1-21-8355/190 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja

koht

18.10.2022 Tallinn

Kriminaalasja number

1-21-8355

Kohtukoosseis

Janika Kallin, Orvi Koik ja Inna Ombler

Kriminaalasi

Raul Johannes Jokiniemi süüdistuses karistusseadustiku (KarS)

§-de 121 lg 2 p 3, 274 lg 2 p-de 3, 4 ja 200 lg 2 p-de 4, 7, 8, 9

järgi üldmenetluses

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 21.06.2022 otsus

Apellant

Süüdistatava Raul Johannes Jokiniemi kaitsja Siim Mõistlik

Prokurör

Natalia Miilvee

Süüdistatav

Raul Johannes Jokiniemi, isikukood 39812050812, ülejäänud

andmed maakohtu otsuses (kd V tlk 148)

Kaitsja

Siim Mõistlik (riigi õigusabi korras määratud kaitsja)

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata süüdistatava Raul Johannes Jokiniemi kaitsja Siim Mõistliku

apellatsioon Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 21.06.2022 otsuse osaliseks

tühistamiseks.

2. Muuta Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 21.06.2022 otsuse põhiosa, asendades

põhistused, mis puudutavad Raul Johannes Jokiniemile KarS § 200 lg 2 p 8 järgi

ette heidetud teo kvalifikatsiooni, käesolevas lahendis esitatud põhistustega.

3. Tühistada Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 21.06.2022 otsus osaliselt, Raul

Johannes Jokiniemile mõistetud liitkaristuse osas ja teha uus otsus, millega:

3.1 suurendada Raul Johannes Jokiniemile Harju Maakohtu 21.06.2022 otsuse alusel

KarS §-de 63 lg 2 ja 64 lg 1 alusel liitkaristuseks mõistetud 7 aasta ja 6 kuu pikkust

vangistust KarS §-de 74 lg 5 ja 65 lg 2 alusel eelmise, Harju Maakohtu 10.06.2019

otsusega mõistetud, kuid kandmata karistuse 2 aasta, 8 kuu ja 14 päeva pikkuse

vangistuse võrra. Mõista Raul Johannes Jokiniemile lõplik liitkaristus 10 aasta, 2

kuu ja 14 päeva pikkune vangistus

4. Muus osas jätta Harju Maakohtu 21.06.2022 otsus muutmata.

5. Määrata Advokaadibüroo Mõistlik & Vares OÜ-le makstava riigi õigusabi tasu

suuruseks apellatsioonimenetluses Raul Johannes Jokiniemile osutatud õigusabi

eest 388,80 eurot.

6. Jätta eelmises punktis nimetatud menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord

Ringkonnakohtu otsuse peale saab esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva

jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu

otsusega. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

Asjaolud:

1. Süüdistus:

Raul Johannes Jokiniemi anti 10.12.2021 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja määrusega

kohtu alla süüdistatuna:

1) KarS § 121 lg 2 p 3 järgi selles, et ta lõi 08.02.2021 kella 02.35 paiku XXX Tallinnas

asuvas korteris Y mitu korda rusikatega, tühja klaaspudeli ning pudelikaela terava

otsaga näkku, pea-, kaela- ja parema peopesa piirkonda. Kannatanu tundis löökidest

füüsilist valu ja sai tervisekahjustusi. Raul Johannes Jokiniemit on varem

kriminaalkorras karistatud KarS §-de 121 lg 1 ja 200 lg 1 järgi;

2) KarS § 200 lg 2 p-de 4, 7, 8, 9 järgi selles, et ta röövis koos Q-ga 16.06.2021 kella 03.13

paiku XXX Tallinnas asuvat XXX tanklat. Raul Johannes Jokiniemi ja Q valisid tankla,

mida röövida, kella 03.00 paiku välja ning Q sõidutas süüdistatava tankla lähedale. Raul

Johannes Jokiniemi pani enne tanklasse sisenemist pähe paruka ja mütsi, näo ette

meditsiinilise maski ja päikeseprillid, kätte kilekindad ning oma jope peale teise jope.

Süüdistatav võttis kaasa tulirelva (püstoli) sarnase eseme. Q jäi Raul Johannes

Jokiniemit kokkulepitud kohta autoga ootama. Pärast tanklasse sisenemist nõudis Raul

Johannes Jokiniemi klienditeenindajalt raha: süüdistatav suunas relvataolise eseme Y

poole, lubas kannatanu tappa ja tõukas teda kassa poole. Pärast 210 euro kassaraha

võtmist nõudis Raul Johannes Jokiniemi seifi avamist. Süüdistatav haaras Y-l kaelast ja

tõukas kannatanu kontoriruumi, kuhu kliendid minna ei tohi. Seejärel painutas Raul

Johannes Jokiniemi Y maha, surus kannatanule relvatoru vastu vasakut oimukohta,

ähvardas tapmisega ning nõudis seifi avamist. Y tundis füüsilist valu, hirmu oma elu ja

tervise pärast ning sai tervisekahjustusi. Kannatanu hakkas kontoriruumis

süüdistatavale füüsiliselt vastu ja Raul Johannes Jokiniemi põgenes varem võetud

kassarahaga ning jooksis Q autosse. Osa röövitud rahast andis süüdistatav Q-le. Raul

Johannes Jokiniemit on varem kriminaalkorras karistatud KarS § 200 lg 1 järgi;

3) KarS § 274 lg 2 p-de 3 ja 4 järgi selles, et ta vahistatuna:

-

ründas 08.08.2021 kella 09.09 paiku Turu 56 Tartus, Tartu vanglas, kambris nr XXX

žiletiteraga füüsilise valu ja tervisekahjustuste tekitamise eesmärgil ametikohustusi

täitnud vanemvalvurit C;

-

ründas 08.08.2021 kella 13.45 paiku Turu 56 Tartus, Tartu vanglas, kambris nr XXX

füüsilise valu ja tervisekahjustuste tekitamise eesmärgil ametikohustusi täitnud

vanemvalvureid C ja W. Kannatanud tundsid ründe tagajärjel valu ja said

tervisekahjustusi;

-

ei allunud 11.08.2021 kella 20.20 paiku Turu 56 Tartus, Tartu vanglas, kambris nr XXX

võimuesindaja korraldustele ja osutas õigusvastaselt vastupanu, kasutades füüsilist

vägivalda ametikohustusi täitnud valvuri B suhtes. Kannatanu sai ründe tagajärjel

tervisekahjustuse;

-

ei allunud 11.08.2021 kella 22.04 paiku Turu 56 Tartus, Tartu vanglas, kambris XXX

võimuesindajate õiguspärastele korraldustele ja osutas õigusvastaselt vastupanu,

kasutades füüsilist vägivalda ametikohustusi täitnud valvur F suhtes. Kannatanu tundis

ründe tagajärjel valu ja sai tervisekahjustusi;

-

ründas 18.08.2021 kella 08.10 paiku Rae vallas Soodevahe külas Linnaaru 5 Tallinna

Vangla V-hoone kambris nr XXX füüsilise valu ja tervisekahjustuste tekitamise

eesmärgil ametikohustusi täitnud vanemvalvurit O. Tegu jäi kannatanu kiire

vastureaktsiooni tõttu katsestaadiumisse.

2. Maakohtu 25.04.2022 otsus:

Harju Maakohus mõistis Raul Johannes Jokiniemi 21.06.2022 otsuse alusel KarS §-de 121 lg 2

p 3, 274 lg 2 p-de 3, 4 ja 200 lg 2 p-de 4, 8, 9 järgi süüdi. Kohtu argumendid olid kokkuvõtlikult

järgmised:

2.1 KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toime panemine on tõendatud

kannatanu, süüdistatava ja tunnistajate ütlustega ning kirjalike tõenditega. Kannatanu

tervisekahjustused on fikseeritud meditsiinidokumentides. Tegu on toime pandud

korduvalt, sest süüdistatavat on varem karistatud KarS § 121 lg 1 järgi. Teo pani Raul

Johannes Jokiniemi toime kavatsetult;

2.2 KarS § 274 lg 2 p-de 3 ja 4 järgi kvalifitseeritud kuritegude toime panemine on

tõendatud

kannatanute

ja

tunnistajate

ütlustega

ning

videosalvestiste

vaatlusprotokollidega. Kannatanute ametijuhendid kinnitavad, et nad töötasid

kinnipidamisasutuses valvuritena ja kogumis teiste tõenditega saab järeldada, et nad

täitsid süüdistuses näidatud ajal oma ametiülesandeid. Ähvardusi tõendavad isikuliste

tõendiallikate

ütlused

ning

tervisekahjustusi

kannatanute

ütlused

ja

meditsiinidokumendid. Teod on toime pandud korduvalt ning ühel korral (08.08.2021

kell 09.00) kasutas Raul Johannes Jokiniemi relvana kasutatavat eset ehk žiletitera.

Etteheidetud teod 08.08.2021 (kella 09.00 paiku), 08.08.2021 (kella 13.00 paiku) ning

18.08.2021 pani Raul Johannes Jokiniemi toime kavatsetult ehk tal oli eesmärk

valvureid rünnata ja kahjustada; episoodis 11.08.2021 (kella 20.00 paiku) tegutses Raul

Johannes Jokiniemi kaudse tahtlusega; episoodis 11.08.2021 (kella 22.00 paiku)

tegutses Raul Johannes Jokiniemi kannatanut sõrmedega suhu ja silma torgates küll

kavatsetult, kuid elektrišokirelva laenguga põhjustas süüdistatav kannatanule valu ja

tervisekahjustusi kaudse tahtlusega;

2.3 süüdistuses KarS § 200 lg 2 p-de 4, 7, 8 ja 9 järgi kvalifitseeritud teo toime panemine

on tõendatud kannatanu ja tunnistaja ütlustega, videosalvestiste vaatlusprotokollidega

ning kirjalike tõenditega, kuid Raul Johannes Jokiniemi tegevus tuleb ümber

kvalifitseerida KarS § 200 lg 2 p-de 4, 8 ja 9 järgi:

2.3.1 kriminaalasjas on tõendatud, et Raul Johannes Jokiniemi käis 16.06.2021 kella

03.14-03.16 vahel Tallinnas Tammsaare tee XXX tanklas ja rakendas seal olles

klienditeenindaja Y suhtes KarS §-de 120 ja 121 mõttes vägivalda ehk ähvardas

kannatanut tapmisega, põhjustas talle valu ning tervisekahjustusi. Süüdistatav

kasutas vägivalda allutamaks kannatanu oma tahtele, s.o et klienditeenindaja annaks

talle esmalt kassas olnud sularaha ning seejärel seifis oleva raha. Vägivald oli

ajaliselt väga tihedalt seotud kassast sularaha võtmisega ja seifist raha nõudmisega.

Röövimise objektiivne koosseis KarS § 200 lg 1 järgi on seega täidetud;

2.3.2 korduvus ehk kvalifitseeriv tunnus KarS § 200 lg 2 p 4 järgi on samuti täidetud:

Raul Johannes Jokiniemit on varem karistatud KarS § 200 lg 1 järgi;

2.3.3 KarS § 200 lg 2 p 8 osas on kannatanu ütlustega tõendatud, et Raul Johannes

Jokiniemi surus tema oimu vastu musta värvi, raske, metallist püstoli, mille ehtsuses

kannatanul sel hetkel kahtlust ei tekkinud. Püstolisarnast eset oimukohale surudes

tekitas süüdistatav kannatanule vigastuse, 28mm kriimustuse. Eset, mida Raul

Johannes Jokiniemi kasutas, ei leitud, kuid süüdistatava tegevus tuleb siiski

kvalifitseerida KarS § 200 lg 2 p 8 järgi. Kvalifitseeriv tunnus sisaldab kaht

alternatiivi: relv või relvana kasutatav ese. Kannatanu hinnangul kasutas süüdistatav

relva, kuid eseme vastavust RelvS sätetele saab tuvastada üksnes ekspertiisiga. Raul

Johannes Jokiniemi kasutatud ese on relvana kasutatav ese KarS § 200 lg 2 p 8 teise

alternatiivi mõttes. Esiteks käsitas kannatanu eset selle omaduste tõttu ehtsa

tulirelvana ja tundis sel põhjusel reaalset hirmu oma elu ja tervise pärast. Teiseks ei

ole põhjust arvata, et esemega polnuks olnud võimalik kannatanule tervisekahjustusi

tekitada. Kolmandaks oli ese kannatanu sõnul metallist ja raske, s.o sellega on

võimalik inimesele korduvalt vastu pead lüües tekitada tervisekahjustusi või

põhjustada isegi surma. Järelikult pole põhjust öelda, et süüdistatav kasutas

ähvardamisel kõlbmatut vahendit. Tegemist oli esemega, millega oli võimalik

kannatanu elu ja tervist reaalselt kahjustada ning seda süüdistatav vähesel määral ka

tegi;

2.3.4 KarS § 200 lg 2 p 9 osas on kannatanu ütlustega ja sündmuskoha vaatlusprotokolliga

tõendatud, et seif asus tanklas ametiruumide blokis, kuhu kliendid on küll vahel

ekslikult sattunud, kuid need ruumid on mõeldud töötajatele ning kliendid sinna

minna ei või. Seifi ukselävelt näha ei ole, see on juhataja ruumis. Isegi kui

ametiruumide uks oli röövi ajal avatud asendis, on lävelt näha, et ruumid pole

klientidele mõeldud. Samuti on üldteada, et seif ei asu avalikuks kasutamiseks

mõeldud alal. Järelikult pole oluline, et teenindussaalist ametiruumidesse suunduva

musta ukse peal ei ole sisenemist keelavat silti või märget, et tegemist on personalile

mõeldud ruumiga. Kannatanult kui valdajalt ei saa nõuda, et ta väljendaks sõnaliselt

keeldu sisenemiseks ajal, mil teda kaelast kinni hoitakse, relvaga ähvardatakse ja

jõuga nende ruumide poole ning sisse veetakse;

2.3.5 Raul Johannes Jokiniemi ja Q ei olnud tegu toime pannes kaastäideviijad KarS § 21

lg 2 mõttes, sest Raul Johannes Jokiniemi (endise) kaassüüdistatava teopanus jäi

kaasuse asjaolusid ja kohtupraktikat silmas pidades kesiseks;

2.3.6 KarS § 200 lg 2 p-de 4, 8 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo pani Raul Johannes

Jokiniemi toime kavatsetult.

2.4 Raul Johannes Jokiniemi tegudes puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud.

Süüdistatavale tehti kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiis. Eksperdid

asusid 08.09.2021 ekspertiisiaktis seisukohale, et süüdistatav oli süüvõimeline. Kogu

elu jooksul on süüdistataval valikuliselt avaldunud manipuleeriv ja enesekeskne

käitumislaad,

mis

jääb

isiksusejoonte

normaalse

varieeruvuse

piiridesse.

Mittemingisuguseid psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite süüdistataval pole

esinenud ega esine ekspertiisi läbiviimise ajal. Kaitsja taotles täiendekspertiisi läbi

viimist kontrollimaks, kas süüdistatava seisund on pärast ekspertiisi tegemist

muutunud. Raul Johannes Jokiniemi käitumine kohtumenetluse ajal kinnitas ekspertide

arvamust selles, et tegemist on enesekeskse ja manipuleeriva isikuga. Kaitsja taotlus

KarS § 79 lg 2 rakendamiseks jääb seega tagajärjetuks.

Maakohtu otsuse alusel karistati Raul Johannes Jokiniemit:

-

KarS § 121 lg 2 p 3 järgi vangistusega 1 aasta ja 6 kuud. Rahaline karistus kõne alla ei

tule. Süüdistatavat on varem samaliigilise kuriteo eest karistatud vangistusega,

süüdistataval ei ole töökohta, ta isegi ei mäleta, millal viimati töötas. Raul Johannes

Jokiniemi süü suuruse hindamisel tuleb arvestada, et tal oli juba korterisse minnes

kavatsus kasutada kannatanu suhtes vägivalda, mis oli intensiivne. Süüdistatav tagus

kannatanu pead vastu seina, lisaks rusikatele kasutas ta ründeks pudelit ning kui see

purunes, siis kavatses süüdistatav sellega kannatanu ründamist jätkata. Karistust

kergendavaid ja/või raskendavaid asjaolusid KarS §-de 57 ja/või 58 järgi ei ole;

-

KarS § 274 lg 2 p-de 3 ja 4 järgi vangistusega 3 aastat ja 6 kuud. Süü suuruse hindamisel

tuleb arvestada, et tegu oli viie eraldiseisva vägivallaepisoodiga, millest ainult üks jäi

isiku tahtest olenemata katsestaadiumisse. Kõik teod pani süüdistatav toime vähem, kui

kahe nädala sees, kolmel eri päeval. Süüdistatava tegevus vastas kahele kvalifitseerivale

tunnusele, teod olid planeeritud, ta pani need valdavalt toime kavatsetusega. Raul

Johannes Jokiniemi seadis eesmärgiks ja põhjustaski valvuritele tervisekahjustusi, kõige

leebem vägivallavorm selle kuriteokoosseisu puhul on ähvardamine. Ründed olid

intensiivsed. Karistust kergendavaid ja/või raskendavaid asjaolusid KarS §-de 57 ja/või

58 järgi ei ole;

-

KarS § 200 lg 2 p-de 4, 8, 9 järgi vangistusega 7 aastat. Süü suuruse hindamisel tuleb

arvestada, et kannatanut ähvardati tapmisega ning eesmärk oli suunatud enamale (seifi

sisu), kui kaasa võetud 200 eurot kassaraha. Süüdistatav planeeris oma tegu (kasutas

maskeeringut, võttis kaasa relvataolise eseme jms) ja pani teo toime kavatsetusega.

Karistust kergendavaid ja/või raskendavaid asjaolusid KarS §-de 57 ja/või 58 järgi ei

ole. Tegu on pandud toime ajal, mil süüdistatav oli allutatud samaliigilises kuriteos

süüdi mõistmise tõttu katseajale. Teod on ajas muutunud ohtlikumaks, sest nüüd kasutas

süüdistatav röövi toimepanemisel relvataolist eset ning pani röövi toime

sissetungimisega.

Otsuse alusel suurendati Raul Johannes Jokiniemile mõistetud üksikkaristustest raskeimat ning

talle mõisteti KarS §-de 63 lg 2 ja 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 7 aasta ja 6 kuu pikkune

vangistus. Mõistetud liitkaristust suurendati KarS §-de 74 lg 5 ja 65 lg 2 alusel eelmise, Harju

Maakohtu 10.06.2019 otsusega mõistetud, kuid kandmata karistuse 3 aasta ja 7 kuu pikkuse

vangistuse võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti Raul Johannes Jokiniemile 11 aasta ja 1

kuu pikkune vangistus. KarS § 68 lg 1 järgi arvestati eelvangistus karistusaja hulka ning

karistuse kandmise alguseks loeti 16.06.2021. Süüdistatava suhtes kohaldatud tõkend

vahistamine jäeti muutmata. Maakohus rahuldas AS-i XXX tsiviilhagi, mõistes süüdistatavalt

kannatanu kasuks välja 95 eurot. Menetluskuluna mõisteti süüdistatavalt välja 8814,63 eurot,

riigi kanda jäi menetluskulu 912 eurot. Viimaks määratles kohus otsuses kriminaalasja juurde

võetud asitõendite suhtes rakendatavad meetmed.

Harju Maakohus kuulutas otsuse 21.06.2022 kohtuistungil, millest võtsid osa prokurör, kaitsja

ja süüdistatav. Pärast lahendi kuulutamist ja edasikaebeõiguse selgitamist võttis süüdistatav

lahendi koopia, kuid ei andnud allkirja lahendi kättesaamise kohta (kd V tlk 147, 189).

3. Raul Johannes Jokiniemi kaitsja apellatsioonkaebus:

Raul Johannes Jokiniemi kaitsja Siim Mõistlik esitas 06.07.2022 Tallinna Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse. Kaitsja vaidlustab Harju Maakohtu 21.06.2022 otsuse osaliselt.

