2-22-120853/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. oktoober 2022, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-22-120853

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi K.K. vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2549 eurot 87 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: aktsiaselts PlusPlus Capital; registrikood 11919806;

asukoht Tartu mnt 83-601, Tallinn 10115, Harju maakond.

Hageja lepinguline esindaja: T.I.

e-post XXX

Kostja: K.K. , isikukood XXX, elukoht XXX.

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega aktsiaselts PlusPlus Capital hagi K.K. u vastu võla

väljamõistmiseks.

2. Mõista K.K. ult (K.) aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja:

2.1. 2232 eurot 96 senti (sealhulgas põhivõlg 1447 eurot 7 senti, lepingu sõlmimise tasu

10 eurot, võla sissenõudmise kulu 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis

745 eurot 89 senti);

2.2. viivis tagastamata põhivõlalt 1447 eurolt 7 sendilt alates 13. septembrist 2022 kuni

tagastamata põhivõla 1447 euro 7 sendi tasumiseni määras 0,06% päevas, ent kokku

mitte rohkem kui 701 eurot 18 senti.

3. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. Toimetada otsus menetlusosalistele kätte.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud K.K. u kanda.

6. Mõista K.K. ult (K.) aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulu 529 eurot.

7. Mõista K.K. ult (K.) aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja viivis hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle

täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Kalevi 1, Tartu linn, Tartumaa; e-post

tmktartu.menetlus@kohus.ee) tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kaja esitamise eest tuleb riigilõivuseaduse § 59 lg 19 järgi tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt,

kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi K.K. u

(kostja) vastu põhivõla 1447 euro 7 sendi, lepingu sõlmise tasu 10 euro, võla sissenõudmiskulu

30 euro ja viivise väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt omas hageja kostja vastu 10. augusti 2021 Partner Kuukaardi Lepingust

Nr. XXX tulenevat nõuet. Kostja võlgnes hagejale selle lepingu alusel 1447 eurot 7 senti ja

viivise 547 eurot 19 senti. Kostja ei suutnud seda summat tervikuna tasuda.

Pooled sõlmisid 17. novembril 2021 kompromissilepingu/võlatunnistuse nr XXX, millega

hageja loobus 1 euro ulatuses viivise nõudest ning võimaldas kostjal tasuda kohustuse

osamaksetega kompromissisummas 1993 eurot 26 senti (1447 eurot 7 senti + 546 eurot

19 senti). Kompromissisummale lisandus lepingu punktis 5.1. kirjeldatud lepingu sõlmimise

tasu 10 eurot. Kostja kinnitas kompromissile alla kirjutamisega, et on sellega tutvunud ja

nõustunud. Pooled lugesid lõppenuks kompromissi punktis 1.1. kirjeldatud kostja kohustused

hageja ees ning kompromissi sõlmimisega tekkis kostjal uus iseseisev kohustus tasuda hagejale

kompromissis märgitud kompromissisumma.

Pooled leppisid kompromissi punktis 3.1 kokku, et kui kostja ei tasu kompromissisummat

tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma tasumata osa koheselt

sissenõutavaks. Kostja rikkus kompromissilepingut ega tasunud maksegraafikus märgitud

summasid tähtaegselt ja kokkulepitud ulatuses. Kostjat hoiatati, et juhul, kui ta hilineb

vähemalt

kahe

graafikujärgse maksega, on

hagejal

õigus

nõuda kohest

kogu

kompromissisumma jäägi tervikuna tasumist. Hageja luges kompromissisumma tervikuna

sissenõutavaks muutunuks 25. jaanuari 2022 osamakse tähtaja möödumisest.

Kostja nõustus kompromissi punkti 3.2. kohaselt maksekohustuse rikkumisel tasuma hagejale

viivist 0,06% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Viivist hakati

arvestama maksekohustuse rikkumisele järgnevast päevast. Kostja kinnitas, et viivise määr oli

temaga läbi räägitud, samuti, et ta sai selgitustest aru ning tema hinnangul oli see mõistlik.

Kostja võlgneb hagejale seega kompromissisumma põhiosa 1447 eurot 7 senti,

kompromissisumma viivise 546 eurot 19 senti ning viivise esialgselt põhisummalt 1447 eurolt

7 sendilt alates 26. jaanuarist 2020 kuni 12. septembrini 2022 määras 0,06 % päevas kokku

199 eurot 70 senti. Hageja nõuab ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist põhivõlalt kuni

selle tasumiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte

enam kui põhinõude ulatuses.

Hageja esindaja saatis kostjale kaks võlateatist. Hagejal tekkis sellest tulenevalt võla

sissenõudmiskulu 30 eurot.

Kohus toimetas hagiavavalduse koos lisadega ja hagi menetlusse võtmise määruse kostjale

e-toimiku vahendusel kätte 15. septembril 2022. Kohus andis kostjale kirjaliku vastuse

esitamiseks tähtaja. Kostja ei vastanud tähtaegselt. Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja kohtule

tähtaja jooksul ei vasta, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Sel

juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Hagimenetluse

kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel otsusest välja

põhjendava osa.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja riigilõivu

385 eurot ja esindajatasu 420 eurot (koos käibemaksuga). Hageja esindajal kulus dokumentide

komplekteerimiseks ja analüüsimiseks ning hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks

3,5 töötundi. Hageja esindaja töötunni hind on 100 eurot käibemaksuta.

Riigilõiv on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi menetluskulu.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja

esitas nõude kompromissilepingust tuleneva põhivõla, võla sissenõudmiskulude ja viivise

saamiseks. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega. Arvestades esitatud dokumentide

mahtu, ei ole tegemist ka mahuka vaidlusega. Kuna hageja kinnitas, et ta ei saa õigusabilt

tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada, tuleb hageja esindajakulu

TsMS § 174 lg 10 alusel hüvitada koos käibemaksuga. Hageja esindajakulu on seega

põhjendatud ja vajalik 144 euro ulatuses (sh käibemaks).

Hageja menetluskulud on seega kokku põhjendatud 529 euro (385 + 144) ulatuses. Kuna

menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb hageja menetluskulu 529 eurot kostjalt hageja kasuks

välja mõista.

Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb kohtulahendis märkida, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik