kolmas isik täitnud ja rajanud oma kinnistu ette kõrghaljastuse. Ehkki

müratõkkevall on rajatud 2020. a-l, oli kõrghaljastus kinnistu ette rajatud juba varem (elupuud).

Pelgalt teoreetiline võimalus tulu saada ei anna alust hüvitada saamata jäänud tulu (vt Tallinna

Ringkonnakohtu 28.01.2008 otsus nr 3-04-292, p 12). Võimalus, et X tulu oleks olnud

samaväärne 2016. a tuluga, on hüpoteetiline. Äriregistri järgi on X-l seosed järgmiste isikutega:

Venehuolto OÜ, Liha UÜ, MTÜ Seasick ja Terav Eestlane OÜ. X-le on 2016. a-l teinud

väljamakseid Venehuolto OÜ (7700 eurot), MTÜ Seasick (2000 eurot), Terav Eestlane OÜ

(1700 eurot) ja haigekassa (391.21 eurot) ning 2017. a-l on väljamakseid teinud Venehuolto

OÜ (5229 eurot) ja haigekassa (1633 eurot). Tuleb arvestada, et kaebajate elukoht asub 100%

maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistul ning kaebajad ei ole selgitanud, millisest kasumlikust

äritegevusest oleksid nad saanud kinnistul tulu teenida. Samuti ei ole tõendatud, millise

tegevuse / tehingute tagajärjel on 2016. a-l tulu saadud või alates 2017. a-st jäänud tulu saamata.

Tegemist võib olla tehingutega, mis ei sõltu jäätmeloast ega väidetavast saastest.

Kaebajatele on väidetavalt tekkinud mittevaralist kahju seeläbi, et pidev müra ja tolm on toonud

kaasa tervisekahjustused ning võimatuse tegeleda ettevõtlusega. Kaebusele lisatud X

17.05.2017 ambulatoorse epikriisi kohaselt on kaebajal tuvastatud kodutolmulesta, kassi, koera,

hobuse ja heintaimede allergia. Samas on välja toodud, et tugevaid allergilisi reaktsioone ei ole

olnud. Kaebajate ja nende laste psühholoogiliste häiringute kohta tõendid puuduvad. Seega on

väited terviseseisundi halvenemise kohta tõendamata. Samuti ei ole tuvastatav, et võimalikud

tervisekahjustused oleksid põhjuslikus seoses vastustajate või kolmanda isiku tegevusega. Ka

ei ole kaebajad kasutanud esmaseid õiguskaitsevahendeid, mis võinuks kahju tekkimist vältida.

Menetlusosaliste kinnitusel algas intensiivne tegevus Kruusa maaüksusel 2016. a-l. Hiljemalt

2017. a-l said kaebajad Kruusa DP materjalid. Kaebajad pöördusid küll korduvalt erinevate

haldusorganite poole, kuid mitte kohtusse, et vaidlustada planeeringut või vastustaja tegevust.

Kohtule ei nähtu, et haldusorganid oleksid kaebajatele süüliselt kahju tekitanud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-20-597

5(14)

5. X ja Y paluvad 21.03.2021 apellatsioonkaebuses (täiendatud 22.10.2021 ja 19.09.2022)

halduskohtu otsus tühistada ning uue otsusega nende kaebus rahuldada. Halduskohus on jätnud

olulised asjaolud ja väited tähelepanuta ning mõistis mitmeid väiteid valesti. Ebaõige on väide,

et müra on kaebajate elukohani kostunud alates 2016. a-st, sest rasked keskkonnahäiringud

(tolm ja müra) algasid 05.05.2017 seoses kolmanda isiku tegevusega, millega toodi kogu

freesasfalt Juure katastriüksusele ja Kruusa DP-s ettenähtud 32 000 m2 suurusele

kõrghaljastusega rohealale. Puuduvad uuringud / ekspertiisid selle kohta, et jäätmevall koos

mõne elupuuga takistaks müra ja tolmu levikut Toominga kinnistule. Viide mürauuringu aja-

ja ressursimahukusele ei ole asjakohane, sest uuringud tulnuks teha juba enne Sauga valla

üldplaneeringu vastuvõtmist 2016. a-l. Vaidlus on tingitud sellest, et jäätmeloas on jäetud

märkimata tootmisprotsessid ja antud õigus kogu Nurme jäätmekäitluskohas valimatult (sh

Kruusa DP rohealal ja Juure katastriüksuse piiranguvööndis) tekitada keskkonnahäiringuid, mis

rikub kaebajate põhiõigusi. Sauga Vallavolikogu 05.12.2016 otsusega nr 97 liideti Kruusa,

Juure ja Tüve kinnistud ühtseks Nurme jäätmekäitluskohaks, mis töötab 7 päeva nädalas kell

7.00–23.00 Sauga jõest 70 m kaugusel elamupiirkonnas, ilma et jäätmeloas oleks nähtud ette

mingeid eritingimusi. Kaebajate elamu asub 95 m kaugusel platsist nr 2, kus hoiustatakse

freesasfalti. Sissesõidu värava juures vihmutite kasutamine ei täida eesmärki ja need tuleks

ümber paigutada. Sissesõidutee ja kinnistu ette tee äärde lubati sõnamurdlikult puudehekk

istutada juba 2017. a-l. Halduskohus leidis ebaõigesti, et kaebajad ei ole asjaomaseid haldusakte

tähtaegselt vaidlustanud, sest kaebajad esitasid jäätmeloa peale KeA-le kaebuse juba 2017. a-l

ning said vastused, et kõike kastetakse ja pühitakse (vt KeA 06.06.2017 vastus nr 8-5/17/5827-

4; Keskkonnaministeeriumi 19.07.2017 vastus nr 9-2/17/4140-2), kuigi hiljem on välja tulnud,

et kastmissüsteemid ei täida eesmärki (vt Keskkonnainspektsiooni 16.06.2017 ja 02.07.2020

objekti kontrollimise protokollid). Samuti lubati kaebajatele, et istutatakse puud kogu DP ala

ulatuses (vt KeA 22.08.2017 e-kiri).

Kruusa DP lahendusest on rajamata ettenähtud roheline vöönd riigimaantee nr 19102 ääres.

Samuti on endine Kruusa maaüksus jagatud kaheks katastriüksuseks, mida DP ette ei näinud.

Kuna Juure ja Tüve katastriüksuste osas puudub kehtiv DP, peaks seal tegevus toimuma Sauga

valla kehtiva üldplaneeringu (kehtestatud Sauga Vallavolikogu 05.12.2016 otsusega nr 97) ning

kehtivate õigusaktide alusel. Kaebajad esitasid 31.07.2017 kaebuse Sauga valla üldplaneeringu

tühistamiseks kaalutlusvigade ja müranormi ületamise ohu kõrvaldamata jätmise tõttu ning

märkisid muu hulgas, et täitmata on jäetud kohustus hinnata eri tegevuste mõju kumulatiivselt

ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on jäetud õigusvastaselt tegemata. Üldplaneeringu

tühistamist arutati Sauga Vallavolikogu 17.08.2017 istungil, kuid otsust vastu ei võetud, vaid

kaebus suunati vastamiseks vallavalitsusele. Sellest järeldasid kaebajad, et volikogu mõistis

vigu ja asja hakatakse lahendama, mistõttu puudus neil vajadus kohtusse pöörduda. Samuti

algas 2018. a-l Tori valla üldplaneeringu koostamine, millesse kaasati ka kaebajad ja nendega

seotud juriidilised isikud. Näilik probleemide lahendamine kestis kuni 2019. a sügiseni (vt Tori

Vallavalitsuse 07.10.2019 vastus nr 6-2.1/2029-3; 19.11.2019 vastus nr 6-2.1/2029-9). Alles

siis said kaebajad aru, et Tori valla tegevus oli üksnes näilik ja sõnamurdlik eesmärgiga rõhuda

hiljem aegumisele.

Kolmas isik ei ole tõendanud leevendavate meetmete kasutamist, vaid tema väited on jäänud

paljasõnalisteks. Vähemalt 2019. a-l toimus Kruusa DP rohealal ulatuslik kaebajate arvelt tulu

teenimine ning negatiivsete keskkonnahäiringute (tolm ja müra) tekitamine nende vältimiseks

loodud alalt. Halduskohus on alusetult heitnud ette, et tolmu kandumine kaebajate elukohani

võib olla tingitud puude raiumisest X poolt 2014. a-l. Kaebajad said alles 29.06.2017 teada

Nurme jäätmekäitluskoha rajamisest. Halduskohtu viited Kruusa DP elluviimisele juba 2003.–

2006. a-l on arusaamatud, sest kolmas isik on koostöös Tori valla ja KeA-ga hakanud hiljem

„salaamitaktikaga“ omavoliliselt territooriumi suurendama ning 02.09.2016 jäätmeloale

3-20-597

6(14)

viidates n-ö sõitnud üle Kruusa DP kõrghaljastusega 32 000 m2 (80 m × 400 m) suurusest

rohealast ja Juure katastriüksusel asuva elektriülekandeliini (EÜL) piiranguvööndist. Alates

2017. a maist kuni 27.08.2020 paiknes Kruusa DP-s ettenähtud rohealal laadimis-, logistika- ja

purustamise koht, millelt lähtuvad müra ja tolm katsid Toominga kinnistu. Jäätmevall ei asenda

Kruusa DP kõrghaljastusega rohevööndit ja vastupidist ei ole tõendanud. Kohtu põhjendused

on vastuolulised, sest väidetakse, et kolmas isik alustas tegevust Kruusa DP alal 2006. a-l, ning

samas märgitakse, et tegevust alustati 2016. a-l.

Kaebajad on tõendanud, et X sai tulu töölepingu alusel ja temaga seotud juriidilistest isikutest,

samuti oleksid kaebajad saanud tulu Terav Eestlane OÜ ja MTÜ Seasick tegevustest Toominga

kinnistul Sauga jõe ääres asuval aastatel 2011–2017 rajatud hakkepuidust 1,3 km terviserajal

(sh toitlustus, laagrid, üritused ja muud puhkamisvõimalused), kuid see ei olnud häiringute

(tööstusmüra ja -tolm) tõttu võimalik. Jääb arusaamatuks, miks halduskohtu jaoks ei olnud

ettevõtluse arendamise võimatus usutav. Kaebajate probleemid on tekitatud jäätmeloaga või

Sauga valla 2016. a üldplaneeringuga, mille põhijooniselt on kaebajate elamu kustutatud ja

mille puhul ei ole tehtud vajalikke uuringuid või ekspertiise.

Kaebajad esitasid 19.09.2022 seisukohas vastuväite ringkonnakohtu 06.09.2022 määrusele,

leides jätkuvalt, et Terviseameti füüsikalabori 23.10.2019 müra mõõtmise aruanne on oletuslik

ja Nurme jäätmekäitluskohast lähtuvaid negatiivseid mõjusid Toominga kinnistule on hinnatud

valesti. Piiratud on kaebajate õigust oma väiteid tõendada. Puuduvad tõendid, et mõõtmise ajal

toimus jäätmekäitluskohas mingi töö või tegevus. Kaebajad on rõhutanud, et mõõtmiste ajal

mingeid töid ei tehtud või tehti neid väga väikese võimsusega. Ühekordne mõõtmistulemus on

ilmselgelt ebapiisav, et hinnata kaebajate igapäevast reaalsust. Mõõtmisi tulnuks teha vähemalt

2–4 korda erinevatel aegadel (nt nädala algus või nädalavahetus) ja ilmastikutingimustes (nt

selge või sombune, kuiv või niiske) kestusega 24 tundi. Aruandest ei selgu, millistes tingimustes

mõõtmine täpselt toimus ja kuidas need olud mõjutasid mõõtmistulemusi. Ka Terviseameti

13.01.2020 ja 19.08.2020 vastustest nähtub selgelt, et 2019. a-l teostatud mõõtmine ei toimunud

tingimustes, mis näitaksid reaalset olukorda, kuid lubadustele vaatamata ei ole uusi mõõtmisi

tehtud. Tegeliku olukorra tuvastamiseks ning asja õigeks lahendamiseks tuleb korraldada uus

tolmu ja müra mõõtmine. Ringkonnakohus jättis kaebajate taotluse ekspertiisi määramiseks

ebaõigesti rahuldamata. Asja lahendamisel tuleb terviklikkuse huvides arvesse võtta ka vaidluse

n-ö eellugu ja seda kajastavaid tõendeid (sh ringkonnakohtu 06.09.2022 määrusega tagastatud

apellatsioonkaebuse lisad 1–5 ja 19.09.2022 seisukoha lisad 1–6). Uue jäätmeloa väljastamisel

jätkub negatiivsete mõjude (müra ja tolmu) kandumine kaebajate elukohaks olevale kinnistule.

6. Tori vald palub 20.04.2021 vastuses (täiendatud 27.09.2022) jätta apellatsioonkaebus

rahuldamata. Arusaamatuks jääb kaebajate seisukoht, et Sauga valla üldplaneeringu ja Kruusa

DP tulemusena on tekitatud olukord, kus kolmas isik saab tegutseda ja põhjustada kaebajatele

kahju. Mõlemad planeeringud on õiguspärased ja kaebajad ei ole tuginenud ühelegi normile,

mille põhjal saaks väita, et kolmanda isiku tegevus rajaneb õigusvastastele planeeringutele.