Apellatsioonkaebuses esitatud argumendid on kokkuvõtlikult järgmised:

1) Maakohtu otsus osas, mis klient mõisteti süüdi KarS § 200 lg 2 p 4 järgi, on

põhjendatud. Otsus ei ole õige selles, et Raul Johannes Jokiniemi mõisteti süüdi (KarS

§ 200 lg 2) p-de 8 ja 9 järgi. Viidatud osas pole maakohus õigesti kohaldanud

materiaalõigust;

2) KarS § 200 lg 2 p 9 objektiivne koosseis eeldab võõra vallasja äravõtmist vägivalla ja

sissetungimisega. Süüdistuse järgi heideti süüdistatavale ette tankla teenindussaali

kassast sularaha äravõtmist. Karistusnormi sõnastuse järgi peaks sissetungimine looma

eelduse vallasasja valduse äravõtmiseks ning see peaks eelnema vallasasja

äravõtmisele. Isegi kui jaatada, et süüdistatav tungis sisse klientidele mittemõeldud alale

(kuigi ka sellisel juhul pole täidetud subjektiivne koosseis), toimus see pärast raha

kassast võtmist. Vallasasja äravõtmise ja väidetava sissetungimise vahel puudub

igasugune hõlbustav seos;

3) KarS § 200 lg 2 p 8 puhul tuleks hinnata, millise sisuga ähvardamisele oli süüdistatava

tahe suunatud ning millist rolli relv või relvataoline ese ähvarduse juures mängis.

Tuvastatud asjaolude pinnalt on ilmne, et süüdistatav ähvardas kannatanut

tulistamisega, mitte korduva pähe löömisega vms. Sama loogikat jagab süüdistus, mille

teksti järgi kasutas süüdistatav relvana kasutatud eset, mitte relvana kasutatud muud

eset. Kuigi eseme suunamisel kannatanu oimukohta tekitas süüdistatav kannatanule

sellega kriimustuse, ei saa eeltoodust automaatselt järeldada nagu soovinuks süüdistatav

relvataolist eset kasutada muuks, kui ähvardamiseks. Süüdistatava teoplaan nägi ette

tulirelvataolise eseme sihtotstarbelise kasutamisega ähvardamist, tema tahe ei olnud

suunatud selle kasutamiseks muul viisil ning seega oli tegemist kõlbmatu vahendiga -

kuriteovahendi laskevõimet menetluses tuvastatud ei ole;

4) Maakohus jättis oma 19.05.2022 määrusega alusetult rahuldamata kaitsja taotluse

süüdistatava suhtes täiendava kohtupsühhiaatrilise määramiseks ning sel moel rikkus

maakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes. Süüdistatava

seisund kohtumenetluse ajal on oluliselt halvenenud. Eelnevalt süüdistatava suhtes

ekspertiisi läbi viinud eksperdid sedastasid oma arvamuses, et Raul Johannes Jokiniemi

ei

simuleeri

ning

see

suurendab

süüdistataval

avaldunud

sümptomaatika

tõsiseltvõetavust. Maakohus hindas valesti tõendamisvajadust, jättes ekspertiisi

määramisest keeldudes kõrvale kaitsja argumendid, mis puudutasid süüdistatava viiteid

kuulmishallutsinatsioonide esinemisele, süüdistatava kaootilist menetluskäitumist ehk

paanilist otsustamist ja ümberotsustamist, erinevate ja üksteist välistavate

käitumisvariantide samaaegset soovimist. Täiendava ekspertiisi määramise vajadus

esineb

ka

apellatsioonkaebuse

koostamise

ajal:

kaitsja

tegi

päringu

kinnipidamisasutusse ning sai vastuse, et klient on hospitaliseeritud Tartu Vangla

psühhiaatriaosakonda seisundi täpsustamiseks. Ekspertiisi käigus tuleks välja selgitada,

kas süüdistataval esineb käesoleval ajal raske psüühikahäire, mis takistab tal aru

saamast oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele juhtida;

5) Maakohtu seisukoht on õige selles, et süü suuruse hindamisel on oluliseks teguriks, mitu

kvalifitseerivat tunnust inimene oma teoga täidab. Samas tõi materiaalõiguse ebaõige

kohaldamine ehk kliendi süüdi tunnistamine KarS § 200 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi endaga

kaasa mõistetud karistuse mittevastavuse kuriteo raskusele KrMS § 338 p 4 tähenduses;

6) KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kliendile karistust määrates võttis maakohus arvesse asjaolusid,

mida süüdistus ette ei heitnud. Kohus lähtus süü suuruse määratlemisel kannatanu

sõnadest, mitte süüdistuse tekstist ning väljus seega karistuse mõistmisel süüdistuse

piiridest;

7) KarS § 274 lg 2 p-de 3 ja 4 järgi karistust määrates võttis maakohus mh arvesse, et

kliendi tegevuse tagajärjel sai kannatanu enda kasutatud elektrišokirelvast pihta. Kohus

sedastas õigesti, et Raul Johannes Jokiniemi pidanuks tema suhtes erivahendite

kasutamise vältimiseks loobuma vastuhakust, kuid samas on kaheldav, kas keset

pingelist rüselust (mis hõlmas ka kasutusvalmis elektrišokirelva enda kõhu piirkonnast

eemale suunamist) oli süüdistataval aega ja võimalust kaaluda, et äkki saab erivahendist

pihta seda kasutav isik. Kohus ei tuvastanud, et süüdistatav vajutas päästikule. Täiesti

võimalik, et Raul Johannes Jokiniemi ei teadvustanud endale oma tegevust, vaid tegu

oli instinktiivse tegevusega.

Kaitsja taotleb ringkonnakohtult:

-

kriminaalasja lahendamist kirjalikus menetluses;

-

korraldada

süüdistatava

suhtes

täiendav

kohtupsühhiaatria-psühholoogia

kompleksekspertiis ning süüdistataval KarS § 79 lg 2 sätestatud seisundi esinemise

korral tühistada Harju Maakohtu 21.06.2022 kohtuotsus vaidlustatud osas ning saata

Harju Maakohtule uueks arutamiseks samas kohtukoosseisus;

-

täiendekspertiisi määramise taotluse rahuldamata jätmise korral tühistada Harju

Maakohtu 21.06.2022 otsus vaidlustatud osas ning teha uus otsus, millega tunnistada

süüdistatav süüdi KarS § 274 lg 2 p-des 3-4, § 121 lg 2 p 3 ja § 200 lg 2 p 4 sätestatud

kuritegude toimepanemises ning kergendada süüdistatavale nende kuritegude eest

mõistetud karistust;

-

rahuldada kaitsja tasutaotlus ning jätta apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud

riigi kanda.

Menetlus ringkonnakohtus:

Suulist menetlust apellatsioonimenetluse pooled vajalikuks ei pidanud ning Tallinna

Ringkonnakohus määras 29.08.2022 määrusega, et kriminaalasi lahendatakse kirjalikus

menetluses.

Prokuröri kirjalik seisukoht:

Ringkonnakohtu 29.08.2022 määrusega määratud tähtaja jooksul, s.o 15.09.2022 laekus

prokurörilt kirjalik seisukoht.

Prokurör leiab, et kaitsja apellatsioon tuleb jätta tervikuna rahuldamata. Maakohtu otsus on

põhjendatud, kohtu mõttekäik jälgitav ja veenev. Prokurör peab vajalikuks rõhutada üksnes

seda, et 16.06.2021 episoodis [rööv XXX tanklast] tungis Raul Johannes Jokiniemi pärast

kassast raha võtmist teadlikult kontoriruumidesse sisse ja kasutas kannatanu suhtes vägivalda,

kuid ta kavatses võtta seifist suurema rahasumma. Osategu jäi süüdistataval tema tahtest

mitteoleneval põhjusel lõpule viimata ning raha ta seifist ei saanud. Tervikuna on kohus teole

andnud õige õigusliku hinnangu.

Prokurör vaidleb vastu kaitsja seisukohale, et süüdistatava tervislik seisund on muutunud.

Maakohus keeldus kaitsja taotluse rahuldamisest 19.05.2022 määrusega ehk kohtumenetluse

lõppfaasis, pärast seda, kui kohtukoosseis oli süüdistatavat mitme kuu vältel jälginud. Prokuröri

arvates jätab kaitsja tähelepanuta, et kuigi eksperdid ei tuvastanud süüdistatava puhul raske

psüühikahäire simuleerimist, on vale kaitsja järeldus, et veider käitumine on raske

psüühikahäire ilming. Kaitsja pole vaidlustanud nn varasemas ekspertiisiaktis sisalduvaid

järeldusi, mille järgi on süüdistatava normist kõrvalekalduvad käitumisaktid hinnatavad

sihipärase manipuleeriva käitumise ilmingutena. Täpselt sama käitumismuster jätkus maakohtu

menetluses. Ebajärjekindel menetluskäitumine pole samuti ilming võimalikust psüühikahäirest.

Kaitsja toetub taotlust esitades Tartu Vangla vastusele, kuid jätab tähelepanuta, et selles ei

sisaldu teavet nagu oleks süüdistataval maakohtu otsuse kuulutamise järgselt tekkinud raske

psüühikahäire. Psühhiaatriaosakonda saatmise vajadus oli tingitud soovist täpsustada Raul

Johannes Jokiniemi seisundit. Kirjas sisalduva teabe järgi võimaldab süüdistatava

terviseseisund tal temaga seotud asjaolusid adekvaatselt mõista. Lisaks informeeritakse kirjas

kaitsjat, et klient viiakse plaanilises korras Tallinna Vanglasse. Järelikult uuringute tulemusel

ei tuvastatud midagi, mis andnuks põhjust paigutada süüdistatav Tartu Vangla

psühhiaatriaosakonda.

Juhuks, kui ringkonnakohus otsustab kaitsja taotluse rahuldada, märkis prokurör oma vastuses

ära ekspertidele esitatavad küsimused ning informeeris kohut, et pärast otsuse kuulutamist

hüvitati AS-le XXX 95 eurot Q-le kuuluva ja asitõendina hoiul oleva sularaha arvel. Prokuröri

vastusele on lisatud 07.07.2022 üleandmise-vastuvõtmise akt.

Kaitsja kirjalik seisukoht:

Ringkonnakohtu 29.08.2022 määrusega määratud tähtaja jooksul, s.o 22.09.2022 laekus

kaitsjalt kirjalik seisukoht.

Kaitsja märkis oma kirjalikus seisukohas, et ta ei saa süüdistatava käitumises ilmnenud muutusi

piisavalt põhistada, sest klient on keelanud kinnipidamisasutusel oma terviseandmeid jagada.

