3-22-788/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.10.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-788

Haldusasi

AS A&P Mets kaebus tuvastada Keskkonnaameti

14.03.2022 kirjaga nr 13-4/22/4945 metsateatiste nr

50000630026, 50000630028, 50000630746, 50000630750,

50000630754, 50000630758, 50000630762, 50000630780

ja 50000630782 menetluse peatamise õigusvastasus ja

kohustada Keskkonnaametit metsateatiste registreerimise

menetlust jätkama

Menetlusosalised

Kaebaja – AS A&P Mets, volitatud esindaja Maiu Paloots

Vastustaja – Keskkonnaamet, volitatud esindaja Signe

Lehtme

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 17.11.2022 (halduskohtumenetluse

seadus (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kätte-

toimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnaamet

tegi

07.02.2022

kirjaga

nr

7-4/22/2442

„Loodusdirektiivi

metsaelupaigatüüpide range kaitse alla võtmine“ Keskkonnaministeeriumile ettepaneku

looduskaitseseaduse (LKS) § 8 lg 1 ning § 13 lg 1 alusel muuta Natura 2000 võrgustiku loodus-

ja linnualadega kattuvate siseriiklike kaitstavate loodusobjektide kaitsekorda selliselt, et

loodusdirektiivi I lisas nimetatud metsaelupaigatüübid oleksid rangelt kaitstud.

2. AS A&P Mets esitas 18.02.2022 ja 19.02.2022 Keskkonnaametile metsateatised kinnistu

katastriüksustel lähiaadressiga Uustalu mets (katastritunnus 35301:001:1103) ja Uuemetsa

(katastritunnus 42301:005:0353) eraldistel 4, 7, 10, 14 ja 15 harvendusraie ning eraldistel 3, 5,

11 ja 13 sanitaarraie teostamiseks. Metsateatised on registreeritud metsaressursi arvestuse

riiklikus registris numbrite 50000630026, 50000630028, 50000630746, 50000630750,

50000630754, 50000630758, 50000630762, 50000630780 ja 50000630782 all.

3. Keskkonnaamet peatas 14.03.2022 kirjaga nr 13-4/22/4945 metsateatiste nr 50000630026,

50000630028, 50000630746, 50000630750, 50000630754, 50000630758, 50000630762,

50000630780 ja 50000630782 menetlused kuni loodusobjekti kaitse alla võtmise või sellest

keeldumise otsuse tegemiseni.

4. AS A&P Mets esitas 06.04.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles tunnistada

kehtetuks Keskkonnameti 14.03.2022 otsus 13-4/22/4945 ja kohustada Keskkonnaametit

jätkama metsateatiste nr 50000630026, 50000630028, 50000630746, 50000630750,

50000630754, 50000630758, 50000630762, 50000630780 ja 50000630782 menetlust või

alternatiivselt tuvastada Keskkonnaameti 14.03.2022 kirjas nr 13-4/22/4945 sisalduva otsuse,

millega peatati metsateatiste nr 50000630026, 50000630028, 50000630746, 50000630750,

50000630754, 50000630758, 50000630762, 50000630780 ja 50000630782 menetlus

õigusvastasus ja kohustada Keskkonnaametit jätkama menetlust.

5. Tallinna Halduskohus võttis 22.04.2022 määrusega AS A&P Mets kaebuse menetlusse

nõuetes tuvastada Keskkonnaameti 14.03.2022 kirjaga nr 13-4/22/4945 metsateatiste nr

50000630026, 50000630028, 50000630746, 50000630750, 50000630754, 50000630758,

50000630762, 50000630780 ja 50000630782 menetluse peatamise õigusvastasus ja kohustada

Keskkonnaametit metsateatiste registreerimise menetlust jätkama.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. AS A&P Mets põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1) 14.03.2022 otsusest ei nähtu, miks Keskkonnaamet ei kontrollinud kaebaja 18.02.2022 ja

19.02.2022 esitatud metsateatistega kavandatud sanitaar- ja harvendusraiete vastavust

õigusaktidega kehtestatud nõuetele 15 tööpäeva jooksul. Kinnistul kavandatud sanitaarraie ja

harvendusraie on kehtivate õigusaktidega lubatud.

2) Kaebaja on seisukohal, et 07.02.2022 ettepanek ei ole loodusobjekti kaitse alla võtmise

ettepanek. Keskkonnaameti 07.02.2022 kirjas on tehtud ettepanek kaitstavatel loodusobjektidel

asuvatel teatud metsaelupaigatüüpidel kaitsekorra rangemaks muutmiseks, mitte uue kaitstava

loodusobjekti kaitse alla võtmiseks.

3) Keskkonnaameti 07.02.2022 ettepaneku kohaselt soovitakse tagada metsaelupaikade

ökoloogilised nõudlused sihtkaitsevööndi kehtestamisega, mille eesmärk on väljakujunenud

looduslike koosluste säilimine. Keskkonnaamet on avalikkusele täiendavalt selgitanud, et

ettepanekuga on hõlmatud üksnes alad, kus esinevad ettepanekus nimetatud metsaelupaigad.

Seega on esmatähtis välja selgitada asjaolu, kas metsateatisega hõlmatud eraldisel paiknev mets

vastab metsaelupaiga tunnustele või mitte ja mis ulatuses, sest Keskkonnameti ettepanek ei

puuduta alasid, mis ei vasta ettepanekus nimetatud metsaelupaiga tunnustele. 14.03.2022

otsuses on Keskkonnaamet esitanud, et eraldistel 3, 4, 5, 7, 11, 13, 14 ja 15 kasvav mets vastab

nõukogu direktiivi 92/43/ EMÜ (loodusdirektiiv) I lisas nimetatud elupaigatüübi *9080

(soostuvad ja soo-lehtmetsad) tunnustele ja eraldistel 10, 11 ja 14 kasvav mets vastab

elupaigatüübi *91D0 (siirdesoo- ja rabametsad) tunnustele. Otsusest ei selgu, millele tugineb

Keskkonnaameti teadmine, et kõik eraldised on lausaliselt metsaelupaigad. Keskkonnaamet

nimetab vastuses erinevaid inventuure, kuid ei seosta ja ei esita, mis inventuuriga, missugusel

Murksi kinnistu eraldisel või eraldise osal metsaelupaigad on inventeeritud. Keskkonnaamet on

ühelt poolt seisukohal, et ei saa olla vaidlust, et kinnistul on inventeeritud elupaigad, teisalt

leiab, et täpsed andmed saavad selguda OÜ Clanga poolt teostatava inventuuri järel. Vaatamata

varasemates metsateatiste menetluse pikendamise kirjades esitatud välitööde vajadusele

Keskkonnaamet neid siiski teinud ja raie peatamise vajaduse kaalumisel tähtsust omavaid

asjaolusid välja selgitanud ei ole. Kaebaja hinnangul ei vasta eraldistel paiknev mets nende

elupaigatüüpide tunnustele. Keskkonnaamet on ise möönnud ja on teada, et erinevatel aegadel

tehtud inventuurid metsaelupaiga määramise osas on sageli ebatäpsed. Keskkonnaamet on

26.01.2022 kirjas nr 13-4/22/1763 asunud seisukohale, et eraldistel 7, 10, 14 ja 15 kavandatud

raiealade kattumine elupaigatüüpidega vajab põhjalikumat analüüsi ja otsustamiseks on vajalik

lisaaeg. Metsaseaduse (MS) § 41 lg 7 ning keskkonnaministri 11.08.2017 määrus 28

„Metsateatisel esitatavate andmete loetelu ning metsateatise esitamise, menetlemise ja

registreerimise kord ning tähtajad“ võimaldavad vajadusel metsateatise menetlemise tähtaega

pikendada mõistliku aja piires.

4) LKS § 8 lg 6 ja muud asjakohased õigusaktid sätestavad haldusorganile õiguse, mitte

kohustuse, raie peatamiseks ning menetluse peatamise otsus on vaieldamatult kaalutlusotsus.