Kaebajate viidatud Kruusa, Juure ja Tüve on jätkuvalt eraldiseisvad katastriüksused ning neid

ei ole liidetud ühtseks tervikuks. Planeeringute vaidlustamiseks kohaliku omavalitsuse poole

pöördumine ei ole samastatav kohtusse pöördumisega. Müra ja tolmu probleemidega seoses ei

oma tähtsust, kas kaebajad on Toominga kinnistusse investeerinud. Kruusa DP-s on müranormi

ületamise ohu vältimiseks nähtud ette roheala kõrghaljastusega, mis peaks olema kaebajatele

soodne. Pole arusaadav, kuidas rikub Kruusa DP kaebajate õigusi. Kaebajate videomaterjal ei

tõenda, et kolmanda isiku kinnistult jõuavad tolm ja müra Toominga kinnistul asuva elamuni.

Apellatsioonkaebuses välja toodud selgitused ei võimalda jätkuvalt tuvastada väidetava varalise

kahju (saamata jäänud tulu) suurust ega mittevaralise kahju tekkimist. Kaebajate 19.09.2022

seisukohale lisatud uued tõendid tuleb jätta vastu võtmata. Kui kaebajad pidasid mürauuringut

3-20-597

7(14)

vältimatult vajalikuks, olnuks neil võimalus see ise tellida ja seejärel kohtule esitada. Vastustaja

märgib lisaks, et rahvastikuregistri andmetel ei ela Y enam Toominga kinnistul.

7. Keskkonnaamet palub 22.04.2021 vastuses (täiendatud 15.09.2022 ja 21.09.2022) jätta

apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes ka halduskohtule 01.12.2020 ja 04.02.2021 esitatud

seisukohtade juurde. Ebaõige on kaebajate seisukoht, et keskkonnaloaga on kolmandale isikule

antud õigus valimatult tekitada keskkonnahäiringuid. Keskkonnaluba annab õiguse ehitus- ja

lammutusjäätmeid ning maavara kaevandamisel tekkinud jäätmeid sortida ja vaheladustada

eesmärgiga neid taaskasutada, kuid tegevuste käigus ei tohi kolmas isik tekitada õigusaktidega

keelatud keskkonnahäiringuid. Uuringutega ei ole tuvastatud seaduses toodud nõuete rikkumist.

Kaebajad ei ole tõendanud jäätmeloa alusel toimuva tegevuse kahjulikku mõju nende tervisele.

Väidetavalt jättis halduskohus Keskkonnainspektsiooni 16.06.2017 ja 02.07.2020 kontrollide

puhul tähelepanuta olulise asjaolu, et kastmissüsteem ei täida oma eesmärki, kuid tegelikkuses

omab praeguses asjas tähtsust siiski hoopis järeldus, et kaebajate elukohas tolmuhäiring puudus.

Keskkonnaloas sisalduvad eksimused (ühes loas toimingukoodi R12s puudumine) on olulised

vastustaja ja kolmanda isiku vahelises suhtes ning ei puutu praegusesse vaidlusesse. Kaebajate

väited Terviseameti 06.11.2019 müra mõõtmise aruande ebakorrektsusest on ebaõiged. Samuti

ei ole X 2017. a videolt nähtuv kuidagi seostatav keskkonnaloaga lubatud tegevusega.

Kõrghaljastuse rajamisega on kolmas isik kaebajate heastamisnõude juba täitnud. Kaebajad ei

ole tõendanud, kuidas takistasid vastustajate haldusaktid nende ettevõtlustegevust Toominga

kinnistul või tekitasid neile kahju.

Kaebajad esitasid 22.10.2010 seisukoha lisana KeA 12.10.2021 vastuse nr DM-112836-12, mis

puudutas OÜ Nurme Teedeehitus 03.08.2021 keskkonnaloa taotluse menetlust. KeA võttis

taotluse 02.05.2022 kirjaga nr DM-112836-15 menetlusse ning sellele esitasid oma vastuväited

12.05.2022 kaebajad ja 27.05.2022 nendega seotud juriidilised isikud. KeA palub 15.09.2022

seisukoha lisad 1–3 võtta asja materjalide juurde, sest 06.09.2022 määrusega on võetud juurde

ka kaebajate 22.10.2021 seisukoha lisa. Kaebajate 19.09.2022 seisukoha lisad tuleb jätta asja

juurde võtmata.

8. OÜ Nurme Teedeehitus palub 22.04.2021 seisukohas (täiendatud 28.09.2022) jätta

apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebajad ajavad segamini subjektiivsed õigused ja kolmanda

isiku tegevuse subjektiivse meeldivuse. Mitte igasugune heli või tolmu tekitamine ei ole veel

õigusvastane. Halduskohus viitas õigesti, et Kruusa DP ja jäätmeluba on kehtivad haldusaktid

ning nende kehtivus ei saa enam olla vaidluse esemeks (vt Tallinna Halduskohtu 04.09.2020

määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu 05.10.2020 määrus). Seega ei ole asjakohased etteheited

viidatud haldusaktide õiguspärasusele ning kolmas isik ei korda 01.09.2020 seisukohas esitatud

põhjendusi. Kolmanda isiku tegevus vastab Kruusa DP-le ja jäätmeloale ning ei ole vastuolus

ühegi õigusaktiga. DP põhijoonise ning seletuskirja p-de 3 ja 5 kohaselt on maantee äärde

nähtud ette kõrghaljastus, kuid DP ei kohusta kolmandat isikut rajama rohelist vööndit. DP

elluviimine on kolmanda isiku õigus, mitte kohustus (Riigikohtu 05.03.2019 otsus nr 3-13-385,

p 12). DP-st ei tulene, et haljastuse rajamine oleks DP alal tegutsemise eeltingimuseks. DP-s

puuduvad ka igasugused viited, et haljasala peaks olema 32 000 m2, ja suur osa DP põhijoonisel

näidatud rohelise vööndi alast ei ole üldse kolmanda isiku omandis, sest see paikneb Killustiku

kinnistul (registriosa nr 3280406; katastritunnus 73001:001:0539), mille omanikuks on OÜ

Valev Udras. Kolmas isik on enda kinnistu rohelise vööndi alale rajanud müravalli koos

kõrghaljastusega (puuistikud) ning täpsemaid nõudeid DP ei kehtesta (sh ei kohustanud rajama

müratõkkevalli). Kruusa DP kehtib ka Juure ja Tüve katastriüksustel ning kaebajad ei ole

selgitanud, milles seisneb kolmanda isiku tegevuse vastuolu üldplaneeringuga.

3-20-597

8(14)

Keskkonnainspektsiooni 16.06.2017 ja 02.07.2020 kontrolliprotokollidega on tõendatud, et

kolmas isik ei ole rikkunud ka jäätmeloa tingimusi. Tuvastatud pole ühtegi rikkumist, mis saaks

kuidagi seonduda kaebajate subjektiivsete õiguste väidetava rikkumisega. Viidati küll sellele,

et vihmutite asukoht oli ebaõnnestunud, kuid ei tuvastatud siiski tolmu kandumist kaebajate

elukohaks olevale kinnistule. Keskkonnaamet on ise kinnitanud, et jäätmeloa tingimusi ei ole

rikutud. Kaebajad ei ole tõendanud, et nende õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale

keskkonnale (KeÜS § 23 lg 1) on rikutud. Asjas olevate tõenditega (sh mürauuringuga) on

tuvastatud, et keskkonna kvaliteedi piirväärtusi (KeÜS § 7 lg 3) pole ületatud ehk kaebajate

subjektiivsete õiguste rikkumist eelduslikult ei esine (KeÜS § 23 lg 4). Mürauuringu tegemise

ajaga võrreldes on lisandunud müratõkkevall ehk olukord ei ole kuidagi muutunud halvemaks.

Terviseameti mürauuring oli metoodiliselt korrektne, mõõtes kogu müra kaebajate elukohaks

oleval kinnistul, sh kolmanda isiku kinnistu suunalt. Peamiseks müraallikaks osutus autoliiklus

ja piirnorme ületavat müra ei tuvastatud. Arusaamatu on seisukoht, et müravalli ja haljastuse

tõhusust pole uuritud, sest väidetavad häiringud ei ületanud keskkonna kvaliteedi piirväärtusi

juba enne nende rajamist. Kolmas isik kasutab lisaks muid leevendusmeetmeid, sh kõvakate,

kastmine ja soolatamine. Töid tehakse üldjuhul tööpäeviti kell 8.00–17.00 ning purustamis- ja

sõelumistöid teostatakse marginaalselt (10–15 päeva aastas). Kaebajate elamu ja kolmanda

isiku kinnistu vahemaa on ca 100 m ning kaugus tegelikust ladustamiskohast veelgi suurem.

Ulatuslik kõrghaljastus paikneb ka kaebajate elukohaks oleval kinnistul, mistõttu on kahjulike

mõjutuste kaebajate elamuni levimine ebausutav. Tõendamata on väited, et kaebajad ja nendega

seotud juriidilised isikud ei saa kolmanda isiku tõttu tegeleda Toominga kinnistul ettevõtlusega

ja kaebajatel on ka terviseprobleemid. X allergiatel puudub igasugune loogiline seos kolmanda

isiku tegevusega. Toominga kinnistul ei ole mingit äratuntavat puhkeotstarvet (sh terviserada)

ning puhke- ja virgestustegevus toimuks ka ilmselt enamasti väljaspool kolmanda isiku

tööaega. Tõendamata ja täiesti ebausutav on väide, et kaebajate elukohaks olevat kinnistut

külastaks 50 inimest päevas, kellest igaüks maksaks jalutamise eest 5 eurot. Kalkulatsioonid

tehtud kulutuste ja saamata jäänud tulu kohta on ebareaalsed ja tõendamata. Kokkuvõttes ei ole

vastustajatel õigust ja kohustust kolmanda isiku tegevust keelata või takistada või seada sellele

täiendavaid tingimusi. Kaebajate 19.09.2022 seisukohas esitatud korduv taotlus müraekspertiisi

tegemiseks tuleb jätta rahuldamata ja uued tõendid asja juurde võtmata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

Vastuväide kohtu tegevusele ja täiendavad tõendid

9. Ringkonnakohus jättis 06.09.2022 määrusega rahuldamata kaebajate taotluse korraldada

uus ekspertiis müratasemete mõõtmiseks Toominga kinnistul, samuti jäeti apellatsioonkaebuse

lisad 1–5 haldusasja materjalide juurde võtmata. Sama määrusega võttis ringkonnakohus asja

materjalide juurde kaebajate 22.10.2021 menetlusdokumendile lisatud KeA 12.10.2021 kirja nr

DM-112836-12, millega vastati kaebajate 18.05.2021 ja 10.09.2021 pöördumistele seoses

Nurme jäätmekäitluskoha ja jäätmeloaga ning kaasati nad keskkonnaloa taotluse menetlusse nr

M-112836.

10. Kaebajad esitasid ringkonnakohtu 06.09.2022 määruse peale Riigikohtule 13.09.2022

määruskaebuse, millele olid lisatud järgmised dokumendid: X 12.12.2019 küsimused

Terviseameti 06.11.2019 müra mõõtmiste aruande nr 6/4-6-1/375 koostajale (lisa 1) ja sellele

esitatud Terviseameti 13.01.2020 vastus nr 9.4-3/19/7347-2 (lisa 2); X ja Terviseameti

19.08.2020 e-kirjavahetus korduva mürauuringu tegemise ajast (lisa 3); keskkonnaloa taotluse

menetluses nr M-112836 esitatud X 12.05.2022 seisukohad (lisa 4) ja Y 16.05.2022 seisukohad

(lisa 5) koos lisadega. Kaebajad esitasid ringkonnakohtule 19.09.2022 täiendavad seisukohad,

3-20-597

9(14)

milles esitasid korduva taotluse määrata uus ekspertiis müratasemete mõõtmiseks Toominga

kinnistul ning võtta asja materjalide juurde seisukohale lisatud uued tõendid, mille lisad 1–5

vastasid 13.09.2022 määruskaebuse lisadele 1–5 ning lisa 6 sisaldab MTÜ Eesti Ametnikku

14.05.2022 seisukohti keskkonnaloa taotluse menetluses nr M-112836 koos lisadega. Ühtlasi

leidsid kaebajad, et ringkonnakohus jättis 06.09.2022 määrusega nende apellatsioonkaebuse

lisad 1–5 õigusvastaselt haldusasja juurde võtmata.

11. Seonduvalt asjaoluga, et ringkonnakohus võttis 06.09.2022 määrusega haldusasja juurde

kaebajate 22.10.2021 menetlusdokumendile lisatud KeA 12.10.2021 kirja nr DM-112836-12,

palub KeA 15.09.2022 seisukohas võtta täiendavalt haldusasja juurde: KeA 02.05.2022 kiri nr

DM-112836-15, millega teavitati OÜ Nurme Teedeehitus keskkonnaloa taotluse menetlusse

võtmisest (lisa 1), ja keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kuvatõmmised, millest nähtuvad

02.05.2022 kirja adressaadid (lisa 2) ning keskkonnaloa taotluse menetluses nr M-112836

esitatud seisukohad (lisa 3).