Kõrvaldamaks süüdistatava tervislikku seisundit puudutavad kahtlused, tuleb määrata

statsionaarne ekspertiis. Viidatud ambitendents (eelkõige ebajärjekindlus) võib olla vaba

eneseteostuse väljendus, kuid see on teisalt selge viide raske psüühikahäire sümptomaatika

võimalikkusele. Olemasolevas ekspertiisiaktis on süüdistatava käitumist ekspertiisi tegemise

ajal kirjeldatud adekvaatsena.

Täiendavalt märkis kaitsja, et Harju Maakohus liitis oma otsuses süüdistatavale mõistetud

liitkaristusele kooskõlas KarS § 65 lg 2 eelmise, Harju Maakohtu 10.06.2019 otsusega

mõistetud karistuse kandmata osa ehk 3 aasta ja 7 kuu pikkuse vangistuse. Samas nähtub

süüdistusaktist, et kliendile kohaldati Harju Maakohtu 30.10.2019 määruse alusel

psühhiaatrilist sundravi, mis lõpetati Tartu Maakohtu 02.10.2020 määrusega. KarS § 65 lg 2

järgi suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse alusel mõistetud

karistuse ärakandmata osa võrra. Kooskõlas KarS § 86 lg 4 arvatakse statsionaarse

psühhiaatrilise sundravi aeg karistusaja hulka, kui pärast seda jätkatakse isiku suhtes karistuse

kohaldamist. Ärakandmata karistuse osa tuleks määratleda lõpliku liitkaristuse moodustamisel,

so käsilolevas kriminaalasjas lõpliku liitkaristuse mõistmise käigus. Raul Johannes Jokiniemi

oli allutatud psühhiaatrilisele sundravile ajavahemikul 16.11.2019-17.10.2020, s.o 11 kuud ja

1 päev, mis tulnuks enne lõpliku liitkaristuse moodustamist maha arvata. Tegemist on

materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega, mis on raskendanud süüdistatava olukorda. Kaitsja

kirjalikule seisukohale on lisatud viidatud kohtumäärused ning Tallinna Vangla vastus kaitsja

päringule.

Ringkonnakohtu seisukoht:

Sissejuhatavalt märgib kolleegium, et iseenesest on ringkonnakohtul kooskõlas KrMS § 331 lg

12 võimalik arutada asja suulises menetluses olenemata, kas pool seda taotleb või mitte.

Tõsi, esmapilgul võiks tõdeda, et käsilolevas asjas on suuline menetlus vajalik kaitsja

apellatsioonkaebuses sisalduva taotluse tõttu, s.o teha kliendile tervisliku seisundi olulise

halvenemise

tõttu

täiendav

kohtupsühholoogilise-psühhiaatriline

täiendekspertiis.

Ringkonnakohus möönab, et kuigi teatud juhtumitel tuleks kaitsja apellatsioonis sisalduva

indikatsiooni saamisel ekspertiisivajaduse selgitamiseks tõenäoliselt süüdistatavat küsitleda,

siis antud asjas pole kaitsja taotluse lahendamiseks tingimata tarvilik Raul Johannes Jokiniemit

oma silmaga näha. Selles, et süüdistatava käitumine pole ajas muutunud, tuleb nõustuda

prokuröriga. Ilmselgelt on süüdistatavale läbivalt iseloomulik nii kehtivaid menetlus- kui

üldiseid käitumisnorme eirav käitumine. Ekspertiisiaktis sisalduvate andmete järgi ilmnesid

süüdistataval käitumishäired (mis tegelikult paljuski ei erine tema menetluslikust käitumisest)

juba lapseealisena. Maakohtu istungiprotokollides on ilmekalt kajastatud, kuidas süüdistatav

end istungitel ülal pidas ning kolleegiumil puudub alus arvata, et Raul Johannes Jokiniemi

esinemine ringkonnakohtu istungil erineks kuidagi eelnevast. Küsimusele, kas pidada kaitsja

viidatud käitumisakte menetluse kestel ilmnenud ja ajas süveneva võimaliku raske

psüühikahäire ilminguteks või mitte, saab kolleegiumi arvates vastata olemasoleva teabe

põhjal.

Prokurör lisas oma kirjalikule seisukohale teatise, mille järgi on käesolevaks ajaks Raul

Johannes Jokiniemi (endise) kaassüüdistatavalt Q-lt ära võetud 95 euro arvel hüvitatud

maakohtu otsuse alusel kannatanu kasuks välja mõistetud kahju. Ringkonnakohus võtab

informatsiooni lihtsalt teadmiseks. Küsimus kas, mil moel, millal või kui palju kannatanu pärast

otsuse alusel tsiviilhagi rahuldamist raha kätte sai, puudutab prokuröri esitatud asjaolude

valguses üksnes kohtuotsuse täitmise küsimust.

Esmalt käsitleb kolleegium kaitsja seisukohta, mis puudutab maakohtu väidetavaid minetusi

süüdistatavale täiendava kohtupsühhiaatrilise-psühholoogilise kompleksekspertiisi määramata

jätmisel (I) ning lahendab kaitsja ekspertiisitaotluse (II). Seejärel vastab ringkonnakohus kaitsja

seisukohtadele, mis puudutavad materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist Raul Johannes

Jokiniemi süüdi mõistmisel KarS § 200 lg 2 p-de 4, 8, 9 järgi (III) ning käsitleb etteheiteid, mis

käsitlevad karistuse mõistmist (IV). Viimaks lahendab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse

menetluskuluga seotud küsimused (V).

I

Raul Johannes Jokiniemile tehti kriminaalasja kohtueelses menetluses kohtupsühhiaatria-

psühholoogia kompleksekspertiis (08.09.2021 ekspertiisiakt nr 7/19 kd II tlk 150-173). Õige on

prokuröri väide, et apellant ei ole vaidlustanud ekspertarvamust.

Ekspertiisiakti nr 7/19 järgi intervjueerisid süüdistatavat 10.08.2021 Tartu Vanglas ja

02.09.2021 Tallinna Vanglas. Ekspert HS on arve põhistusel (kd II tlk 175) märkinud intervjuu

pikkuseks 1,5h. Lisaks vahetule suhtlemisele ekspertiisialusega said eksperdid arvamuse

kujundamisel muuhulgas kasutada süüdistatava varasemat elukäiku käsitavaid andmeid ja

meditsiinidokumente. Ekspertide käsutuses oli piisavalt kliinilist andmestikku, sh haigusjuhud

mis fikseeriti kinnipidamisasutus(tes) pärast süüdistatava kahtlustatavana kinnipidamist

16.06.2021 ning ajavahemikel 30.06.2021-12.07.2021 ja 30.07.2021-13.08.2021 Tartu Vangla

Meditsiiniosakonna psühhiaatria statsionaarses osakonnas teostatud kliinilise jälgimise

andmed. Eeltoodu pinnalt järeldab kolleegium, et ekspertide käsutuses oli küllaldaselt

igakülgset informatsiooni, mis võimaldas neil oma arvamuse kujundamisel võtta arvesse kõiki

süüdistatava

seisundi

hindamiseks

vajalikke

asjaolusid.

Ekspertidel

oli

võimalik

dokumentidega tutvumisel analüüsida, kuidas on süüdistatav käitunud kontrollitud keskkonnas,

pikemaajaliselt arstide jälgimise all viibides. Ekspertiisi tegemisele olid kaasatud nii

psühhiaater kui kliiniline psühholoog ning seega andsid süüdistatava süüvõimele ja tervislikule

seisundile hinnangu kaks eri valdkonna spetsialisti.

Maakohus jättis 19.05.2022 määrusega (vt kd V tlk 103-107) rahuldamata kaitsja taotluse

täiendava ekspertiisi tegemiseks. Maakohus tugines 21.06.2022 kohtuotsuses süüdistatava

süüvõimele hinnangut andes ekspertide arvamusele ning nentis, et kaitsja taotluse

rahuldamiseks ehk KarS § 79 lg 2 kohaldamiseks alust ei ole (kd V tlk 178 ja selle pöördel).

Ringkonnakohus ei jaga kaitsja seisukohta, et maakohus eiras 19.05.2022 (vt kd V tlk 103-107)

kaitsja taotluse (täiendava kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi määramiseks)

rahuldamata jätmisel mõnd kaitsja argumenti või olulise tähtsusega asjaolu. Kaitsja põhilised

argumendid, miks maakohus pidanuks vahetult enne kohtuliku uurimise lõpetamist määrama

täiendekspetiisi, olid järgmised:

-

süüdistatav mainis ülekuulamisel kuulmishallutsinatsioone, mis viitavad skisofreeniale;

-

eksperdid asusid seisukohale, et süüdistatav ei simuleeri ning see suurendab võimalust,

et kliendil avaldunud sümptomaatika on tõsiseltvõetav;

-

eksperdid asusid seisukohale, et kliendi käitumine on adekvaatne, kuid kriminaalasja

arutamisel pole ta suutnud mõista ei kohtuistungi läbiviimise korda ega kohtu korraldusi

ning noil põhjustel on kohus pidanud ta korduvalt eemaldama;

-

klient esitab menetluses järjepanu korduvaid taotlusi, käitub kaootiliselt ning muudab

pidevalt meelt.

Maakohus märkis vastuseks kaitsja argumentidele, et süüdistatava käitumine kohtumenetluses

ei viita mõne võimaliku psüühikahäire esinemisele, vaid tegemist on enesekeskse,

manipuleeriva ning reeglitele allumatu käitumise väljendusega, mille eesmärgiks on saavutada

seda, mis on tema huvides. Kohtumenetlus ei kinnita kaitsja seisukohta, justkui süüdistatav ei

saaks aru, mis menetluses toimub või ta ei suudaks ennast väljendada (kui ta seda soovib).

Kohus põhistas oma järeldust seeläbi, et süüdistatav on menetluse vältel saatnud kohtule kirju

erinevate päringute ja taotlustega, millest nähtub, et ta saab aru menetluse käigust. Süüdistatav

on osanud esitada taotlusi tõkendi tühistamiseks. Kohtuistungitel, mille käigus arutati

elektroonilise valve kohaldamise võimalikkust, pidas süüdistatav end adekvaatselt ja

korrektselt üleval. Kohtuistungitel, mille käigus käsitatakse süüdistatavale ebameeldivaid

teemasid, käitub süüdistatav ebaadekvaatselt. Maakohus on oma määruses põhjalikult

refereerinud istungitel toimunut. Ringkonnakohus tutvus nii viidatud kirjadega kui

kohtuistungite protokollidega ning nõustub täiel määral maakohtu järeldustega.

Kolleegium märgib täiendavalt, et akti järgi on süüdistataval käitumishäired esinenud juba

lapseeast (hiljemalt 6.a vanusest) ning mõnevõrra muutus süüdistatava käitumine juba ajal, mil

ta viibis vahi all. Eksperdid on viidanud vahistatu agressiivsele ning hügieenitavasid eiravale

käitumisele (milles eeltoodu täpselt seisnes, seda on maakohus käsitanud süüdistatavale KarS

§ 274 lg lg 2 p 3 ja 4 järgi esitatud süüdistusele hinnangut andes, vt kd V tlk 158 pöördel – 169

pöördel), kuid asusid sellele vaatamata seisukohale, et Raul Johannes Jokiniemil on küll

täheldatavad teatud käitumis- ja isiksushäired, aga need jäävad igati normi piiresse.

Maakohtule (ja ringkonnakohtule apellatsioonkaebuses) esitatud taotluses viitas kaitsja

ringkonnakohtule arusaadavalt kliendi 16.05.2022 ütlustele (kd V tlk 84-87). Süüdistatav on

ülekuulamisel viidanud oma varasemale viibimisele psühhiaatriahaiglas ning avaldanud, et ta

kuuleb hääli ja näeb vaime. Raul Johannes Jokiniemile ekspertiisi teinud eksperdid said

ekspertiisi tegemisel tutvuda kriminaalasja nr 21231701403 materjalidega (s.o 16.06.2021

episood), kaitsja viidatud ütlused on süüdistatav andnud enne kriminaalasjade ühendamist, asja

nr 22922500025 raames. Ekspertiis korraldati süüdistatava süüvõime kindlaks tegemiseks

16.06.2021 episoodis ning eksperdid seega süüdistatava 16.05.2022 ütlustega ekspertiisi

tegemisel ei tutvunud ning neid ei ole arvamuse andmisel arvesse võetud.

Ringkonnakohus ei jaga kaitsja arvamust, et ühekordne viide kuulmishallutsinatsioonile

tähendab tingimata seda, et inimene on haigestunud skisofreeniasse. Sarnaselt pidasid

eksperdid süüdistatava viidet kiibi paigaldamisele juhuslikuks ning ekspertide lõppjäreldusi see

ei mõjutanud. Kolleegium märgib, et süüdistatav on minevikus edukalt simuleerinud

paranoidset skisofreeniat (vt kd IV tlk 30-33 ning tlk 34-27). Järelikult on süüdistatav kursis

haigusele iseloomuliku sümptomaatikaga. Raul Johannes Jokiniemi suhtes kohaldatud sundravi

lõpetati, sest raviasutuse arstlik komisjon möönis, et süüdistatavale pandud diagnoosiks alus

puudub. Käsilolevas kriminaalasjas tehtud ekspertiisil viiteid võimalikele luulmõtetele ja/või

meelepetetele ei tuvastanud ning sellest johtuvalt süüdistataval skisofreeniat ei diagnoositud.

Ringkonnakohus leiab, et 16.05.2022 ütluste andmisel on süüdistatav küll jah, ühest küljest

viidanud kuulmishallutsinatsioonidele, kuid teisalt on tema ütlused tervikuna suunatud sellele,

et 1) teavitada menetlejat oma varasematest kokkupuudetest psühhiaatritega, 2) avaldada

midagi eriskummalist ning 3) taotleda ekspertiisi läbi viimist. Ringkonnakohtu hinnangul

viitavad süüdistatava ütlused sihipärasele manipuleerimisele, on kaheldav, kas psühhootilises

seisundis inimene suudaks paralleelselt sedavõrd teadlikult rõhutada oma varasemat elukäiku

ning taotleda, et talle tehtaks ekspertiis. Kuulmishallutsinatsioonid ja meelepetted on

skisofreeniasse haigestunud inimese elu loomulik osa, ilmselt ei näe nad ise nendes midagi

eriskummalist ja normist hälbivat ning sel põhjusel ei adu nad ise tõenäoliselt mittemingisugust

ekspertiisivajadust. Ringkonnakohus viitas eelnevalt asjaolule, et ekspertide käsutuses oli

kliiniline andmestik, mis käsitab süüdistatava jälgimist kontrollitud keskkonnas pikema aja

vältel pärast 16.05.2022 ütluste andmist, kuid kaitsja välja pakutud võimaliku diagnoosi osas

on nende arvamus eitav.

Fakt, et inimene on menetluses ebajärjekindel, esitab korduvaid taotlusi, käitub kaootiliselt ning

muudab pidevalt meelt, iseloomustab paratamatult teatud osa menetlusosalistest ning pole veel

viide võimalikule raskele psüühikahäirele. Süüdistatava puhul ei jää menetluslik käitumine

esmapilgul tõepoolest nö normi piiridesse, kuid maakohus on veenvalt välja toonud, et

olukorras kus süüdistatav haistis võimalikku kasu (nt vabanemist elektroonilise valve alla)

suutis ta millegipärast adekvaatselt käituda. Ringkonnakohus nendib, et raske psüühikahäire

korral ei suudaks inimene tõenäoliselt mõistusega selekteerida, mis on talle kasulik ja mis mitte

ning oma käitumist vastavalt kohandada. Seda on aga suurepäraselt suutnud süüdistatav.

Erinevalt kaitsjast ei omista ringkonnakohus ülemäärast tähendust ekspertide arvamusele, mis

puudutab võimaliku simulatsiooni puudumist. Kolleegium ei näe, et see mingilgi moel viitaks

süüdistatava tervisliku seisundi olulisele halvenemisele. Miks eksperdid oma arvamuses üldse

võimalikku simulatsiooni käsitavad, on aktis (ja maakohtu 19.05.2022 määruses) välja toodud.

Süüdistatava suhtes lõpetati Tartu Maakohtu 02.10.2020 määrusega eelnevalt, Harju Maakohtu

poolt

30.10.2019

kohaldatud

statsionaarne

sundravi,

sest

süüdistatav

tunnistas

haigussümptomite simuleerimist vanglakaristuse vältimise eesmärgil. Väga lihtsustatult

nendivad eksperdid, et olenemata varasemast käitumisest (haigussümptomite simuleerimine

karistusest vabanemiseks) ei ole süüdistatava agressiivsus ja hügieenitavasid eirav käitumine

kuidagi tingitud soovist mingisugust haigust simuleerida, vaid selline käitumine on

süüdistatava puhul normi piiridesse jääva isiksus- ja käitumishäirete paratamatu osa.

Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on määruses vastanud kõikidele kaitsja

argumentidele ning KrMS § 105 lg 1 sätestatud tõendamisvajaduse puudumise tõttu jättis

maakohus põhjendatult kaitsja taotluse rahuldamata.

II

Ringkonnakohus ei näe põhjust kaitsja taotluse rahuldamiseks osas, mis puudutab Raul

Johannes Jokiniemile täiendava kohtupsühhiaatrilise-psühholoogilise kompleksekspertiisi

määramist apellatsioonimenetluses. Sellest tulenevalt jääb tagajärjetuks ka kaitsja taotlus

tagastada asi KarS § 79 lg 2 sätestatud aluste esinemisel maakohtule asja uuesti arutamiseks

samas kohtukoosseisus.

Esiteks tuleks täiendekspertiisi määramise vajadust jaatada olukorras, kus midagi on

objektiivselt muutunud, kuid selliseid tegureid ringkonnakohtu arvates pole. Kuivõrd ekspertide

käsutuses olid Raul Johannes Jokiniemit puudutavad andmed kuni septembrini 2021 (mil

toimus ühe eksperdi intervjuu süüdistatavaga), siis järelikult uued andmed, mis oleksid

ekspertide kasutada, puudutaksid kohtumenetlust ning sellega külgnevat aega. Selles osas, mis

puudutab süüdistatava käitumist kohtus, nõustus ringkonnakohus otsuse I osas täielikult

maakohtuga. Süüdistatava irratsionaalne käitumine pole tingitud raskest psüühikahäirest.

Teatavad minetused Raul Johannes Jokiniemi käitumises olid täheldatavad juba pärast tema

vahistamist ning kohtumenetluses ei ilmnenud väidetav häire millegipärast mitte kunagi siis,

kui süüdistataval oli vaja jätta endast kohtukoosseisule soodne mulje. Kui inimene on tõsiselt

haige, siis ei tohiks haigusnähud ilmneda loogika järgi, kas istungil arutatakse midagi inimesele

kasulikku või kahjulikku.

Kaitsja viidatud Tartu Vangla vastusest paraku ei nähtu, et süüdistatava tervislik seisund oleks

halvenenud. Vastusest nähtub pelgalt fakt, et süüdistatav toimetati järjekordselt Tartu Vangla

meditsiiniosakonda jälgimisele. Kirjeldatud toimingus pole süüdistatava läbivat käitumist

silmas pidades enneolematut ning pigem viitab süüdistatava viimine meditsiiniosakonda

tõsiasjale, et võimalikke haigusele viitavaid sümptomeid ei jäeta tähelepanuta, s.o

kinnipidamisasutuses on toimiv arstiabi ning süüdistatava seisundi olulise muutuse korral saab

ta vajalikku abi. Kaitsja taotletud KarS § 79 lg 2 kohaldamine on jätkuvalt võimalik ka pärast

lahendi jõustumist (millist võimalust on süüdistatav Harju Maakohtu 30.10.2019 ja Tartu

Maakohtu 02.10.2020 määruses väljendatu järgi varasemalt teadlikult kasutanud). Prokurör

osundab õigesti, et süüdistatav viiakse (ja kaitsja viimasele kirjalikule seisukohale lisatud

dokumendist nähtuvalt viidigi) tagasi Tallinna Vanglasse, kus teadupärast pole

psühhiaatriaosakonda (vt https://www.vangla.ee/et/asutused/tartu-vangla). Järelikult ei

tuvastatud

süüdistatava

pikemaajalisemal

jälgimisel

kontrollitud

keskkonnas,

erialaspetsialistide järelevalve all midagi, mis objektiivselt viidanuks võimalikule vaimse

tervise olulisele halvenemisele ning kaitsja esitatud informatsiooni pinnalt pole alust öelda, et

täiendekspertiisi määramine on antud juhul vajalik ja põhjendatud. Tõendamisvajadust kaitsja

taotletud küsimuses ringkonnakohtu hinnangul jätkuvalt ei esine.

Lõpetuseks märgib ringkonnakohus sedagi, et olenemata ekspertide arvamusest võimaliku

simulatsiooni puudumise kohta ei saa seda käesoleval ajal täielikult välistada. Fakt on see, et

süüdistatava käitumine on vahistamisjärgselt muutunud mõnevõrra reljeefsemaks ning

otsustamine/ümber otsustamine olulistes küsimustes on inimloomuse paratamatu osis.

Süüdistataval on eelnevalt haigussümptomite simuleerimine vangistusest vabanemise

eesmärgil n.ö läbi läinud ning ringkonnakohus ei välista, et süüdistatav taotleb seda üpris

teadlikult praegugi. See, et süüdistatav ei simuleerinud ekspertiisi tegemise ajal, ei tähenda, et

ta ei võiks seda käesoleval ajal teha.

III

Kaitsja on seisukohal, et maakohus eksis materiaalõiguse kohaldamisel ning need eksimused

viisid kliendi alusetult süüdi tunnistamiseni KarS § 200 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi. Ringkonnakohus

kaitsja väidetega ei nõustu.

KarS § 200 lg 2 p 8 kvalifikatsiooni puhul rõhutab kaitsja esmalt, et Raul Johannes Jokiniemile

esitatud süüdistuses heideti kliendile ette relvana kasutatava eseme, mitte relvana kasutatava

muu eseme kasutamist. Teiseks märgib kaitsja, et KarS § 200 lg 2 p 8 kvalifitseeriva tunnuse

jaatamiseks tuleks vaadata, millise sisuga ähvardamisele oli kliendi tahe suunatud ning milline

oli kliendi teoplaani järgi kasutatud eseme roll selle ähvardusega seoses. Apellandi hinnangul

soovis süüdistatav kaasa võetud eset kasutada üksnes kannatanu tapmisega ähvardamiseks ning

nii kannatanu seda tajuski. Kaitsja leiab, et süüdistatava tahe ei olnud suunatud tulirelvataolise

eseme kasutamiseks muul viisil (eelkõige sellega lüües füüsiliste vigastuste tekitamisele).

Eseme laskevõimet menetluse käigus ei õnnestunud tuvastada ning seega oli tegemist kõlbmatu

vahendiga ja sel põhjusel ei saa Raul Johannes Jokiniemi tegevust kvalifitseerida KarS § 200

lg 2 p 8 järgi.

Ringkonnakohus märgib, et Raul Johannes Jokiniemile esitatud süüdistus kasutab eseme kohta

kolme erinevat väljendit: 1) tulirelva (püstoli) välimusega ese; 2) relvataoline ese; 3) relvana

kasutatud ese (viimane kvalifikatsiooni ehk õigusliku hinnangu lahti kirjutamisel, s.o osas,

millega maakohus ei olnud seotud). Süüdistuse järgi kasutas Raul Johanne Jokiniemi kannatanu

suhtes nii vaimset (relvataolise esemega tappa ähvardades) kui füüsilist vägivalda. Viimane

seisnes süüdistuse järgi kannatanu kaelast haaramises, tõukamises, maha painutamises ning

relvataolise esemega oimu piirkonda surumises nii jõuliselt, et kannatanu nahale tekkis 28mm

pikkune marrastus.

Ringkonnakohus nendib, et süüdistuse loogika käsitleb tõepoolest Raul Johannes Jokiniemi

kasutatud eset valdavalt kontekstis, mis puudutab kannatanu tapmisega ähvardamist.

Süüdistuse teksti kohaselt sisenedes kell 03.13 tankla teenindussaali, nõudis Raul Johannes

Jokiniemi klienditeenindajalt Y-lt raha, suunates tema poole relvataolist eset, lubades

kannatanu tappa ja tõugates teda kassa poole. Süüdistus heidab järelikult viidatud lõigus

süüdistatavale ette seda, et rakendatud vägivald seisnes ähvardamises ehk relvataolise ehk

(tuli)relvale sarnaneva esemega kannatanu sihtimises ning paralleelselt verbaalselt väljendatud

tapmisähvarduses. Kannatanu Y maakohtus toimunud ristküsitlusel antud ütlustest (vt kd IV tlk

116, 116 pöördel ja 117) saab järeldada, et kannatanul oli hirm, et süüdistatav tulistab. Y käsitas

süüdistuses märgitud relvataolist eset päris relvana selle välimuse tõttu. Kannatanu selgitas, et

kui inimene juba läheb relvastatud röövile, ma ei tea ju, mis inimene see on, mida ta võib teha.

Hirm oli elu pärast. Üsna ilmne on, et kannatanu pidas võimalikuks relvataolisest esemest

tulistamist, mitte selle kasutamist muul moel (nt löömiseks). Märkimisväärne on asjaolu, et sel

hetkel ei teadnud kannatanu veel, mis materjalist (raske, metallist) ese on (vt kannatanu ütlused

alguses mitte [ei saanud aru, mis materjalist ese on], seniajani, kui ta pani mu pea ette selle (kd

IV lk 116 pöördel). Kannatanu edasiste ütlustega on tõendatud, et n.ö pea ette pani süüdistatav

eseme ajaliselt hiljem, seifi avamist nõudes (vt kannatanu ütlused kd IV tlk 227 pöördel).

Järgnevalt heidab süüdistus Raul Johannes Jokiniemile ette seda, et olles võtnud 200 eurot

kassaraha, nõudis Raul Johannes Jokiniemi seifi avamist, haaras Y kaelast ja tõukas teda

kontoriruumi, kuhu ei ole klientidele sissepääs lubatud, kus ta painutas kannatanut maha, surus

kannatanule vasaku oimu vastu relvatoru ning ähvardades tapmisega, uuesti nõudis seifi

avamist, põhjustades oma tegevusega kannatanule füüsilist valu, marrastust vasaku oimu

piirkonnas, naha pindmisi survekahjustusi kaela esi- ja külgpindadel, samuti tõsiseltvõetavat

hirmu oma elu ja tervise pärast. Ringkonnakohus märgib, et süüdistuse teksti hinnates tuleb

asuda seisukohale, et prokuratuuri nägemuse järgi kasutas süüdistatav relvataolist eset

tapmisähvarduse tugevdamiseks. Süüdistusest pole välja loetav, et eseme omadused (metallist,

raske jne) võimaldanuks tapmisähvardust realiseerida kannatanule arusaadavalt ka muul moel

peale tulistamise. Kaitsja on kolleegiumi arvates õigesti viidanud, et kannatanu kartis

tulistamist, mitte seda, et süüdistatav teda relvataolise esemega lööb. Ringkonnakohus nendib,

et kannatanu ütlustest nähtuvalt (vt ütlused tervikuna kd IV tlk 116-118) märkas ta esmalt seda,

et Raul Johannes Jokiniemil kaasas olnud ese sarnaneb püstoliga, sest see nägi välja nagu

püstol. Kannatanu sai šoki ning andis ära kassas olnud raha. Millised omadused esemel veel

olid, täheldas kannatanu alles siis, kui süüdistatav surus eseme vastu tema pead. Kannatanu on

oma läbielamisi viidatud hetkel kirjeldanud nii: tema [süüdistatava] hääle järgi oli aru saada,

et see inimene teeb praegu midagi. Lihtsalt õudne hirm. Kogu elu jooksis silme eest läbi.

Ringkonnakohus märgib, et alles pärast seda, kui süüdistatav tegi eseme toruga kannatanu oimu

katki, leidis kannatanu endas jõudu vastu hakata. Kannatanu selgituste kohaselt julges ta nii

käituda hirmust nähtavasti. Tahtsin elada. Vastuseks kohtule kostis kannatanu, et sel hetkel,

kui ta oli seifi ees põlvili ja püstol oli vastu pead ning süüdistatav ütles, et võib kannatanu ära

tappa, siis ta uskus süüdistatavat.

Ringkonnakohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et kassaraha ära andes pidas kannatanu üksnes

võimalikuks, et süüdistatava käes on päris relv. Hetkel, mil süüdistatav relvatoru vastu

kannatanu oimukohta surus (andes nii märku, et tal on tõsi taga), adus kannatanu, et lisaks

sellele, et ese näeb välja nagu päris relv, on see ka metallist ja raske ehk see suure tõenäosusega

ongi relv. Kannatanule jõudis alles seejärel kohale olukorra tegelik tõsidus, temas käivitusid

elementaarsed ellujäämisinstinktid ja ta hakkas süüdistatavale vastu, sest ta tahtis elada.

Ringkonnakohtu hinnangul kartis kannatanu jätkuvalt üksnes seda, et süüdistatav tõesti tulistab.

Kuigi süüdistatava tegevus relvatoruga kannatanu otsmikule surumisel täidab nii KarS § 120

kui 121 objektiivsed teokoosseisud (kannatanu kartis, et süüdistatav tulistab, kuid tundis toru

liiga jõulise surumise tõttu valu ja sai silmaga nähtava tervisekahjustuse), nõustub kolleegium

kaitsjaga, et Raul Johannes Jokiniemi võttis eseme kaasa üksnes sellega ähvardamiseks.

Ringkonnakohus ei näe, et klienditeenindaja pidanuks võimalikuks igasugust süüdistatavaga

kaasas olnud esemest lähtuvat vägivallavormi.

Jah, õige on maakohtu järeldus, et varem kannatanu suhtes (küll kätega) füüsilist vägivalda

kasutanud süüdistatav võinuks eseme omadusi silmas pidades kasutada seda ka abivahendina

kannatanu löömisel ning iseenesest oli tal võimalik sellega oma vägivallaähvardused

realiseerida. Samas pole kannatanu kordagi öelnud, et süüdistatav proovinuks raske, metallist,

püstolisarnase esemega teda lüüa või ähvardanuks sellega lüüa. Püstolitoru vastu otsmikku

surumisega andis süüdistatav tegelikult kannatanule mõista, et ähvardus tulistada on reaalne

ning ta viib oma ähvarduse ilma pikema jututa täide, kui kannatanu ei tee seda, mida ta tahab.