Samas on Keskkonnaamet asunud metsateatisi peatama ilma juhtumipõhist kaalutlust läbi

viimata ja peatamist juhtumipõhiselt põhjendamata. 14.03.2022 otsuses on esitatud üksnes

üldised kaitsevajadusi puudutavad selgitused. Menetlustoimingu põhjendamiskohustust ei saa

pidada nõuetekohaselt täidetuks üksnes seetõttu, et kaebaja on teostanud kaebeõigust.

Haldusorgan peab esitama juhtumipõhise kaalutluse ja põhjendused, miks ta on otsustanud

haldusakti menetluse peatada, sh menetluse peatamise tähtaja määramise kohta.

Keskkonnaamet leiab 14.03.2022 otsuses, et Lahemaa rahvuspargis asuvatel eraldistel 3, 4, 5,

7, 10, 11, 13, 14 ja 15 kavandatavad raied on vastuolus loodusobjekti kaitse alla võtmise

eesmärgiga ja kavandatava kaitsekorraga ning võivad mõjutada loodusobjekti seisundit. Ka

vastusest kaebusele ei nähtu jätkuvalt juhtumipõhiselt kindlaks tehtud asjaolusid ja asjakohast

kaalutlust. Keskkonnaamet on avalikkusele selgitanud, et ei ole võimalik täpselt määratleda

alasid, kus metsateatisi pikendatakse või peatatakse, sest iga otsuse korral teostatakse kaalutlust

vastavalt kindla koha eripärale. Samuti, et ei kavanda kaitsealadel asuvates metsades

automaatselt keelata metsaraiet, vaid teatise esitamisel ettepanekualale kontrollib

Keskkonnaamet looduses üle, kas alal esineb metsa elupaigatüüp või mitte ja teeb lähtuvalt

sellest oma otsuse. Antud juhul konkreetse raiete peatamise koha olemusest ja eripärast lähtutud

ei ole.

5) Alles detsembris 2021 on Keskkonnaamet avaldanud, et Lahemaa rahvuspargi tsoneerimisel

ja kaitsekorra kavandamisel hinnati alal lubatavate tegevuste mõju kaitseala ja samuti Natura

2000 ala eesmärgiks olevatele väärtustele ning kaitsekord kehtestati selliselt, et lisaks

siseriiklikele eesmärkidele on tagatud ka Natura ala eesmärkide täitmine ning väärtuste seisundi

säilimine ja paranemine. Seega on Keskkonnaamet lühikese ajavahemiku jooksul edastanud

vastuolulisi seisukohti, mistõttu on maaomanikel võimatu kavandada oma tegevusi kinnistute

majandamisel. Omanike selja taga toimuv pidevalt muutuv looduskaitseline tegevus ei ole

kooskõlas hea haldusmenetluse ja õiguskindluse põhimõtetega.

6) Alles siis, kui Keskkonnaamet on tuvastanud, et metsaelupaigatüübid *9080 ja*91D0

eraldistel 3, 4, 5, 7, 10, 11, 13, 14 ja 15 ka paiknevad, on Keskkonnaametil õigus mitte kohustus

asuda kaaluma konkreetse metsateatise menetluse peatamist. Kui eraldisel või selle osal

elupaigatüüpe ei paikne, puudub vajadus metsateatise menetluse teadmata ajaks peatamiseks.

Range kaitse all on siirdesoo ja rabametsi piisavalt. LKS-st ega loodusdirektiivist ei tulene

elupaikade ja liikide seisukohast kõige tõhusama meetme võtmise kohustust (antud juhul nõuet

kõigi raiete keelamiseks). Kõik raied ei hävita ja ei kahjusta metsaelupaikasid, samuti on

võimalik tegevuse lubamise otsustamisel seada ka tingimusi.