12. Kuna ringkonnakohtu 06.09.2022 määruse peale ei saanud esitada määruskaebust (sh

tagastati kaebajate määruskaebus Riigikohtu 11.10.2022 määrusega), käsitab ringkonnakohus

kaebajate 13.09.2022 määruskaebust ja 19.09.2022 seisukohta müraekspertiisi korraldamata

jätmise ning apellatsioonkaebuse lisade 1–5 tagastamise osas vastuväitena kohtu tegevusele

(HKMS § 90). Vastuväide ei ole põhjendatud ja jääb rahuldamata. Ringkonnakohus jääb oma

06.09.2022 määruses toodud seisukoha juurde, et Toominga kinnistul mürataseme täiendavat

mõõtmist ei saa pidada asja õigeks lahendamiseks vajalikuks, sest selle kohta on juba olemas

piisavalt tõendeid ja puudub alus kahelda nende usaldusväärsuses. Ringkonnakohus ei pea

lisaks vajalikuks korrata 06.09.2022 määruse põhjendusi, et 21.03.2021 apellatsioonkaebuse

lisad 1–5 ei oma praeguse vaidluse lahendamisel tähtsust ja neid ei ole tarvis võtta haldusasja

materjalide juurde.

13. Kuivõrd ringkonnakohtu hinnangul saab ja tuleb asja lahendamisel lähtuda Terviseameti

06.11.2019 müra mõõtmiste aruandest nr 6/4-6-1/375 ning vaidluse lahendamisel omab seega

määravat tähtsust, kas ja milliseid järeldusi on aruandes toodu pinnalt võimalik teha, siis peab

ringkonnakohus asja õigemaks lahendamiseks vajalikuks võtta HKMS § 198 lg-le 3 tuginedes

toimikusse kaebajate 19.09.2022 seisukoha lisad 1–3.

14. Olukorras, kus ringkonnakohus võttis 06.09.2022 määrusega asja juurde KeA 12.10.2021

kirja nr DM-112836-12, millega kaebajad soovisid tõendada, et Nurme jäätmekäitluskoha uue

jäätmeloa taotlust ei olnud menetlusse võetud, siis tuleb toimikusse võtta ka KeA 02.05.2022

kiri nr DM-112836-15, millega menetlusosalisi teavitati OÜ Nurme Teedeehitus keskkonnaloa

taotluse menetlusse võtmisest. Küll aga väljub vaidluse piiridest küsimus, milliseid toiminguid

on keskkonnaloa taotluse menetluses nr M-112836 tehtud ja milliseid seisukohti on esitatud.

Nagu 06.09.2022 määruses (p 16) märgitud, on heastamisnõude lahendamiseks oluline üksnes

küsimus, kas vaidlusalune tegevus Nurme jäätmekäitluskohas jätkub. Avalikult kättesaadavad

andmed keskkonnaloa taotluse menetluse nr M-112836 kohta kinnitavad, et praeguseks on asjas

koostatud mh keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu (30.09.2022), millega kavatsetakse

anda OÜ-le Nurme Teedeehitus õigus jäätmete taaskasutamiseks Nurme jäätmekäitluskohas.

Seega ei saa olla kahtlust, et kolmas isik ei ole tegevust lõpetanud ega lõpetamas. See, millistel

tingimustel uus keskkonnaluba antakse ja kas seejuures on arvestatud menetlusosaliste kõigi

väidetega, ei ole praeguse vaidluse esemeks. Seetõttu jäävad KeA 15.09.2022 seisukoha lisad

2–3 ja kaebajate 19.09.2022 seisukoha lisad 4–6 HKMS § 62 lg 2 alusel haldusasja juurde

võtmata. Kaebajate ja nendega seotud juriidiliste isikute seisukohtade kohtutoimikusse lisamist

ei õigusta ka argument, et nende lisad ilmestavad tekkinud vaidluse n-ö sügavust.

3-20-597

10(14)

II

Apellatsioonkaebuse lahendamine

15. Ringkonnakohus leiab, et X ja Y apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta

rahuldamata.

16. Kaebajad taotlesid 03.04.2020 kaebuses algselt mh Sauga Vallavolikogu 27.02.2002

otsuse nr 6 (Kruusa DP kehtestamine) ja KeA 02.09.2016 korralduse nr 1-3/16/2252 (jäätmeloa

väljastamine) tühistamist, kuid kohtud leidsid, et kaebus ei ole nende nõuete osas tähtaegne ja

kaebetähtaja ennistamist tingivaid aluseid ei esine. Tallinna Ringkonnakohus leidis 05.10.2020

määruses, et kaebajad pidid olema Kruusa DP-st ja jäätmeloast teadlikud hiljemalt 2017. a mais.

Kohtumenetluse käigus on kaebajad seostanud enda õiguste rikkumist ka Sauga Vallavolikogu

05.12.2016 otsusega nr 97 (s.o üldplaneeringu kehtestamine), mille kehtetuks tunnistamiseks

esitasid nad 31.07.2017 vallale taotluse ja millele Sauga Vallavalitsus vastas 29.09.2017 kirjaga

nr 7-1.2/549-2 (vt 03.04.2020 kaebuse lisad 11–14).

17. HKMS § 46 lg 4 kohaselt võib hüvitamis- või heastamiskaebuse esitada kolme aasta

jooksul arvates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud

isikust või haldusakti või toimingu tagajärgedest, mille kõrvaldamist ta nõuab. Sõltumata sellest

ei saa hüvitamiskaebust ega heastamiskaebust esitada pärast kümne aasta möödumist kahju või

tagajärjed tekitanud haldusakti või õigustloova akti andmisest, toimingu tegemisest või

õigusemõistmisel tehtud lahendi teatavakstegemisest. Seega, kui kaebajad said 2017. a mais

teada, et Nurme jäätmekäitluskohast lähtuvalt neile tekkiv kahju või õigusvastased tagajärjed

on seotud jäätmeloaga või Kruusa DP-ga või Sauga valla üldplaneeringuga, tuli neil pöörduda

hüvitamis- või heastamisnõuetega kohtusse kolme aasta jooksul sellest teadasaamisest ehk

hiljemalt 2020. a mais. Kuna Kruusa DP kehtestati juba 2002. a-l, oli selle haldusakti andmisest

kaebuse esitamise hetkeks möödunud juba oluliselt rohkem kui kümme aastat, mistõttu oleks

eesmärgipäratu käsitada hüvitamis- ja heastamisnõuete alusena Kruusa DP kehtestamisega

kaasnenud tagajärgi, olenemata sellest, et DP on viidud (kaebajate hinnangul puudulikult) ellu

hiljem. Sellele viitab ka asjaolu, et kaebajad heidavad kolmandale isikule ette hoopis Kruusa

DP-s väidetavalt ette nähtud 32 000 m2 suuruse rohelise vööndi rajamata jätmist ja Kruusa

maaüksuse jagamist viisil, mida DP-s ette ei nähtud. Asjaolust, et kaebajad on hiljem (sh 2017.

a-l) taotlenud vallalt DP muutmist või kehtetuks tunnistamist, ei tulene neile õigust pöörduda

2020. a-l kohtusse enam kui 18 aastat varem kehtestatud DP-ga põhjustatud kahju hüvitamiseks

või tagajärgede kõrvaldamiseks.

18. Ringkonnakohtu hinnangul on hüvitamis- ja heastamisnõuete aluseks jäätmeluba ja

Sauga valla üldplaneering, mis ei ole kaebajate hinnangul taganud nende õiguste piisavalt

tõhusat kaitset. Kuna selles osas on 03.04.2020 kaebus esitatud kolmeaastase tähtaja jooksul,

siis on kohtul võimalik anda hinnang ka nende haldusaktide õiguspärasusele. Halduskohus on

otsuse p-s 50 ebaõigesti leidnud, et kuna tühistamiskaebusega kohtusse pöördumise tähtaeg oli

möödunud, siis ei saa kohus hinnata kehtivate haldusaktide õiguspärasust. Ringkonnakohus

rõhutab, et haldusaktide õiguspärasust ei kontrollita ainuüksi tühistamisnõuete lahendamisel.

Hinnates avaliku võimu kandja vaidlusaluse (st kahju või õigusvastase tagajärje põhjustanud)

tegevuse või tegevusetuse õiguspärasust või õigusvastasust kui hüvitamis- või heastamisnõude

rahuldamise ühe eeltingimuse täidetust, ei sekku halduskohus kuidagi haldusakti kehtivusse,

sest isegi kui hüvitamis- või heastamiskaebus rahuldatakse, ei mõjutaks see kahju või tagajärjed

põhjustanud haldusakti kehtivust. Küll aga võiks RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud nn esmaste

õiguskaitsevahendite kasutamata jätmine tingida hüvitamis- või heastamisnõude rahuldamata

jätmise (RVastS § 7 lg 1) või olla aluseks vastutuse piiramisele (RVastS § 13).

3-20-597

11(14)

19. Kruusa DP materjalidest (03.04.2020 kaebuse lisa 8) nähtuvalt hõlmas detailplaneeringu

ala praeguse Kruusa kinnistu Kruusa katastriüksuse, kuid mitte Juure ja Tüve katastriüksusi,

mis on kinnistusraamatu andmetel liidetud Kruusa kinnistuga 2009. a-l, ning lisaks praeguse

Killustiku kinnistu, mis eraldati Kruusa kinnistust 2006. a-l ja mille omanikuks on OÜ Valev

Udras. Kruusa DP-ga kavandati täite- ja puistematerjalide sorteerimise ja ladustamise platside

väljaehitamine. Vaidlust ei ole selles, et Kruusa DP seletuskirja p-de 3 ja 5 kohaselt oli nähtud

ette rajada tootmisala eraldamiseks planeeritaval maa-alal Nurme – Vana-Pärnu maantee äärde

kõrghaljastus. DP põhijoonisel ja plaanil „Teed ja platsid“ on 10 kV elektriõhuliini ja maantee

vahelisele alale tehtud märge „Roheline vöönd“, kuid selle tingimusi pole DP dokumentides

täpsustatud. Kaebajad on järeldanud, et Kruusa DP nägi ette kohustuse rajada kogu elektriliini

ja maantee vahelise ala (mille pindala on hinnanguliselt ca 32 000 m2) ulatuses kõrghaljastus.

Sellega ei saa nõustuda. Iseenesest võib kaitstav õigus võrsuda mh planeeringu sellisest sättest,

mille eesmärk on kaitsta mh kaebaja huve (nt Riigikohtu 20.02.2019 otsus nr 3-14-52416, p 15),

ning roheline vöönd ja kõrghaljastus on Kruusa DP-s nähtud vähemasti mh ette tootmisala

läheduses (st kahjulike mõjutuste leviku alal) elavate inimeste kaitseks ja neil on õigus nõuda

sellest kinnipidamist. Küll tuleb silmas pidada, et planeeringulahenduse moodustavad kogumis

planeeringu seletuskiri, joonised ja planeeringu kehtestamise otsus. Planeeringust tulenevate

nõuete selgitamiseks peab seetõttu tõlgendama planeeringu joonist ja tekstilist osa koos (nt

Riigikohtu 05.03.2019 otsus nr 3-13-385, p 11; 20.02.2019 otsus nr 3-14-52416, p 26). Kruusa

DP-st ilmneb kohustus, et tootmisala tuleb planeerida maanteest eemale ja eraldada maanteest

kõrghaljastusega, kuid seda nõuet ei ole alust sisustada viisil, et joonistel näidatud rohelise

vööndi saab moodustada ainult kõrghaljastus. Samuti puuduvad DP materjalides konkreetsed

nõuded rohelise vööndi suurusele. Kuna vaidlust ei ole selles, et OÜ Nurme Teedeehitus on

hiljemalt kohtumenetluse ajal rajanud Kruusa katastriüksusele maantee äärde puudeheki (lisaks

müravallile), siis ei saa tema tegevust pidada DP-ga vastuolus olevaks.

20. Sauga valla üldplaneeringuga seonduvalt paistab kaebajate peamine probleem olevat see,

et üldplaneeringu järgi on Toominga kinnistu tähistatud rohealana (H) ja samas ei ole Kruusa

kinnistule märgitud roheala, mis seal peaks Kruusa DP järgi olema, vaid kinnistu on tervikuna

tootmis- ja ärimaa (T/Ä) juhtotstarbega alal, ning üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilisel

hindamisel (KSH) ei arvestatud Nurme jäätmekäitluskoha käitamisega seotud kumulatiivseid

mõjusid. Sauga Vallavalitsus on 29.09.2017 vastuses kaebajate 31.07.2017 pöördumisele

asjakohaselt selgitanud, et kuivõrd üldplaneering koostatakse kogu valla territooriumi kohta, ei

saa selle täpsusklass olla ühe kinnistu või tootmisüksuse põhine ning OÜ Nurme Teedeehitus

tegevusega kaasnev keskkonnamõju ei ole valla üldiste arengusuundade ja keskkonnamõjutuste

seisukohast samuti niivõrd määrav, et seda üldplaneeringus või KSH aruandes eraldi käsitleda.

Sauga valla üldplaneeringusse puutuvat on lisaks selgitatud Tori Vallavalitsuse 10.01.2018

vastuses nr 6-2/87 kaebajate 28.10.2017 pöördumisele – 03.04.2020 kaebuse lisad 15 ja 17).