Märkimist väärib, et ka siis kui kannatanu endas jõudu leidis ning süüdistatavale vastu hakkas,

ei kasutanud Raul Johannes Jokiniemi püstolisarnast, rasket, metallist eset löömiseks, et

kannatanu ootamatu vastupanu murda. Süüdistatav põgenes ning seegi näitab, et ese oli kaasa

võetud üksnes selleks, et kannatanule suunatud tapmisähvardused oleks tõsiseltvõetavad.

Eseme laskekõlbulikkust ning selle vastavust RelvS sätetele ei õnnestunud tuvastada ning seega

tuleb eeldada, et see oli laskekõlbmatu. KarS § 200 lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritakse isiku tegu

siis, kui röövimine on toime pandud relva või relvana kasutatava muu esemega või sellega

ähvardades. Kaitsja loogika, et laskekõlbmatu relvaga ähvardamisel pole võimalik süüdlase

tegevust KarS § 200 lg 2 p 8 järgi kvalifitseerida isegi siis, kui kannatanu kujutab ette, et

tegemist relvaga RelvS mõttes, põhineb kehtival kohtupraktikal. Samas on kolleegium

seisukohal, et ähvardamise olemus seisneb näilisuses ja hirmutamises ning isiku tegelik

valmisolek oma ähvardust täide viia ei oma tähtsust. Järelikult ei tohiks ka tähtsust omada, kas

asi, millega ähvardati, oli päriselt töökorras relv või mitte. Oluline on, et see jättis kannatanule

konkreetsel ajahetkel ehtsa relva mulje ning antud asjaolu on käsilolevas asjas

vastuvaidlematult tuvastatud. Ringkonnakohus märgib, et kannatanu (ja tegelikult ka

kõrvalseisja) vaates pole tegelikult vahet, kas kannatanut ähvardatakse relvana kasutatava muu

esemega (näiteks pesapallikurikaga) vastu pead lüüa (mis kvalifitseeruks kehtiva kohtupraktika

järgi KarS § 200 lg 2 p 8 järgi) või tegelikult laskekõlbmatust, kuid kannatanu jaoks sellel hetkel

ehtsast relvast maha lasta. Tulirelva taolise esemega sihtimine on tõenäoliselt kannatanu jaoks

isegi hirmutavam. Igal juhul on rakendatud vaimne vägivald intensiivsem ja seega ka röövi

ohtlikkus suurem olukorras, kus toimepanija kasutab ähvardamisel tühipalja rusika asemel

mingisugust abivahendit (sh relva, mille laskekõlbmatus tuvastatakse alles ekspertiisiga).

Käsilolevas asjas on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et Raul Johannes Jokiniemi ähvardas

kannatanut süüdistuse sõnu kasutades püstoli välimusega ehk relvataolise esemega, mis

kannatanu arvates oligi relv. Ükskõik, kas sellest oli võimalik tulistada või mitte, on selge, et

süüdistatav kasutas eset selleks, et see näiks kannatanule päris relvana. Eseme valik oli

õnnestunud, sest kannatanu algne hirm, et tegemist võib olla relvaga asendus pärast eseme

omaduste vahetut tajumist veendumusega, et see on relv. Kasutatud (tuli)relva taolise eseme

laskekõlbulikkus tähtsust ei oma. Ringkonnakohtu hinnangul võimaldavad seega süüdistuses

esitatud faktilised asjaolud (süüdistus räägib selgelt relvatoru, mitte relvataolise eseme toru

surumisest vastu kannatanu oimu) süüdistatava tegevuse kvalifitseerida KarS § 200 lg 2 p 8

järgi. Kolleegium jätab maakohtu otsuse Raul Johannes Jokiniemi süüdistuses KarS § 200 lg 2

p 8 järgi muutmata, kuid asendab maakohtu põhistused, mis puudutavad teo kvalifikatsiooni,

ülalesitatud põhjendustega.

Kaitsja ei nõustunud maakohtu seisukohaga, mis puudutas Raul Johannes Jokiniemi tegevuse

kvalifitseerimist KarS § 200 lg 2 p 9 järgi. Esmalt märgib ringkonnakohus, et kaitsja on

apellatsioonis sisalduvad argumendid esitanud juba maakohtus toimunud kohtuvaidluses (kd V

tlk 140) ning maakohus on otsuses kaitsjale vastanud (vt kd V tlk 174 pöördel).

Ringkonnakohtul ei ole maakohtu argumentidele suurt midagi lisada. Kriminaalasjas on

tõendatud, et süüdistatav ei soovinud piirduda üksnes kassas olnud sularahaga, vaid ta tahtis

lisaks seifis olevat raha. Kassas hoitakse vajalikku vahetusraha klientide tarbeks, kes eelistavad

tasuda sularahas ning suuremaid summad paigutatakse seifi. Viimane ei asu reeglina klientidele

mõeldud alal. Ringkonnakohus märgib, et toitlustus-teenindusasutused ning jaekaubandusega

tegelevatel ettevõtetel on eraldi nii klientidele, kui töötajatele mõeldud ruumid. Tanklad on

üldjuhul ehitatud tüüpprojekti järgides ning neid sageli külastavad inimesed reeglina teavad,

kus on avalik ruum ning kus mitte. Fakt, et Raul Johannes Jokiniemi seda teadis, nähtub ka

kannatanu ütlustest: ta haaras mul kaelast kinni ja hakkas tõukama naaberruumi. Ta teadis

nagu, kindlalt viis mind suure seifi juurde“ (vt kd IV tlk 117). Õige on maakohtu märkus, et

sündmuskoha vaatlusprotokolli ja sellele lisatud fototabelit silmas pidades (vt kd I tlk 165 ja

foto tlk 174) oli vähemalt ukselävel olles keskmisele inimesele arusaadav, et need ruumid pole

mõeldud klientidele. Maakohtu järeldus, et süüdistatav tungis sisse klientidele mittemõeldud

alale on kooskõlas tõenditega.

Kaitsja keskne argument on, et süüdistatav pole toime pannud sissetungimisega röövimist, sest

nn töötajate tsooni sissetungimine toimus pärast kassaraha hõivamist. Ringkonnakohtu

hinnangul on maakohus sellele väitele kohaselt ka vastanud, öeldes kokkuvõtvalt seda, et Raul

Johannes Jokiniemi eesmärk ametiruumidesse sissetungimisel oli võtta lisaks kassarahale ka

seifis olev raha (mis seal tema ettekujutluse järgi pidi olema), kuid tegu jäi katsestaadiumisse

temast olenemata põhjusel: esiteks ei olnud kannatanu valduses seifi võtit ning teiseks leidis

kannatanu endas jõudu süüdistatavale füüsiliselt vastu hakata (kd V tlk 175). Sel põhjusel, et

süüdistatav oli varem vägivalda rakendades võtnud kassaraha ja lahkus sellega tanklast, pole

vajadust kvalifitseerida seifiga seotud sündmust eraldi, kuriteokatsena. Prokurörgi on sellele

tõsiasjale oma apellatsioonkaebusele koostatud vastuses õigesti viidanud. Kaitsja

apellatsioonkaebus jääb seega ka selles osas tagajärjetuks.

IV

Kaitsja apellatsioon, mis puudutab Raul Johannes Jokiniemile üksikkaristuste mõistmist, ei ole

põhjendatud. Samas on kaitsja oma hilisemas seisukohas õigesti juhtinud tähelepanu sellele, et

maakohus eksis süüdistatavale liitkaristust mõistes. Selles osas tuleb ringkonnakohtul

kooskõlas KrMS § 340 lg 1 kaitsja tähtaegselt esitatud apellatsiooni piiridest väljuda.

Esmalt ei jaganud kolleegium kaitsja seisukohti osas, mis puudutasid maakohtu poolset

materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist Raul Johannes Jokiniemi süüdi mõistmisel KarS § 200

lg 2 p-de 4, 8 ja 9 järgi. Apellandi ainuke argument, millele toetudes tuleks kliendi karistust

vähendada, seisneb selles, et kvalifitseerivate tunnuste eemaldamisel tuleks järelikult

süüdistatavale mõista kergem karistus. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus Raul Johannes

Jokiniemile KarS § 200 lg 2 p-de 4, 8 ja 9 järgi karistust mõistes lähtunud nii KarS §-s 56

sätestatust kui kehtivast kohtupraktikast. Karistuse mõistmisel on maakohus arvestanud nii süü

suurust (põhistades oma seisukohta konkreetsete, kriminaalasjas tuvastatud asjaoludega) ja

kaalunud nii eri- kui üldpreventiivseid aspekte.

Apellandi väitel väljus maakohus kliendile KarS § 121 lg 2 p 3 järgi karistust mõistes süüdistuse

piiridest, sest maakohus sisustas karistuse määra etteheidetega, mida süüdistus ei käsita.

Ringkonnakohus märgib, et süüdistatavale heidetakse süüdistuse järgi ette, et ta lõi kannatanut

mitu korda rusikatega, tühja klaaspudeliga ja pärast pudeli purunemist ka pudelikaela terava

otsaga näkku, pea, kaela ja parema peopesa piirkonda. Maakohus on süü suurust määratledes

tuginenud kannatanu ütlustele ja nentinud kokkuvõtvalt, et vägivald oli intensiivne. Osaliselt

loetleb maakohus tõepoolest käitumisakte, mida Raul Johannes Jokiniemile ette ei heidetud (s.o

kannatanu pea löömist vaheldumisi vastu põrandat ja seina ning kannatanu silmade pigistamine

valutundeni). Kaitsjal on õigus, et need tulnuks loetelust välja jätta. Samas on üpris ilmselge,

et ka pärast nimetatud tegevuste välja jätmist saab süüdistatava poolt rakendatud vägivalda

jätkuvalt käsitada intensiivsena. KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise

korral võib teo toimepanijat karistada vangistusega kuni 5 aastat. Kohtupraktikas omaksvõetud

arusaamade järgi võetakse karistuse määramisel lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr, mis

KarS § 121 lg 2 p 3 puhul on vangistus 2 aastat ja 6 kuud. Maakohus mõistis süüdistatavale

karistuseks 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistuse, mis jääb keskmisest määrast oluliselt allapoole

ja seda olukorras, kus karistust kergendavad asjaolud puuduvad, süüdistatav pani teo toime

kavatsetult, rakendas ulatuslikku vägivalda ning kasutas ründel inimese elule ja tervisele

ohtlikku vahendit (s.o katkine pudel, millega löömisel võib inimesele tekitada märksa raskemad

vigastused, kui kannatanul tuvastati ning tegelikult võib öelda, et kannatanul vedas). Muus osas

on kohtu põhjendused asjakohased ning vastavad nii KarS § 56 sätestatule kui kohtupraktikale.

Eeltoodu tõttu ei näe ringkonnakohus võimalust süüdistatava karistuse revideerimiseks kaitsja

soovitud põhjustel.

Raul Johannes Jokiniemile KarS §-de 121 lg 2 p 3, 200 lg 2 p 4, 8, 9 ja 274 lg 2 p-de 3 ja 4 järgi

mõistetud üksikkaristuste liitmisel on maakohus samuti järginud seadust ja kehtivat

kohtupraktikat. Sarnaselt maakohtule ei pea ringkonnakohus võimalikuks karistuste liitmisel

süüdistatavale soodsamal viisil ehk kergemate karistuste kaetuks lugemist raskeimaga.

Õige on kaitsja märkus, et maakohus pidanuks liitkaristuse mõistmisel arvestama tõsiasja, et

Raul Johannes Jokiniemi viibis eelmise otsusega mõistetud karistuse kandmise ajal

statsionaarsel sundravil.

Ringkonnakohus tuvastas, et Harju Maakohtu 08.01.2019 otsuse järgi mõisteti Raul Johannes

Jokiniemi süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja teda karistati vangistusega 3 aastat ja 6 kuud.

Mõistetud karistust suurendati KarS §-de 64 lg 1, 65 lg 1 alusel Tartu Maakohtu 23.05.2018

otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuu ja 25 päeva pikkuse vangistuse võrra

ning Raul Johannes Jokiniemile mõisteti liitkaristuseks 3 aastat ja 8 kuud vangistust. Sama

otsuse alusel mõisteti Raul Johannes Jokiniemi süüdi KarS § 183 lg 2 p 2 järgi ning teda karistati

vangistusega 6 kuud. Mõistetud karistust suurendati KarS § 65 lg 2 alusel KarS § 65 lg 1 alusel

mõistetud ja ärakandmata liitkaristuse, s.o 3 aasta ja 8 kuu pikkuse vangistuse võrra ning

lõplikuks liitkaristuseks jäi 4 aasta ja 2 kuu pikkune vangistus. KarS § 74 lg 2 alusel määrati

kohesele kandmisele 7 kuu pikkune osavangistus ning karistuse ülejäänud osa, 3 aasta ja 7 kuu

pikkune vangistus jäeti KarS §-de 74 ja 75 alusel tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 5

aastat (kd IV tlk 20-25).

Raul Johannes Jokiniemi kriminaalhooldaja esitas 07.06.2020 Harju Maakohtule erakorralise

ettekande. Ametnik taotles süüdistatavale Harju Maakohtu 08.01.2019 otsuse alusel mõistetud,

kuid osaliselt tingimisi täitmisele pööramata jäetud karistuse täitmisele pööramist

kontrollnõuete rikkumise tõttu (kd IV tlk 26-29).

Harju Maakohtu 10.06.2019 otsuse järgi mõisteti Raul Johannes Jokiniemi süüdi KarS § 200 lg

1 järgi ning teda karistati vangistusega 2 aastat. Seejärel mõisteti Raul Johannes Jokiniemile

KarS §-de 64 lg 1 ja 65 lg 1 alusel liitkaristus. Süüdistatavale 10.06.2019 otsuse alusel

mõistetud kergem karistus ehk 2 aasta pikkune vangistus loeti kaetuks Harju Maakohtu

08.01.2019 otsuse alusel mõistetud raskema karistusega ehk 4 aasta ja 2 kuu pikkuse

vangistusega, millest arvestati maha 08.01.2019 otsuse alusel koheselt täitmisele pööratud

osavangistus 7 kuud. Kandmata karistus, 3 aasta ja 7 kuu pikkune vangistus, jäeti tingimisi

täitmisele pööramata 08.01.2019 otsuses märgitud tingimustel, s.o KarS §-de 74 ja 75 alusel

ehk süüdistatav allutati 5 aasta pikkusele kontrollnõuete ja –kohustustega katseajale. Katseaja

alguseks loeti 10.06.2019 (kd I tlk 139-142).

Harju Maakohtu 30.10.2019 määruse (kd IV tlk 30-33) alusel vabastati Raul Johannes

Jokiniemi kooskõlas KrMS § 425 lg 2 Harju Maakohtu 08.01.2019 otsuse alusel mõistetud

karistuse kandmiselt ja süüdistatava suhtes kohaldati statsionaarset psühhiaatrilist sundravi, mis

lõpetati Tartu Maakohtu 02.10.2020 määrusega. Kohus määras, et pärast sundravi lõpetamist

tuleb jätkata Raul Johannes Jokiniemile Harju Maakohtu 08.01.2019 otsuse alusel määratud

karistuse täitmist (kd IV tlk 34-37).

Ringkonnakohus nendib, et tõenäoliselt ei teavitanud ettekande esitanud Raul Johannes

Jokiniemile määratud kriminaalhooldusametnik (kes eelduslikult pidi saama täitmiseks Harju

Maakohtu poolt oma hoolealuse suhtes langetatud 10.06.2019 otsuse) uuest kohtuotsusest

täitmiskohtunikku. Harju Maakohtu täitmiskohtunik ei pannud ise 30.10.2019 määrust tehes

tähele, et Raul Johannes Jokiniemit karistati pärast kriminaalhooldaja erakorralise ettekande

esitamist 07.06.2019 Harju Maakohtu 10.06.2019 otsuse alusel liitkaristusega, kus üheks

liidetavaks oli karistus, mis mõisteti Raul Johannes Jokiniemile Harju Maakohtu 08.01.2019

otsuse alusel. Sel põhjusel on täitmiskohtunik oma määruses lähtunud kriminaalhooldaja

erakorralises ettekandes märgitud otsusest.

Kuigi süüdistatav vabastati täitmiskohtuniku määruse järgi 08.01.2019 otsuse alusel määratud

karistuse kandmiselt, on otsusega määratud karistus üheks liidetavaks hilisema, Harju

Maakohtu 10.06.2019 otsusega mõistetud liitkaristuses. Viimase otsuse järgi neeldus

10.06.2019 otsuse alusel mõistetud kergem üksikkaristus varem (08.01.2019) mõistetud

raskema karistusega. Olenemata 30.10.2019 ja 02.10.2020 määrustes sisalduvast ebatäpsusest

on fakt, et Raul Johannes Jokiniemi oli teatud hetkel talle mõistetud karistuse kandmiselt

vabastatud ning ta viibis psühhiaatriahaigla kinnises osakonnas kohtu poolt määratud

statsionaarsel sundravil ajavahemikul 04.12.2019 – 20.10.2020 (vt uuesti Tartu Maakohtu

02.10.2020 määrus kd IV tlk 34-37). Ringkonnakohtu hinnangul tuleb viidatud periood KarS §

86 lg 4 alusel maha arvata. Vastupidine tähendaks seda, et riigi eksimuste tõttu kahjustataks

süüdistatava olukorda.

Ringkonnakohus märgib siinkohal, et kaitsja on arvestanud sundravil viibimise aega arvates

Harju Maakohtu 30.10.2019 määruse jõustumisest, kuid Tartu Maakohtu 02.10.2020 määruse

(ning

ekspertiisiaktis

sisalduvate

andmete)

järgi

viibis

süüdistatav

statsionaarsel

psühhiaatrilisel sundravil 04.12.2019 – 20.10.2020. Ringkonnakohus nendib, et sundravile

määramise korral sõltub ravi algusaeg teatud juhtudel vabade kohtade olemasolust ning sel

põhjusel tuleb lähtuda raviasutuse andmetest, millal isik reaalselt ravile asus, mitte maakohtu

määruse jõustumise kuupäevast. KarS § 86 lg 4 järgi vastab ühele statsionaarse sundravi

päevale vastab üks päev vangistust. Raul Johannes Jokiniemi viibis seega statsionaarsel

psühhiaatrilisel sundravil 10 kuud ja 16 päeva.

Eeltoodu alusel tuleb Harju Maakohtu 21.06.2022 otsus osaliselt tühistada, Raul Johannes

Jokiniemile mõistetud liitkaristuse osas. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega tuleb Raul

Johannes Jokiniemile Harju Maakohtu 21.06.2022 otsuse alusel KarS §-de 63 lg 2 ja 64 lg 1

alusel liitkaristuseks mõistetud 7 aasta ja 6 kuu pikkune vangistust suurendada KarS §-de 74 lg

5 ja 65 lg 2 alusel eelmise, Harju Maakohtu 10.06.2019 otsusega mõistetud, kuid kandmata

karistuse 2 aasta, 8 kuu ja 14 päeva pikkuse vangistuse võrra. Lõplikuks liitkaristuseks tuleb

Raul Johannes Jokiniemile mõista 10 aasta, 2 kuu ja 14 päeva pikkune vangistus.

V

Raul Johannes Jokiniemile riigi õigusabi korras määratud kaitsja esitas taotluse

apellatsioonimenetluses kantud 388,80 euro (sh käibemaks 64,80 eurot) õigusabikulude

kindlaks määramiseks ning riigi kanda jätmiseks. Esitatud taotluse järgi kulutas kaitsja

maakohtu otsusega tutvumisele, kaitsealusega seotud asjaolude välja selgitamisele,

kaitsepositsiooni kujundamisele ning apellatsioonkaebuse koostamisele kokku 360 minutit ehk

6 tundi. Ringkonnakohtu hinnangul oli õigusabi vajalik ja selle maht mõistlik. Kuivõrd

ringkonnakohus tegi KrMS § 337 lg 1 p 4 sätestatud lahendi, siis kannab menetluskulu ehk

määratud kaitsjale määratud tasu kooskõlas KrMS § 185 lg 1 alusel Eesti Vabariik.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tühistatud Riigikohtu 06.04.2023 otsusega

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 18. oktoobri 2022. a ja Harju

Maakohtu 21. juuni 2022. a otsus osas, millega Raul Johannes Jokiniemi

tunnistati süüdi KarS § 200 lg 2 p 8 järgi.

2. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.

3. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

4. Jätta Raul Johannes Jokiniemi kaitsjale kassatsioonimenetluses riigi

õigusabi eest makstud tasu 324 eurot riigi kanda.