7) Omaniku huvide kaalumist 14.03.2022 otsusest ei nähtu. Üksnes rangema kaitse alla võtmise

vajadus ei ole piisav ja sobiv kaalutlus, et kõik metsateatiste menetlused peatada. Kui see oleks

olnud seadusandja eesmärk, oleks juba LKS § 8 lg-s 6 sätestatud menetluse peatamine

kohustusena.

8) 14.03.2022 otsusest ei selgu, mis loodusobjekti kaitse alla võtmist Keskkonnaamet otsuses

üldse silmas peab. Keskkonnaamet on 14.03.2022 otsuse resolutsioonis sidunud menetluse

peatamise üksnes loodusobjekti kaitse alla võtmise või sellest keeldumise otsuse

vastuvõtmisega, jättes täpsustamata metsateatiste menetluse peatamise aja. Maaomanikul on

õigus teada haldusakti andmise menetluse peatamise ajalist kestvust. Vastuses kaebusele

märgib Keskkonnaamet, et raiete peatamise otsuses on silmas peetud 07.02.2022 ettepanekuga

esitatud ala (Metsaelupaikade looduskaitseala). Metsaelupaikade looduskaitseala 07.02.2022

ettepanekus ega 14.03.2022 otsuses nimetatud ei ole. Seda ei eksisteeri, mistõttu ei ole LKS §

13 lg 1 alusel võimalik ka selle kaitse-eeskirja muuta. 07.02.2022 ettepanekus uue

looduskaitseala moodustamise ettepanekut ei sisaldu. Keskkonnaameti 07.02.2022 ettepanek

on tehtud siseriiklikel kaitstavatel loodusobjektidel teatud metsaelupaigatüüpidega seotud

aladel kaitsekorra muutmiseks, mitte alade kaitse alla võtmiseks. Seega on vaieldav raiete

lauspeatamise õiguspärasus kaitstavatel loodusobjektidel LKS § 8 lg 6 alusel.

9) Eraldistel 3, 5, 11 ja 13 kavandati sanitaarraiet, mis on vajalik metsa seisundi säilitamiseks

ja ka paranemiseks. Eraldistel 4, 7, 10, 14 ja 15 kavandati harvendusraiet. Metsaalasid, kus

varasemalt on teostatud harvendusraiet, käsitleb Keskkonnaamet ka pärast raiete teostamist

metsaelupaikadena. LKS-st ega loodusdirektiivist ei tulene, et elupaikades tuleks kõik raied

keelata. Lauskeelud võivad viia hoopis kaitstavate metsaelupaikade hävimiseni nagu on

juhtunud Karula rahvuspargi ja Haanja looduspargi kuusikutes. Sanitaarraiete ja

harvendusraiete metsateatiste menetluste peatamine ei olnud antud juhul proportsionaalne.

10) Kuigi raied peatatakse avalikes huvides pikaks ajaks ja omanikele pannakse avalike huvide

eesmärgil tavapärasest kõrgemad talumiskohustused, riik omanikele täna rangemate

kitsenduste talumise eest kohest hüvitust ei maksa. Seetõttu peab Keskkonnaamet

juhtumipõhiselt eriti hoolikalt kaaluma kõiki asjaolusid, sh omaniku huve.

7. Keskkonnaamet leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.

1) Menetlustoimingu iseseisev vaidlustamine ei ole üldjuhul lubatav. Keskkonnaameti

hinnangul ei ole kaebus lubatav, kuna puuduvad sellised erandlikud asjaolud, mis õigustaksid

menetlustoimingute iseseisvat vaidlustamist ning kaebus tuleks tagastada. Metsateatiste

peatamine ei olnud eesmärgipäratu ning menetluse peatamise tagajärjel tekkiv viivitus

haldusmenetluse läbiviimisel ei kujutada endast käesoleval juhul iseseisvat menetlusosalise

subjektiivsete õiguste rikkumist sõltumata menetluse lõpptulemusest, sest menetluse peatamist

LKS alusel maksimaalselt 28 kuuks, ei saa lugeda ebamõistlikult pikaks.

2) Keskkonnaamet jääb 30.03.2022 kirjas nr 1-7/22/52-2 „Vaide tagastamine“ toodud

seisukohtade juurde ning palub Tallinna Halduskohtul nendega arvestada.

3) Keskkonnaameti 14.03.2022 kiri on menetlustoiming, millele ei saa otseselt laiendada

nõudeid haldusaktide motiveerimisele. Kuivõrd kaebaja on vaidlustanud 14.03.2022 kirja

sisulistel põhjustel, on ilmne, et kiri on põhjendatud ulatuses, mis on taganud kaebajale

kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse. Kohtupraktika kohaselt tuleb lubatavaks pidada ka

kohtumenetluses antavaid täiendavaid selgitusi.

4) Vaidlus puudub selles, et 07.02.2022 kiri nr 7-4/22/2442 on käsitletav LKS § 8 lg 6

ettepanekuna, mille alusel on Keskkonnaametil õigus peatada metsateatise menetlus kuni

loodusobjekti kaitse alla võtmise või kaitse alla võtmisest keeldumise otsuse tegemiseni, kuid

mitte kauemaks kui 28 kuuks haldusakti andmise menetluse peatamise otsuse tegemisest

arvates. Ei ole õige kaebaja väide, et metsateatiste menetlused peatati teadmata ajaks.

Olenemata loodusobjektide kaitse alla võtmise menetluse kestusest, ei ole võimalik

metsateatise menetlust LKS § 8 lg 6 alusel peatada kauemaks kui 28 kuuks.

5) Metsateatiste menetluse peatamise eesmärk on 14.03.2022 kirjas selgelt välja toodud.

Uuemetsa katastriüksuse lääneossa ja Uustalu metsa katastriüksuse põhjaossa jääv elupaik

*9080 (soostuvad ja soo lehtmetsad, ID 1 788 445 481) ning Uustalu metsa katastriüksuse

lääneossa jääv elupaik *91D0 (siirdesoo ja rabametsad, ID 426 445 083) on inventeeritud 2001.

aasta Natura pilootprojekti raames. Uuemetsa katastriüksuse kirdeossa jääv elupaik *9080

(soostuvad ja soo lehtmetsad, ID 936 358 408) on inventeeritud 30.09.2011 ja inventeerijaks

on A. R. Seega ei saa mõistlikku vaidlust olla selles, et kinnistul nr 18448150 on inventeeritud

elupaigad, mille osas on Keskkonnaamet esitanud ettepaneku range kaitse alla võtmiseks. On

ilmne, et kavandatud raied võivad mõjutada loodusdirektiivi1 I lisas nimetatud

metsaelupaigatüüpide seisundit ning antud juhul tuli Keskkonnaametil lähtuda menetluste

peatamisel muuhulgas ka ettevaatusprintsiibist. Elupaigaandmete uuendamiseks sõlmis

Keskkonnaamet 31.12.2021 OÜ-ga Clanga lepingu. Pärast Keskkonnaametile inventuuri

tulemuste esitamist ja nende Keskkonnaameti poolsest ülevaatamist jätkab Keskkonnaamet

metsateatiste menetlust juhul, kui selgub, et eraldistel ei asu elupaiku, mida 07.02.2022

ettepanek puudutab. Vastupidisel juhul on metsateatiste menetlus 14.03.2022 kirjas märgitud

tähtajani peatatud.

6) Kaebajal ei ole õigustatud ootust selles, et kaitstava ala kaitsekord rangemaks ei muutu.

Keskkonnaameti 26.01.2022 kirjas nr 13-4/22/1763 on Keskkonnaamet selget sedastanud, et

kinnistu nr 18448150 eraldistele 2, 6, 7, 10, 12, 14 ja 15 esitatud metsateatistega kavandatud

raiealade kattumine elupaigatüüpidega 9080* ja 91D0* vajab põhjalikumat analüüsi. Seega ei

ole Keskkonnaamet andnud lühikese ajavahemiku jooksul vastuolulisi seisukohti.

Keskkonnaametile ei tuleneks sellest kirjast kohustust jätkata ebaõiget halduspraktikat.

Käesoleval juhul on looduskaitseline avalik huvi metsateatiste menetluse peatamisel kaalukam,

kui metsaomaniku huvi maksimaalselt 28 kuuks peatatud metsateatiste menetluste kiirem

jätkumine.

7) Kaebuse märgib kaebaja, et talle ei ole selge, mis loodusobjekti kaitse alla võtmist

Keskkonnaamet otsuses üldse silmas peab. Keskkonnaamet selgitab, et silmas on peetud

07.02.2022 ettepanekuga esitatud ala (Metsaelupaikade looduskaitseala).

KOHTU PÕHJENDUSED

8. HKMS § 45 lg 3 kohaselt võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu

vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata

haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks

vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Kaebaja

on esitanud kaebuse seoses ajaoluga, et tavapärase 15-tööpäevase metsateatiste menetlustähtaja

asemel võib menetluse peatamise tõttu tema metsateatiste menetlemine võtta teadmata aja.

Kohus märgib siinkohal, et LKS § 8 lg 6 alusel võib haldusakti andmise menetluse peatada kuni

28 kuuks. Vastustaja on seda 14.03.2022 kirjas ka märkinud. Niisiis on kaebeõiguse hindamisel

küsimus selles, kas kuni 28 kuuks metsateatiste registreerimise menetluse peatamine annab

kaebajale õiguse kohtusse pöörduda. Vastustaja poolt viidatud kohtupraktikas on leitud, et

menetluse peatamise tagajärjel tekkiv viivitus võib haldusmenetluse läbiviimisel kujutada

endast iseseisvat menetlusosalise subjektiivsete õiguste rikkumist sõltumata menetluse

lõpptulemusest (Riigikohtu halduskolleegiumi 14.01.2009 otsus nr 3-3-1-62-08, p 9). Kohtu

hinnangul on metsateatiste registreerimise menetluse kuni 28 kuuks peatamine niivõrd suur

viivitus, et sellega kaasneb kaebajale menetluse peatamise kui menetlustoimingu vaidlustamise

osas kaebeõigus.

9. Kaebaja

esitas

Keskkonnametile

registreerimiseks

18.02.2022

metsateatised

nr

50000630026 ja 50000630028 ning 19.02.2022 metsateatised nr 50000630746, 50000630750,

50000630754, 50000630758, 50000630762, 50000630780 ja 50000630782. Keskkonnaamet

peatas 14.03.2022 kirjaga nr 13-4/22/4945 eelnimetatud metsateatiste menetlused.

Metsateatiste Keskkonnaametile esitamise ja nende registreerimise menetluse peatamise vahele

ei jäänud rohkem kui 15-tööpäeva, mistõttu on põhjendamatud kaebaja etteheited, et

14.03.2022 kirjas ei selgitatud, miks vastustaja ei kontrollinud 15-tööpäeva jooksul

metsateatistega kavandatud sanitaar- ja harvendusraiete vastavust õigusaktidega kehtestatud

nõuetele.

10. LKS § 8 lg 6 sätestab, et kui on esitatud loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek, siis on

haldusorganil, kellele on esitatud taotlus muu haldusakti andmiseks, mis võib mõjutada

ettepanekus nimetatud loodusobjekti seisundit, õigus peatada haldusakti andmise menetlus.

Haldusakti andmise menetlus peatatakse kuni loodusobjekti kaitse alla võtmise või kaitse alla

võtmisest keeldumise otsuse tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28 kuuks haldusakti andmise

menetluse peatamise otsuse tegemisest arvates. Keskkonnaamet tegi 07.02.2022 kirjaga nr

7-4/22/2442 Keskkonnaministeeriumile ettepaneku moodustada Natura 2000 aladega

kattuvatele siseriiklikult kaitstavate loodusobjektide osadele uued sihtkaitsevööndid 42 358,3

ha ulatuses. See ettepanek hõlmab ka kaebaja kaasomandis olevat Harju maakonnas Kuusalu

vallas Murksi külas asuvat kinnistut nr 18448150, mis asub Lahemaa rahvuspargi Lahemaa

piiranguvööndis. Kohtu hinnangul tegi Keskkonnaamet niisiis ettepaneku kaitstava

loodusobjekti kaitse-eeskirjas märgitud piirangute oluliseks muutmiseks. Seega tuleb lähtuda

LKS § 13 lg-st 1, mille kohaselt kohaldatakse LKS § 8 lg-t 6 ka kaitstava loodusobjekti tüübi,

kaitse eesmärgi või välispiiri muutmisele või kaitse-eeskirjas märgitud piirangute või

loodusobjektiga seotud kohustuste ulatuse olulisele muutmisele või kehtetuks tunnistamisele.

Niisiis oli Keskkonnaametil ka 07.02.2022 ettepaneku esitamise järgselt õigus otsustada

kaebaja esitatud metsateatiste menetluse peatamise üle.

11. Kohus nõustub kaebajaga, et LKS § 8 lg 6 alusel menetluse peatamise otsustamine on

kaalutlusotsus ning menetluse peatamine ei ole kohustuslik. Keskkonnaametil on aga selle

otsuse tegemisel lai kaalutlusruum. Kohus märgib, et LKS § 8 lg 6 alusel võib kaalumist ette

tulla väga erinevate haldusmenetluste raames mitte üksnes metsateatiste registreerimise

menetluses. See, et seadusandja ei ole kohustanud metsateatiste menetlusi peatama, ei tähenda,

et selle tegemine oleks õigusvastane või peaks olema erandlik. Kohus saab 14.03.2022 kirjaga

menetluse peatamise õiguspärasuse hindamisel kontrollida, kas Keskkonnaamet on otsustust

tehes järginud kaalutlusreegleid (HKMS § 158 lg 3). Kohtule arusaadavalt on Keskkonnaamet

metsateatiste registreerimise menetluse peatamisel lähtunud seisukohast, et looduskaitselised

kaalutlused prevaleerivad metsateatiste registreerimise menetluse ajutisest peatamisest

kaebajale tulenevate võimalike ebasoodsate tagajärgede ees. Arvestades, et Keskkonnaamet

peatas kaebaja metsateatiste menetluse seoses ettepanekuga kaitstava loodusobjekti kaitse-

eeskirjas märgitud piirangute oluliseks muutmiseks, mille alusel alles hakatakse kaaluma, kas

algatada ettepaneku alusel menetlus, ei ole põhjendatud oodata, et vastustaja oleks läbiviinud

nii ulatusliku ja põhjaliku kaalumise nagu kaebaja eeldab, et enne menetluse peatamist oleks

pidanud läbi viima. Arvestades LKS-is sätestatud menetluskorda, ei pidanud Keskkonnaamet

kohtu hinnangul menetluse peatamiseks kõiki menetluses tähtsust omavaid asjaolusid juba

menetluse nii varases staadiumis välja selgitama. Kohus ei nõustu seetõttu, et menetluse võib

peatada alles siis, kui vastustaja on tuvastanud, et kinnistul asuvad ettepanekuga hõlmatud

elupaigatüübid. Selliste põhjalike uuringute tegemine võtab aega ning on menetluses

ettepaneku tegemisele järgnev etapp, mida ei vii läbi ettepaneku tegija. LKS § 8 lg-st 3

tulenevalt korraldab kaitse alla võtmise algataja ettepanekus nimetatud loodusobjekti kaitse alla

võtmise põhjendatuse ja otstarbekuse ning kavandatavate piirangute otstarbekuse ekspertiisi,

kaasates selleks vastava ala eriteadmistega isiku. LKS § 9 lg 1 kohaselt on kaitse alla võtmise

menetluse algatajaks Keskkonnaministeerium. Samas on menetluse peatamine ettenähtud

loodusobjekti seisundi säilitamiseks, st tegemist on ettevaatusabinõuga, mida võib rakendada

ka olukorras, kus ettepanekuga algatatud protsessi lõpptulemus ei ole teada. Käesolevas

menetlusetapis ei ole asjakohane hinnata, kas Keskkonnaameti 07.02.2022 ettepanekus esitatud

muudatused tuleks ellu viia või mitte.

12. Kohtul pole alust kahelda, et vastustaja vastuses kaebusele viidatud inventeerimise andmed

andsid piisava aluse eeldada, et Keskkonnaministeeriumile 07.02.2022 ettepaneku tegemine ja

14.03.2022 kaebaja metsateatiste menetluse peatamine on põhjendatud. Seejuures tuli

vastustajal eelkõige lähtuda ettevaatuspõhimõttest. Kaebaja ei ole ka tõendanud, et 07.02.2022

ettepanekuga hõlmatud metsaelupaiku tema kinnistul ei asu. Elupaiga andmete uuendamise

käigus saadav täpsustav info võib anda aluse metsateatiste menetluse jätkamiseks, kui selgub,

et eraldistel ei asu elupaiku, mida 07.02.2022 ettepanek puudutab. Ka juhul, kui käesolevaks

ajaks kinnistul tegelikult metsaelupaiku, mida ettepanekuga kaitsta soovitakse, enam ei asu, ei

tähenda see, et selle teabe saamiseni metsateatiste menetluse peatamine oleks olnud lubamatu.

Kuigi metsateatiste tavapärast menetlusaega arvestades on tegemist menetluse pikaks ajaks

peatamisega, ei saa seda eesmärgist tulenevalt pidada ebaproportsionaalseks.

13. Samuti peab kohus ilmselgeks, et ka sanitaar- ja harvendusraied võivad kahjustada

ettepanekuga kaitsta soovitavate metsaelupaikade seisundit. Kuna LKS § 30 lg-st 2 tulenevalt

ei ole sihtkaitsevööndis ka sanitaar- ega harvendusraied lubatud, on põhjendatud eeldada, et

raiete teostamine muudaks metsaeraldiste seisundit ning ei oleks kindel, et ka pärast raiete

teostamist oleks võimalik saavutada Keskkonnaameti 07.02.2022 ettepaneku tegemise

eesmärki.

14. Kohus on seisukohal, et vastustaja on 14.03.2022 kirjas menetluse peatamise kaalutlusi

piisavalt põhjendanud. Keskkonnameti seisukoha muutus Lahemaa rahvuspargi kaitsekorra

piisavuse osas tulenes kohtule arusaadavalt loodusdirektiivi rakendamise aruandest, kuna seal

leiti, et metsaelupaikade seisund ei ole valdavas osas soodne. Uute andmete põhjal uute

järelduste tegemine on õigustatud. Asjaolu, et ettepaneku tegemise tõttu metsateatiste

registreerimise menetluse peatamine põhjustab kaebajale metsa majandamise planeerimise

seisukohast ebamugavusi, ei tähenda, et menetlust ei oleks võinud peatada. Erametsaomanikule

hüvitatakse looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäävat tulu Natura 2000 võrgustiku alal

maaeluministri 22.04.2015 määruse nr 39 „Natura 2000 erametsamaa toetus“ alusel.

15. Kokkuvõttes ei ole Keskkonnaamet kohtu hinnangul 14.03.2022 kirjaga nr 13-4/22/4945

metsateatiste nr 50000630026, 50000630028, 50000630746, 50000630750, 50000630754,

50000630758, 50000630762, 50000630780 ja 50000630782 menetluse peatamisel

kaalutlusreegleid rikkunud ning on menetlused õiguspäraselt peatanud. Seega puudub ka alus

vastustaja kohustamiseks metsateatiste menetlusi jätkama. Kohus jätab niisiis kaebaja kaebuse

rahuldamata.

16. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

otsus tehti kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole

taotlenud menetluskulude väljamõistmist, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud

HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)