Praeguses asjas kogutud tõendid võimaldavad samuti järeldada, et Nurme jäätmekäitluskohast

lähtuvad võimalikud keskkonnahäiringud on üksnes lokaalsed ja kumuleeruvad mõnevõrra vaid

teiste tavapäraste häiringutega (nt liiklusest tingitud müra ja tolm). Seega ei pidanudki vald

pöörama üldplaneeringu koostamisel ja KSH korraldamisel erilist tähelepanu kolmanda isiku

tegevusele ja kaebajate olukorrale ning üldplaneering ei ole sellest tulenevalt õigusvastane.

Tuleb ka märkida, et üldplaneeringuga määratav maakasutuse juhtotstarve kujutab endast maa-

ala kasutamise valdavat otstarvet, mis annab piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad

(vt planeerimisseaduse § 6 p 9, § 75 lg 1 p 18 ja lg 4), kuid juhtotstarve võimaldab ka mõningaid

kõrvalekaldeid eeldusel, et juhtotstarbele vastav kasutus on valdav (nt Riigikohtu 18.10.2016

otsus nr 3-3-1-31-16, p 16).

21. KeA 02.09.2016 korraldusega nr 1-3/16/2252 väljastatud jäätmeloale nr L.JÄ/327966

(KeA 01.09.2020 vastuse lisa 1) on kaebajad heitnud peamiselt ette, et selles ei ole kolmandale

3-20-597

12(14)

isikule seatud kaebajate õiguste kaitseks mingeid eritingimusi (nt piiratud tootmisprotsesside

valikut või senisest kitsamat tootmise ala ja aega). Kuna õigusaktidest ei tulene kohustust näha

jäätmeloas ette kaebajate viidatud täpsemad nõuded, vaid sellised lisatingimused võib KeA

sätestada vajaduse korral kaalutlusõiguse alusel (vt haldusmenetluse seaduse § 53 lg 1 p-d 2 ja

3 ning lg 2 p 2), siis saab nende puudumine olla õigusvastane üksnes juhul, kui KeA-l oli või

pidi olema alust arvata, et ilma asjaomaste tingimusteta ei ole võimalik vältida ülemääraseid

keskkonnahäiringuid ja seeläbi kaebajate õiguste rikkumist. Jäätmeluba ei anna kolmandale

isikule piiramatut õigust teha ükskõik mida, vaid lubatud tegevused on piiratud muu hulgas

tegevuskoha, konkreetsete jäätmeliikide, koguste ja toimingukoodidega (vt Vabariigi Valitsuse

08.12.2011 määrus nr 148 „Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud“) ning

KeA 02.09.2016 korraldus kohustab lisaks järgima jäätmeloa taotluses kirjeldatud kavandatavat

tegevust ja tehnoloogiat (vt KeA 01.12.2020 vastuse p 2.7 ja lisa 4). Seejuures on jäätmeloale

Sauga valla ettepanekul lisatud ka täiendav tingimus, et tööde tegemisel tuleb arvestada KorS

§ 56 lg-s 2 sätestatut (s.o keelatud on tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat

müra või valgusefekte ajavahemikul kell 22.00–06.00 ja puhkepäevale eelneval ööl kell 00.00–

07.00).

22. Tolmuhäiringuga seoses on toimikus olemas Keskkonnainspektsiooni 16.06.2017 objekti

kontrollimise protokoll nr 1073199 ja 02.07.2020 objekti kontrollimise protokoll nr 1097757

(KeA 01.12.2020 vastuse lisad 2 ja 3), millest nähtuvalt kontrolliti 2017. a-l teadet seoses tolmu

levikuga OÜ Nurme Teedeehitus platsilt Toominga kinnistule ja 2020. a-l toimus plaaniline

kontroll. Varasema kontrolli käigus märgiti, et kolmanda isiku paigaldatud vihmutid sissesõidu

värava juures ei täida oma eesmärki ja tuleks ümber paigutada, kuid samas tõdeti, et Toominga

kinnistu juures maapinnal ega puudel tolmureostust ei tuvastatud. Hilisema kontrolli käigus on

tuvastatud, et OÜ Nurme Teedeehitus on tolmu vähendamiseks paigutanud laos olevad jäätmed

jäätmekäitluskoha kaugemasse osasse, aeg-ajalt pühitakse ja kastetakse teid ning ettevõttel on

tolmu eraldumise vähendamiseks kavas istutada sissesõidutee ja kinnistu ette tee äärde puudest

hekk. Kontrolli kokkuvõttes juhiti tähelepanu, et Nurme jäätmekäitluskohale väljastatud loas

on osa tegelikult tehtavate toimingute koodidest (R12s) loa väljastaja eksimuse tõttu lisamata

(vt ka KeA 01.12.2020 vastuse lisa 4), kuid muid puudusi ei tuvastatud. Seega ei ole kummagi

kontrollkäigu raames tuvastatud tolmu levikut Toominga kinnistule.

23. Müraga seoses ei ole kaebajad rahul Terviseameti kesklabori füüsikalabori 06.11.2019

müra mõõtmiste aruandega nr 6/4-6-1/375 (kaebajate 15.01.2021 seisukoha lisa TT15), pidades

selle tulemusi oletuslikeks. Ringkonnakohtul ei ole alust kahelda Terviseameti 23.10.2019 kell

11.30 kuni 24.10.2019 kell 10.30 teostatud mõõtmiste tulemustes ja valitud mõõtemetoodika

asjakohasuses. Aruanne ei põhine oletustel ega subjektiivsetel hinnangutel, vaid reaalsetel

helirõhu taseme mõõtmistel ja arvutustel. Mõõtmiste kohaks oli Toominga kinnistu elamu

välisterritoorium (täpsemalt paiknes mõõtemikrofon elamu 2. korruse terrassil magamistoa

akende ees, vt joonis 2, lk 5). Mõõtmistulemused iseloomustavad mõõtmisperioodil valitsenud

kogu mürataset, hõlmates lisaks OÜ Nurme Teedeehitus kinnistult lähtuvale tööstusmürale ka

liiklusmüra, olmemüra ja looduslikku mürafooni. Mõõtmised tehti nädala keskel (kolmapäeva

ennelõunast kuni neljapäeva ennelõunani) ja ei saa eeldada, et jäätmekäitluskohas tehtavate

tööde seisukohast oli tegemist eriliselt rahuliku päevaga. Keskkonnaagentuuri vaatlusandmete

järgi oli 23.–24.10.2019 Pärnu lähistel ilm pilves, kuid sademeteta ja tugeva tuuleta. Seejuures

nähtub müra mõõtmiste aruandest, et ilmastikutingimusi on ka arvesse võetud (lk 3 ja lisa 1).

Uuringu tulemusel selgus, et Toominga kinnistu elamu juures võib esineda päevasel ajal

kogumüratase vahemikus 49–55 dBA ning maksimaalsed müratasemed võivad küündida kuni

65 dBA-ni. Seejuures leiti, et peamiseks müraallikaks on autoliiklus ja OÜ Nurme Teedeehitus

tööst põhjustatud müra päevased hinnatud tasemed Toominga kinnistul on vahemikus 43–49

dBA. Terviseamet on 13.01.2020 vastuses nr 9.4-3/19/7347-2 X 12.12.2019 kirjale (kaebajate

3-20-597

13(14)

19.09.2022 seisukoha lisad 1 ja 2) selgitanud, et füüsikalabor on akrediteeritud ja kasutab müra

mõõtmiseks nõuetekohaselt kalibreeritud 1. täpsusklassi müra analüsaatorit ning müra ei ole

võimalik hinnata videote järgi. Sellest, et Terviseamet oli valmis kaebajate soovi korral müra

mõõtmisi kordama, kui kaebajate hinnangul ei toimunud mõõtmiste ajal ettevõtte territooriumil

tavapärast tegevust, ei saa järeldada, et Terviseamet on möönnud 23.–24.10.2019 tehtud

mõõtmiste ebapiisavust või 06.11.2019 aruande puudulikkust (vt lisaks 19.08.2020

e-kirjavahetus – kaebaja 19.09.2022 seisukoha lisa 3).

24. Kuivõrd müratasemed Toominga kinnistul ei ületanud keskkonnaministri 16.12.2016

määruse nr 71 lisas 1 „Müra normtasemed“ ettenähtud II kategooria alade (sh elamumaa-alad,

maatulundusmaa õuealad, rohealad) müra piirväärtust liiklusmüra puhul päeval 60 (65) dBA ja

öösel 55 (60) dBA ning tööstusmüra puhul päeval 60 dBA ja öösel 45 dBA, siis ei saa KeÜS

§ 23 lg 4 järgi eeldada, et kaebajate õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale

on rikutud, kuna KeA ei näinud müra vähendamiseks jäätmeloas ette täiendavaid nõudeid. OÜ

Nurme Teedeehitus on nüüdseks rajanud oma tegevuskoha piirile müravallid koos haljastusega

(vt kolmanda isiku 01.12.2020 seisukoha lisad 1.1–1.3), mistõttu on alust arvata, et kaebajate

olukord on nüüdseks paranenud või vähemasti ei saa see olla varasemaga võrreldes halvenenud.

Puudub mõistlik põhjus kahelda, et rajatud müravallid ei aitaks müra levikut tõkestada, kuid

see ei ole praeguse vaidluse lahendamiseks ka määrav, sest kui müratase ei ületanud piirnorme

juba enne vallide rajamist, siis puudub vajadus koguda tõendeid selle kohta, kas müravallid

tegelikult toimivad või on need mingil põhjusel ebatõhusad.

25. Kuna asjas ei leidnud tuvastamist, et hüvitamis- või heastamisnõuete aluseks olevad KeA

ja Tori valla haldusaktid oleksid õigusvastased, siis on täitmata hüvitamis- ja heastamisnõuete

rahuldamise esmane eeldus (s.o avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus) ning kaebus tuleb

jätta rahuldamata, sõltumata sellest, kas kaebajatele varalise või mittevaralise kahju tekkimine

ja selle suurus on tõendatud või mitte.

26. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb X ja Y apellatsioonkaebus rahuldamata

ning Tallinna Halduskohtu 19.02.2021 otsus muutmata.

27. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS

§ 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule menetluskulude

nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

Tallinna Halduskohtu 25.08.2020 määruse alusel on X olnud vabastatud riigilõivu tasumise

kohustusest ja Y on tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu 15 eurot. Tallinna Ringkonnakohtu

02.07.2020 määrusega on X-le ja Y-le antud riigi õigusabi esindamiseks praeguses haldusasjas

ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kuna apellatsioonkaebus

jääb rahuldamata, X-le ja Y-le apellatsiooniastmes antud menetlusabi kulud HKMS § 108 lg 1

ja § 118 lg 3 alusel riigi kanda. Riigi õigusabi osutaja tasutaotluse lahendab ringkonnakohus

eraldi määrusega. Kaebajate muud menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel nende endi

kanda. Tori vald ega KeA ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu

jäävad vastustajate võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel samuti nende endi

kanda.

28. OÜ Nurme Teedeehitus on taotlenud ringkonnakohtu menetlusega seotud esindajakulu

hüvitamist 1557,50 eurot (ilma käibemaksuta), mis vastab advokaadi 10 töötunnile. Taotluses

toodud esindajakulu kandmise kohustus on advokaadibüroo arvetega nõuetekohaselt tõendatud

(HKMS § 109 lg 11) ning kulud ei ole asja mahtu ja menetluse käiku arvestades ülepaisutatud.

Kolmanda isiku apellatsiooniastme menetluskulud on seega tervikuna põhjendatud. Kolmas

isik osales menetluses vastustajate poolel, mistõttu peavad tema menetluskulud HKMS § 108

3-20-597

14(14)

lg-te 1 ja 8 alusel solidaarselt kandma kaebajad. Menetlusabi andmine ei välista HKMS § 118

lg-st 1 tulenevalt menetlusabi saaja kohustust hüvitada vastaspoole menetluskulud, kui otsus

tehakse menetlusabi saaja kahjuks, kuid kohus võib väljamõistetavate menetluskulude suurust

HKMS § 108 lg 11 alusel piirata. Halduskohus leidis otsuses, et olukorras, kus ringkonnakohus

andis 02.07.2020 määrusega kaebajatele riigi õigusabi, oleks kolmanda isiku menetluskulude

kaebajatelt väljamõistmine HKMS § 108 lg 11 tähenduses äärmiselt ebaõiglane ja kaebeõigust

piirav, ning jättis kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda. Ringkonnakohtu hinnangul

ei saa ainuüksi kaebajatele menetlusabi andmine tingida HKMS § 108 lg 11 kohaldamist, sest

vastasel korral kaotaks HKMS § 118 lg 1 osaliselt tähenduse. Samas võib nõustuda sellega, et

praeguse vaidluse asjaoludest tulenevalt ei saa kolmanda isiku menetluskulude kaebajatelt välja

mõistmist pidada nende suhtes õiglaseks. Kolmanda isiku õigusi võinuks puudutada üksnes see,

kui heastamisnõude rahuldamise tõttu tulnuks õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamiseks muuta

nt jäätmeluba. Kolmanda isiku menetlusse kaasamine ja tema menetluskulude kaebajate kanda

jätmise võimalus ei pruukinud seega olla kaebajatele ettenähtav. Seetõttu jäävad OÜ Nurme

Teedeehitus menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 108 lg 11 alusel tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)